[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ainuüksi <+üksi adv>
1. ainult сӧмын
♦
seda tean ainuüksi mina тайӧс тӧда сӧмын ме;
kui palju uusi maju on ehitatud ainuüksi Tallinnas мында выль керка лэптӧма сӧмын Таллинын
2. päris üksinda ӧткӧн
♦
olin metsas ainuüksi вӧрас [ме] вӧлі дзик ӧтнам

aken <aken 'akna aken[t -, aken[de 'akna[id 08 s> ӧшинь
♦
kõrged aknad джуджыд ӧшиньяс;
kahekordsed aknad кык пӧвста ӧшиньяс;
ühekordsed aknad ӧти пӧвста ӧшиньяс;
kahe poolega aken кык торъя ӧшинь;
ühe poolega aken ӧтторъя ӧшинь;
allalastav aken увлань лэдзан ӧшинь;
avatud aken восьса ӧшинь;
kaaraken аркаа ӧшинь;
katuseaken керка вевт ӧшинь;
lükandaken вешъясян ӧшинь;
pimeaken пӧрйӧг ӧшинь;
pööninguaken йирквыв ӧшинь;
vaateaken витрина;
vaatlusaken видзӧдчан ӧшинь;
õhuaken форточка, тӧлӧдчан ӧшинь;
ümaraken гӧгрӧс ӧшинь;
aknad on pärani lahti ӧшиньяс дзирйыв восьсаӧсь;
aknad on jääs ӧшиньяс йиаӧсь;
ava aken, tee aken lahti восьт ӧшиньсӧ;
pane aken kinni, sule aken сипты ӧшиньсӧ;
aknast paistab meri ӧшинь пыр тыдалӧ саридз;
aknale ilmus poiss ӧшиньын тыдовтчис зон;
keegi koputas aknale кодкӧ таркӧдіс ӧшиньӧ;
aken loengute vahel kõnek лекция костын „ӧшинь“

alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!

ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын

eest <'eest adv, postp> vt ka ees, ette
1. adv eestpoolt, esiküljelt
♦
eest tõusis suitsu водзын кыпӧдчис тшын;
eest ja tagant водзсянь и бӧрсянь;
ta on rivis eest kolmas визяс сійӧ водзсяньыс коймӧд;
mantlihõlmad on eest lahti пальто пӧлаыс водзтіыс восьса
2. adv ära, küljest ära, eemale
♦
ema võttis põlle eest мам пӧрччис водздӧрасӧ;
nööp tuli eest кизьыс орис;
jooksin venna eest ära пышйи вокысь;
mine eest! кеж!
3. postp [gen] eestpoolt, esiküljelt, möödumise kohta водзті; lähtekoha kohta водзсянь
♦
läks maja eest mööda муніс керка водзті;
hääled kostsid kaupluse eest гӧлӧсъяс кылісны лавка водзсянь;
pühkisin natuke trepi eest чышкышті кильчӧ водзті;
särk on rinna eest verine дӧрӧмыс морӧсладортіыс вирӧсь
4. postp [gen] ära, küljest ära, eemale
♦
särgi eest tuli nööp ära дӧрӧмысь орис кизь;
võtsin käe silmade eest вешті киӧс син водзысь;
võta võti ukse eest ära кыскы ключсӧ ӧдзӧс томансьыс
5. postp [gen] kelle-mille vältimist, kellest-millest varjatud, kaitstud -ысь
♦
ta püüab end minu eest kõrvale hoida сійӧ меысь сайласьӧ;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!;
ta on halb inimene, hoia end tema eest сійӧ лёк морт, видзчысь сыысь;
ma ei varja sinu eest midagi ме нинӧм тэысь ог дзеб;
põlde tuli kaitsta üleujutuste eest муяс коліс видзны ойдӧмысь
6. postp [gen] kelle-mille asemel, kellega-millega võrdselt пыдди, туйӧ
♦
mine minu eest мун ме пыдди;
maksan ka sinu eest ме мынта тэысь тшӧтш;
alustass oli tuhatoosi eest пепельнича туйӧ вӧлі блюд;
töötab kahe eest уджалӧ кык пыдди
7. postp [gen] varem, teatud aeg tagasi сайын
♦
viie aasta eest вит во сайын;
see juhtus mõne minuti eest тайӧ вӧлі некымын минут сайын
8. postp [gen] mille väärtuses, mille vastu, mille tasuks, vastutasuks -ысь
♦
andis kauba poole hinna eest сетіс тӧварсӧ джын донсьыс;
aitäh eest ei saa midagi аттьӧсьыд нинӧм он босьт;
hea töö eest premeerima бур уджысь премируйтны;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь;
mille eest teda karistati? мыйысь сійӧс мыждісны?

ehitus <ehitus ehituse ehitus[t ehitus[se, ehitus[te ehitus/i 11 s>
1. ehitamine, ehitustöö стрӧитӧм, вӧчӧм
♦
kõrghoonete ehitus уна судта керкаяс стрӧитӧм;
autoehitus машина вӧчӧм;
elamuehitus олан керка стрӧитӧм;
teedeehitus туй вӧчӧм;
ehitusel töötama стрӧитчанінын уджавны
2. struktuur, ülesehitus тэчас
♦
keele grammatiline ehitus кывлӧн грамматика тэчас;
kehaehitus мыгӧр тэчас;
lauseehitus сёрникузя тэчас;
aatomi ehitus атомлӧн тэчас

elamu <elamu elamu elamu[t -, elamu[te elamu[id 01 s> олан керка, оланін
♦
ühekorruseline elamu ӧти судта олан керка;
kahe korteriga elamu кык патераа керка;
paneelelamu гырысь панельясысь керка;
ridaelamu рада керка;
tornelamu башня кодь керка;
taru on mesilaste elamu мазі чом – мазіяслӧн оланін

eramaja <+maja maja maja m'ajja, maja[de maja[sid & maj/u 17 s> ас керка

ette <'ette adv, postp> vt ka ees, eest
1. postp ettepoole водзлань
♦
sirutasin käe ette нюжӧді киӧс водзлань
2. adv esiküljele, külge, kasutusvalmis, tarvituseks
♦
sidus põlle ette водздӧраасис;
pane lips ette галстукась;
rong sõitis ette поезд матыстчис;
tõstis endale suure portsjoni ette пуктіс аслыс ыджыд порция
3. adv takistuseks
♦
astusin talle teele risti ette вомӧналі сылы туйсӧ;
poiss pani talle jala ette зон сійӧс конйыштіс
4. adv eelnevalt, enne водзвыв
♦
teata oma tulekust aegsasti ette локтӧм йывсьыд водзвыв юӧрт;
kõike ei osanud ta ette näha сійӧ эз вермы ставсӧ водзвыв тӧдны;
tunde ette valmistama урок водзвыв дасьтыны;
raha ette maksma водзвыв мынтысьны;
kell käib ööpäevas 5 minutit ette луна-воя чӧжыс часіыс 5 минут водзлань мунӧ
5. adv kuulajale v vaatajale suunatud
♦
kandis asja sisu ette висьталіс делӧыслысь сюрӧссӧ;
näitasin oma dokumendid ette петкӧдлі документӧс
6. postp [gen] ettepoole водзӧ
♦
auto sõitis maja ette машина локтіс керка водзӧ;
silme ette kerkima син водзӧ воны;
pomises enese ette намӧдіс ныр улас
7. postp [gen] külge, esiküljele
♦
õmblesin nööbi kitli ette калатӧ вури кизь;
hobust vankri ette panema вӧлӧс доддявны;
võti jäi ukse ette ключыс колис ӧдзӧсас
8. postp [gen] kelle näha, tutvuda, hinnata
♦
komisjoni ette ilmuma комиссия водзӧ петны;
ta kutsuti kohtu ette сійӧс корисны ёрдӧ;
asi jõudis avalikkuse ette делӧыс йӧзӧ петіс, делӧыс явитчис

hind <h'ind hinna h'inda h'inda, h'inda[de h'inda[sid & h'ind/u 22 s> дон
♦
soodne hind скоднӧй дон;
kindel hind, püsiv hind вежласьтӧм дон;
hulgihind чукӧрӧн вузалан дон;
jaehind торйӧн вузалан дон;
kokkuleppehind сёрнитчӧм дон;
omahind асдон;
pileti hind билет дон;
hindade tõstmine дон лэптӧм;
hinnad langevad донъяс чинӧны;
hinda määrama дон урчитны;
ostsin maja odava hinnaga донтӧг ньӧби керка, ичӧт донысь ньӧби керка;
oleme hinnas kokku leppinud дон серти сёрнитчим;
igal minutil on kulla hind быд минут зэв дона

hoone <hoone h'oone hoone[t -, hoone[te h'oone[id 06 s> стрӧйба, керка
♦
vanaaegne hoone важ кадся стрӧйба;
eluhoone олан керка;
kasvuhoone теплича;
kivihoone из керка;
kõrghoone джуджыд стрӧйба;
hoonet püstitama керка лэптыны;
vanad hooned lammutati важ стрӧйбаяс разисны

hotell <hot'ell hotelli hot'elli hot'elli, hot'elli[de hot'elli[sid & hot'ell/e 22 s> гӧстиница, отель, туй морт керка
♦
jaamahotell вокзалса гӧстиница;
hotellis peatuma гӧстиницаӧ сувтны

hävima <hävi[ma hävi[da hävi[b hävi[tud 27 v> hukka saama кувны ► sama päritoluga sama päritoluga koolma; olemast lakkama бырны, вошны
♦
sõjas hävisid terved külad война дырйи дзонь сиктъяс бырисны;
tulekahjus hävis mitu maja биын сотчис некымын керка;
kõrges temperatuuris mikroobid hävivad ыджыд температураысь микробъяс кулӧны;
hävinud keeled бырӧм кывъяс;
hävinud rahvad бырӧм войтыръяс

igavesti <igavesti adv>
1. ajaliselt lõputult, aina, pidevalt век, пыр
♦
igavesti sinu век тэнад;
igavesti muutuv maailm мирыс пыр вежсьӧ;
miski ei kesta igavesti нинӧм абу помтӧм;
igavesti kestev armastus помасьлытӧм муслун
2. väga, tohutult зэв
♦
igavesti vana maja зэв важ керка

inetu <inetu inetu inetu[t -, inetu[te inetu[id 01 adj> мисьтӧм; taunitav, laiduväärt мисьтӧм, лёк
♦
inetu nägu мисьтӧм чужӧм;
inetu maja мисьтӧм керка;
inetu pardipoeg мисьтӧм чӧжпи;
inetu tegu лёк вӧчӧмтор;
on inetu valetada пӧръясьны абу мича

juhatama <juhata[ma juhata[da juhata[b juhata[tud 27 v>
1. teed näitama туй индыны; suunama туйдыны, веськӧдны; ise kaasas v ees käies колльӧдны, нуӧдны
♦
mees läks juhatatud suunas мужичӧй муніс индӧм туйӧд;
naine juhatas nad läbi õue нывбаба нуӧдіс найӧс йӧр пыр;
kes teid siia juhatas? коді тіянӧс татчӧ туйдіс?;
juhata mulle üks korralik võõrastemaja инды меным прамӧй туй морт керка
2. õiget kulgu tagama нуӧдны; juhtima веськӧдлыны
♦
koosolekut juhatama собранньӧ нуӧдны;
kateedrit juhatama кафедраӧн веськӧдлыны;
orkestrit juhatama оркестрӧн дирижируйтны

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kahekordne <+k'ordne k'ordse k'ordse[t -, k'ordse[te k'ordse[id 02 adj>
1. topelt кык пӧвста, кык вевся
♦
kahekordsed aknad кык пӧвста ӧшиньяс;
kahekordne lõng кык пӧвста шӧрт;
kahekordne salto sport кыка сальто;
kahekordse põhjaga kohver кык пыдӧса чемодан;
kahekordne tasu кык пӧвста мынтӧм
2. kahel korral, kahes järgus toimuv v esinev кыкысь
♦
kahekordne meister кыкысь мастер
3. kõnek kahekorruseline кык судта
♦
kahekordne maja кык судта керка

kinni pidama
1. peatuma сувтны; peatama сувтӧдны
♦
auto pidas maja ees kinni машина сувтіс керка водзас
2. kinni võtma, vahistama кутны; valve all, vangistuses hoidma видзны
♦
pidage varas kinni! кутӧй гусясьысьӧс!
3. midagi järgima кутчысьны < {мыйӧкӧ}>
♦
reeglitest kinni pidama кесйӧгъясӧ кутчысьны

kohe <kohe adv>
1. viivitamata, jalamaid пыр жӧ, дзик пыр
♦
tule kohe siia! пыр жӧ лок татчӧ!;
ta tuli kohe сійӧ дзик пыр локтіс
2. vahetus läheduses дзик < (орччӧн)>
♦
jõgi on kohe maja taga юыс дзик керка саяс

korralik <korral'ik korraliku korral'ikku korral'ikku, korralik/e & korral'ikku[de korral'ikk/e & korral'ikku[sid 25 adj>
1. hoolikas, täpne бур, прамӧй
♦
korralik töömees прамӧй уджалысь
2. heade elukommetega бур мывкыда, авъя
♦
ta on korralikust perekonnast сійӧ бур семъяысь
3. nõuetekohane, omadustelt laitmatu, hea бур, прамӧй, туяна
♦
korralik maja бур керка
4. tubli, kõva, suur прамӧй, ыджыд
♦
korralik palk прамӧй удждон;
korralik summa ыджыд сумма

kortermaja <+maja maja maja m'ajja, maja[de maja[sid & maj/u 17 s> уна патераа керка
♦
me kolisime kortermajast eramajja уна патераа керкаысь ми вуджим ас керкаӧ

kui <k'ui konj, adv; k'ui k'ui k'ui[d -, k'ui[de k'ui[sid 26 s>
1. konj võrdlev, sarnaste asjade kohta кодь ► sama päritoluga sama päritoluga kui; erinevate asjade kohta -ысь, -ся
♦
tugev kui karu ош кодь ён;
meri on sile kui peegel саридзыс рӧмпӧштан кодь шыльыд;
vend on noorem kui mina вокӧй меысь томджык
2. konj väljendab aega, tingimust кӧ
♦
kui sa ei taha, siis ära tule он кӧ кӧсйы, эн лок;
poisse oli kolm, kui mitte neli зонмыс вӧлі куим, эз кӧ нёль
3. konj samastav кыдз
♦
tunnen teda kui tagasihoidlikku inimest ме сійӧс тӧда кыдз лӧнь мортӧс
4. konj hüüdlauses кутшӧм
♦
kui vana sa oled? кымын тэныд арӧс?;
kui ilus maja! кутшӧм мича керка!

kõrghoone <+hoone h'oone hoone[t -, hoone[te h'oone[id 06 s> джуджыд стрӧйба, джуджыд керка

kõrgune <k'õrgune k'õrguse k'õrgus[t k'õrgus[se, k'õrgus[te k'õrgus/i & k'õrguse[id 12 & 10 adj (hrl liitsõna järelosa)> джуджда
♦
majakõrgune керка джуджда

kümmekond <kümmek'ond kümmekonna kümmek'onda kümmek'onda, kümmek'onda[de kümmek'onda[sid & kümmek'ond/i 22 num> umbes kümme дас кымын, дас гӧгӧр
♦
külas oli kümmekond maja сиктас вӧлі дас кымын керка

lagunema <lagune[ma lagune[da lagune[b lagune[tud 27 v> purunema киссьыны
♦
vana maja lagunes важ керка киссис

lastekodu <+kodu kodu kodu -, kodu[de kodu[sid 17 s> детдом, челядь керка

levima <levi[ma levi[da levi[b levi[tud 27 v> laiali v edasi kanduma паськавны; ühelt objektilt teisele вуджны
♦
tuli levis ka naabermajale биыс вуджис орчча керка вылӧ;
kuuldus levis kiiresti сёрниыс ӧдйӧ паськаліс

madal <madal madala madala[t -, madala[te madala[id 02 adj, s>
1. adj väikese kõrgusega ляпкыд; väike ичӧт; positsioonilt allpool улын
♦
madal maja ляпкыд керка;
madal laud ляпкыд пызан;
madal laup ляпкыд кымӧс;
madalad pilved улын кымӧръяс;
madal palk ичӧт удждон;
madalama astme kohus улынджык тшупӧда ёрд
2. adj väikese sügavusega ляпкыд
♦
madal jõgi ляпкыд ю;
madal vesi ляпкыд ва;
madal taldrik ляпкыд бекар
3. adj heli, hääle kohta кыз, улын
♦
madal bariton кыз баритон

mahajäetud <+j'äetud j'äetu j'äetu[t -, j'äetu[te j'äetu[id 02 adj (eestäiendina indekl)> эновтӧм
♦
mahajäetud maja эновтӧм керка

maha jätma
1. loobuma, hülgama эновтны, дугдыны < {мыйкӧ вӧчны}>
♦
joomist maha jätma юны дугдыны, юӧмысь ӧвсьыны;
mahajäetud maja эновтӧм керка
2. mitte kaasa võtma кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
{keda} kaugele maha jätma ылӧ бӧрӧ кольны {кодӧскӧ}

maja <maja maja maja m'ajja, maja[de maja[sid & maj/u 17 s> hoone, pere koos oma hoonete v ruumide ja majapidamisega, asutus керка
♦
kõrge maja джуджыд керка;
madal maja ляпкыд керка;
elumaja олан керка;
eramaja ас керка;
kivimaja из керка;
koolimaja школа;
kultuurimaja культура керка;
sünnitusmaja кага чужтан керка;
kes on majas peremees? коді керкаас ыджыдыс?

meenutama <meenuta[ma meenuta[da meenuta[b meenuta[tud 27 v>
1. endale mällu äratama, mälus esile kutsuma казьтыштны, тӧд вылӧ уськӧдны
♦
püüab aadressi meenutada кӧсйӧ казьтыштны адрессӧ
2. kellelegi meenuma panema, meelde tooma казьтыштны
♦
pean teile meenutama, et ... колӧ тіян казьтыштны, мый ...
3. sarnasuse põhjal võrreldav v kõrvutatav olema кодланькӧ / мыйланькӧ мунны, кодкӧ / мыйкӧ вылӧ мунны, кодкӧ / мыйкӧ кодь лоны
♦
poiss meenutab oma vanaisa зонка мунӧ пӧль вылас;
kasarmut meenutav sünge maja казарма кодь шуштӧм керка

müüma <m'üü[ma m'üü[a m'üü[b m'üü[dud, m'üü[s müü[ge müü[akse 38 v> вузавны
♦
maja müüma керка вузавны;
järelmaksuga müüma вузавны мынтысян кад урчитӧмӧн

nurk <n'urk nurga n'urka n'urka, n'urka[de n'urka[sid & n'urk/i 22 s>
1. mat пельӧс
♦
kõrvunurgad орчча пельӧсъяс;
nürinurk тшӧтшыд пельӧс;
sirgnurk веськыд пельӧс;
teravnurk ёсь пельӧс
2. esemel, ehitisel vm objektil пельӧс
♦
esinurk водзпельӧс;
kas sa oskad maja nurka laduda? тэ кужан керка пельӧс лэптыны?;
istub nurgas пельӧсас пукалӧ
3. koht majas, tuba v selle osa пельӧс
♦
olen kodus kõik nurgad läbi otsinud гортын быд пельӧсысь корси

omandama <omanda[ma omanda[da omanda[b omanda[tud 27 v>
1. soetama босьтны
♦
omandas maja ostu teel ньӧбис керка;
omandas doktorikraadi босьтіс доктор ним
2. ära õppima велӧдны, босьтны
♦
teadmisi omandama тӧдӧмлун босьтны;
keeli omandama кывъяс велӧдны

parandama <paranda[ma paranda[da paranda[b paranda[tud 27 v>
1. kahjustust, riket, viga kõrvaldama, kasutuskõlblikuks tegema дзоньтавны; lappima дӧмны, дӧмлыны
♦
katust parandama керка вевт дзоньтавны;
aeda parandama потшӧс дзоньтавны
2. paremaks tegema бурмӧдны; tervistama бурдӧдны
♦
loomatõugu parandama скӧт рӧд бурмӧдны;
aeg parandab kõik haavad кадыд быд дой бурдӧдӧ
3. halvasti tehtut õige[ma]ks tegema веськӧдны; vigu прӧверитны; õigeks правитны
♦
õpetaja parandas õpilaste vihikuid велӧдысь прӧверитіс велӧдчысьяслысь тетрадьяссӧ

peremees <+m'ees mehe m'ees[t -, mees[te meh/i 13 s>
1. talu- кӧзяин, кутысь
♦
noorperemees том кӧзяин;
suure talu peremees ыджыд хутор кутысь
2. omanik, valdaja кӧзяин, кутысь
♦
hobuse peremees вӧвлӧн кӧзяиныс;
peremees peab teadma, mis inimesed ta majas elavad керка кутысьлы колӧ тӧдны, мыйсяма йӧз олӧны сылӧн керкаас
3. pereisa, majaperemees кӧзяин
♦
kas peremees on kodus? кӧзяиныд гортад?

plaan <pl'aan plaani pl'aani pl'aani, pl'aani[de pl'aani[sid & pl'aan/e 22 s>
1. kavatsus, mõte план, дум, кӧсйӧм
♦
suveplaanid гожся планъяс;
ta plaanid on teoks saanud сылӧн планъясыс збыльмисны;
peab plaani abielluda сійӧ думайтӧ гӧтрасьны
2. tegevuskava mingiks ajavahemikuks, seda kajastav dokument план, бала
♦
külviplaan кӧдзан план;
tööplaan удж бала
3. ajakava, graafik график
♦
rongiplaan поезд ветлан график
4. objekti rõhtprojektsiooni vähendatud kujutis, jäädvustatava objekti kujutise mõõtkava filmi- v fotokaadris; piltl tasand план
♦
topograafiline plaan топография план;
tagaplaan бӧрладор;
maja plaan керка план

plaanima <pl'aani[ma pl'aani[da plaani[b plaani[tud 28 v>
1. plaani koostama, planeerima планируйтны, бала вӧчны
♦
plaanib elamut вӧчӧ олан керка бала
2. plaanitsema, kavatsema кӧсйыны, лӧсьӧдчыны, планируйтны
♦
kirjanik plaanib uut romaani гижысь кӧсйӧ гижны выль роман

projekt <proj'ekt projekti proj'ekti proj'ekti, proj'ekti[de proj'ekti[sid & proj'ekt/e 22 s> проект, бала
♦
tuntud arhitekti projekti järgi ehitatud maja нималана архитекторлӧн бала серти лэптӧм керка;
põllumajanduse arendamise projekt видз-му овмӧс сӧвмӧдан проект

raiuma <r'aiu[ma r'aiu[da raiu[b raiu[tud 28 v>
1. katki, lõhki v tükkideks lööma керавны; midagi otsast v küljest eraldama керыштны; pikuti lõhki поткӧдны
♦
raius puupaku lõhki поткӧдіс чуркасӧ;
hakkas paku peal liha raiuma босьтчис керавны чурка вылын яй
2. löökidega süvendit v auku tegema писькӧдны
♦
raius tuuraga jäässe augu пыридзӧн писькӧдіс йиӧ розь;
Peeter I raius akna Euroopasse Петыр І писькӧдіс Европаӧ ӧшинь
3. puude kohta: langetama, maha võtma пӧрӧдны
♦
metsa raiuma вӧр пӧрӧдны;
raius küttepuudeks ainult leppi пес вылӧ пӧрӧдіс сӧмын ловпу
4. terava riistaga mingit materjali töötlema, seda viimistlema лӧсавны; raidkunsti kohta: tahudes kivist valmistama сёртны
♦
hauasambaid raiuma гувыв изъяс лӧсавны-вӧчавны;
kivisse on raiutud ornament изъяс сизьдӧма сер;
raiuge see endale pealuusse! сюркнялӧй тайӧс пель саяныд!;
graniidist raiutud skulptuurid гранитысь сёртӧм скульптураяс
5. palkidest ehitama тшупны, стрӧитны
♦
kevadel hakati maja raiuma тулыснас заводитісны керка тшупны;
rannas raiutakse uut laeva ва дорын стрӧитӧны выль караб
6. külmrelvaga hoope andma керавны
♦
raius mõõgaga mõlemale poole кераліс шыпуртнас ӧтарӧ-мӧдарӧ
7. tulerauaga tuld lööma тывкӧртӧн биасьны (сизьдӧмӧн)
♦
raius tule taela külge тывкӧртӧн биасис биваӧ
8. tulusel ahinguga lüües kalu püüdma бытшлавны (азьласӧн чери)
♦
võta ahing ja muudkui raiu босьт киад азьлас да сӧмын бытшлав
9. ägedalt taguma, lööma нӧйтчыны; vehkima ӧвтчыны
♦
süda raiub rinnus сьӧлӧмӧй морӧсын нӧйтчӧ;
haige raiub käte ja jalgadega висьысь ӧвтчӧ кинас и кокнас;
raius käega õhku кинас кераліс сынӧдсӧ;
sõdurid raiusid rivisammu салдатъяс сизьдісны ветлісны стрӧевӧй восьласӧн
10. piltl midagi järsult ütlema керыштны-шуны; korduvalt керавны-шуавны
♦
raiub ühte ja sama кералӧ-шуалӧ ӧтиторсӧ

ridaelamu <+elamu elamu elamu[t -, elamu[te elamu[id 01 s> рада керка, таунхаус
♦
kahekorruseline ridaelamu кык судта рада керка

rist <r'ist risti r'isti r'isti, r'isti[de r'isti[sid & r'ist/e 22 s>
1. lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk, samakujuline ese крест
♦
hauarist гувыв крест;
tegi allkirja asemel kolm risti кырымпас туйӧ пуктіс куим крест
2. ristumiskoht, ristmik туйвеж
♦
maja Mäo ristil v ristis Мяо туйвежса керка

rivi <rivi rivi rivi r'ivvi, rivi[de rivi[sid 17 s>
1. asjade, olendite, nähtuste rida визь, лёдз, звӧйк
♦
hanerivi дзодзӧг звӧйк;
majade rivi керка визь;
autod sõitsid pikas rivis машинаяс мунісны кузь лёддзӧн
2. inimeste, veokite vms paigutus ühel joonel kõrvuti рад; sõj sõjaväelaste, allüksuste vms paigutus viirgudesse строй
♦
kaheviiruline rivi кык рада строй;
rivist välja astuma стройысь петны, радысь петны;
võtsid neljakaupa rivvi нёльӧн-нёльӧн сувталісны стройӧ
3. tegevteenistus, konkreetses väeosas v rindelõigus võitlemine служитӧм
♦
viletsa tervise pärast pidin rivist lahkuma омӧль дзоньвидзалун понда ковмис служитӧмысь дугдыны
4. piltl sisekohakäänetes märgib töötamist, tegutsemist, toimimist уджалӧм
♦
rivvi v rivisse astuma уджавны пондыны

sammal <sammal s'ambla sammal[t -, sammal[de s'ambla[id 08 s> нитш
♦
turbasammal нюр нитш;
katus on juba samblas керка вевтыс нитшсялӧма нин

selgelt <s'elgelt adv> ясыда; arusaadavalt гӧгӧрвоана
♦
majanumber oli selgelt näha керка номерыс ясыда тыдаліс

siluett <silu'ett silueti silu'etti silu'etti, silu'etti[de silu'etti[sid & silu'ett/e 22 s> varipilt силуэт, мыгӧр
♦
naise siluett aknal ань мыгӧр ӧшиньын;
hämaruses paistavad ainult hoonete siluetid рӧмыдас тыдалӧны сӧмын керка мыгӧръяс

sirutama <siruta[ma siruta[da siruta[b siruta[tud 27 v>
1. sirgeks, sirgu ajama веськӧдны; välja нюжӧдны; end веськӧдчыны; ringutama нюжмасьны
♦
niitja sirutab selga ытшкысь веськӧдӧ мышсӧ;
sirutas end aeglaselt püsti надзӧникӧн сувтіс-веськӧдчис;
sirutas jalad pikaks нюжӧдіс коксӧ;
ärkas ja sirutas end mõnuga садьмис да лӧсьыда нюжмасис
2. sirgu, pikale ajama, ulatama нюжӧдны
♦
sirutas hüvastijätuks käe нюжӧдіс торйӧдчигӧн кисӧ;
sirutas käe, et koera silitada нюжӧдіс кисӧ, медым малыштны понйӧс
3. piltl kõrguma, laiuma нюжӧдны
♦
tamm sirutab oksi üle katuse тупу нюжӧдӧма увъяссӧ керка вевт вомӧн
4. siruli, pikali heitma нюжӧдчыны
♦
sirutas end koduselt diivanile гортас моз нюжӧдчис диван вылӧ
5. kõnek maha, siruli lööma, virutama пӧрӧдны; lüües v tulistades tapma чергӧдны
♦
hoop sirutas mehe pikali кучкӧмсьыс мужичӧй пӧрис;
sirutas mitu rebast pikali чергӧдіс некымын ручӧс