[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

alla <'alla postp, prep, adv> vt ka all, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allapoole, madalamale, maha, sisse улӧ
♦
laua alla пызан улӧ;
trepist alla minema содті лэччыны;
vihma kallab alla зэр кисьтӧ;
kadus vee alla ваӧ суніс
2. postp [gen] mille juurde, lähedale, vahetult enne, mille eel бердӧ, дорӧ
♦
akna alla istuma ӧшинь дорӧ пуксьыны;
jäi ukse alla seisma сувтіс ӧдзӧс дорӧ
3. postp [gen]; prep [part] tegevus- v mõjupiirkonda, mingisse seisundisse улӧ
♦
{kelle} mõju alla sattuma {кодлӧн} тӧдчӧс улӧ веськавны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны, судӧ сетны;
keelu alla panema дугӧдны {мый}, ӧлӧдны {мыйысь};
istikud ajasid juured alla пуктӧм быдмӧгъяс вужъясисны;
pooled kirjutasid lepingule alla джынйыс кырмалісны сёрнитчӧмсӧ
4. adv; prep [gen] alla määrapiiri, vähem kui, vähemaks
♦
alla neljakümnesed mehed нелямынысь томджык мужичӧйяс;
kasvult alla keskmise тушанас шӧркодьысь ляпкыдджык;
pisut alla kahesaja euro кыксё евроысь неуна этшаджык;
hinnad läksid alla донъяс чинісны

fantastiline <fant`astiline fant`astilise fant`astilis[t fant`astilis[se, fant`astilis[te fant`astilis/i 12 adj> fantaasial põhinev, kummaline фантастика; uskumatu, enneolematu вӧвлытӧм, шензьӧдан
♦
fantastiline jutustus фантастика висьт;
fantastiline kiirus вӧвлытӧм ӧд;
fantastiline, kuidas ta tantsib сылӧн йӧктӧмыс шензьӧдӧ

ikka <'ikka adv>
1. alati век
♦
ikka ja alati помся;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
tal oli õigus nagu ikka сійӧ прав, кыдз и век;
ikka ja jälle meelde tuletama бара на казьтывны
2. veelgi век на, пыр на
♦
ikka veel valas vihma век на зэрис;
ta on ikka veel siin сійӧ пыр на тані
3. siiski век жӧ
♦
tulid ikka век жӧ локтін;
no küll ikka sajab но и кисьтӧ;
vaadata võime ikka видзӧдлыны век жӧ вермам

jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни
♦
vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт
♦
põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт

jutustus <jutustus jutustuse jutustus[t jutustus[se, jutustus[te jutustus/i 11 s>
1. jutustamine, jutt висьтасьӧм, висьт
♦
õpetaja jutustus oli sisukas ja elav велӧдысьлӧн висьтыс вӧлі тӧлка да кыпыд;
lapsed kuulasid vanaema jutustust челядь кывзісны пӧчлысь висьтасьӧмсӧ
2. kirj proosateos висьт
♦
ajalooline jutustus историческӧй висьт;
värssjutustus кывбура висьт

kallama <k'alla[ma kalla[ta k'alla[b kalla[tud 29 v> vedelikku кисьтны
♦
vett ämbrisse kallama ведраӧ ва кисьтны;
kallasin endale teed кисьті аслым чай;
hakkas vihma kallama пондic кисьтны зэр

kurb <k'urb kurva k'urba k'urba, k'urba[de k'urba[sid & k'urb/i 22 adj> nukker жугыль; raske, armetu, vilets шог, курыд; troostitu гажтӧм
♦
kurb hetk жугыль здук;
kurb laul шог сьыланкыв;
kurb lugu жугыль висьт;
kurb saatus курыд шуд-талан;
kurb sõnum шог юӧр;
kurb teade шог юӧр

lugu <lugu l'oo lugu l'ukku, lugu[de lugu[sid 18 s>
1. juhtum, sündmus лоӧмтор; jutt висьт
♦
naljakas lugu тешкодь лоӧмтор, тешкодьтор;
kurb lugu жугыль висьт
2. kõnek rahvalik pilli-, tantsu- музыка; lauluviis мотив
♦
tantsulugu йӧктан музыка;
mängi üks lugu [pilli] ворс мыйкӧ
3. olukord, asjade seis -тор, делӧ
♦
hull lugu страшнӧйтор;
küll on lugu! но и делӧ!;
see on hoopis teine lugu тайӧ дзик мӧд делӧ

lõtv <l'õtv lõdva l'õtva l'õtva, l'õtva[de l'õtva[sid & l'õtv/u 22 adj>
1. pinguseta руш, личыд; kombe-, lodev мывкыдтӧм
♦
lõdvad lihased руш яйчиг;
lõtv käepigistus личыд киасьӧм;
lõtv kõnnak руш восьлас;
lõdvad kombed мывкыдтӧм ӧбича;
end lõdvaks laskma личӧдчыны;
laskis sõrmed lõdvaks личӧдіс чуньсӧ
2. nõrgalt ühendatud руш, слаб
♦
lõdva kompositsiooniga jutustus руш тэчаса висьт;
side kodukandiga kipub lõdvaks jääma чужан мукӧд йитӧдыс слабмӧ
3. lotendav ропмунӧм, руш
♦
lõtv nahk ропмунӧм кучик

nagu <nagu konj, adv>
1. konj võrdlustes: kui, justkui, otsekui, omaduse kohta кодь ► sama päritoluga sama päritoluga kui; tegevuse kohta моз
♦
isu nagu hundil вытьыс кӧинлӧн кодь;
vihma kallab nagu oavarrest кӧш дорысь моз кисьтӧ
2. adv tagasihoidliku ettepaneku, möönduse, ebakindluse puhul быттьӧ, быттьӧкӧнӧсь
♦
aga eile sa nagu lubasid tulla но тӧрыт тэ быттьӧкӧнӧсь кӧсйысин локны

primitiivne <primit'iivne primit'iivse primit'iivse[t -, primit'iivse[te primit'iivse[id 02 adj> примитивнӧй; lihtsakoeline прӧстӧй; ebaintelligentne ичӧт мывкыда
♦
primitiivne tehnika примитивнӧй техника;
primitiivne jutuke прӧстӧй висьт;
primitiivne inimene ичӧт мывкыда морт

tervis <t'ervis t'ervise t'ervis[t -, t'ervis[te t'ervise[id & t'ervis/i 11 & 09 s; tervis tervise tervis[t -, tervis[te tervise[id 09 s> дзоньвидзалун
♦
vaimne tervis пытшкӧсса дзоньвидзалун;
tugev tervis крепыд дзоньвидзалун;
tapab tööga oma tervist уджнас ассьыс дзоньвидзалунсӧ кисьтӧ

valama <vala[ma vala[da vala[b vala[tud 27 v> vedelikku kallama кисьтны
♦
valab vett potti кӧструляӧ ва кисьтӧ