[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aabits <aabits aabitsa aabitsa[t -, aabitsa[te aabitsa[id 02 s> анбур, шыпаскуд, азбука, буквар; algteadmised millestki подув
♦
pildiaabits, piltidega aabits серпаса анбур;
käitumise aabits оласног подув;
ladumisaabits кыв тэчан шыпасъяс, кыв тэчан шыпаса анбур;
aabitsa järgi õppima анбур серти велӧдчыны;
ta veerib alles aabitsat сійӧ ӧдва на лыддьысьӧ, сійӧ сӧмын на шыпасъяс йитлӧ

aas1 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> пекля, пыс; metallist скӧба; riietusesemel пыс; aknal дзир
♦
jooksevaas, libiaas, liuglev aas, libisev aas пекля гӧрӧд;
raudaas кӧрт скӧба;
seeliku haagid ja aasad юбка конгыръяс да пысъяс;
aasa siduma пекля кӧртавны;
aknahaake aasa panema ӧшиньсӧ дзиръяс сюйны;
aasa seina lööma стенмӧ скӧба тувъявны;
tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna томаныс некыдз эз кӧсйы пырны пысас;
põgenedes teeb jänes haake ja aasu пышйигас кӧч вӧчалӧ кытшъяс, пышйигас кӧч дзугӧ кок туйсӧ

aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим

aastaaeg <+'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s> волӧн кад, вогӧгӧрся кад
♦
aastaajad волӧн кадъяс;
aastaaegade vaheldumine вогӧгӧрся кад вежласьӧм

abikaasa <+kaasa kaasa kaasa[t -, kaasa[de kaasa[sid 16 s> naise kohta гӧтыр; mehe kohta верӧс, мужик
♦
hea ja armastav abikaasa шань да радейтысь гӧтыр, шань да радейтысь верӧс;
õe abikaasa Priit чойлӧн Прийт верӧсыс;
venna abikaasa Anna воклӧн Анна гӧтырыс;
meie abikaasaga mehe kohta ми верӧскӧд; naise kohta ми гӧтыркӧд

aed <'aed aia 'aeda 'aeda, 'aeda[de 'aeda[sid & 'aed/u 22 s>
1. puuviljaaed фрукті пу йӧр, фрукті пу сад; juurviljaaed град йӧр
♦
korras aed идӧра град йӧр;
botaanikaaed ботаника сад;
kooliaed школаса йӧр;
lilleaed дзоридз[а] йӧр;
kolhoosi juurviljaaed колхозса град йӧр;
aias töötama град йӧрын уджавны;
aedades õitsesid sirelid йӧръясын розъялісны сиреньяс
2. tara потшӧс, забор, ӧграда; põimaed (гартлӧм ньӧрйысь) потшӧс; lattaed потшӧс; teivasaed (сувтсӧн тшӧкыда тэчӧм) потшӧс
♦
raudaed кӧрт ӧграда;
traataed сутуга потшӧс;
aeda parandama потшӧс дзоньтавны;
aia otsa ronima потшӧс йылӧ кавшасьны;
poiss ronis üle aia зон кавшасьӧмӧн вуджис ӧграда вомӧн
3. loomade aedik йӧр
♦
kanaaed курӧг йӧр;
lambaaed ыж йӧр
4. imikuaed кага вежӧс, манеж

aedvili <+vili vilja v'ilja v'ilja, v'ilja[de v'ilja[sid & v'ilj/u 24 s>
1. град выв пуктас, пуктас, кӧдза-пуктас
2. tavakeeles köögivili град выв пуктас
♦
aedvili ja puuvili град выв пуктас да фрукті;
aedvilja kasvatama пуктас быдтыны;
porgand on aedvili морков – тайӧ град выв пуктас

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“

ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс

aim <'aim aimu 'aimu 'aimu, 'aimu[de 'aimu[sid & 'aim/e 22 s>
1. {водзвыв} сьӧлӧмӧн кылӧм
♦
õnnetuse aim шогсӧ [водзвыв] сьӧлӧмӧн кылӧм
2. сьӧдас тӧдӧм, сьӧдас гӧгӧрвоӧм
♦
veidike aimu mul sellest tööst on тайӧ уджтӧ ме сьӧдас тӧдышта;
sellest oli mul vaid tume aim та йылысь ме сӧмын сьӧдас тӧді;
pole aimugi, kus see tänav asub дзик ог тӧд, кӧні тайӧ уличыс

ajaliselt <ajaliselt adv> кад боксянь, кад серти
♦
kaks üritust langesid ajaliselt kokku кык мероприятие вӧлі ӧти кадӧ, кык мероприятие веськаліс ӧти кадӧ

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

ajastu <ajastu ajastu ajastu[t -, ajastu[te ajastu[id 01 s> кадколаст, кад, эра
♦
feodaalajastu, feodalismiajastu феодализм кад;
kosmoseajastu космосӧ лэбалан кадколаст;
renessansiajastu Ловзьӧдан кадколаст;
suurte avastuste ajastu ыджыд аддзӧмторъяслӧн кад;
inimkonna kuldne ajastu морт рӧдлӧн зарни кад;
see sündmus avas uue ajastu тайӧ лоӧмторйыс паніс выль кадколаст

ala <ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s>
1. maa-ala -ин (-ін), му, территория, зона
♦
soine ala нюраин;
mägine ala гӧраин;
keeluala позьтӧмин;
metsaala вӧраин;
piiriala суйӧрдор[са зона];
puhkeala шойччанін;
ekseem haaras suuremaid alasid карсыс паськалӧма
2. mõiste- v käsitluspiirkond, tegevussfäär сфера, удж, юкӧн
♦
ehitusala стрӧитчан удж;
spordiala спорт сикас;
teadusala наука юкӧн;
tegevusala удж сикас;
kirjandusala juhataja литература юкӧнӧн веськӧдлысь;
ta töötab hariduse alal сійӧ уджалӧ йӧзӧс велӧдан сфераын;
uus raamat looduskaitse alalt выль небӧг вӧр-ва видзӧм йылысь;
mu vend on muusik, ta armastab oma ala вокӧй музыкант, сійӧ радейтӧ ассьыс уджсӧ

alandama <alanda[ma alanda[da alanda[b alanda[tud 27 v>
1. mille taset чинтыны
♦
palka alandama удждон чинтыны;
häält alandama гӧлӧс чинтыны;
temperatuuri alandati 20 kraadi võrra температурасӧ чинтісны 20 градус вылӧ;
alandatud prahiraha mer донтӧммӧдӧм фрахт
2. moraalselt увтыртны, коньӧртны
♦
alluvat alandama киувсаӧс коньӧртны;
{keda kelle ees, keda kelle silmis} alandama увтыртны {кодӧс код [син] водзын};
alandav ettepanek увтыртан вӧзйӧм;
alandatud ja solvatud inimesed увтыртӧм да дӧзмӧдӧм йӧз

algaja <'algaja 'algaja 'algaja[t -, 'algaja[te 'algaja[id 01 s, adj> adj (мыйӧкӧ) сӧмын на босьтчысь
♦
algaja kunstnik серпасасян уджӧ босьтчысь

algus <'algus 'alguse 'algus[t 'algus[se, 'algus[te 'algus/i & 'alguse[id 11 & 09 s> заводитчӧм, заводитӧм, панас, водз
♦
hea algus бур панас;
täpne algus стӧч заводитӧм;
ebaõnnestunud algus артмытӧм панас;
elu algus олӧм заводитчӧм;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
alguses первойсӧ;
sajandi alguses нэм заводитчигӧн;
alguseks панас туйӧ;
algusest lõpuni водзсяньыс помӧдзыс;
õppeaasta algusest peale велӧдчан во заводитчӧмсянь;
kooli alguseni jääb veel kaks nädalat школа заводитчытӧдз кык вежон на кольӧ;
{millest} algust saama {мыйсянь} заводитчыны;
{millega} algust tegema {мый} заводитны

alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!

allikas <allikas allika allika[t -, allika[te allika[id 02 s>
1. veekogu ӧшмӧс, ключ
♦
kuumaveeallikas пӧсь [ваа] ключ;
mineraalveeallikas минеральнӧй ӧшмӧс;
ohvriallikas вись ваян ӧшмӧс;
puhta ning selge veega allikas сӧстӧм да сӧдз [ваа] ключ;
allikast vett jooma ключысь ва юны;
allikas vuliseb ключ сяльгӧ
2. piltl lähtematerjal, lähe, algus, põhjustaja ӧшмӧс, подув, сетысь
♦
kirjalikud allikad гижӧда ӧшмӧсъяс;
arhiiviallikas архивса ӧшмӧс;
energiaallikas энергия сетысь;
jõuallikas вын сетысь;
teabeallikas юӧр ӧшмӧс;
valgusallikas югыд сетысь;
vooluallikas el ток сетысь;
kõigi pahede allikas став лёкыслӧн подулыс;
loodus ilu allikana вӧр-ва мичлун подув туйӧ

allpool <+p'ool adv, prep> vt ka allapoole, altpoolt
1. adv madalamal, tagapool улынджык
♦
kaks korrust allpool кык судтаӧн улынджык;
sellest tuleb veel allpool juttu та йылысь лоас на висьталӧма бӧрынджык;
meist allpool elab laulja ми улын олӧ сьылысь
2. prep [part] millestki vähem v. madalamal улынджык
♦
temperatuur on allpool nulli температураыс нульысь улынджык;
haav oli allpool abaluud дойыс вӧлі воджлысьыс улынджык

alt <'alt postp, prep, adv> vt ka all, alla
1. postp [gen] millest-kellest altpoolt, madalamalt, kaetud, varjatud olekust välja, hõivatud, hõlmatud olekust ära улысь, -ысь
♦
laua alt пызан улысь;
kuuri alt лэбулысь;
käe alt kinni hoidma сойбордйӧд кутны;
südame alt valutab сьӧлӧм увті висьӧ;
mulla alt välja kaevama муысь кодйыны;
kerkis esile nagu maa alt муысь моз петіс;
võtsin raamatu padja alt небӧгсӧ босьті юрлӧс улысь;
puges teki alt välja петіс шебрас улысь
2. postp [gen] mille juurest, lähedalt бердысь, дорысь
♦
poiss tuli akna alt ära зон кежис ӧшинь дорсьыс;
maantee läheb ukse alt mööda туйыс мунӧ дзик ӧдзӧс дортіыс;
vaenlane taganes linna alt вӧрӧг бӧрыньтчис кар дорсьыс

ammu <ammu adv; 'ammu adv> kaua aja eest важӧн
♦
ammu möödunud ajad зэв важся кад;
vihm on ammu üle зэрыс важӧн помасис;
see oli väga v õige ammu тайӧ вӧлі зэв важӧн;
töötan siin juba ammu ме тані важӧн нин уджала;
ammu on aeg lahkuda важӧн нин мунны кад;
kas sa elad ammu Tartus? тэ важӧн Тартуын олан?

analüüs <anal'üüs analüüsi anal'üüsi anal'üüsi, anal'üüsi[de anal'üüsi[sid & anal'üüs/e 22 s> анализ, туялӧм
♦
põhjalik analüüs тыр-бур анализ;
võrdlev analüüs орччӧдан анализ;
keemiline analüüs химия анализ;
eneseanalüüs асьтӧ донъялӧм;
lauseanalüüs keel сёрникузя туялӧм;
majandusanalüüs, majanduslik analüüs экономика анализ;
mullaanalüüs мусин анализ;
psühhoanalüüs психоанализ;
vereanalüüs вир анализ;
vigade analüüs ӧшыбка анализ, ӧшыбка видлалӧм;
kirjandusteose analüüs литература гижӧд видлалӧм, литература гижӧд анализируйтӧм;
analüüsi täpsus анализлӧн стӧчлун;
analüüsi tegema анализ вӧчны, туявны;
haigel tehti vere ja maomahla analüüs висьысьлы вӧчисны вир да кынӧм сӧз анализ

andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу

ansambel <ans'ambel ans'ambli ans'ambli[t -, ans'ambli[te ans'amble[id 02 s> tervikkogu ансамбль
♦
arhitektuuriansambel стрӧйба ансамбль;
džässansambel джаз ансамбль;
folkansambel фолк-ансамбль;
kammeransambel камернӧй ансамбль;
meesansambel мужичӧй[яслӧн] ансамбль;
vokaalansambel сьылан ансамбль;
ansamblis laulma ансамбльын сьывны;
hoonete klassitsistlik ansambel классицизм стиля стрӧйба ансамбль;
kostüüm ja kübar on omavahel ansamblis костюмыс да шляпаыс бура лӧсялӧны

anum <anum anuma anuma[t -, anuma[te anuma[id 02 s> доз, дозмук
♦
tühi anum тыртӧм дозмук;
klaasanum, klaasist anum стеклӧ дозмук;
piimaanum йӧв доз;
puuanum, puust anum пу дозмук;
savianum, savist anum сёй дозмук;
veeanum ва доз;
ühendatud anumad füüs йитӧда дозъяс;
anum on vett täis дозйыс ва тыра

arendama <arenda[ma arenda[da arenda[b arenda[tud 27 v> сӧвмӧдны
♦
tööstust arendama промышленносьт сӧвмӧдны;
rahvuskultuuri arendama национальнӧй культура сӧвмӧдны;
lapses mõtlemist arendama кагалысь мӧвпалан сямсӧ сӧвмӧдны;
kiirust arendama ӧддзыны;
{kelle} mõtet edasi arendama {кодлысь} мӧвпсӧ водзӧ сӧвмӧдны;
muusika ja teater arendavad inimest музыка да театр сӧвмӧдӧны мортсӧ;
arendati kultuurisidemeid teiste riikidega паськӧдісны культура йитӧдъяс мукӧд странаяскӧд

arenema <arene[ma arene[da arene[b arene[tud 27 v> сӧвмыны
♦
teadus ja tehnika arenevad tormiliselt наука да техника зэв ӧдйӧ сӧвмӧны;
laps areneb iga päevaga кагаыс лунысь-лун сӧвмӧ;
selle probleemi ümber arenes äge vaidlus тайӧ проблема гӧгӧрыс пансис чорыд вен;
kaugele arenenud haigus эновтӧм висьӧм;
harmooniliselt arenenud inimene быд боксянь [ӧтмоза] сӧвмӧм морт

armastama <armasta[ma armasta[da armasta[b armasta[tud 27 v> радейтны
♦
lapsi armastama челядьӧс радейтны;
oma emakeelt armastama чужан кыв радейтны;
muusikat armastama музыка радейтны;
nad armastavad teineteist kirglikult найӧ радейтӧны ӧта-мӧдсӧ зэв ёна;
lapsed armastavad magusat челядь радейтӧны юмов;
armastan laulda ja tantsida радейта сьывны да йӧктыны;
meie armastatud õpetaja миян радейтана велӧдысьным

armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс

arv <'arv arvu 'arvu 'arvu, 'arvu[de 'arvu[sid & 'arv/e 22 s>
1. лыдпас, лыд
♦
positiivne arv mat нольысь ыджыд лыдпас;
ühekohaline arv ӧти паса лыд;
mitmekohaline arv уна паса лыд;
paaritu arv кык пельӧ юксьытӧм лыд;
astronoomilised arvud piltl зэв гырысь лыдпасъяс;
ümmargused arvud гӧгрӧс лыдпасъяс;
algarv mat прӧстӧй лыдпас;
irratsionaalarv mat ӧтластиттӧм лыдпас;
järgarv mat дорвыв лыдпас;
murdarv mat дрӧбъя лыдпас;
naturaalarv mat збыль лыдпас;
paarisarv тшӧта лыдпас;
põhiarv mat подув лыдпас;
täisarv дзонь лыд;
arve liitma лыдпасъяс содтыны;
arve korrutama лыдпасъяс унаавны, лыдпасъяс унапӧвставны;
arve lahutama лыдпасъяс чинтыны;
arve jagama лыдпасъяс юкны;
leidke ruutjuur antud arvust арталӧй тайӧ лыдпасыслысь квадрат вужсӧ
2. hulk, kogus лыд
♦
koguarv став лыдыс;
rahvaarv войтыр лыд;
suurel arvul уна;
kuulajate arv кывзысь лыд;
lehekülgede arv листбок лыд;
rahvast oli tohutul arvul kokku tulnud йӧзыс вӧлі локтӧма лыдтӧм-тшӧттӧм
3. keel лыд
♦
nimisõna esineb kahes arvus -- ainsuses ja mitmuses эмакыв петкӧдчӧ кык лыдын – ӧтка да уна лыдын

arvama <'arva[ma arva[ta 'arva[b arva[tud 29 v>
1. tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama чайтны, думайтны
♦
arvan, et tal on õigus чайта, мый сійӧ прав;
mida v mis teie arvate? мый ті чайтанныд?;
paljugi, mis arvatakse! веськодь, мый кодкӧ чайтӧ!;
mis sa sellest sündmusest arvad? мый тэ чайтан тайӧ лоӧмтор йывсьыс?;
minu arvates ме думысь;
kuidas arvate, see on teie asi кыдз кӧсъянныд, тіян дела
2. pidama kelleks-milleks, missuguseks лыддьыны, чайтны
♦
teda ei arvatud veel täismeheks сійӧс эз на лыддьыны тыр мужичӧйӧн;
arvasime vajalikuks lahkuda чайтім, мый колӧ мунны;
arvab enesest ei tea mida асьсӧ вывті вылӧ пуктӧ

arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти

arvestus <arvestus arvestuse arvestus[t arvestus[se, arvestus[te arvestus/i 11 s>
1. арталӧм, артыштӧм, артас
♦
range arvestus стӧч арталӧм;
ebatäpne arvestus абу стӧч арталӧм;
seltsi liikmete arvestus котырӧ пырысьясӧс арталӧм;
oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust pidama воан сьӧм да видзӧм сьӧм артавны;
minu arvestust mööda менам арталӧм серти;
oma arvestustes eksima арталігӧн сорсьыны;
esialgsete arvestuste järgi водзвыв артыштӧм серти;
jaotada raha arvestusega kakssada eurot igaühele юкны сьӧм быдӧнлы кыксё евроӧн пайӧ
2. teadmiste kontroll kõrgkoolis зачёт, донъялан удж
♦
ladina keele arvestus латин кывйысь зачёт;
arvestust tegema v sooritama зачёт сдайтны

arvutama <arvuta[ma arvuta[da arvuta[b arvuta[tud 27 v> артавны, лыддьыны
♦
peast arvutama юрын артавны;
näppudel arvutama чунь вылын артавны;
arvutiga arvutama калькуляторӧн артавны, компьютерӧн артавны;
arvuta, mitu tundi selleks kulub артав, кымын час та вылӧ ковмас

asend <asend asendi asendi[t -, asendi[te asende[id 02 s>
1. asetsemisviis, seis поза, мыгӧр кутанног
♦
mõnus v mugav asend лӧсьыд поза;
ebamugav asend ладтӧм поза;
istuvas asendis пуксӧн;
horisontaalasend, horisontaalne asend водса поза;
kõhuliasend кымынь;
põlviliasend пидзӧс вылын;
püstasend, püstiasend сувтса поза;
seliliasend гатша поза;
keha asend туша кутанног;
asendit muutma поза вежны
2. asukoht, positsioon ин, {кӧнкӧ} сулалӧм
♦
eesasend keel водзын сулалӧм;
järelasend keel бӧрын сулалӧм;
aluse ja öeldise asend lauses подувпаслӧн да юӧрпаслӧн сёрникузяын ин;
päikese asendi järgi aega määrama шонді серти кад тӧдмавны

asjalik <asjal'ik asjaliku asjal'ikku asjal'ikku, asjalik/e & asjal'ikku[de asjal'ikk/e & asjal'ikku[sid 25 adj> тӧлка
♦
asjalik ettepanek тӧлка вӧзйӧм;
asjalik kriitika тӧлка критика;
asjalik küsimus тӧлка юалӧм;
asjalik arutelu тӧлка сёрни;
asjalik mees тӧлка морт;
ta on muutunud märksa asjalikumaks сійӧ [вежсис да] лоис ёна тӧлкаджык

asula <asula asula asula[t -, asula[te asula[id 01 s> оланін; linn кар; küla сикт
♦
suur asula ыджыд оланін;
maa-asula сикт

asutama <asuta[ma asuta[da asuta[b asuta[tud 27 v> rajama, looma лӧсьӧдны, панны, котыртны
♦
linna asutama кар панны;
ajakirja asutama газет панны;
poisid asutasid oma orkestri зонъяс котыртісны ассьыныс оркестр;
Tartus asutati ülikool Тартуын панісны университет

au <'au 'au 'au -, 'au[de 'au[sid 17 s> чесьт, бур ним; austus пыдди пуктӧм
♦
solvatud au увтыртӧм чесьт;
ohvitseriau офицер чесьт, офицерлӧн чесьт;
neiuau нывбур;
au ja väärikuse kaitse бур ним да мортлун дорйӧм;
{kelle} au määrima v teotama бур ним лякӧсьтны;
oma au hoidma ассьыд чесьт видзны;
igaühele on kallis oma perekonna au быдӧнлы дона аслас семьялӧн бур нимыс;
au ja kiitus {kellele} чесьт да слава {кодлы};
meie külaliste auks миян гӧсьтъяс йылысь думӧн;
ta maeti auga maha сійӧс гуалісны ыдждӧдлӧмӧн

aur <'aur auru 'auru 'auru, 'auru[de 'auru[sid & 'aur/e 22 s> ру; udu ру
♦
tuline aur жар ру;
kuiv aur кос ру;
ülekuumendatud aur донӧдӧм ру;
mürgised aurud пагӧдан ру;
alkoholiaur вина ру;
elavhõbedaaur тюрк ру;
hingeaur лов ру;
veeaur ва ру;
uduaur пакталан ру;
auruga kütma руӧн шонтыны;
auruga keetma руӧн пузьӧдны

ausalt <'ausalt adv> ылӧдлытӧг, ылӧдчытӧг, честнӧя
♦
tahab ausalt elada ja töötada кӧсйӧ ылӧдчытӧг овны да уджавны;
ta ei talita ausalt сійӧ оз честнӧя вӧч;
ausalt öelda, ma ei usu seda веськыда кӧ шуны, ме талы ог эскы

automaat <autom'aat automaadi autom'aati autom'aati, autom'aati[de autom'aati[sid & autom'aat/e 22 s> tehn isetöötav seade; sõj relv автомат
♦
Kalašnikovi automaat sõj Калашниковлӧн автомат;
ajaleheautomaat газет [вузалан] автомат;
jootmisautomaat põll юктасян автомат;
mänguautomaat чача автомат;
piletiautomaat билет [вузалан] автомат;
rahavahetusautomaat сьӧм вежан автомат;
telefoniautomaat телефон-автомат;
automaadist gaseeritud vett jooma автоматысь газ ва юны;
helistasin automaadist звӧниті автоматсянь

avalikult <avalikult adv> йӧз водзын, восьсӧн
♦
avalikult esinema йӧз водзын петкӧдчыны;
sellest avalikult ei räägita та йылысь восьсӧн оз сёрнитны

bioloogia <biol'oogia biol'oogia biol'oogia[t -, biol'oogia[te biol'oogia[id 01 s> биология
♦
agrobioloogia агробиология;
hüdrobioloogia гидробиология, ва биология;
üldbioloogia подув биология;
viiruste bioloogia вирус биология

buss <b'uss bussi b'ussi b'ussi, b'ussi[de b'ussi[sid & b'uss/e 22 s> автобус
♦
hommikune buss асъя автобус;
juhubuss корӧм автобус;
linnabuss карса автобус;
linnalähibuss, lähibuss кар сайӧ ветлысь автобус;
tulen õhtuse bussiga локта рытъя автобусӧн;
bussiga sõitma автобусӧн мунны;
buss jäi hiljaks автобусыс сёрмис;
jäime bussist maha ми колим автобусысь;
buss oli täis kõnek автобусыс вӧлі тыр

dress <dr'ess dressi dr'essi dr'essi, dr'essi[de dr'essi[sid & dr'ess/e 22 s (ka pl)> spordiriietus спорт паськӧм
♦
villane dress вурунысь спорт паськӧм;
pane dressid selga ja mine jooksma спорт паськӧмтӧ пасьтав да мун котравны

ebamugav <+mugav mugava mugava[t -, mugava[te mugava[id 02 adj> лӧсьыдтӧм, абу лӧсьыд; piinlik яндзимвыв воштан
♦
ebamugav korter лӧсьыдтӧм патера;
ebamugav tugitool лӧсьыдтӧм креслӧ;
ebamugav vaikus яндзимвыв воштан чӧв-лӧнь;
ebamugavas asendis lamama лӧсьыдтӧма куйлыны;
tal hakkas ebamugav сылы лоис яндзим;
tal oli sellest rääkida ebamugav сылы эз вӧв лӧсьыд та йылысь сёрнитны

ebatavaline <+tavaline tavalise tavalis[t tavalis[se, tavalis[te tavalis/i 12 adj> абу векся кодь, аслыснога, торъялан[а]; silmapaistev торъялан[а]
♦
ebatavaline sündmus абу векся кодь лоӧмтор;
ebatavaline jõud торъялан вын;
ebatavaline suvi абу векся кодь гожӧм;
ebatavaline ilu торъялана мич;
ebatavalised võimed торъялана кужӧм