?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 86 artiklit, väljastan 50
ainult <ainult adv> сӧмын, куш
♦
ainult selleks, et ... сӧмын сы понда, мед[ым]...;
ainult et медтыкӧ;
ainult mõni meeter cӧмын некымын метра;
kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest дас ныв и сӧмын кык зон;
tehti kõik, et ainult pääseda вӧчисны ставсӧ, медтыкӧ мездысьны;
kui ta ainult paraneks [мед] сӧмын эськӧ бурдіс;
ta pole halb tüdruk, ainult veidi laisk сійӧ абу лёк нывка, сӧмын дышкодь
ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны
andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу
dokument <dokum'ent dokumendi dokum'enti dokum'enti, dokum'enti[de dokum'enti[sid & dokum'ent/e 22 s> документ, кабала
♦
salajane dokument гуся документ;
ajaloodokument история документ;
maksedokument мынтысян документ;
haridust tõendav dokument велӧдчӧм йылысь документ;
dokumenti vormistama документ оформитны;
reisile minnes olgu dokumendid kaasas туяд мед документыд сьӧрад вӧлі
ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?
eks <'eks adv>
1. kinnitus- v rõhusõna тай, дай, ӧд, жӧ
♦
eks ma tule ikka, kui saan дерт жӧ, локта, верма кӧ;
eks pärast ole igaüks tark бӧрыннад ӧд быдӧн сюсь;
eks ma öelnud ме ӧд шулі;
eks kümne ringis peaks külalisi ikka tulema дас гӧгӧр гӧсьт ӧд локтас жӧ;
eks tee ise ачыд вӧч дай;
eks näe imet! вот тай дивӧ!;
eks sa näe, kus tark väljas! ӧдтӧ тай сюсь петӧма!
2. usutlussõna ӧд, сідз ӧд
♦
eks ole tõsi? збыль ӧд?;
eks ole ilus? мича ӧд?;
oleme kokku leppinud, eks ju? сёрнитчим, сідз ӧд?;
kõik lõppes hästi, eks ju? ставыс лючки помасис, сідз ӧд?
elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!
et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый
♦
on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым
♦
võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да
♦
et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед
♦
tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас
fantastiline <fant`astiline fant`astilise fant`astilis[t fant`astilis[se, fant`astilis[te fant`astilis/i 12 adj> fantaasial põhinev, kummaline фантастика; uskumatu, enneolematu вӧвлытӧм, шензьӧдан
♦
fantastiline jutustus фантастика висьт;
fantastiline kiirus вӧвлытӧм ӧд;
fantastiline, kuidas ta tantsib сылӧн йӧктӧмыс шензьӧдӧ
gaas1 <g'aas gaasi g'aasi g'aasi, g'aasi[de g'aasi[sid & g'aas/e 22 s> газ, биару
♦
looduslik gaas мупытшса биару, природнӧй газ;
vulkaanilised gaasid вулканса газъяс;
majapidamisgaas гортса газ;
mürkgaas пагӧдан газ;
naerugaas keem серам петкӧдан газ;
pisargaas синва петкӧдан биару, синва пычкан газ;
soogaas нюрса биару;
vedelgaas кизьӧр биару;
vingugaas keem кольмӧдан биару;
gaasi andma v lisama ӧддзӧдчыны;
gaasi maha võtma ӧд чинтыны
graafik <graafik graafiku graafiku[t -, graafiku[te graafiku[id 02 s> joondiagramm, ajaplaan график
♦
kiirusgraafik meh ӧд график;
töögraafik уджалан график;
graafikust ette jõudma график ордйыны
hing <h'ing hinge h'inge h'inge, h'inge[de h'inge[sid & h'ing/i 22 s>
1. hingamine, hingetõmme лолалӧм, лов шы ► sama päritoluga sama päritoluga leil
♦
jooksin nii et hing kinni пышйӧмысь лолӧй тырис;
suits lõi hinge kinni тшынсьыс лолӧй оз шед;
tõmbasin kergendatult hinge кокньӧдана ышловзи;
peatusin, et hinge tagasi tõmmata сувтовкери лолыштны
2. sisemaailm, elu, eluvõime, õhin, innustaja, põhiolemus лов, сьӧлӧм
♦
hinge ilu ловлӧн мич;
õilsa hingega inimene бур сьӧлӧма морт;
hing sai rahu сьӧлӧм бурмис, лолӧй лӧнис;
hing on ärevil сьӧлӧм абу инын;
hinges keeb viha сьӧлӧм лӧгӧн тырӧма;
{kelle} hinge kallale kippuma ырыштчыны {кодлыськӧ} лов босьтны;
tal on vaevalt hing sees сійӧ ӧдва ловъя;
ta teeb kõike hingega сійӧ ставсӧ вӧчӧ сьӧлӧмсяньыс
3. mittemateriaalne alge, elusolend лов
♦
kadunud hing вошӧм лов;
hing ja keha лов да вир-яй;
hinge surematus ловлӧн кувтӧмлун;
inimhing морт лов;
mitte kusagil ei olnud elavat hingegi ловъя лов некӧні эз вӧв, морт ни лов некӧні эз вӧв;
ära räägi sellest ühelegi hingele некодлы тайӧс эн висьтав;
mis sa hing kostad! но мый татчӧ шуан!
hoog <h'oog h'oo h'oogu h'oogu, h'oogu[de h'oogu[sid & h'oog/e 22 s>
1. liikumise kiirus, kiirendus ӧд
♦
suure hooga ыджыд ӧдӧн;
jooksuhoog котӧртан ӧд;
hoogu maha võtma ньӧжмӧдчыны;
kiik sai hoo sisse качай ӧддзис;
jooksjal on hea hoog sees котӧртысь бура ӧддзӧдчӧма;
auto sai kiiresti hoo sisse машина ӧдйӧ ӧддзӧдчис;
kelk põrkas täie hooga vastu puud дадь став ӧд вывсьыс зурасис пуӧ
2. sport hoovõtt ӧддзӧдчӧм; võimlemisõõtse ӧвтов, ӧвтӧс
♦
ettehoog водзлань ӧвтов;
kätehoog киӧн ӧвтов;
hooga hüpe ӧддзӧдчӧмӧн чеччыштӧм;
hoota hüpe ӧддзӧдчытӧг чеччыштӧм
3. intensiivsus, tempo ӧд, ӧддзӧм
♦
pidu on täies hoos праздникыс буретш ӧддзӧма;
vihmasadu võtab hoogu зэрыс ӧддзӧ;
tuli läks hooga põlema биыс пондіс яра ӧзйыны;
asusime täie hooga asja kallale яра босьтчим уджӧ
4. puhang, sööst
♦
haigushoog висьӧм топӧдӧм;
naeruhoog сьӧмдытӧдз сералӧм;
tuulehoog тӧв ӧдӧб, тӧв пугыртӧм;
vihahoog ку пиысь петмӧн скӧрмылӧм;
vihmahoog другысь зэрмылӧм;
õrnushoog меліасян ру
häbi <häbi häbi häbi -, häbi[de häbi[sid 17 s> яндзим
♦
kas sul häbi ei ole! абу мӧй тэныд яндзим!;
kus selle häbi ots! юр яндзим;
punastasin häbi pärast яндзимла гӧрдӧді;
häbi vaadata яндзим видзӧдны;
vajuks häbi pärast maa alla яндзимла му пырыс мунны дась;
vaata, et sa endale häbi ei tee видзӧд, мед он янав
hämmastama <hämmasta[ma hämmasta[da hämmasta[b hämmasta[tud 27 v>
1. hämmastust tekitama шемӧсмӧдны, шензьӧдны, чуймӧдны
♦
mind hämmastas ta rahu менӧ шемӧсмӧдіс сылӧн лӧньлуныс;
hämmastav kiirus шензьӧдана ӧд;
hämmastav sarnasus чуймӧдана ӧткодьлун
2. hämmastust tundma шензьыны, чуймыны
igatsema <igatse[ma igatse[da igatse[b igatse[tud 27 v> гажтӧмтчыны, гаж бырны; ihaldama ёна кӧсйыны
♦
kodu järele igatsema гортысь гажтӧмтчыны;
igatsen sind näha менам тэысь гажӧй бырис;
igatsen vaikust ja rahu ёна кӧсъя, мед вӧлі лӧнь да спокой;
poiss igatseb endale jalgratast зонка ёна кӧсйӧ велосипед
ilus <ilus ilusa ilusa[t -, ilusa[te ilusa[id 02 adj>
1. kaunis мича
♦
ilusad juuksed мича юрси;
ilus kõnnak мича ветласног;
ilus poiss мича зон;
kui ilus ta on! кутшӧм сійӧ мича!
2. ilmastiku kohta мича
♦
ilus sügis мича ар;
ilus päev мича лун
3. kiiduväärt, tubli, mõnus, tore мича, бур
♦
ilusad unenäod мича вӧтъяс;
pole ilus valetada абу мича пӧръясьны;
oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! мед кӧть ӧти бур кыв эськӧ шуисны!
jahu <jahu jahu jahu -, jahu[de jahu[sid 17 s> пызь
♦
sõre jahu гырысь пызь, гырыся изӧм пызь;
pehme jahu небыд пызь;
kõrgema sordi jahu медбур сорта пызь;
kaerajahu зӧр пызь;
kondijahu лы пызь;
maisijahu кукуруза пызь;
nisujahu шобді пызь;
odrajahu ид пызь;
pannkoogijahu блин пызь;
rukkijahu рудзӧг пызь;
söödajahu вердас пызь
ju <ju adv>
1. öeldu rõhutamisel ӧд
♦
ma ju armastan teda ме ӧд сійӧс радейта;
me ei ela ju kuigi kaugel ми ӧд ог сэтшӧм ылын олӧй;
sa oled ju poiss тэ ӧд зон;
sa ju aitad mind тэ ӧд меным отсалан;
sa ei lase mul ju rääkida тэ ӧд он сет меным сёрнитны
2. kahtluse puhul, küllap, tõenäoliselt, arvatavasti кӧнкӧ, пӧди
♦
ju see lugu nõnda juhtus тадзи, кӧнкӧ, и вӧлі;
ju ta midagi kurja ikka tegi мыйкӧ ӧд сійӧ лёксӧ, кӧнкӧ, вӧчис;
ju ta kodus istus пӧди, гортас пукаліс;
ju ma kunagi tulen ме ӧд, пӧди, коркӧ локта жӧ
jumal <jumal jumala jumala[t -, jumala[te jumala[id 02 s>
1. kõrgeim üleloomulik olend v jõud ен ► sama päritoluga sama päritoluga ilm
♦
paganajumalad пернатӧмъяслӧн енъяс;
päikesejumal шонді ен;
tulejumal би ен;
jumalaid kummardama енъяслы юрбитны;
jumalaid appi hüüdma енъясӧс отсӧг вылӧ чуксавны;
jumalatele ohverdama енъяслы вись вайны
2. (ainsuses) ristiusu jumal ka suurtäheliselt ен, господь
♦
mu jumal енмӧй;
armas jumal, halasta енмӧй, мылышт;
jumalale lootma ен вылӧ надейтчыны;
jumalat teotama енмӧс вӧйпны;
jumala nimel paluma енмӧн корны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks ен отсӧгӧн мед ставыс бур лоас;
iga jumala päev быд лун
jälgima <j'älgi[ma j'älgi[da j'älgi[b j'älgi[tud 27 v> vaatlema, seirama видзӧдны, кыйӧдны; jälitama вӧтчыны; kaasa elades kuulama кывзыны
♦
jälgi, et kõik oleks korras! видзӧд, мед ставыс вӧлі лючки!;
laste silmad jälgisid iga ta liigutust челядьлӧн синъясыс кыйӧдісны сылысь быд вӧрзьӧдчӧм;
igat minu sammu jälgiti кыйӧдісны менсьым быд воськов;
põgeneja märkas, et teda enam ei jälgita пышйысь казяліс, мый сы бӧрся оз нин вӧтчыны;
loengut jälgima лекция кывзыны;
teatrietendust jälgima спектакль видзӧдны
kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын
kaudu <k'audu postp>
1. postp [gen] mingist kohast läbi -ӧд, пыр
♦
akna kaudu ӧшиньӧд, ӧшинь пыр
2. postp [gen] kelle-mille vahendusel пыр
♦
asjaajamine käis tõlkide kaudu уджсӧ нуӧдісны вуджӧдчысьяс пыр
3. postp [part] mööda, pidi -ӧд
♦
merd kaudu саридзӧд
kiirus <k'iirus k'iiruse k'iirus[t k'iirus[se, k'iirus[te k'iirus/i & k'iiruse[id 11 & 09 s> tempo, hoog ӧд
♦
tuule kiirus тӧвлӧн ӧд;
kiirust arendama ӧддзыны;
kiirust maha võtma ньӧжмӧдчыны, ӧд чинтыны;
kiirust vähendama ӧд чинтыны;
kiirus kasvab ӧдыс содӧ
kinni <k'inni adv>
1. suletud seisundisse v seisundis пӧдса, сиптыса
♦
pani akna kinni сиптіс ӧшиньсӧ;
kauplus on kinni лавкаыс пӧдса
2. süvendi, ava korral: täis, umbe v umbes
♦
haav on kinni kasvanud дойыс тупкысьӧма;
nina on kinni нырӧй пӧдӧма
3. pealt kaetuks v kaetuna
♦
haava kinni siduma дойяс кӧртавлыны;
jõgi külmus kinni юыс вевттьысис йиӧн
4. olukorda v olukorras, kus liikumine on takistatud, kellegi vabadus piiratud vms, kokkusurutud seisundisse v seisundis
♦
{mida} naeltega kinni lööma кӧрттувйӧн тувъявны;
auto jäi porisse kinni машина сибдіс няйтас
5. haarates külge, haardesse, haardes, küljes -ӧд
♦
haaras mul kõvasti käest kinni крепыда кватитіс киӧд;
noormees võttis neiul piha ümbert kinni зон сывйыштіс нылӧс коскӧдыс
6. hõivatud
♦
isa on tööga väga kinni батьӧй уджалӧ да оз эшты;
see koht on kinni тайӧ местаас пукалӧны
kord1 <k'ord adv>
1. ükskord, kunagi, millalgi minevikus ӧтчыд, коркӧ ӧтчыд, коркӧ; millalgi edaspidi коркӧ
♦
elasid kord eit ja taat олісны-вылісны баб да дед;
see oli kord kevadel тайӧ вӧлі ӧтчыд тулысын;
kord tuleb kõigil surra коркӧ ставлы лоӧ кувны
2. märgib olukordade vaheldumist то... то
♦
kord nii, kord naa то тадз, то сідз
korduma <k'ordu[ma k'ordu[da k'ordu[b k'ordu[tud 27 v> мӧдысь лоны, бара лоны, мӧдпӧласьны
♦
et see enam ei korduks! мед татшӧмыс сэсся эз вӧв!
kurat <kurat kuradi kuradi[t -, kuradi[te kurade[id 02 s>
1. kurjuse kehastus чӧрт, мути, мор, дявӧл; kurivaim омӧль
♦
poisid olid päevitanud nagu noored kuradid зонъяс, гожъялӧмаӧсь да, том чӧртъяс кодьӧсь
2. kirumissõna сӧтана, чӧрт, мор, лешак
♦
kurat teda võtku! мор мед нуас!;
kurat teab, kuhu ta kadus! чӧртыс тӧдӧ, кытчӧ сійӧ вошис!;
kurat teab, mis võib juhtuda лешакыс тӧдӧ, мый вермас лоны
kõige <kõige adv, prep> adv ülivõrde moodustamisel медся, мед-
♦
kõige ilusam lill медмича дзоридз;
elab kõige kaugemal олӧ медся ылын
kõrbema <k'õrbe[ma k'õrbe[da k'õrbe[b k'õrbe[tud 27 v>
1. mustaks tõmbuma, söestuma сотчыны (улісяньыс), котшсасьны
♦
puder kõrbes põhja рокыс котшсасис;
leivad kõrbesid ära няньяс сотчисны
2. tugevasti päevituma сотчыны (гожъялігӧн)
♦
vaata, et sa päikese käes ära ei kõrbe видзӧд, мед шонді водзас он сотчы
3. põuaga ära kuivama косьмыны, сотчыны (жар вӧсна)
♦
maapind kõrbes päikese käes praguliseks муыс шонді водзас потласьтӧдз косьмӧма;
vili kõrbeb põllul сюыс му вылын сотчӧ
4. kõnek tugeva janu puhul косьмыны
♦
kurk kõrbeb горш косьмӧ
5. kõnek ebaõnnestuma, luhtuma не артмыны; sisse kukkuma дзугсьыны
♦
plaan kõrbeb план оз артмы;
kaks küsimust vastasin õigesti, kolmandaga kõrbesin кык юалӧм вылӧ вочавидзи правильнӧя, коймӧдас дзугси
las <l'as adv> 1. isiku kohta вай; 3. isiku kohta мед
laskma <l'ask[ma l'as[ta lase[b l'as[tud, l'ask[is & las[i l'as[ke 34 v>
1. lubama лэдзны, сетны
♦
lase mind v mul tõusta сет меным сувтны
2. langetama лэдзны
♦
kirst lasti hauda горт лэдзисны гуӧ
3. midagi teha paluma v käskima
♦
laskis endale uue ülikonna õmmelda вурӧдіс аслыс выль костюм;
las ta võtab mulle ka pileti мед сійӧ меным тшӧтш билет босьтас
4. tulistama лыйны
♦
püssi laskma пищальысь лыйны;
laskis endale kuuli pähe аслыс юрас лыйис
leht <l'eht lehe l'ehte l'ehte, l'ehte[de l'ehte[sid & l'eht/i 22 s>
1. bot кор
♦
nõeljas leht ем кодь кор;
kaseleht кыдз кор
2. paberi-, metalli- vms лист
♦
paberileht кабала лист;
vineerileht панера лист
3. kõnek ajaleht газет
♦
loeb lehte газет лыддьӧ
libisema <libise[ma libise[da libise[b libise[tud 27 v> liuguma, liuglema исковтны; libisedes kukkuma вильдыны; maha, välja вильснитны
♦
suusad libisesid hästi лыжиыс лӧсьыда исковтіс;
vaata, et sa ei libise видзӧд, мед он вильды
looja <l'ooja l'ooja l'ooja[t -, l'ooja[te l'ooja[id 01 s>
1. jumala kohta, ka suurtäheliselt ен
♦
loodame looja peale ен вылӧ надейтчам
2. inimese kohta лӧсьӧдысь
♦
moelooja мода лӧсьӧдысь
maha <maha adv>
1. maa peale муӧ, му вылӧ; põrandale джоджӧ
♦
pani lapse sülest maha лэдзис кагасӧ моздорсьыс;
udu langes maha руыс муӧ лэччис
2. hulgalt, määralt, vähemaks
♦
kiirust maha võtma ньӧжмӧдчыны, ӧд чинтыны;
ta võttis kaalu v kaalus maha сійӧ вӧснялӧма
meeletu <meeletu adv; meeletu meeletu meeletu[t -, meeletu[te meeletu[id 01 adj, s>
1. adv kõnek tohutult, pööraselt вӧвлытӧм
♦
meeletu kallis вӧвлытӧм дона
2. adj ilma aruta, pöörane нем думайттӧм; ohjeldamatu дик, йӧй, этш тӧдтӧм
♦
meeletu tegu нем думайттӧг вӧчӧмтор;
meeletu pidutsemine этш тӧдтӧм гажӧдчӧм;
vihast meeletu скӧрысла дик;
vahtis meid meeletu pilguga йӧй синмӧн видзӧдіс миян вылӧ
3. adj tohutu, määratu йӧй
♦
meeletu kiirus йӧй ӧд;
meeletud hinnad йӧй донъяс
4. s йӧй
♦
meeletu, mida sa tegid! мый тэ вӧчин, йӧй!
meie pl <meie meie m'ei[d, meie[ks meie[ni meie[na meie[ta meie[ga; sg mina 00 pron (kasutatakse rõhulises asendis)>; me pl <m'e & me m'e & me m'e[id, m'e[isse m'e[is m'e[ist m'e[ile m'e[il m'e[ilt m'e[iks; sg ma 00 pron (kasutatakse rõhutus asendis)>
1. osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja v kirjutaja kuulub ми ► sama päritoluga sama päritoluga meie
♦
meie ja teie ми да ті;
jäägu see jutt meie vahele мед миян сёрниным йӧзӧ оз пет
2. kelle oma миян
♦
meie maa миян му, миян муным
metsik <metsik metsiku metsiku[t -, metsiku[te metsiku[id 02 adj, s>
1. adj [algsel] looduslikul kujul esinev, puutumatu вӧрзьӧдлытӧм
♦
metsik loodus вӧрзьӧдлытӧм вӧр-ва;
inimtühi metsik taiga вӧрзьӧдлытӧм сьӧд парма;
Metsik Lääs Вӧй Рытыввыв;
metsikud kitsed вӧрса кӧзаяс;
metsikuks muutunud v kasvanud park вӧрсялӧм парк;
ta habe on metsikuks kasvanud дзикӧдз тошсялӧма
2. adj ohjeldamatu, pöörane, taltsutamatu лёк; julm, toores этшысь петӧм
♦
metsik raev лёк скӧр;
metsik vaenlane этшысь петӧм вӧрӧг
3. adj tohutu, meeletu, pöörane йӧй, лёк, яр, ӧвсьытӧм, этш тӧдтӧм
♦
metsik kiirus йӧй ӧд;
metsik viha этш тӧдтӧм лӧг;
metsik peavalu лёк юр висьӧм;
metsik vastupanu яр водзсасьӧм;
metsik karjumine ӧвсьытӧм горзӧм
mood <m'ood m'oe m'oodi m'oodi, m'oodi[de m'oodi[sid & m'ood/e 22 s>
1. ajastu üldine maitselaad мода
♦
moega kaasas käima модаысь не кольччыны
2. tava, harjumus, komme мода, серӧс
♦
rumal mood küüsi närida мисьтӧм мода гыж йирны;
ajas vastu moe pärast мода вылас пыксис
3. (hrl partitiivis, adessiivis, komitatiivis) viis, komme ног
♦
las jääb kõik vana v endist moodi ставыс мед коляс важ ногыс
moor <m'oor moori m'oori m'oori, m'oori[de m'oori[sid & m'oor/e 22 s> kõnek eit, vana naine пӧч, баб
♦
hallipäine küürus moor гӧрба дзор юрсиа пӧч;
elasid kord vaar ja moor олісны-вылісны дед да баб
mööda <m'ööda prep, postp, adv, adj>
1. prep [part]; postp [part] piki mingit pinda, mingi maa-ala v. ruumi piires -ті, -ӧд, кузя
♦
tuleb mööda teed v. teed mööda туй кузя локтӧ;
vesi voolab mööda torusid ва визувтӧ трубаясӧд;
uitasime mööda metsa шӧйтім вӧрті
2. adv millestki v. kellestki möödudes, seljataha jättes, ka ajaliselt прӧйдитны
♦
siit pole keegi mööda läinud таті некод эз прӧйдитлы;
auto kihutas minust mööda машинаыс тӧвзис ме дорті;
jalutas akna alt mööda прӧйдитіс ӧшинь увті, муніс ӧшинь увті;
vihm läks mööda зэрыс прӧйдитіс, зэрыс помасис;
paar tundi läks mööda прӧйдитіс час-мӧд, колис час-мӧд
3. adv viltu, märgist kõrvale, mitte pihta бокӧ (не веськавны)
♦
kuul läks mööda пуляыс лэбис бокиті, пуляыс эз веськав
mürk <m'ürk mürgi m'ürki m'ürki, m'ürki[de m'ürki[sid & m'ürk/e 22 s> пагӧдантор, яд
♦
tugev mürk ён пагӧдантор;
surmav mürk кулан яд
najal <najal postp [gen]>
1. najatavas olekus пыксьӧмӧн, мыджсьӧмӧн
♦
seisab tooli najal сулалӧ улӧсӧ пыксьӧмӧн;
vanake komberdab kepi najal пӧрысь дед варгыльтіс-муніс бедь вылӧ мыджсьӧмӧн
2. mille alusel, põhjal, varal, millele v kellele tuginedes мыджсьӧмӧн
♦
teooria luuakse eksperimentide najal теория лӧсьӧдсьӧ экспериментъяс вылӧ мыджсьӧмӧн;
kinnitas öeldut näidete najal вынсьӧдіс шуӧмасӧ мыччӧдъясӧн
needma <n'eed[ma n'eed[a n'ea[b n'ee[tud, n'eed[is n'eed[ke 34 v> rängalt kiruma, sajatama, igaveseks hukka mõistma ёрны
♦
ole sa neetud! енмыс мед тэнӧ ёрас!;
isa needis oma poja [ära] батьыс ёрис писӧ
nii <n'ii adv>
1. sedamoodi, selliselt сідз, тадз
♦
las olla nii мед лоас тадз, мед лоас сідз;
kas tõesti oli nii? збыльысь сідз вӧлі?;
ei, nii ei lähe оз, тадз оз туй;
ja nii edasi да сідз водзӧ;
hästi, olgu nii! бур, мед лоас сідз!
2. sel määral, sedavõrd, väga, eriti сэтшӧм, татшӧм; hulga kohta та мында, сы мында
♦
kuhu sa nii vara lähed? кытчӧ тэ сэтшӧм водзсӧ мунан?;
kas nii palju? та мында?;
ta on nii üksik ja nii õnnetu сійӧ сэтшӧм ӧтка да шудтӧм
3. ühendsidesõnade osana
♦
tee kõik nii hästi kui võimalik вӧч ставсӧ кыдз позьӧ бурджыка;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?;
peab nii mitu korda ütlema, kui mitu korda vaja колӧ шуны сымдаысь, мындаысь колӧ
niipea <+p'ea adv> (eitavas lauses) lähemal ajal, varsti, pea другӧн, регыдӧн; ühendsidesõnas niipea kui кыдз сӧмын
♦
ega sa veel niipea ära lähe? тэ ӧд он на другӧн мун?;
see vihm niipea üle ei jää тайӧ зэрыд регыдӧн оз помась;
asume teele, niipea kui koidab петам туйӧ, кыдз сӧмын югдас
nojah <noj'ah adv, interj>, ka nojaa kõnek väljendab jaatust, juhatab sisse täpsustuse v seletuse но да
♦
nojaa, muidugi но да, дерт;
nojah, olgu siis nii но да, мед, сідзкӧ, лоас тадз
nõel <n'õel nõela n'õela n'õela, nõel[te & n'õela[de n'õela[sid & n'õel/u 23 & 22? s> vahend õmblemiseks ем
♦
kõver nõel чукля ем;
niit tuli nõela tagant ära сунисыс емсьыс мыніс
oder <oder odra 'otra 'otra, 'otra[de 'otra[sid & 'otr/i 24 s> bot kõrreline viljakultuur Hordeum; selle vili ид
♦
otra külvama ид кӧдзны