?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
ai <'ai interj> väljendab valu, pahameelt, etteheidet, üllatust, imestust, rõõmu, vaimustust ой, ай, ок
♦
ai, ai, valus on! ой, доймӧ!;
ai, ai, poisid, kes siis niimoodi teeb! ай-ай, зонъяс, код нӧ тадзисӧ вӧчӧ!;
ai kui tore! ок, кутшӧм бур!
alandama <alanda[ma alanda[da alanda[b alanda[tud 27 v>
1. mille taset чинтыны
♦
palka alandama удждон чинтыны;
häält alandama гӧлӧс чинтыны;
temperatuuri alandati 20 kraadi võrra температурасӧ чинтісны 20 градус вылӧ;
alandatud prahiraha mer донтӧммӧдӧм фрахт
2. moraalselt увтыртны, коньӧртны
♦
alluvat alandama киувсаӧс коньӧртны;
{keda kelle ees, keda kelle silmis} alandama увтыртны {кодӧс код [син] водзын};
alandav ettepanek увтыртан вӧзйӧм;
alandatud ja solvatud inimesed увтыртӧм да дӧзмӧдӧм йӧз
ilmuma <'ilmu[ma 'ilmu[da 'ilmu[b 'ilmu[tud 27 v>
1. määratud punkti tulema v saabuma локны, воны
♦
ta on kohustatud õigeks ajaks ilmuma сылы быть колӧ воны колана кадӧ;
ta ilmus otsekohe сійӧ пыр жӧ воис;
miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda? мыйла тэ эн лок?
2. nähtavaks v märgatavaks saama, tekkima мыччысьны, тыдовтчыны, петкӧдчыны
♦
näole ilmus naeratus чужӧмас тыдовтчис нюм;
laubale ilmus higi кымӧсас мыччысис ньылӧм;
silmapiirile ilmus laev енэжтас сайсянь тыдовтчис караб;
taevasse ilmusid esimesed tähed енэжын мыччысисны медводдза кодзувъяс;
müügile ilmus uus sõnaraamat пондісны вузавны выль кывчукӧр;
ilmus teab kust код тӧдас кытысь мыччысис
3. trükiste kohta петны
♦
ajalehed ilmuvad regulaarselt газетъяс петӧны регулярнӧя;
varsti ilmub huvitav raamat регыд петас интереснӧй небӧг;
see ajakiri ilmub inglise keeles тайӧ журналыс петӧ англия кывйӧн
isikukood <+k'ood koodi k'oodi k'oodi, k'oodi[de k'oodi[sid & k'ood/e 22 s> торъя мортлӧн код
jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни
♦
vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт
♦
põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт
keegi <k'eegi kellegi kedagi -, - - 00 pron>
1. (jaatavas lauses) teadmata kes кодкӧ; kes tahes коді, код
♦
keegi koputas uksele кодкӧ таркӧдчис ӧдзӧсӧ;
ta räägib kellegagi сійӧ кодкӧдкӧ сёрнитӧ;
räägiti, mida keegi suvel tegi сёрнитісны, коді мый гожӧмнас вӧчӧма
2. (eitavas lauses) mitte ükski некоді, некод
♦
[mitte] keegi ei tulnud appi некод эз лок отсавны
kes <k'es kelle ke[da -, kelle[l & k'e[l kelle[lt & k'e[lt; pl k'es, kelle & kelle[de, ke[da 00 pron> код, коді ► sama päritoluga sama päritoluga kes
♦
kes seal on? коді сэні?;
nad on juba kes teab kus найӧ код тӧдас кӧнӧсь нин;
kes tahes, ükskõik kes кӧть коді
kood <k'ood koodi k'oodi k'oodi, k'oodi[de k'oodi[sid & k'ood/e 22 s> leppemärgisüsteem, selle võti код
♦
morsekood морзе код;
numberkood номера код;
vöötkood визя код
kumb <k'umb kumma k'umba k'umba, k'umba[de k'umba[sid & k'umb/i 22 pron>
1. (adjektiivselt) код
♦
kummad kingad on mugavamad? код кӧмыс лӧсьыдджык?
2. (substantiivselt) код
♦
kumb meist on pikem? кодным кузьджык?
küsimärk <+m'ärk märgi m'ärki m'ärki, m'ärki[de m'ärki[sid & m'ärk/e 22 s>
1. keel kirjavahemärk юалан пас
2. piltl küsimus
♦
küsimärgi all olema код на тӧдӧ
no <no adv, interj> aitab väljendada tundetooni v teatavat suhtumist: meelepaha, möönmist, nõustumist, imestust, palvet, kehutust vm но, но и
♦
no on tobu! но и йӧй!;
no kes siis nii teeb! но код нӧ тадзи вӧчӧ!;
no ütle nüüd! но вай висьтав!
olek <olek oleku oleku[t -, oleku[te oleku[id 02 s>
1. olemis- v käitumislaad олас, сям, ӧбича
♦
aeglase olekuga mees ньӧжмыд [оласа] морт
2. seisund, olukord, eksisteerimisvorm
♦
kaaluta olek сьӧктатӧмлун;
valmisolek дасьлун;
joobnud olekus код юрӧн
3. olemine, viibimine олӧм, вӧлӧм
♦
üksiolek ӧткӧн олӧм
poole <p'oole postp, adv>
1. postp [gen] suunas, ka ajaliselt -лань, -ланьӧ
♦
sõidab Tallinna poole мунӧ Таллиннлань;
sügise poole ilmad halvenesid арланьыс поводдя лёкмис
2. postp [gen] kelle juurde, kelle toetusele ордӧ, дорӧ (код дорӧкӧ гортас)
♦
tulge õhtul minu poole волӧй рытнас ме ордӧ
3. postp [allat] osutab alale, valdkonnale, suunale
♦
igale poole быдлаӧ;
tema läks ühele poole, mina teisele сійӧ муніс ӧтарӧ, ме мӧдарӧ
4. adv (liitsõna järelosana)
♦
allapoole увлань;
pärastpoole бӧрнас[джык]
purjus <p'urjus adv, adj> vt ka purju код
♦
kergelt purjus гажа;
purjus peaga код юрӧн;
ta on õnnest purjus шудысла код
täis1 <t'äis adj, adv>
1. millegagi täidetud v täidetuks, midagi rohkesti sisaldav[aks] тыр
♦
täis klaas тыр стӧкан;
ajage auk täis! тыртӧй гурансӧ!;
sõin kõhu täis пӧттӧдз сёйи
2. rahvapärastes ütlustes: purju, purjus
♦
ta on maani täis сійӧ садьтӧм код
uimane <uimane uimase uimas[t -, uimas[te uimase[id 10 adj> loid, jõuetu, nõrk руш; unine унзіль; viinauimane код; mitte täie taju juures гудыр
♦
uimased kärbsed кольмӧм гутъяс, унзіль гутъяс;
uimane pea гудыр юр;
pea läheb uimaseks юр гудыртчӧ;
tüdruk on suurest õnnest uimane нылыс шудысла код
valdus <v'aldus v'alduse v'aldus[t v'aldus[se, v'aldus[te v'aldus/i & v'alduse[id 11 & 09 s> valdamine ас киын кутӧм
♦
ühisvaldus ӧтув кутӧм;
kelle valduses see maa on? кодлӧн тайӧ муыс?, код киын тайӧ муыс?
ära võtma enda kasutusse võtma босьтны, мырддьыны
♦
purjus juhilt võeti luba ära код юра шоперлысь босьтісны машинаӧн веськӧдлан кабаласӧ
