?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
armuke <armuke armukese armukes[t armukes[se, armukes[te armukes/i 12 s> mees мусук, друг; naine мусук, пӧдруга
haarama <h'aara[ma haara[ta h'aara[b haara[tud 29 v>
1. kätte v kinni võtma босьтны, кватитны; klammerduma шымыртны; kahmama, kaasa võtma кватитны, босьтны; ära napsama кватитны; hammastega тшапнитны; ümbert kinni кутны
♦
koer haaras kondi пон кватитіс лысӧ;
haarasin käest kinni босьті киӧдыс;
haige haaras käega rinnust kinni висьысь кутчысис морӧсас;
haarasin vihma puhuks vihmavarju kaasa сьӧрысь босьті зонт, друг зэр суас;
haarasime paremad kohad endale медбур местаяссӧ аслыным босьтім;
haaras raamatu käest ära кватитіс небӧгсӧ киысь;
haarasin tal käe alt kinni босьті сійӧс сойӧдыс;
haarasin jutuotsa enda kätte босьтчи нырнуӧдны сёрнинас
2. oma valdusse v võimusesse võtma шымыртны, босьтны
♦
leegid haarasid kogu maja биыс шымыртіс дзонь керкасӧ;
teda haaras hirm сійӧс шымыртіс полӧм;
taati haaras viha пӧльсӧ шымыртіс лӧг
3. kütkestama, köitma ышӧдны, сьӧлӧм вӧрзьӧдны
♦
töö haaras mind уджыс менӧ ышӧдіс;
olime haaratud sügismetsa ilust миянӧс ышӧдіс арся вӧрлӧн мичлуныс;
haarav muusika сьӧлӧм вӧрзьӧдана музыка
järsk <j'ärsk järsu j'ärsku j'ärsku, j'ärsku[de j'ärsku[sid & j'ärsk/e 22 adj>
1. tugeva kallakuga, püstsuunas tõusev v langev зӧм, крут
♦
järsk kallas зӧм берег, крут берег;
järsk mägi крут гӧра;
järsk trepp крут сод;
järsk laine комбыля гы
2. tugevasti suunda muutev, äkiline, terav друг
♦
järsk kurv друг чукыль;
järsk löök друг вартӧм;
järsk hinnatõus друг донсялӧм;
tuli järsk sula другысь сывдіс;
järsk iseloom чорыд сям, скӧр сям;
järsud sõnad чорыд кывъяс
järsult <järsult adv> крута, зӧм; äkiliselt друг[ысь], виччысьтӧг
♦
tee tõuseb järsult mäkke туйыс крута кайӧ вывлань;
kevad tuli varakult ja järsult тулысыс воис водз да виччысьтӧг;
mets lõppes järsult вӧрыс другысь помасис;
rapsas end järsult lahti другысь мынтӧдчис;
kohtleb kõiki järsult быдӧнкӧд чорыд
jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс
korraga <korraga adv>
1. äkki, järsku друг
♦
korraga jäid kõik vait друг ставӧн чӧв усисны
2. sama-, üheaegselt ӧтпырйӧ, ӧттшӧтш, ӧти кадӧ
♦
ärge rääkige korraga! эн сёрнитӧй ӧттшӧтш!
3. ühe hooga, ühtejärge, ühe korraga ӧтчыдӧн
♦
korraga ei või liiga palju päevitada ӧтчыдӧн вывті уна гожйӧдчыны оз позь
kurv <k'urv kurvi k'urvi k'urvi, k'urvi[de k'urvi[sid & k'urv/e 22 s> käänukoht, käänak чукыль, чукыльтанін
♦
järsk kurv друг чукыль
surema <sure[ma s'urr[a sure[b s'ur[dud, sur[i sur[ge surr[akse 36 v> elamast lakkama кувны, кувсьыны ► sama päritoluga sama päritoluga koolma
♦
loomulikku surma surema пӧрысьла кувны;
suri äkki друг кувсис;
lastel suri ema челядьлӧн кувсис мамныс
sõber <sõber sõbra s'õpra s'õpra, s'õpra[de s'õpra[sid & s'õpr/u 24 s, adj> ёрт, друг
♦
lähedane sõber матысса ёрт;
truu sõber вернӧй друг;
koer on inimese parim sõber пон - мортлӧн медбур ёртыс
truu <tr'uu tr'uu tr'uu[d -, tr'uu[de & truu[de tr'uu[sid & tr'u[id 26 adj> ustav, usaldatav вернӧй
♦
ebatruu ылӧдчысь;
truu sõber вернӧй друг
ustav <'ustav 'ustava 'ustava[t -, 'ustava[te 'ustava[id 02 adj> вернӧй
♦
ustav sõber вернӧй друг
äkiline <äkiline äkilise äkilis[t äkilis[se, äkilis[te äkilis/i 12 adj>
1. äkki toimuv виччысьтӧм, друг
♦
vastase äkiline rünnak вӧрӧглӧн виччысьтӧг уськӧдчӧм;
äkiline surm виччысьтӧг кулӧм, друг кулӧм;
{kellele} lõi kõhtu äkiline valu кынӧм друг кутіс доймыны
2. ägedaloomuline чирмӧг; talitsematu, järsk крут
♦
äkiline iseloom крут сям;
isa oli järsu, äkilise ütlemisega inimene батьӧй вӧлі чирмӧг, чорыд кывъя морт
3. millegi kohta: järsk крут
♦
äkiline nõlvak крут чой;
äkiline trepp крут сод
äkki <'äkki adv>
1. järsku, korraga, ootamatult друг, виччысьтӧг
♦
kust sa nii äkki välja ilmusid? кытысь тэ друг петін?
2. vahest, ehk, võib-olla гашкӧ, друг да
♦
äkki on ta haigeks jäänud? друг да сійӧ висьмис
