[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aim <'aim aimu 'aimu 'aimu, 'aimu[de 'aimu[sid & 'aim/e 22 s>
1. {водзвыв} сьӧлӧмӧн кылӧм
♦
õnnetuse aim шогсӧ [водзвыв] сьӧлӧмӧн кылӧм
2. сьӧдас тӧдӧм, сьӧдас гӧгӧрвоӧм
♦
veidike aimu mul sellest tööst on тайӧ уджтӧ ме сьӧдас тӧдышта;
sellest oli mul vaid tume aim та йылысь ме сӧмын сьӧдас тӧді;
pole aimugi, kus see tänav asub дзик ог тӧд, кӧні тайӧ уличыс

aina <aina adv> üha пыр; ainult сӧмын; lausa веськыда
♦
mis te aina toas istute мый ті пыр керкаын пукаланныд;
uuest töötajast räägitakse aina head выль уджалысь йылысь висьтасьӧны сӧмын бура;
hommikust õhtuni aina sajab асывсянь рытӧдз пыр зэрӧ;
ta ei rääkinud sõnagi, aina vaikis сійӧ кыв эз шу, пыр чӧв оліс, сійӧ кыв эз шу, сӧмын чӧв оліс;
lagendik aina valendas lilledest кушиныс веськыда еджвидзис дзоридзӧн

ala <ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s>
1. maa-ala -ин (-ін), му, территория, зона
♦
soine ala нюраин;
mägine ala гӧраин;
keeluala позьтӧмин;
metsaala вӧраин;
piiriala суйӧрдор[са зона];
puhkeala шойччанін;
ekseem haaras suuremaid alasid карсыс паськалӧма
2. mõiste- v käsitluspiirkond, tegevussfäär сфера, удж, юкӧн
♦
ehitusala стрӧитчан удж;
spordiala спорт сикас;
teadusala наука юкӧн;
tegevusala удж сикас;
kirjandusala juhataja литература юкӧнӧн веськӧдлысь;
ta töötab hariduse alal сійӧ уджалӧ йӧзӧс велӧдан сфераын;
uus raamat looduskaitse alalt выль небӧг вӧр-ва видзӧм йылысь;
mu vend on muusik, ta armastab oma ala вокӧй музыкант, сійӧ радейтӧ ассьыс уджсӧ

allpool <+p'ool adv, prep> vt ka allapoole, altpoolt
1. adv madalamal, tagapool улынджык
♦
kaks korrust allpool кык судтаӧн улынджык;
sellest tuleb veel allpool juttu та йылысь лоас на висьталӧма бӧрынджык;
meist allpool elab laulja ми улын олӧ сьылысь
2. prep [part] millestki vähem v. madalamal улынджык
♦
temperatuur on allpool nulli температураыс нульысь улынджык;
haav oli allpool abaluud дойыс вӧлі воджлысьыс улынджык

armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс

aruanne <+anne 'ande anne[t -, anne[te 'ande[id 06 s> отчёт, отчитайтчӧм
♦
kirjalik aruanne гижӧда отчёт;
suuline aruanne устнӧй отчёт;
asjalik aruanne прамӧй отчёт;
aastaaruanne вося отчёт;
koondaruanne ӧтвывтан отчёт;
kuuaruanne тӧлысся отчёт;
tööaruanne удж йылысь отчёт;
õppeaasta aruanne велӧдчан во йылысь отчёт;
saadiku aruanne valijatele депутатлӧн бӧрйысьысьяс водзын отчитайтчӧм;
aruannet nõudma отчёт корны;
aruannet koostama отчёт лӧсьӧдны;
aruannet esitama отчёт сетны;
koosolekul kuulati ära aruanne собранньӧ дырйи лои кывзӧма отчёт

arusaam <+s'aam saama s'aama s'aama, s'aama[de s'aama[sid & s'aam/u 22 s> arusaamine, käsitus гӧгӧрвоӧм, вежӧртӧм; tõekspidamine эскӧм, видзӧдлас[ног]
♦
õige arusaam {millest} колана нога гӧгӧрвоӧм;
naiivne arusaam наивнӧй видзӧдлас;
rahva arusaama järgi йӧзлӧн гӧгӧрвоӧм серти;
jõuti arusaamale, et ... гӧгӧрвоисны, мый ...;
tal puudub igasugune arusaam {millest} сійӧ нинӧм оз гӧгӧрво {мый йылысь}

arutama <aruta[ma aruta[da aruta[b aruta[tud 27 v> видлавны, мӧвпъясӧн юксьыны
♦
tööplaani arutama уджалан план видлавны;
seda küsimust tuleb rahulikult arutada тайӧ юалӧмсӧ колӧ лӧня видлавны;
neid probleeme tuleks koosolekul arutada тайӧ проблемаяссӧ коліс эськӧ видлавны собранньӧ вылын;
asja kohtulikult arutama делӧсӧ ёрдын видлавны;
mis siin arutada, kõik on selge мый тан видлавнысӧ, ставыс ясыд;
arutasin kaua, millest rääkida дыр мӧвпалі, мый йылысь висьтавны

arutlus <arutlus arutluse arutlus[t arutlus[se, arutlus[te arutlus/i 11 s> {мый} видлалӧм, {мый йылысь} сёрни; mõttevahetus мӧвпъясӧн юксьӧм, дискуссия
♦
projekti arutlus проект видлалӧм;
ettekandele järgnes arutlus доклад бӧрас заводитчис дискуссия;
missugused küsimused nõupidamisel arutlusele tulevad? кутшӧм юалӧмъяс пондасны видлавны сӧвещанньӧ дырйи?;
tal on loogilise arutluse oskust сійӧ кужӧ логическӧя мӧвпавны;
jutustusse on põimitud filosoofilisi arutlusi висьтас пыртӧма философскӧй мӧвпалӧм

arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти

arvustus <arvustus arvustuse arvustus[t arvustus[se, arvustus[te arvustus/i 11 s>
1. kritiseerimine, kriitika, kriitikud критика, критикуйтӧм
♦
heatahtlik arvustus бурсиан критика;
kirjandusarvustus литератураса критика;
teatriarvustus театрса критика
2. kirjalik hinnang донъялан гижӧд, донъялӧм, рецензия
♦
ülistav arvustus ошкана рецензия;
mahategev arvustus пасьвартан рецензия;
lavastuse arvustus спектакль донъялӧм;
ajalehtedele arvustusi kirjutama газетъясӧ рецензияяс гижны;
luuletuskogu kohta ilmus mitu arvustust кывбур чукӧр йылысь петіс некымын донъялан гижыд

au <'au 'au 'au -, 'au[de 'au[sid 17 s> чесьт, бур ним; austus пыдди пуктӧм
♦
solvatud au увтыртӧм чесьт;
ohvitseriau офицер чесьт, офицерлӧн чесьт;
neiuau нывбур;
au ja väärikuse kaitse бур ним да мортлун дорйӧм;
{kelle} au määrima v teotama бур ним лякӧсьтны;
oma au hoidma ассьыд чесьт видзны;
igaühele on kallis oma perekonna au быдӧнлы дона аслас семьялӧн бур нимыс;
au ja kiitus {kellele} чесьт да слава {кодлы};
meie külaliste auks миян гӧсьтъяс йылысь думӧн;
ta maeti auga maha сійӧс гуалісны ыдждӧдлӧмӧн

avaldus <avaldus avalduse avaldus[t avaldus[se, avaldus[te avaldus/i 11 s>
1. avaldumine, ilming тыдовтчӧм, петкӧдчӧм, петкӧдлӧм
♦
vastuolude avaldus ӧта-мӧдкӧд лӧсявтӧмторъяслӧн петкӧдчӧм;
tundeavaldus сьӧлӧмкылӧм петкӧдчӧм;
tänuavaldus аттьӧалӧм;
usaldusavaldus эскӧм петкӧдлӧм
2. ametlik teadaanne, dokument шыӧдчӧм
♦
valitsuse avaldus веськӧдлысь котырлӧн шыӧдчӧм;
hagiavaldus jur ёрдӧ шыӧдчӧм;
pensioniavaldus пенсия вылӧ петӧм йылысь шыӧдчӧм;
avalduste läbivaatamine шыӧдчӧм видлалӧм;
avaldust esitama шыӧдчӧм сетны;
avaldust tagasi võtma шыӧдчӧм бӧр босьтны;
ta andis kõrgkooli astumise avalduse сійӧ сетіс вузӧ пырӧм йылысь шыӧдчӧм

avalikult <avalikult adv> йӧз водзын, восьсӧн
♦
avalikult esinema йӧз водзын петкӧдчыны;
sellest avalikult ei räägita та йылысь восьсӧн оз сёрнитны

avarii <avar'ii avar'ii avar'ii[d -, avar'ii[de avar'ii[sid 26 s> авария
♦
avarii teadustamine авария йылысь тӧдмӧдӧм;
avariide likvideerimine авария бырӧдӧм;
avarii põhjused авария помкаяс;
laev tegi läbi avarii карабыс жугаліс

diplom <d'iplom d'iplomi d'iplomi[t -, d'iplomi[te d'iplome[id 02 s> диплом
♦
audiplom нимӧдан диплом, нимӧдан гижӧд;
laureaadidiplom лауреатлӧн диплом;
ülikoolidiplom университет помалӧм йылысь диплом;
diplom kiitusega ошкана диплом

dokument <dokum'ent dokumendi dokum'enti dokum'enti, dokum'enti[de dokum'enti[sid & dokum'ent/e 22 s> документ, кабала
♦
salajane dokument гуся документ;
ajaloodokument история документ;
maksedokument мынтысян документ;
haridust tõendav dokument велӧдчӧм йылысь документ;
dokumenti vormistama документ оформитны;
reisile minnes olgu dokumendid kaasas туяд мед документыд сьӧрад вӧлі

ebamugav <+mugav mugava mugava[t -, mugava[te mugava[id 02 adj> лӧсьыдтӧм, абу лӧсьыд; piinlik яндзимвыв воштан
♦
ebamugav korter лӧсьыдтӧм патера;
ebamugav tugitool лӧсьыдтӧм креслӧ;
ebamugav vaikus яндзимвыв воштан чӧв-лӧнь;
ebamugavas asendis lamama лӧсьыдтӧма куйлыны;
tal hakkas ebamugav сылы лоис яндзим;
tal oli sellest rääkida ebamugav сылы эз вӧв лӧсьыд та йылысь сёрнитны

eelistama <eelista[ma eelista[da eelista[b eelista[tud 27 v> бурджыкӧн лыддьыны
♦
ta eelistas seda ajakirja kõikidele teistele тайӧ журналсӧ сійӧ лыддьӧ мукӧдсьыс бурджыкӧн;
eelistan sellest vaikida лыддя бурджыкӧн та йылысь чӧв овны

eespool <+p'ool adv> vt ka eestpoolt ees водзланьын; eelnevalt, varem водзджык, водзынджык
♦
eespool vilksatas tuttav kuju водзланьын вуджӧртіс тӧдса мыгӧр;
eespool paistis mets водзланьын тыдаліс вӧр;
eespool mainitud küsimus водзджык гаравлӧм юалӧм;
sellest oli meil eespool juttu та йылысь вӧлі висьталӧма водзынджык

esialgu <+'algu adv> algul первойсӧ; esmalt veel ӧні … на
♦
sellest ei tohi esialgu keegi teada ӧні та йылысь некодлы оз на позь тӧдны;
esialgu oli raske, hiljem harjusin первойсӧ сьӧкыд вӧлі, сэсся велалі

esmalt <esmalt adv>
1. algul медводз, первой
♦
esmalt kõneldi igapäevastest asjadest медводз варовитісны быдлунъяторъяс йылысь
2. kõigepealt медводз, первой
♦
see asi tuleb kõige esmalt korda ajada тайӧс колӧ медводз ладмӧдны

ette teatama eelnevalt teatama водзвыв юӧртны
♦
remonditöödest oli aegsasti ette teatatud дзоньтасян удж йылысь вӧлі водзвыв юӧртӧма

haridus <haridus hariduse haridus[t haridus[se, haridus[te haridus/i 11 s> велӧдчӧм, образованньӧ
♦
põhjalik haridus бур образованньӧ;
tasuta haridus дон босьттӧг велӧдӧм;
keskharidus шӧр школаын помалӧм;
kõrgharidus вылыс школа помалӧм;
haridust tõendav dokument велӧдчӧм йылысь документ;
hariduseta inimene велӧдчытӧм морт;
mul on üheksaklassilise kooli haridus ме ӧкмыс класс помавлі;
kes te hariduselt olete? кодӧ ті велӧдчылінныд?

hoiatus <hoiatus hoiatuse hoiatus[t hoiatus[se, hoiatus[te hoiatus/i 11 s> ӧлӧдӧм
♦
tõsine hoiatus чорыд ӧлӧдӧм;
raadiohoiatus радио пыр ӧлӧдӧм;
tormihoiatus бушков йылысь водзвыв висьталӧм;
hoiatust tegema {kellele} ӧлӧдны {кодӧскӧ}

hool <h'ool hoole h'ool[t h'ool[de, hool[te h'ool[i 13 s>
1. hoolitsus тӧжд, тӧждысьӧм; järelevalve видзӧм
♦
emalik hool мамлӧн тӧждысьӧм;
{kelle-mille eest} hoolt kandma тӧждысьны {кодкӧ вӧсна, мыйкӧ вӧсна};
orvud on vanaema hoole all батьтӧм-мамтӧм челядьӧс видзӧ бабныс;
võtan selle enda hooleks та йылысь ме ачым тӧждыся
2. usinus, püüdlikkus зільлун, бура вӧчны кӧсйӧм
♦
hoolega töötama зіля уджавны;
valmistusin eksamiteks erilise hoolega дасьтыси экзамен кежлӧ торъя бура;
jäta kõik hoolega meelde! ставсӧ бура пель саяд сюркняв

huvitama <huvita[ma huvita[da huvita[b huvita[tud 27 v> интересуйтны, кыскыны, ышӧдны
♦
teda huvitab ajalugu сійӧс кыскӧ история;
teiste arvamus mind ei huvita мукӧдлӧн видзӧдласыс меным веськодь;
oleme huvitatud uutest töömeetoditest кӧсъям тӧдны выль уджалан методъяс йылысь

hämar <hämar hämara hämara[t -, hämara[te hämara[id 02 adj, s>
1. adj pimedavõitu рӧмыд, рудӧб
♦
hämar ilm зумыш поводдя;
hämar koridor пемыд коридор;
hämar valgus чусыд би;
väljas läheb hämaraks ывлаын рӧмдӧ
2. adj piltl ähmane, selgusetu, tuhm гудыр
♦
kauged hämarad ajad важ гудыр кад;
tal polnud kõige hämaramatki kujutlust asjast та йылысь сійӧ ньӧти нинӧм эз тӧд

ilmnema <'ilmne[ma 'ilmne[da 'ilmne[b 'ilmne[tud 27 v>
1. ilmsiks tulema, märgatavaks saama тыдовтчыны, мыччысьны
♦
ta anded ilmnesid varakult енбиыс тыдовтчис водз;
ilmnesid uued üksikasjad мыччысисны выль посниторъяс
2. selguma, osutuma тыдовтчыны, югдыны, эрдасьны
♦
ilmnes, et ta ei teadnud asjast midagi тыдовтчис, мый та йылысь сійӧ нинӧм эз тӧд;
ilmnes pettus эрдасис пӧръялӧм

iseloomustama <+loomusta[ma loomusta[da loomusta[b loomusta[tud 27 v>
1. висьтавны сям йылысь
♦
negatiivselt iseloomustama лёк боксянь висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
tabavalt iseloomustama сидзана висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
üldjoontes iseloomustama ылӧсас висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
teda iseloomustati kui head töötajat сы йылысь висьталісны, кыдз бур уджалысь йылысь
2. kellele v millele iseloomulik olema, millegi poolest erinema торъявны
♦
seda õppurit iseloomustab visadus тайӧ велӧдчысьыс торъялӧ зільлуннас;
iseloomustavad jooned торъялӧмъяс

juhuslikult <juhuslikult adv> случайнӧ[я], виччысьтӧг; tahtmatult кӧсйытӧг
♦
kuulsin sellest päris juhuslikult та йылысь ме кывлі дзик случайнӧя;
ega sa juhuslikult ei tea? он-ӧ тэ случайнӧ тӧд?

julgema <j'ulge[ma j'ulge[da j'ulge[b j'ulge[tud & jule[tud 27 v> лысьтны
♦
kuidas sa julged minust niimoodi mõelda? кыдз тэ лысьтан ме йылысь тадзисӧ чайтны?;
tule, kui julged лок, лысьтан кӧ;
kas julgeme sisse minna? лысьтам пырны?

jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни
♦
vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт
♦
põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт

jutustama <jutusta[ma jutusta[da jutusta[b jutusta[tud 27 v> millestki rääkima висьтавны
♦
muinasjuttu jutustama мойд висьтавны, мойдны;
hommikul jutustas ta mulle oma unenäo асывнас сійӧ висьталіс меным ассьыс вӧтсӧ;
ta käed jutustavad raskest tööst piltl сылӧн киыс висьталӧ сьӧкыд удж йылысь;
mida sa siis meile jutustad? мый нӧ тэ миян висьталан?

järele <järele postp, adv> vt ka järel
1. postp [gen] kelle-mille taha, tahapoole бӧрӧ
♦
asusin järjekorda tema järele сувті ӧчередьӧ сы бӧрӧ
2. postp [gen] osutab soovitud objektile
♦
tulin oma asjade järele локті аслам кӧлуйла;
sirutasin käe raamatu järele нюжӧдчи небӧгла;
sõdurid haarasid püsside järele салдатъяс кватитісны ружьеяснысӧ;
igatsus sinu järele тэысь гажтӧмтчӧм
3. postp [gen] osutab uuritavale objektile, teatavale asjaolule бӧрся
♦
mis sa nuhid minu järele? мый тэ ме бӧрся кыйӧдчан?;
ta päris ema tervise järele сійӧ юаліс мамлӧн дзоньвидзалун йылысь;
politseinikud valvavad korra järele полиция видзӧдӧ пӧрадок бӧрся;
pargis lõhnab sirelite järele паркын кылӧ сирень дук
4. adv osutab järgnemisele, kelleni-milleni püüdlemiseni бӧрсянь, бӧрся
♦
tule mulle järele лок ме бӧрся;
koer jooksis autole järele пон котӧртіс машина бӧрся;
talle hüüti midagi järele сылы бӧрсяньыс мыйкӧ горӧдісны;
oodake meid järele! виччылӧй миянӧс!
5. adv osutab millegi lõppemisele
♦
vihm jäi järele кобис, дугдіс зэрны;
valu andis järele кокньӧдіс, дойыс лэдзис

kallal <kallal postp, adv> vt ka kallale
1. postp [gen] mille juures tegevuses, ametis вылын
♦
probleemi kallal juurdlema проблема йылысь мӧвпавны;
näitleja töötab uue osa kallal артист уджал выль роль вылын
2. postp [gen] osutab ründava tegevuse objektile
♦
käis kapi kallal пыраліс шкапӧ;
kes on minu asjade kallal käinud? коді вӧрӧдіс менсьым кӧлуйӧс;
röövlid olid teekäija kallal рӧзбойникъяс уськӧдчисны туйморт вылӧ;
mis sa norid minu kallal? мый тэ менӧ крукавлан?;
norib iga pisiasja kallal быд нинӧм абуӧ крукасьны

kohta <k'ohta postp [gen]> osutab sellele, kellesse-millesse miski asi puutub, kellega-millega miski seostub йылысь
♦
tema tagasituleku kohta me midagi ei tea сылӧн бӧр воӧм йылысь ме нинӧм ог тӧд

kursis olema millestki teadlik, informeeritud olema тӧдны < {мый йылыськӧ}>
♦
välispoliitikaga kursis olema суйӧрсайса политика йылысь тӧдны

kuulma <k'uul[ma k'uul[da kuule[b k'uul[dud, k'uul[is k'uul[ge 33 v>
1. helisid tajuma ja eristama кывны ► sama päritoluga sama päritoluga kuulma
♦
räägi kõvemini, ma kuulen halvasti! гораджыка висьтав, ме лёка кыла!
2. teada saama кывлыны
♦
kuulsin seda raadiost кывлі та йылысь радиоысь

kuulutama <kuuluta[ma kuuluta[da kuuluta[b kuuluta[tud 27 v> avalikult, ametlikult teatama юӧртны, йӧзӧдны
♦
sõda kuulutama юӧртны война йылысь;
ta kuulutati tagaotsitavaks юӧртісны сійӧс корсьӧм йылысь

kõne <kõne kõne kõne[t k'õnne, kõne[de kõne[sid 16 s>
1. rääkimine; keel keele tegelik kasutamine, grammatiliste kategooriate nimetustes сёрни
♦
ebaselge kõne гӧгӧрвотӧм сёрни;
otsene kõne keel веськыд сёрни;
kirjalik kõne keel гижӧда сёрни;
seotud kõne шыльыд сёрни;
kiirkõne тэрыб сёрни
2. kõnelus, jutuajamine, arutlus сёрни
♦
ta taipas kohe, millest oli kõne сійӧ пыр жӧ гӧгӧрвоис, мый йылысь вӧлі сёрниыс
3. avalik ettekanne, jutt сёрни, кывъяс, доклад
♦
kõrgelennuline kõne тшапитӧм сёрни;
kiidukõne ошкана кывъяс
4. telefoni- сёрни (телефона, телефон пыр)
♦
kõne Tartuga katkes Тартукӧд сёрни торксис

käest <k'äest adv, postp> vt ka käes, kätte
1. adv; postp [gen] valdusest, kasutusest, kellegi-millegi meelevalla v mõju alt
♦
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
laenas sõbra käest sada eurot удждіс ёртыслысь сё евро
2. postp [gen] märgib millegi pärinemist kelleltki
♦
kelle käest sa seda kuulsid? кодсянь тэ тайӧс кывлін?;
küsi seda teiste käest юав та йылысь мукӧдлысь

käive <käive k'äibe käive[t -, käive[te k'äibe[id 06 s> maj majandusüksuse läbikäik, ringlus бергалӧм (сьӧм йылысь), оборот
♦
aastakäive вогӧгӧрся оборот;
kapitali käive капитал бергалӧм

leping <leping lepingu lepingu[t -, lepingu[te lepingu[id 02 s> сёрнитчӧм
♦
tööleping удж йылысь сёрнитчӧм;
lepingu tingimused сёрнитчӧм условиеяс;
lepingule alla kirjutama сёрнитчӧм кырмавны

loojuma <l'ooju[ma l'ooju[da l'ooju[b l'ooju[tud 27 v> looja minema лэччыны, пуксьыны (шонді йылысь)
♦
päike loojub шонді лэччӧ;
päike on juba loojunud шондіыс пуксьӧма нин

lõpetaja <lõpetaja lõpetaja lõpetaja[t -, lõpetaja[te lõpetaja[id 01 s> помалысь (школа да с.в. помалысь йылысь)

maitse <maitse m'aitse maitse[t -, maitse[te m'aitse[id 06 s>
1. maitsmisaistingut esile kutsuv aine omadus кӧр
♦
magus maitse юмов кӧр
2. esteetiliste väärtushinnangute kogum мич гӧгӧрвоӧм, мич кылӧм
♦
rikutud maitse тшыкӧдӧм мич гӧгӧрвоӧм;
peen maitse зэв бур мич гӧгӧрвоӧм, мичсӧ зэв бура гӧгӧрвоӧм;
maitse üle ei vaielda сы йылысь, кодлы мый кажитчӧ, оз вензьывны

maitsma <m'aits[ma m'aits[ta maitse[b m'aits[tud, m'aitse[s m'aits[ke 32 v>
1. maitset proovima видлыны (кӧр йылысь)
♦
maitse, kas supp on soolane või mage видлы, супыс сола али дуб
2. teatud maitsega olema кутшӧмкӧ кӧра лоны
♦
kala maitses traani järele чериыс вӧлі сывдӧм гос кӧра

muutuma <m'uutu[ma m'uutu[da m'uutu[b m'uutu[tud 27 v>
1. вежсьыны; teisenema, muunduma пӧрны, лоны < {кутшӧмӧнкӧ, кодӧнкӧ, мыйӧнкӧ}>
♦
halvemaks muutuma лёкмыны;
tärklis muutub suhkruks крахмал пӧрӧ сакарӧ;
miski pole ta elus muutunud сылӧн олӧмас нинӧм абу вежсьӧма
2. keel käänduma вежлӧг серти вежласьны; pöörduma мортасьны (кадакыв йылысь)
♦
muutuvad sõnaliigid вежласьысь кывсикасъяс

mõistagi <m'õistagi adv> iseenesest mõista, arusaadavalt дерт жӧ
♦
mõistagi ei julgenud ta sellest kellelegi rääkida дерт жӧ, та йылысь сійӧ эз лысьт некодлы висьтавны