[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

eesti keeles комиӧн

SõnastikustKasutusjuhend@post


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

algama <'alga[ma ala[ta 'alga[b ala[tud 29 v>
1. algust saama заводитчыны

algas uus aasta заводитчис выль во;
õppeaasta on juba alanud велӧдчан воыс заводитчис нин;
algasid läbirääkimised заводитчис сёрнитчӧм;
millest tüli algas? мыйсянь пинясьӧмыс заводитчис?;
teisel pool teed algab mets туй мӧдарас заводитчӧ вӧр
2. alustama заводитны

uut elu algama выль олӧм заводитны;
tuleb uuesti v otsast alata колӧ выльысь заводитны;
alates esimesest jaanuarist январ медводдза лунсянь, первой январсянь

algatama <algata[ma algata[da algata[b algata[tud 27 v> заводитны, панны

kes algatas tüli? коді заводитіс пинясьны?;
keegi algatas laulu кодкӧ босьтчис сьывны

algus <'algus 'alguse 'algus[t 'algus[se, 'algus[te 'algus/i & 'alguse[id 11 & 09 s> заводитчӧм, заводитӧм, панас, водз

hea algus бур панас;
täpne algus стӧч заводитӧм;
ebaõnnestunud algus артмытӧм панас;
elu algus олӧм заводитчӧм;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
alguses первойсӧ;
sajandi alguses нэм заводитчигӧн;
alguseks панас туйӧ;
algusest lõpuni водзсяньыс помӧдзыс;
õppeaasta algusest peale велӧдчан во заводитчӧмсянь;
kooli alguseni jääb veel kaks nädalat школа заводитчытӧдз кык вежон на кольӧ;
{millest} algust saama {мыйсянь} заводитчыны;
{millega} algust tegema {мый} заводитны

alustama <alusta[ma alusta[da alusta[b alusta[tud 27 v> заводитны

juttu alustama сёрни заводитны, сёрни панны;
kõike otsast alustama ставсӧ водзсяньыс заводитны;
teatrid alustasid uut hooaega театръяс восьтісны выль сезон;
ma ei tea, millest v millega alustada ме ог тӧд, мыйсянь заводитны;
kumb teist alustas vaidlust? кодныд заводитінныд вензьыны?;
alustatud tööd lõpetama v lõpule viima панӧм удж помавны

astuma <'astu[ma 'astu[da astu[b astu[tud 28 v>
1. mõne sammu võrra liikuma, sammuma, kõndima воськовтны; kõndima, käima мунны, восьлавны; peale, otsa, sisse тальччыны, тальыштны, сувтны; juurde, lähemale сибӧдчыны, матыстчыны; mööda, edasi мунны, прӧйдитны

vagunisse astuma вагонӧ пырны;
{kelle} jala peale astuma {кодлы} кок вылас сувтны;
naela otsa astuma кӧрт тув вылӧ тальыштны;
astuge ettepoole воськовтӧй водзлань;
astusime kööki прӧйдитім инпӧлӧ;
ära peale astu! эн тальышт?;
astusin pinnu jalga кокӧс желлялі;
astub kiirel sammul ӧдйӧ восьлалӧ;
hakka aga astuma! мун [вай] татысь!
2. tegevust alustama, mille juurde asuma, organisatsiooni liikmeks hakkama пырны, панны

lahingusse astuma кось панны;
kirjavahetusse astuma письмӧасьны заводитны;
vestlusse astuma сёрни панны;
abiellu v abielusse astuma гозйӧдчыны;
seltsi liikmeks astuma котырӧ пырны;
ülikooli astuma университетӧ пырны

asuma <asu[ma asu[da asu[b asu[tud 27 v>
1. olema, asetsema вӧвны, лоны, сулавны; viibima лоны

suvila asub mere ääres дачаыс сулалӧ саридз бердын;
mis tänavas asub raamatukogu? кутшӧм уличын [сулалӧ] библиотека?;
linn asub mäe jalamil карыс сулалӧ гӧра горулын;
kauplused asuvad käe-jala juures лавкаяс зэв матынӧсь;
korter asub kolmandal korrusel патераыс коймӧд судтаын;
sõnaraamatud asuvad kolmandal riiulil кывчукӧръяс сулалӧны коймӧд джаджйын;
kus ta praegu asub? кӧні сійӧ ӧні?
2. tegema hakkama, tegevust alustama босьтчыны, заводитны

tööle asuma уджӧ босьтчыны;
kõik asusid sööma v toidu kallale ставӧн заводитісны сёйны;
nad asusid teele найӧ петісны туйӧ;
minekule asuma мунны мӧдӧдчыны

hakkama <h'akka[ma haka[ta h'akka[b haka[tud 29 v> (ka impersonaalselt) alustama заводитны, пондыны, кутны, босьтчыны; algama заводитчыны; tekkima лоны

hakkas laulma заводитіс сьывны;
hakkab valgeks minema кутіс югдыны;
on aeg tööle hakata кад уджӧ босьтчыны;
hakkas vihma sadama зэрмис, заводитіс зэрны;
koosolek hakkab kell kolm собранньöыс заводитчӧ куим часын;
tal hakkas halb сылы лоис лёк;
pea hakkas valutama юр висьмис;
meil hakkas häbi миян лоис яндзим;
vend hakkab autojuhiks вокӧй шоперӧн лоас

kasutus <kasutus kasutuse kasutus[t kasutus[se, kasutus[te kasutus/i 11 s> kasutamine пӧльзуйтчӧм, вӧдитчӧм

maakasutus муӧн вӧдитчӧм;
uut tehnoloogiat kasutusele võtma выль технологияӧн вӧдитчыны заводитны

kehtima <k'ehti[ma k'ehti[da k'ehti[b k'ehti[tud 27 v> действуйтны

kehtima hakkama действуйтны заводитны;
1. jaanuarist kehtiv seadus 1 январсянь действуйтысь оланпас;
pilet on kehtiv kolm päeva билетыс туяна куим лун

peale hakkama alustama заводитны, босьтчыны; algama заводитчыны

hakkasime tööga peale босьтчим уджӧ;
varsti hakkab kool peale регыд заводитчас школа

pihta hakkama alustama заводитны (мыйкӧ вӧчны), босьтчыны (мыйкӧ вӧчны)

hakkame tööga kohe pihta пыр заводитам уджавны

puhkema <p'uhke[ma p'uhke[da p'uhke[b p'uhke[tud 27 v>
1. õide v lehte minema, avanema воссьыны; õide minema дзордзавны заводитны

pungad puhkevad гаръяс воссьӧны, гаръяс потӧны;
puhkemata tulbid воссьытӧм тюльпанъяс
2. hoogsalt algama, vallanduma кутны, заводитны < {мыйкӧ вӧчны}>

merel puhkes torm саридз вылын лыбис бушков;
puhkes äike кутіс гымавны;
varsti puhkes sõda регыд пансис война

rakendama <rakenda[ma rakenda[da rakenda[b rakenda[tud 27 v> kasutusele võtma вӧдитчыны заводитны

tööstuses rakendatakse moodsat tehnikat промышленносьтын заводитӧны вӧдитчыны ӧнія кадся техникаӧн;
mitmed ettepanekud rakendati ka kohe ellu уна вӧзйӧм пыр жӧ пӧртісны олӧмӧ;
mind rakendati eksperdina менӧ уджӧдісны экспертӧн


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur