?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 120 artiklit, väljastan 50
aevastama <aevasta[ma aevasta[da aevasta[b aevasta[tud 27 v>
1. korduvalt несъявны; ühe korra несйыны
♦
tolm ajas lapsi aevastama буссьыс челядь несъялісны;
mootor aevastas ja jäi vait моторыс несйис и ланьтіс
2. piltl, kõnek лоны веськодьӧн
♦
tema arvamuse peale v arvamusele ma aevastan меным веськодь сылӧн чайтӧмыс
aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“
ainult <ainult adv> сӧмын, куш
♦
ainult selleks, et ... сӧмын сы понда, мед[ым]...;
ainult et медтыкӧ;
ainult mõni meeter cӧмын некымын метра;
kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest дас ныв и сӧмын кык зон;
tehti kõik, et ainult pääseda вӧчисны ставсӧ, медтыкӧ мездысьны;
kui ta ainult paraneks [мед] сӧмын эськӧ бурдіс;
ta pole halb tüdruk, ainult veidi laisk сійӧ абу лёк нывка, сӧмын дышкодь
aitäh <ait'äh interj; ait'äh ait'ähi ait'ähhi ait'ähhi, ait'ähhi[de ait'ähhi[sid & ait'ähh[e 22 s>, ka aituma, aitüma
1. interj аттьӧ
♦
aitäh! v aitüma! v aituma! аттьӧ!;
aitäh teile ja nägemiseni аттьӧ тіян и аддзысьлытӧдз;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь
2. s
♦
suur aitäh ыджыд аттьӧ;
see töö tuli aitäh[i] eest ära teha тайӧ уджсӧ лоис аттьӧ вылӧ вӧчны
ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны
alati <alati adv> пыр, век
♦
nagu alati кыдз[и] век;
ta on alati rahulik cійӧ пыр лӧнь;
nii on ikka ja alati olnud тадз[и] век вӧлі;
alati kipub ta hilinema сійӧ пыр сёрмӧ;
see juhtum on mul alati meeles тайӧ лоӧмторйыс менам век тӧд вылын
alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!
andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу
armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс
asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?
edaspidi <+pidi adv> tulevikus водзӧ вылӧ, водзӧ кежлӧ
♦
edaspidi ole ettevaatlikum водзӧ кежлӧ видзчысь;
nüüd ja edaspidi ӧні и водзӧ вылӧ
eest <'eest adv, postp> vt ka ees, ette
1. adv eestpoolt, esiküljelt
♦
eest tõusis suitsu водзын кыпӧдчис тшын;
eest ja tagant водзсянь и бӧрсянь;
ta on rivis eest kolmas визяс сійӧ водзсяньыс коймӧд;
mantlihõlmad on eest lahti пальто пӧлаыс водзтіыс восьса
2. adv ära, küljest ära, eemale
♦
ema võttis põlle eest мам пӧрччис водздӧрасӧ;
nööp tuli eest кизьыс орис;
jooksin venna eest ära пышйи вокысь;
mine eest! кеж!
3. postp [gen] eestpoolt, esiküljelt, möödumise kohta водзті; lähtekoha kohta водзсянь
♦
läks maja eest mööda муніс керка водзті;
hääled kostsid kaupluse eest гӧлӧсъяс кылісны лавка водзсянь;
pühkisin natuke trepi eest чышкышті кильчӧ водзті;
särk on rinna eest verine дӧрӧмыс морӧсладортіыс вирӧсь
4. postp [gen] ära, küljest ära, eemale
♦
särgi eest tuli nööp ära дӧрӧмысь орис кизь;
võtsin käe silmade eest вешті киӧс син водзысь;
võta võti ukse eest ära кыскы ключсӧ ӧдзӧс томансьыс
5. postp [gen] kelle-mille vältimist, kellest-millest varjatud, kaitstud -ысь
♦
ta püüab end minu eest kõrvale hoida сійӧ меысь сайласьӧ;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!;
ta on halb inimene, hoia end tema eest сійӧ лёк морт, видзчысь сыысь;
ma ei varja sinu eest midagi ме нинӧм тэысь ог дзеб;
põlde tuli kaitsta üleujutuste eest муяс коліс видзны ойдӧмысь
6. postp [gen] kelle-mille asemel, kellega-millega võrdselt пыдди, туйӧ
♦
mine minu eest мун ме пыдди;
maksan ka sinu eest ме мынта тэысь тшӧтш;
alustass oli tuhatoosi eest пепельнича туйӧ вӧлі блюд;
töötab kahe eest уджалӧ кык пыдди
7. postp [gen] varem, teatud aeg tagasi сайын
♦
viie aasta eest вит во сайын;
see juhtus mõne minuti eest тайӧ вӧлі некымын минут сайын
8. postp [gen] mille väärtuses, mille vastu, mille tasuks, vastutasuks -ысь
♦
andis kauba poole hinna eest сетіс тӧварсӧ джын донсьыс;
aitäh eest ei saa midagi аттьӧсьыд нинӧм он босьт;
hea töö eest premeerima бур уджысь премируйтны;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь;
mille eest teda karistati? мыйысь сійӧс мыждісны?
ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?
ehkki <'ehkki konj> кӧть
♦
ta pani tule põlema, ehkki oli juba valge сійӧ биасис, кӧть и югыд нин вӧлі;
ta tuli, ehkki hilinemisega сійӧ локтіс, кӧть и сёрмыштіс
ehmatama <ehmata[ma ehmata[da ehmata[b ehmata[tud 27 v>
1. kohutama, hirmutama повзьӧдны
♦
teda ei tohi ehmatada сійӧс оз позь повзьӧдны;
see teade ehmatas kõiki тайӧ юӧрыс ставӧс повзьӧдіс;
koer ehmatas linnu pesalt lendu пон повзьӧдіс лэбачӧс, и сійӧ лэбзис позсьыс
2. ehmuma, kohkuma повзьыны
♦
ta ehmatas ootamatusest сійӧ видзчысьтӧмысла повзис;
surmani ehmatanud зэв ёна повзьӧма
elus <elus elusa elusa[t -, elusa[te elusa[id 02 adj> ловъя; tõeline, ehtne збыль
♦
elus loodus ловъя вӧр-ва;
elus tuli ловъя би;
elusa ja elutu kategooria keel ловъялун да ловтӧмлун категория;
ta on elus ja terve сійӧ ловъя и дзоньвидза;
juuksed nagu elus siid юрсиыс збыль шӧвк кодь
enne <'enne adv, prep>
1. adv varem, varemalt водзті, водзджык[сӧ]
♦
niisugust asja pole ma enne näinud татшӧмтортӧ ме водзті эг аддзыв;
kus sa enne töötasid? кӧні тэ водзджыксӧ уджавлін?;
olin ammu enne kohal kui tema ме сыысь ёна водзджык местаас вӧлі;
nii on ennegi tehtud тадзи и водзджык вӧчлісны;
olime juba enne kokku leppinud ми водзджык нин сёрнитчылім;
enne kui vastad, mõtle вочавидзтӧдзыд мӧвпышт
2. adv esmalt, kõigepealt войдӧр, первой
♦
kuhu sa kiirustad, söö enne! кытчӧ тэрмасян, первой сёй!;
kõige enne on vaja plaan koostada медвойдӧр колӧ план лӧсьӧдны
3. prep [part] ajaliselt varem -ӧдз; enne verbiga tähistatud tegevust -тӧдз
♦
enne lõunat ӧбедӧдз;
enne meie ajaarvamist миян эраӧдз;
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
enne ärasõitu мунтӧдз;
enne pimedat пемдытӧдз;
enne starti стартӧдз;
enne õhtut ta ei tule сійӧ рытӧдз оз лок
et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый
♦
on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым
♦
võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да
♦
et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед
♦
tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас
ette valmistama
1. mingi ülesande täitmiseks hädavajalikke eeltöid sooritama дасьтыны
♦
maad külviks ette valmistama мусӧ кӧдза кежлӧ дасьтыны;
loengud olid hästi ette valmistatud лекцияяссӧ вӧлі бура дасьтӧма;
haige valmistati operatsiooniks ette висьысьӧс дасьтісны операция кежлӧ
2. välja õpetama, koolitama дасьтыны, велӧдны
♦
ülikool valmistab ette kaadrit paljudele erialadele университет дасьтӧ уна уджсикаса кадр
3. sisemiselt ette häälestama дасьтысьны
♦
haige peab ka kõige halvemaks olema ette valmistatud висьысьӧс и медся лёк кежлас колӧ дасьтыны
ikka <'ikka adv>
1. alati век
♦
ikka ja alati помся;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
tal oli õigus nagu ikka сійӧ прав, кыдз и век;
ikka ja jälle meelde tuletama бара на казьтывны
2. veelgi век на, пыр на
♦
ikka veel valas vihma век на зэрис;
ta on ikka veel siin сійӧ пыр на тані
3. siiski век жӧ
♦
tulid ikka век жӧ локтін;
no küll ikka sajab но и кисьтӧ;
vaadata võime ikka видзӧдлыны век жӧ вермам
ilm <'ilm ilma 'ilma 'ilma, 'ilma[de 'ilma[sid & 'ilm/u 22 s> atmosfääri olek поводдя
♦
halb ilm лёк поводдя;
hirmus ilm шуштӧм поводдя;
kole ilm лёк поводдя;
muutlik ilm вежласяна поводдя;
niiske ilm уль поводдя;
pilves ilm кымӧра поводдя;
vastik ilm мустӧм поводдя;
vilu ilm ыркыд поводдя;
heinailm турун пуктан поводдя;
sügisilm арся поводдя;
ilma ennustama поводдя водзвыв висьтавны;
ilm läks halvaks поводдя торксис;
ilm muutub поводдяыс вежсьӧ;
ilmad paranesid поводдя мичаммис;
küll on alles [koera]ilm! kõnek но и поводдя!
ilmselt <'ilmselt adv>, ka ilmsesti silmanähtavalt, selgesti дерт, дерт жӧ; kindlalt тӧдӧмысь; näib буракӧ, тыдалӧ; küllap кӧнкӧ
♦
ta on ilmselt nõus сійӧ, дерт, сӧглас;
ilmselt nii see oligi буракӧ, тадзи и вӧлі;
ilmselt ta ei tule тыдалӧ, сійӧ оз лок;
ilmselt v ilmsesti on talle saatusest nii määratud тадзи нин сылы, кӧнкӧ, шуӧма
inimene <inimene inimese inimes[t inimes[se, inimes[te inimes/i 12 s> ainsus морт; mitmus йӧз
♦
korralik inimene бур мывкыда морт;
kade inimene вежӧгтысь морт, колысь морт;
kuldne inimene зарни морт, зэв шань морт;
pikk inimene кузь тушаа морт;
linnainimene карса морт;
maainimene сиктса морт;
omakandiinimene ӧтиласа;
perekonnainimene семъяа морт;
ürginimene первобытнӧй морт;
viis inimest вит морт;
käputäis inimesi китыр йӧз;
inimeste hulka tulema йӧзӧ петны;
ta väldib inimesi сійӧ сайласьӧ йӧзысь;
loodame, et temast saab veel inimene надейтчам, мый сыысь морт на артмылас;
on alles inimesed! hlv но и йӧз!
iseenesest <+enesest adv>
1. spontaanselt ачыс
♦
haigus kadus iseenesest висьӧмыс ачыс бырис;
kõik lahenes justkui iseenesest ставыс ладмис быттьӧкӧ ачыс
2. sellisena nagu ta on збыльвылас
♦
kolm nädalat pole ju iseenesest kuigi pikk aeg куим вежоныд збыльвылас абу и ёна кузь кад
isegi <isegi adv>
1. koguni, lisaks kõigele, vastupidi ootustele весиг
♦
isegi tema ei tea весиг сійӧ оз тӧд;
isegi haavalehed ei värisenud весиг пипу коръяс эз вӧрны;
kõik olid kokku tulnud, isegi vanaätid ставӧн вӧлі локтӧмаӧсь, весиг пӧрысьяс
2. niigi, selletagi сідз нин, и сідз нин, и сідз
♦
tal on tööd isegi palju уджыс сылӧн сідз нин уна
isik <isik isiku isiku[t -, isiku[te isiku[id 02 s>
1. üksik inimene морт
♦
ajalooline isik историческӧй морт;
kahtlane isik сэтшӧм-татшӧм морт;
kuulus isik нималана морт;
tähtis isik тӧдчана морт;
juriidiline isik jur юридическӧй кывкутысь;
süüdiolev isik мыжа морт;
ametiisik официальнӧй морт;
eraisik, tsiviilisik торъя морт;
üksikisik торъя морт;
mõlemast soost isikud и эньяс, и айяс;
isikut tõendav dokument мортлӧн эскӧданпас;
isiku kindlakstegemine мортӧс тӧдмалӧм
2. keel pööre морт
♦
esimene isik первой морт
ja <ja konj>
1. ühendav да, и
♦
sina ja mina тэа-меа, тэ да ме;
isa ja ema бать-мам;
eesti ja vene keel эст да роч кыв;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
vihma sajab ja sajab зэрӧ и зэрӧ;
sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama дугдіс зэрны и гӧгӧрбок ставыс пондіс дзирдавны;
kaks ja pool tonni кыкӧн-джынйӧн тонна, кык да джын тонна;
kell kaks ja kümme minutit кык час да дас минутын
2. vastandav а, но
♦
süüdi on tema ja mitte sina мыжа сійӧ, а абу тэ
jagama <jaga[ma jaga[da jaga[b jaga[tud 27 v>
1. юкны ► sama päritoluga sama päritoluga jagama; osadena kellegi vahel юклыны
♦
jagasime õuna neljaks юким яблоксӧ нёль пельӧ;
õpilased jagati rühmadesse велӧдчысьясӧс юклісны чукӧръяс вылӧ;
romaan on jagatud peatükkideks романыс юклӧма юрпасъяс вылӧ;
joonte abil ruutudeks jagatud paber клеткаяс вылӧ визьйӧдлӧм кабала;
häälikud jagatakse vokaalideks ja konsonantideks шыяс юксьӧны вокалъяс да консонантъяс вылӧ
2. jao- v tükikaupa kätte andma, jaotama юклыны, разӧдны, сетавны; osaks saada laskma юксьыны
♦
toitu jagama сёян юклыны;
ema jagas kompvekid lastele мамыс разӧдіс челядьлы капмет;
kingitusi jagama козин сетавны;
võitjatele medaleid jagama вермысьяслы медаль сетавны;
oma teadmisi õpilastele jagama велӧдчысьяскӧд тӧдӧмлунъясӧн юксьыны;
{kellele} kiitust jagama ошкыны;
kaardid jagati mängijatele карті разӧдісны ворсысьяслы
3. millestki teistel osa saada laskma, kellelegi enda omast osa loovutama юксьыны, юкны
♦
{kellega} peavarju jagama юр сюянін юкны;
{kellega} viimast leivapalukest jagama бӧръя нынь торйӧн юксьыны;
{kellega} muresid ja rõõme jagama шог и гаж юкны;
ma ei jaga sinu vaateid ме абу сӧглас тэнад видзӧдласыдкӧд;
{kelle} seisukohta jagama видзӧдласкӧд сӧгласитчыны
4. mat юкны
♦
kaheksat neljaga jagama кӧкъямыс нёль вылӧ юкны;
jagage kümme kahega дас юкӧй кык пельӧ
ju <ju adv>
1. öeldu rõhutamisel ӧд
♦
ma ju armastan teda ме ӧд сійӧс радейта;
me ei ela ju kuigi kaugel ми ӧд ог сэтшӧм ылын олӧй;
sa oled ju poiss тэ ӧд зон;
sa ju aitad mind тэ ӧд меным отсалан;
sa ei lase mul ju rääkida тэ ӧд он сет меным сёрнитны
2. kahtluse puhul, küllap, tõenäoliselt, arvatavasti кӧнкӧ, пӧди
♦
ju see lugu nõnda juhtus тадзи, кӧнкӧ, и вӧлі;
ju ta midagi kurja ikka tegi мыйкӧ ӧд сійӧ лёксӧ, кӧнкӧ, вӧчис;
ju ta kodus istus пӧди, гортас пукаліс;
ju ma kunagi tulen ме ӧд, пӧди, коркӧ локта жӧ
justkui <+k'ui konj, adv>, ka just kui
1. konj nagu, otsekui быттьӧ; omadus кодь; viis моз
♦
isu justkui hundil вытьыс кӧинлӧн кодь;
elu justkui v just kui filmis киноса кодь олӧм;
tormab ringi justkui arust ära йӧймӧма моз шуръялӧ;
vastasid justkui ühest suust ӧти вомысь моз вочавидзисны;
on selleks justkui loodud быттьӧ та вылӧ и вӧчӧма
2. adv kõnek erinevate suhtumiste väljendamiseks быттьӧкӧ, быттьӧ
♦
sadu on justkui hõredamaks jäänud зэрнысӧ быттьӧкӧ дугдіскодь;
sa justkui varjad midagi тэ быттьӧкӧ мыйкӧ дзебан;
justkui sa ise ei teaks быттьӧ тэ ачыд он тӧд
jutumärgid pl <+m'ärk märgi m'ärki m'ärki, m'ärki[de m'ärki[sid & m'ärk/e 22 s> кавычка
♦
jutumärkidesse panema кавычкаӧ босьтны;
jutumärgid algavad ja lõpevad кавычка воссьӧ и тупкысьӧ;
ta on mu sõber jutumärkides piltl сійӧ менам сідз шусяна ёрт
jälle <j'älle adv>, ka jällegi uuesti, taas бара
♦
tulen homme jälle аски бара вола;
kevad on jälle käes бара воис тулыс;
ikka ja jälle выльысь и выльысь
järele jätma
1. alles jätma, säilitama кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
kõike ei jõutud ära süüa, muist jäeti järele ставсӧ сёйны эз вермыны, мындакӧ колисны
2. lõpetama, lakkama дугдыны, ӧвсьыны
♦
jäta kohe järele! пыр жӧ дугды!;
laps jättis peagi nutu järele кага пыр и ӧвсис бӧрдӧмысь
ka <ka adv> samuti тшӧтш, сідзжӧ, и; isegi, koguni весиг
♦
kas sina olid ka seal? тэ тшӧтш сэні вӧлін?;
ka meie olime kunagi noored и ми коркӧ вӧлім томӧсь, ми тшӧтш коркӧ вӧлім томӧсь;
keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte некод эз вермы отсавны, весиг врач;
kuhu sa ka ei läheks кытчӧ кӧть тэ он мун
kaasa elama сьӧлӧм пыр лэдзны; spordis болейтны
♦
oma meeskonna mängule kaasa elama ас команда вӧсна болейтны;
ema elab kaasa laste rõõmudele ja muredele мамыс сьӧлӧм пырыс лэдзӧ челядьыслысь радлунсӧ и шогсӧ
kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын
keerutama <keeruta[ma keeruta[da keeruta[b keeruta[tud 27 v>
1. keerlema panema, korduvalt keerama бергӧдлыны; ennast бергавны; keerdu ajama гартны
♦
ratast keerutama кӧлеса бергӧдлыны;
nööri keerutama гез гартны;
tüdruk keerutas end kaua peegli ees ныв дыр бергаліс рӧмпӧштан водзын
2. ringe v keerde tegema бергавны
♦
pea kohal keerutas kull юр весьтын бергаліс кутш
3. rulli v rõngasse keerama гаровтны
♦
eit keerutas pähe juuksekrunni пӧч гаровтіс юрсисӧ балябӧжас [тутурӧ]
4. piltl jutuga laveerima мудеравны; juttu heietama кузя висьтавны
♦
räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! висьтав, кыдзи вӧлі, эн мудерав!;
kõneleja keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki сёрнитысьыс кузя висьтасис, а сюрӧсӧдзыс эз и во
kuidagi <kuidagi adv>
1. just nagu, otsekui, mingil määral быттьӧкӧ, кыдзкӧ
♦
see koht tundub kuidagi tuttav тайӧ местаыс быттьӧкӧ тӧдса;
kuidagi ebamugav on küsida кыдзкӧ абу лӧсьыд юавнысӧ
2. mingil kombel, moel v viisil кыдзкӧ
♦
tahaksin teda kuidagi aidata кӧсйи эськӧ сылы кыдзкӧ отсавны
3. suuri vaevu, läbi häda кыдзкӧ
♦
suutsin kuidagi koduni komberdada кыдзкӧ вермӧдчи гортӧдз воӧдчыны
4. (eitusega) mitte mingil kombel, mitte mingil juhul, üldse mitte некыдз[и]
♦
siia ei mahu me [mitte] kuidagi ära татчӧ ми некыдзи ог тӧрӧй
kuigi <k'uigi adv, konj>
1. adv (eitusega) mitte eriti абу зэв, абу ёна
♦
park pole kuigi suur паркыс абу ёна ыджыд
2. konj olgugi et, ehkki, ehk küll кӧть, кӧть и
♦
sõin, kuigi isu ei olnud сёйи, кӧть и эг кӧсйы
kujunema <kujune[ma kujune[da kujune[b kujune[tud 27 v> vormuma, tekkima, moodustuma артмыны, лоны
♦
millised oleme ise, selliseks kujunevad ka lapsed кутшӧмӧсь асьным, сэтшӧмӧсь лоасны и челядь;
pilved kujunevad veeaurust кымӧръяс артмӧны руысь
kusjuures <+juures adv> да и, да нӧшта и
♦
tal olid kõverad jalad, kusjuures vasak oli paremast lühem сійӧ вӧлі чукля кока, да нӧшта и шуйга кокыс вӧлі веськыдсьыс дженьыдджык
kuusk <k'uusk kuuse k'uuske k'uuske, k'uuske[de k'uuske[sid & k'uusk/i 22 s>
1. puu коз, коз пу ► sama päritoluga sama päritoluga kuusk
♦
kõrge kuusk джуджыд коз
2. puit коз
♦
puuriidas olid kuused ja kased läbisegi чипасас ӧтгудыр вӧлі коз и кыдз
kõrvalt <kõrvalt postp, adv> vt ka kõrvale, kõrval
1. adv; postp [gen] kelle-mille juurest, ligidusest, äärest дорысь
♦
astus akna kõrvalt eemale кежис ӧшинь дорысь
2. postp [gen] samaaegselt, samast kohast кындзи нӧшта и
♦
õppis töö kõrvalt уджалӧм кындзиыс нӧшта и велӧдчис
külmetama <külmeta[ma külmeta[da külmeta[b külmeta[tud 27 v> külma tundma кынмыны ► sama päritoluga sama päritoluga külm
♦
käed külmetavad киӧй кынмӧ;
külmetas ja jäi haigeks кынмис и висьмис
leiduma <l'eidu[ma l'eidu[da l'eidu[b l'eidu[tud 27 v> ainsuses эм; mitmuses эмӧсь; minevikus вӧвны
♦
raamatus leidub ka pilte небӧгас эмӧсь и серпасъяс
lugu <lugu l'oo lugu l'ukku, lugu[de lugu[sid 18 s>
1. juhtum, sündmus лоӧмтор; jutt висьт
♦
naljakas lugu тешкодь лоӧмтор, тешкодьтор;
kurb lugu жугыль висьт
2. kõnek rahvalik pilli-, tantsu- музыка; lauluviis мотив
♦
tantsulugu йӧктан музыка;
mängi üks lugu [pilli] ворс мыйкӧ
3. olukord, asjade seis -тор, делӧ
♦
hull lugu страшнӧйтор;
küll on lugu! но и делӧ!;
see on hoopis teine lugu тайӧ дзик мӧд делӧ
läbi <läbi prep, postp, adv>
1. adv; prep [gen]; postp [gen] millegi kaudu, vahelt, keskel[t] пыр
♦
räägib läbi nina ныр пырыс сёрнитӧ
2. adv algusest lõpuni, kogu ulatuses
♦
luges raamatu läbi лыддис небӧгсӧ помӧдзыс
3. postp [nom], postp [gen]; prep [nom], prep [gen] kogu ajavahemiku kestel чӧж
♦
eile sadas päev läbi тӧрыт лунтыр зэрис;
lapsed olid suvi v suve läbi maal челядь гожӧмбыд вӧліны сиктын;
siin saab aasta läbi v läbi aasta suusatada тані позьӧ во чӧж исласьны лыжиӧн;
ööd ja päevad läbi лун и вой
4. adv väljendab millegi terviklikkuse katkestamist, katki, tarvitamiskõlbmatuks, otsa(s), ka ajaliselt
♦
nööri läbi lõikama гез вундыны;
raha on läbi сьӧм бырис
lülitama <lülita[ma lülita[da lülita[b lülita[tud 27 v> sisse включитны, ключитны; välja кусӧдны
♦
külmkapp lülitab end ise sisse ja välja колодильник ачыс ключитчӧ и кусӧ
maa <m'aa m'aa m'aa[d ma[ha, m'aa[de & maa[de m'aa[sid & m'a[id 26 s>, ka Maa
1. astronoomilise nimena suure algustähega: Päikesesüsteemi planeet, maakera Му, Му шар ► sama päritoluga sama päritoluga maa
♦
Maa kese Му шарлӧн шӧрыс;
Maa tiirleb ümber Päikese Му бергалӧ Шонді гӧгӧр
2. maismaa vastandina merele vm veekogule му ► sama päritoluga sama päritoluga maa
♦
see loom elab nii vees kui kuival maal тайӧ пемӧсыс олӧ и ваын, и му вылын
3. maismaa pind, pindmine osa му
♦
mägine maa гӧраӧсь му;
lahja maa вынтӧм му;
maad harima му вӧдитны, му уджавны
4. ruumiline vahemaa ылна, кост
♦
sinna on meilt hulk maad миянсянь сэтчӧдз ылын
5. vastandina linnale сикт
♦
ta elab maal сійӧ олӧ сиктын;
ta on maalt pärit сійӧ сиктысь [петлӧма]
6. ka geograafilistes nimedes: riik v selle osa канму, государство; füüsilis-geograafiline piirkond му, ин
♦
okupeeritud maa мырддьӧм му;
Lääne-Euroopa maad Рытыв-Европаса канмуяс;
linnud lendavad sügisel soojale maale арнас лэбачьяс лэбӧны шоныд муясӧ
maailm <+'ilm ilma 'ilma 'ilma, 'ilma[de 'ilma[sid & 'ilm/u 22 s>
1. kogu olemasolev mateeria, universum v selle osa муюгыд, енкӧла
♦
maailm on lõputu ajas ja ruumis муюгыдыс помтӧм и помасьлытӧм
2. maakera koos kõige sellel eksisteerivaga, Maa piirkond му, свет
♦
Vana Maailm Важ Свет;
maailma taimestik мувывса быдмӧгъяс;
see on maailma parim raamat тайӧ медбур небӧгыс му вылас
3. keskkond, miljöö, maailma rahvas, üldsus, mingil ühisel alusel moodustuv ühiskond v [inimeste] rühm, vaimse elu ring мир
♦
ingliskeelne maailm англия кывъя мир;
luulemaailm поэзия мир;
lapse maailm челядьлӧн мир