[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

algatama <algata[ma algata[da algata[b algata[tud 27 v> заводитны, панны
♦
kes algatas tüli? коді заводитіс пинясьны?;
keegi algatas laulu кодкӧ босьтчис сьывны

asemele <asemele adv, postp> vt ka asemel postp [gen] пыдди
♦
vanade majade asemele ehitatakse uued важ керкаяс пыдди лэптасны выльясӧс;
vana direktori asemele tuli uus важ директор пыдди локтіс выль;
kes tema asemele tuleb? коді сы пыдди локтас?

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

igaüks <+'üks ühe 'ühte 'ühte, - - 22 pron>
1. igamees быд, быдӧн
♦
igaüks meist ми пӧвстысь быдӧн;
igaühele üks raamat быдӧнлы ӧти небӧг;
igaühega eraldi rääkima быдӧнлы торйӧн висьтавны
2. ükskõik kes быдӧн, кӧть коді
♦
igaüks meist ми пӧвстысь кӧть коді;
sellega tuleb igaüks toime тайӧс кӧть коді вермас вӧчны

juhatama <juhata[ma juhata[da juhata[b juhata[tud 27 v>
1. teed näitama туй индыны; suunama туйдыны, веськӧдны; ise kaasas v ees käies колльӧдны, нуӧдны
♦
mees läks juhatatud suunas мужичӧй муніс индӧм туйӧд;
naine juhatas nad läbi õue нывбаба нуӧдіс найӧс йӧр пыр;
kes teid siia juhatas? коді тіянӧс татчӧ туйдіс?;
juhata mulle üks korralik võõrastemaja инды меным прамӧй туй морт керка
2. õiget kulgu tagama нуӧдны; juhtima веськӧдлыны
♦
koosolekut juhatama собранньӧ нуӧдны;
kateedrit juhatama кафедраӧн веськӧдлыны;
orkestrit juhatama оркестрӧн дирижируйтны

kaasas <kaasas adv> ühes, koos, seltsis -кӧд [тшӧтш]; endaga ühes сьӧрысь
♦
kes sinuga kaasas on? коді тэкӧд [тшӧтш]?;
mul on soojad riided kaasas шоныд паськӧм менам сьӧрысь;
dokumendid peavad alati kaasas olema документыд век должӧн сьӧрсьыд лоны;
moega kaasas käima модаысь не кольччыны

kallal <kallal postp, adv> vt ka kallale
1. postp [gen] mille juures tegevuses, ametis вылын
♦
probleemi kallal juurdlema проблема йылысь мӧвпавны;
näitleja töötab uue osa kallal артист уджал выль роль вылын
2. postp [gen] osutab ründava tegevuse objektile
♦
käis kapi kallal пыраліс шкапӧ;
kes on minu asjade kallal käinud? коді вӧрӧдіс менсьым кӧлуйӧс;
röövlid olid teekäija kallal рӧзбойникъяс уськӧдчисны туйморт вылӧ;
mis sa norid minu kallal? мый тэ менӧ крукавлан?;
norib iga pisiasja kallal быд нинӧм абуӧ крукасьны

keegi <k'eegi kellegi kedagi -, - - 00 pron>
1. (jaatavas lauses) teadmata kes кодкӧ; kes tahes коді, код
♦
keegi koputas uksele кодкӧ таркӧдчис ӧдзӧсӧ;
ta räägib kellegagi сійӧ кодкӧдкӧ сёрнитӧ;
räägiti, mida keegi suvel tegi сёрнитісны, коді мый гожӧмнас вӧчӧма
2. (eitavas lauses) mitte ükski некоді, некод
♦
[mitte] keegi ei tulnud appi некод эз лок отсавны

kes <k'es kelle ke[da -, kelle[l & k'e[l kelle[lt & k'e[lt; pl k'es, kelle & kelle[de, ke[da 00 pron> код, коді ► sama päritoluga sama päritoluga kes
♦
kes seal on? коді сэні?;
nad on juba kes teab kus найӧ код тӧдас кӧнӧсь нин;
kes tahes, ükskõik kes кӧть коді

kindel <k'indel k'indla k'indla[t -, k'indla[te k'indla[id 02 adj>
1. kandev, kõva, tugev, vastupidav крепыд, зумыд, ён; turvaline, ohutu зумыд; usaldusväärne эскана, вернӧй
♦
kindel alus v põhi крепыд подув;
jää pole veel kuigi kindel йиыс абу на ёна крепыд;
ma ei tunne end siin kindlana ме тані ачымӧс ог зумыда кыв;
räägi sellest ainult kõige kindlamale sõbrale тайӧс висьтав сӧмын медся вернӧй ёртыдлы
2. püsiv, muutumatu, vankumatu, vääramatu зумыд
♦
kindel otsus зумыд шуӧм;
astus kindlal sammul edasi зумыда восьлаліс водзӧ
3. ilmne, vaieldamatu, selge стӧч, ясыд; veendunud эскана
♦
kindlad faktid ясыд фактъяс;
kindel kõneviis keel юӧртана сёрнитанног;
kindel teadmine стӧч тӧдӧм;
pole veel kindel, kes võidab абу на ясыд, коді вермас;
olen kindel, et ta tuleb эска, мый сійӧ локтас;
ole päris kindel, midagi ei juhtu эн майшась, нинӧм оз ло
4. määratud урчитӧм, вежласьтӧм
♦
kindlad hinnad вежласьтӧм донъяс;
kindel palk урчитӧм удждон

kuri <kuri kurja k'urja k'urja, k'urja[de k'urja[sid & k'urj/e 24 adj> õel, tige, vihane скӧр, лӧг, лёк
♦
kuri koer скӧр пон;
nüüd sai isa päris kurjaks бать ёна скӧрмис;
kes seal räägib kurja häälega? коді сэні скӧрасӧ сёрнитӧ?

lubama <luba[ma luba[da luba[b luba[tud 27 v>
1. luba andma, nõustuma, soostuma лэдзны; võimaldama позянлун сетны
♦
ema lubas lapsed õue mängima мамыс лэдзис челядьсӧ ывлаӧ ворсны;
kes sul lubas minu raamatut võtta? коді лэдзис тэныд менсьым небӧгӧс босьтны?
2. lubadust andma кӧсйысьны, кӧсйыны ► sama päritoluga sama päritoluga käskima
♦
ta lubas mind aidata сійӧ кӧсйис меным отсавны;
luba mulle, et tuled kindlasti кӧсйысь меным, мый быть локтан

maja <maja maja maja m'ajja, maja[de maja[sid & maj/u 17 s> hoone, pere koos oma hoonete v ruumide ja majapidamisega, asutus керка
♦
kõrge maja джуджыд керка;
madal maja ляпкыд керка;
elumaja олан керка;
eramaja ас керка;
kivimaja из керка;
koolimaja школа;
kultuurimaja культура керка;
sünnitusmaja кага чужтан керка;
kes on majas peremees? коді керкаас ыджыдыс?

niisugune <+sugune suguse sugus[t -, sugus[te suguse[id 10 adj> selline, seesugune татшӧм
♦
niisugust asja näen küll esimest korda татшӧмтортӧ ме первойысь аддза;
kes sa niisugune oled? коді тэ татшӧмыс?

seal <s'eal adv> ruumilises tähenduses сэні, сэн, сэтӧн
♦
laud on siin, tool seal пызаныс тані, улӧсыс сэні;
kes seal on? коді сэні?;
siin ja seal oli rohi veel sajust märg сэтӧн-татӧн туруныс вӧлі зэрсьыс ва на

sealt <s'ealt adv> osutab kõnelejast eemal olevale kohale сэтысь
♦
läks kööki ja tuli sealt kohe toidunõudega tagasi ветліс инпӧлӧ да пыр жӧ бӧр локтіс сэтысь бекар-паньӧн;
kes sealt tuleb? коді сэні локтӧ?

selline <selline sellise sellis[t -, sellis[te sellise[id 10 pron> niisugune, seesugune сэтшӧм, татшӧм
♦
ainult selliseid ploome võib korjata сӧмын татшӧм сливаяс позьӧ чукӧртны;
täht A on selline „А“ шыпас татшӧм;
kes sa selline üldse oled? коді тэ сэтшӧмыс?

soovitama <soovita[ma soovita[da soovita[b soovita[tud 27 v> сӧветуйтны, рекомендуйтны, тшӧктыны
♦
arst soovitab mul vitamiine võtta врач тшӧктіс меным сёйны витамин;
kes teda doktorantuuri soovitas? коді вӧзйис сійӧс докторантураас?

tabama <taba[ma taba[da taba[b taba[tud 27 v>
1. viskest, löögist pihta minema веськавны, инмыны
♦
kivi tabas akent ӧшиньӧ веськаліс из;
kuul tabas mind меным инмис пуля
2. kinni püüdma, kinni haarama кутны, кыйны; kuulmise, haistmisega tajuma кывны; nägemisega tajuma казявны; taipama, aru saama гӧгӧрвоны
♦
mees tabati varguselt мужичӧйӧс кутісны гусясигас;
üritasin taksot tabada кӧсйи такси кыйны;
tabasin ära, kellega tegu гӧгӧрвои, коді тайӧ

taga <taga adv, postp [gen]> vt ka taha, tagant
1. adv tagapool, tagaosas бӧрын, мышкын; suunatud tegevuse puhul бӧрсянь
♦
meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi ми бӧръяӧсь, мышкын некод сэсся абу;
poiss tuli, hobune ohelikuga taga зон локтіс, бӧрсяньыс дом повода вӧв;
sellel autol on mootor taga тайӧ машинаыслӧн моторыс бӧрас
2. adv arengult, tasemelt tagapool, ajast maas бӧрын
♦
kell on paar minutit taga часіыс некымын минут бӧрын
3. postp [gen] tagapool сайын; liikumisverbidega бӧрся, бӧрсянь
♦
ta istus minu taga сійӧ пукаліс ме сайын;
laps kõnnib isa taga кагаыс восьлалӧ батьыс бӧрся
4. postp [gen] teat vahemaa kaugusel сайын
♦
lähim küla on siit paari-kolme kilomeetri taga медматысса сиктыс тасянь кык-куим километра сайын
5. postp [gen] viitab esemele, mille kallal ollakse tegevuses, nähtusele, mille varjus miski v keegi on, takistavale põhjusele, osutab, et miski v keegi on kelle-mille poolt toetatud сайын
♦
kes selle asja taga seisab? коді та сайын сулалӧ?;
teadis, et tema taga on rahvas тӧдіс, мый сы сайын йӧз

tahes <tahes adv>
1. mööndust märkivates ühendites кӧть
♦
kes tahes кӧть коді;
võta kui tahes palju v kui palju tahes босьт кӧть мында
2. koos sõnaga tahtmata esineb paratamatust väljendavates ühendites быть
♦
läks pimedaks ja otsimine pidi tahes ehk tahtmata pooleli jääma пемдіс и корсьӧмысь быть лоис дугӧдчыны

tahtma <t'aht[ma t'aht[a taha[b tahe[tud, t'aht[is t'aht[ke 34 v> кӧсйыны ► sama päritoluga sama päritoluga käskima
♦
tahan koju кӧсъя гортӧ;
kes see ikka tahab haige olla! коді нӧ кӧсйӧ висьны!;
keegi ei taha sulle halba некод тэныд лёксӧ оз кӧсйы

teadma <t'ead[ma t'ead[a t'ea[b t'ea[tud, t'ead[is t'ead[ke 34 v>
1. millestki teadlik olema тӧдны ► sama päritoluga sama päritoluga tundma
♦
kes teab, palju kell on? коді тӧдӧ, уна-ӧ кадыс?
2. tundma, tuttav olema тӧдны
♦
seda meest tean ma nägupidi ме тӧда тайӧ мужичӧйыслысь чужӧмсӧ

välja uurima [vaadeldes, küsitledes] teada saama, kindlaks tegema тӧдмавны
♦
mine uuri välja, kes ta on мун тӧдмав, коді сійӧ

õigus <'õigus 'õiguse 'õigus[t 'õigus[se, 'õigus[te 'õigus/i & 'õiguse[id 11 & 09 s>
1. kellelegi õigusnormide, tavade vms põhjal kuuluv võimalus, voli, vabadus инӧд
♦
poliitilised õigused политика инӧдъяс;
esimese öö õigus aj первой войся инӧд
2. jur riigi kehtestatud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, õigusnormid инӧдъяс
♦
rahvusvaheline õigus войтыркостса инӧдъяс
3. hrl [püsi]väljendite koosseisus märgib kellegi arusaama[de] õigsust, märgib veendumust kellegi tegude vms õigsuse kohta прав
♦
mul on õigus ме прав;
kohus selgitab, kellel on õigus ёрд эрдӧдас, коді прав

õpetama <õpeta[ma õpeta[da õpeta[b õpeta[tud 27 v> велӧдны
♦
kes sind lugema õpetas? коді велӧдіс тэнӧ лыддьысьны?;
küll elu teda õpetab олӧмыс сійӧс велӧдас

ükskõik <+k'õik adv>
1. märgib ükskõikset suhtumist веськодь
♦
tal ükskõik, kes võimul on сылы веськодь, коді власьтсӧ кутӧ;
mul jumala ükskõik, kus ... меным дзик веськодь, кӧні ...
2. märgib ebamäärasust кӧть
♦
ükskõik kes кӧть коді;
ükskõik mis кӧть мый;
olen tema pärast valmis tegema ükskõik mida сы понда ме дась кӧть мый вӧчны