?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 459 artiklit, väljastan 50
aadress <'aadr'ess 'aadressi 'aadr'essi 'aadr'essi, 'aadr'essi[de 'aadr'essi[sid & 'aadr'ess/e 22 s> адрес, инпас
♦
täpne aadress стӧч адрес;
puudulik aadress абу тыр адрес;
kodune aadress оланінпас;
tööaadress, töökoha aadress уджаланінпас, уджвывса адрес;
aadressita läkitus адрестӧм шыӧдчӧм;
kriitika {kelle-mille} aadressil (кодӧс-мый) критикуйтӧм;
anna mulle oma aadress вай меным ассьыд адрестӧ
aas2 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> видз, луд, эжа
♦
õitsev aas дзордзалысь видз;
jõeaas ю дор видз;
kari sööb aasal пода йирсьӧ видз вылын
aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим
aed <'aed aia 'aeda 'aeda, 'aeda[de 'aeda[sid & 'aed/u 22 s>
1. puuviljaaed фрукті пу йӧр, фрукті пу сад; juurviljaaed град йӧр
♦
korras aed идӧра град йӧр;
botaanikaaed ботаника сад;
kooliaed школаса йӧр;
lilleaed дзоридз[а] йӧр;
kolhoosi juurviljaaed колхозса град йӧр;
aias töötama град йӧрын уджавны;
aedades õitsesid sirelid йӧръясын розъялісны сиреньяс
2. tara потшӧс, забор, ӧграда; põimaed (гартлӧм ньӧрйысь) потшӧс; lattaed потшӧс; teivasaed (сувтсӧн тшӧкыда тэчӧм) потшӧс
♦
raudaed кӧрт ӧграда;
traataed сутуга потшӧс;
aeda parandama потшӧс дзоньтавны;
aia otsa ronima потшӧс йылӧ кавшасьны;
poiss ronis üle aia зон кавшасьӧмӧн вуджис ӧграда вомӧн
3. loomade aedik йӧр
♦
kanaaed курӧг йӧр;
lambaaed ыж йӧр
4. imikuaed кага вежӧс, манеж
aevastama <aevasta[ma aevasta[da aevasta[b aevasta[tud 27 v>
1. korduvalt несъявны; ühe korra несйыны
♦
tolm ajas lapsi aevastama буссьыс челядь несъялісны;
mootor aevastas ja jäi vait моторыс несйис и ланьтіс
2. piltl, kõnek лоны веськодьӧн
♦
tema arvamuse peale v arvamusele ma aevastan меным веськодь сылӧн чайтӧмыс
aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“
ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс
aim <'aim aimu 'aimu 'aimu, 'aimu[de 'aimu[sid & 'aim/e 22 s>
1. {водзвыв} сьӧлӧмӧн кылӧм
♦
õnnetuse aim шогсӧ [водзвыв] сьӧлӧмӧн кылӧм
2. сьӧдас тӧдӧм, сьӧдас гӧгӧрвоӧм
♦
veidike aimu mul sellest tööst on тайӧ уджтӧ ме сьӧдас тӧдышта;
sellest oli mul vaid tume aim та йылысь ме сӧмын сьӧдас тӧді;
pole aimugi, kus see tänav asub дзик ог тӧд, кӧні тайӧ уличыс
ainult <ainult adv> сӧмын, куш
♦
ainult selleks, et ... сӧмын сы понда, мед[ым]...;
ainult et медтыкӧ;
ainult mõni meeter cӧмын некымын метра;
kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest дас ныв и сӧмын кык зон;
tehti kõik, et ainult pääseda вӧчисны ставсӧ, медтыкӧ мездысьны;
kui ta ainult paraneks [мед] сӧмын эськӧ бурдіс;
ta pole halb tüdruk, ainult veidi laisk сійӧ абу лёк нывка, сӧмын дышкодь
ainuüksi <+üksi adv>
1. ainult сӧмын
♦
seda tean ainuüksi mina тайӧс тӧда сӧмын ме;
kui palju uusi maju on ehitatud ainuüksi Tallinnas мында выль керка лэптӧма сӧмын Таллинын
2. päris üksinda ӧткӧн
♦
olin metsas ainuüksi вӧрас [ме] вӧлі дзик ӧтнам
aitäh <ait'äh interj; ait'äh ait'ähi ait'ähhi ait'ähhi, ait'ähhi[de ait'ähhi[sid & ait'ähh[e 22 s>, ka aituma, aitüma
1. interj аттьӧ
♦
aitäh! v aitüma! v aituma! аттьӧ!;
aitäh teile ja nägemiseni аттьӧ тіян и аддзысьлытӧдз;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь
2. s
♦
suur aitäh ыджыд аттьӧ;
see töö tuli aitäh[i] eest ära teha тайӧ уджсӧ лоис аттьӧ вылӧ вӧчны
ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны
ala <ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s>
1. maa-ala -ин (-ін), му, территория, зона
♦
soine ala нюраин;
mägine ala гӧраин;
keeluala позьтӧмин;
metsaala вӧраин;
piiriala суйӧрдор[са зона];
puhkeala шойччанін;
ekseem haaras suuremaid alasid карсыс паськалӧма
2. mõiste- v käsitluspiirkond, tegevussfäär сфера, удж, юкӧн
♦
ehitusala стрӧитчан удж;
spordiala спорт сикас;
teadusala наука юкӧн;
tegevusala удж сикас;
kirjandusala juhataja литература юкӧнӧн веськӧдлысь;
ta töötab hariduse alal сійӧ уджалӧ йӧзӧс велӧдан сфераын;
uus raamat looduskaitse alalt выль небӧг вӧр-ва видзӧм йылысь;
mu vend on muusik, ta armastab oma ala вокӧй музыкант, сійӧ радейтӧ ассьыс уджсӧ
alati <alati adv> пыр, век
♦
nagu alati кыдз[и] век;
ta on alati rahulik cійӧ пыр лӧнь;
nii on ikka ja alati olnud тадз[и] век вӧлі;
alati kipub ta hilinema сійӧ пыр сёрмӧ;
see juhtum on mul alati meeles тайӧ лоӧмторйыс менам век тӧд вылын
allapoole <+p'oole adv, prep> vt ka allpool, altpoolt
1. adv madalamale увлань; jõevoolu suhtes кывтыд, кывтчӧс
♦
allapoole laskuma увлань лэччыны;
allapoole veerema увлань быгыльтчыны;
allapoole laieneva võraga puu увланьыс паськалысь тугана пу;
mööda jõekallast allapoole minema ю пӧлӧн кывтыд мунны
2. prep [part] millestki vähem, kuni milleni
♦
allapoole merepinda саридз веркӧсысь улынджык;
löök allapoole vööd вӧньысь улӧ кучкӧм;
allapoole oma võimeid вермана дорысь омӧльджыка
alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!
alustama <alusta[ma alusta[da alusta[b alusta[tud 27 v> заводитны
♦
juttu alustama сёрни заводитны, сёрни панны;
kõike otsast alustama ставсӧ водзсяньыс заводитны;
teatrid alustasid uut hooaega театръяс восьтісны выль сезон;
ma ei tea, millest v millega alustada ме ог тӧд, мыйсянь заводитны;
kumb teist alustas vaidlust? кодныд заводитінныд вензьыны?;
alustatud tööd lõpetama v lõpule viima панӧм удж помавны
ammu <ammu adv; 'ammu adv> kaua aja eest важӧн
♦
ammu möödunud ajad зэв важся кад;
vihm on ammu üle зэрыс важӧн помасис;
see oli väga v õige ammu тайӧ вӧлі зэв важӧн;
töötan siin juba ammu ме тані важӧн нин уджала;
ammu on aeg lahkuda важӧн нин мунны кад;
kas sa elad ammu Tartus? тэ важӧн Тартуын олан?
andeks andma прӧститны, не дивитны, мыж лэдзны
andestama <andesta[ma andesta[da andesta[b andesta[tud 27 v> прӧститны, не дивитны, мыж лэдзны
♦
solvangut andestama дӧзмӧдӧмысь прӧститны;
naine andestas mehele tema nõrkuse гӧтырыс эз дивит верӧссӧ небыдлунсьыс;
andestage tülitamise pärast эн дивитӧй дӧзмӧдчӧмысь;
andestage, kus siin on lähim apteek? прӧститӧй, кӧні тані матіас аптека?
andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу
armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс
aru <aru aru aru -, aru[de aru[sid 17 s> mõistus вежӧр, мывкыд
♦
tark aru ыджыд мывкыд;
piiratud aru ичӧт вежӧр;
terve aruga inimene тӧлка мывкыда морт;
terase aruga laps ёсь мывкыда кага;
lühikese v napi aruga olevus ичӧт вежӧра ловъя лов;
inimene on aruga olend мортыд вежӧра ловъя лов;
vanataat on arust segane пӧльӧыс выжывмӧма;
eit on poole aruga пӧчӧыс абу тыр сюсь;
minu arust ме думысь
aru saama гӧгӧрвоны, вежӧртны
♦
ma ei saa sellest aru ме тайӧс ог гӧгӧрво;
te saate minust õigesti aru ті менӧ гӧгӧрвоанныд колана ног
arvama <'arva[ma arva[ta 'arva[b arva[tud 29 v>
1. tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama чайтны, думайтны
♦
arvan, et tal on õigus чайта, мый сійӧ прав;
mida v mis teie arvate? мый ті чайтанныд?;
paljugi, mis arvatakse! веськодь, мый кодкӧ чайтӧ!;
mis sa sellest sündmusest arvad? мый тэ чайтан тайӧ лоӧмтор йывсьыс?;
minu arvates ме думысь;
kuidas arvate, see on teie asi кыдз кӧсъянныд, тіян дела
2. pidama kelleks-milleks, missuguseks лыддьыны, чайтны
♦
teda ei arvatud veel täismeheks сійӧс эз на лыддьыны тыр мужичӧйӧн;
arvasime vajalikuks lahkuda чайтім, мый колӧ мунны;
arvab enesest ei tea mida асьсӧ вывті вылӧ пуктӧ
arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти
arvestama <arvesta[ma arvesta[da arvesta[b arvesta[tud 27 v>
1. тӧд вылын кутны, артӧ босьтны; lootma kellele-millele лача кутны, надейтчыны
♦
kõiki asjaolusid arvestama ставсӧ артӧ босьтны;
peab arvestama teisi inimesi колӧ артӧ босьтны мукӧд йӧзсӧ;
tõsiasju ei saa arvestamata jätta фактъяс тӧд вылӧ босьттӧг оз позь;
temaga võib igas olukorras arvestada сы вылӧ кӧть кор позьӧ лача кутны;
ma arvestasin õe abiga ме надейтчи чойлӧн отсӧг вылӧ
2. arvesse v arvele panema лыдӧ босьтны; kaasa arvama артавны
♦
meid on paarikümne ringis, lapsi arvestamata ми кызьӧнӧсь кымын, челядьӧс артавтӧг;
kontrolltöö on arvestatud донъялан удж вӧчӧма
asemel <asemel adv, postp> vt ka asemele postp [gen] пыдди
♦
raha asemel anti toiduaineid сьӧм пыдди сетісны сёян;
tegi allkirja asemel kolm risti кырымпас пыдди пуктіс куим крест;
kolme päeva asemel kulus neli куим лун пыдди ковмис нёль;
ma lähen tema asemel ме муна сы пыдди;
selle asemel et minna kooli... школаӧ мунӧм пыдди...;
teie asemel ma ei teeks seda ті местаын ме тайӧс эг эськӧ вӧч
asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?
asukoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s> ин, места
♦
sobiv asukoht шогмана ин;
soodus asukoht лӧсьыд места;
ma ei tea tema praegust asukohta ме ог тӧд, кӧні сійӧ ӧні
aus <'aus 'ausa 'ausa[t -, 'ausa[te 'ausa[id 02 adj> tõemeelne, õiglane, kohusetruu ылӧдчытӧм, честнӧй
♦
aus inimene ылӧдчытӧм морт;
aus tegu ылӧдчытӧм вӧчӧмтор;
aus kriitika ылӧдчытӧм критика;
ausad silmad ылӧдчытӧм син;
ma ei taha oma ausat nime määrida ме ог кӧсйы ассьым бур нимӧс лякӧсьтны;
sõpra hätta jätta pole aus пикӧ воӧм ёртӧс эновтны абу бур;
ausat elu elama ылӧдчытӧг овны
ausalt <'ausalt adv> ылӧдлытӧг, ылӧдчытӧг, честнӧя
♦
tahab ausalt elada ja töötada кӧсйӧ ылӧдчытӧг овны да уджавны;
ta ei talita ausalt сійӧ оз честнӧя вӧч;
ausalt öelda, ma ei usu seda веськыда кӧ шуны, ме талы ог эскы
austus <'austus 'austuse 'austus[t 'austus[se, 'austus[te 'austus/i & 'austuse[id 11 & 09 s> пыдди пуктӧм, вежавидзӧм
♦
{kelle vastu} austust tundma пыдди пуктыны {кодӧс};
tegin seda austusest õpetaja vastu ме тайӧс вӧчи велӧдысьӧс пыдди пуктӧм понда;
pole neil austust vanemate inimeste vastu пӧрысьджык йӧзӧс найӧ пыдди оз пуктыны;
ma pole seda austust ära teeninud ме татшӧм вежавидзӧмтӧ эг нажӧвит
avama <ava[ma ava[da ava[b ava[tud 27 v> восьтыны
♦
ust avama ӧдзӧс восьтыны;
konservikarpi avama консерв банка восьтыны;
nööpe avama моль разьны;
uut hooaega avama выль сезон восьтыны;
avati uus kauplus восьтісны выль лавка;
istung avati kell 9 чукӧртчылӧмсӧ восьтісны 9 часын;
sõna tähendust avama кывлысь вежӧртассӧ восьтыны
ebatavaline <+tavaline tavalise tavalis[t tavalis[se, tavalis[te tavalis/i 12 adj> абу векся кодь, аслыснога, торъялан[а]; silmapaistev торъялан[а]
♦
ebatavaline sündmus абу векся кодь лоӧмтор;
ebatavaline jõud торъялан вын;
ebatavaline suvi абу векся кодь гожӧм;
ebatavaline ilu торъялана мич;
ebatavalised võimed торъялана кужӧм
ebaõnnestuma <+õnnestu[ma õnnestu[da õnnestu[b õnnestu[tud 27 v> не артмыны
♦
läbirääkimised ebaõnnestusid сёрнитчӧм эз артмы;
ebaõnnestunud töö артмытӧм удж;
ebaõnnestunud algus артмытӧм панас
edasi <edasi adv>
1. liikumine pärisuunas v kavatsetud suunas водзӧ
♦
sammub edasi водзӧ восьлалӧ;
minge otse edasi мунӧй веськыда водзӧ;
sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru муна Тартуӧ да сэсянь водзӧ Выруӧ;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale, tulevikus водзӧ
♦
tähtaeg lükati edasi сроксӧ вештісны водзӧ;
mida edasi, seda hullem кымын водзӧ[джык], сымын лёк[джык];
mis saab edasi? мый водзӧ лоас?;
kuidas edasi elada? кыдзи водзӧ овны?
3. endist viisi, ikka veel, katkenud tegevuse jätkamisel водзӧ
♦
ta magas edasi сійӧ водзӧ узис;
pärast räägime edasi бӧрнас водзӧ сёрнитам;
ela siin edasi водзӧ тан[і] ов;
jutustage edasi висьталӧй водзӧ
4. järgnevalt, lisaks, veel сэсся, водзӧ
♦
algul kõndisime metsas, edasi sumpasime soos первой мунім вӧрті, сэсся келім нюрті;
edasi peab mainima, et ... сэсся колӧ гарыштны, мый ...;
edasi ei mäleta ma midagi сэсся ме нинӧм ог помнит;
ja nii v nõnda edasi да сідз водзӧ
edaspidi <+pidi adv> tulevikus водзӧ вылӧ, водзӧ кежлӧ
♦
edaspidi ole ettevaatlikum водзӧ кежлӧ видзчысь;
nüüd ja edaspidi ӧні и водзӧ вылӧ
eeldus <'eeldus 'eelduse 'eeldus[t 'eeldus[se, 'eeldus[te 'eeldus/i & 'eelduse[id 11 & 09 s>
1. eeltingimus колана подув
♦
edu kõige olulisem eeldus артмӧмлы медся тӧдчана подув;
eeldused viljakaks koostööks бур результата ӧтувъя уджлы колана подув;
kõigi eelduste kohaselt став сертиыс (тыдалӧ, тӧдчӧ да с.в.)
2. (pl) кужанлун, вермӧм
♦
tal on kõik eeldused saada heaks näitlejaks сылӧн тӧдчӧ вермӧм лоны бур артистӧн
ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын
eest <'eest adv, postp> vt ka ees, ette
1. adv eestpoolt, esiküljelt
♦
eest tõusis suitsu водзын кыпӧдчис тшын;
eest ja tagant водзсянь и бӧрсянь;
ta on rivis eest kolmas визяс сійӧ водзсяньыс коймӧд;
mantlihõlmad on eest lahti пальто пӧлаыс водзтіыс восьса
2. adv ära, küljest ära, eemale
♦
ema võttis põlle eest мам пӧрччис водздӧрасӧ;
nööp tuli eest кизьыс орис;
jooksin venna eest ära пышйи вокысь;
mine eest! кеж!
3. postp [gen] eestpoolt, esiküljelt, möödumise kohta водзті; lähtekoha kohta водзсянь
♦
läks maja eest mööda муніс керка водзті;
hääled kostsid kaupluse eest гӧлӧсъяс кылісны лавка водзсянь;
pühkisin natuke trepi eest чышкышті кильчӧ водзті;
särk on rinna eest verine дӧрӧмыс морӧсладортіыс вирӧсь
4. postp [gen] ära, küljest ära, eemale
♦
särgi eest tuli nööp ära дӧрӧмысь орис кизь;
võtsin käe silmade eest вешті киӧс син водзысь;
võta võti ukse eest ära кыскы ключсӧ ӧдзӧс томансьыс
5. postp [gen] kelle-mille vältimist, kellest-millest varjatud, kaitstud -ысь
♦
ta püüab end minu eest kõrvale hoida сійӧ меысь сайласьӧ;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!;
ta on halb inimene, hoia end tema eest сійӧ лёк морт, видзчысь сыысь;
ma ei varja sinu eest midagi ме нинӧм тэысь ог дзеб;
põlde tuli kaitsta üleujutuste eest муяс коліс видзны ойдӧмысь
6. postp [gen] kelle-mille asemel, kellega-millega võrdselt пыдди, туйӧ
♦
mine minu eest мун ме пыдди;
maksan ka sinu eest ме мынта тэысь тшӧтш;
alustass oli tuhatoosi eest пепельнича туйӧ вӧлі блюд;
töötab kahe eest уджалӧ кык пыдди
7. postp [gen] varem, teatud aeg tagasi сайын
♦
viie aasta eest вит во сайын;
see juhtus mõne minuti eest тайӧ вӧлі некымын минут сайын
8. postp [gen] mille väärtuses, mille vastu, mille tasuks, vastutasuks -ысь
♦
andis kauba poole hinna eest сетіс тӧварсӧ джын донсьыс;
aitäh eest ei saa midagi аттьӧсьыд нинӧм он босьт;
hea töö eest premeerima бур уджысь премируйтны;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь;
mille eest teda karistati? мыйысь сійӧс мыждісны?
eestpoolt <+p'oolt adv> vt ka eespool водзладорсянь
♦
olen seda maja ainult eestpoolt näinud тайӧ керкасӧ ме аддзылі сӧмын водзладорсяньыс;
juukseid kammitakse eestpoolt tahapoole юрси сыналӧны водзладорсяньыс бӧрлань
ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?
ehkki <'ehkki konj> кӧть
♦
ta pani tule põlema, ehkki oli juba valge сійӧ биасис, кӧть и югыд нин вӧлі;
ta tuli, ehkki hilinemisega сійӧ локтіс, кӧть и сёрмыштіс
ehmatama <ehmata[ma ehmata[da ehmata[b ehmata[tud 27 v>
1. kohutama, hirmutama повзьӧдны
♦
teda ei tohi ehmatada сійӧс оз позь повзьӧдны;
see teade ehmatas kõiki тайӧ юӧрыс ставӧс повзьӧдіс;
koer ehmatas linnu pesalt lendu пон повзьӧдіс лэбачӧс, и сійӧ лэбзис позсьыс
2. ehmuma, kohkuma повзьыны
♦
ta ehmatas ootamatusest сійӧ видзчысьтӧмысла повзис;
surmani ehmatanud зэв ёна повзьӧма
ei <'ei adv; 'ei 'ei 'ei[d -, 'ei[de 'ei[sid 26 s>
1. eitussõna, annab lausele eitava sisu, öeldistäite eitamisel, evidentsiaalse mineviku eituses абу; oleviku 1. pööre ог; oleviku 2. pööre он; oleviku 3. pööre оз; mineviku 1. pööre эг; mineviku 2. pööre эн; mineviku 3. pööre эз ► sama päritoluga sama päritoluga ei
♦
ma ei tea ме ог тӧд;
ei sobi оз туй;
see ei teeks paha таысь лёк оз ло;
tööd ei ole veel alustatud уджсӧ абу на заводитлӧмаӧсь;
töö ei tahtnud edeneda уджыс эз мун;
kas tuled või ei? локтан али он?;
ei, seda ma ei tee! ог, тайӧс ме ог вӧч
2. koos sidesõnaga ega ни
♦
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс
eks <'eks adv>
1. kinnitus- v rõhusõna тай, дай, ӧд, жӧ
♦
eks ma tule ikka, kui saan дерт жӧ, локта, верма кӧ;
eks pärast ole igaüks tark бӧрыннад ӧд быдӧн сюсь;
eks ma öelnud ме ӧд шулі;
eks kümne ringis peaks külalisi ikka tulema дас гӧгӧр гӧсьт ӧд локтас жӧ;
eks tee ise ачыд вӧч дай;
eks näe imet! вот тай дивӧ!;
eks sa näe, kus tark väljas! ӧдтӧ тай сюсь петӧма!
2. usutlussõna ӧд, сідз ӧд
♦
eks ole tõsi? збыль ӧд?;
eks ole ilus? мича ӧд?;
oleme kokku leppinud, eks ju? сёрнитчим, сідз ӧд?;
kõik lõppes hästi, eks ju? ставыс лючки помасис, сідз ӧд?
elus <elus elusa elusa[t -, elusa[te elusa[id 02 adj> ловъя; tõeline, ehtne збыль
♦
elus loodus ловъя вӧр-ва;
elus tuli ловъя би;
elusa ja elutu kategooria keel ловъялун да ловтӧмлун категория;
ta on elus ja terve сійӧ ловъя и дзоньвидза;
juuksed nagu elus siid юрсиыс збыль шӧвк кодь
enam <enam adv; enam enama enama[t -, enama[te enama[id 02 pron, adj>
1. adv rohkem v üle ettenähtud määra v hulga унджык; pigem вывтіджык
♦
kümme korda enam дас пӧв унджык;
kõige enam ставсьыс унджык;
sinna on enam kui sada kilomeetrit сэтчӧдз сё километраысь унджык;
enam kui tarvis коланаысь унджык;
pilt on enam kui kurb серпасыс вывтіджык жугыль
2. adv (eitavas lauses) sellest peale, edaspidi, lisaks сэсся, нин
♦
ei ole enam aega сэсся кадыс абу;
ära tule enam meile миянӧ сэсся эн лок;
sa pole enam laps тэ абу нин кага;
ma enam ei tee ме сэсся ог вӧч;
ei mõista enam midagi öelda сэсся нинӧм ог куж шуны;
teisi vaevalt enam tuleb ӧдвакӧ кодкӧ сэсся локтас
3. pron; adj rohkem ёнджыкасӧ, унджык
♦
kahe või enama isiku osavõtul кык либӧ унджык морткӧд;
kokkutulnud olid enamalt jaolt noored inimesed воӧмаясыс вӧліны ёнджыкасӧ том йӧз;
olen enamaks võimeline ме верма унджыктор;
enamikul juhtudel пырджык, ёнджыкасӧ
enne <'enne adv, prep>
1. adv varem, varemalt водзті, водзджык[сӧ]
♦
niisugust asja pole ma enne näinud татшӧмтортӧ ме водзті эг аддзыв;
kus sa enne töötasid? кӧні тэ водзджыксӧ уджавлін?;
olin ammu enne kohal kui tema ме сыысь ёна водзджык местаас вӧлі;
nii on ennegi tehtud тадзи и водзджык вӧчлісны;
olime juba enne kokku leppinud ми водзджык нин сёрнитчылім;
enne kui vastad, mõtle вочавидзтӧдзыд мӧвпышт
2. adv esmalt, kõigepealt войдӧр, первой
♦
kuhu sa kiirustad, söö enne! кытчӧ тэрмасян, первой сёй!;
kõige enne on vaja plaan koostada медвойдӧр колӧ план лӧсьӧдны
3. prep [part] ajaliselt varem -ӧдз; enne verbiga tähistatud tegevust -тӧдз
♦
enne lõunat ӧбедӧдз;
enne meie ajaarvamist миян эраӧдз;
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
enne ärasõitu мунтӧдз;
enne pimedat пемдытӧдз;
enne starti стартӧдз;
enne õhtut ta ei tule сійӧ рытӧдз оз лок