[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

abinõu <+n'õu n'õu n'õu -, n'õu[de n'õu[sid 17 s> meede (reeglina koos eesmärki tähistava kesksõnaga) туй, ног, мера; vahend, riist -тор, кӧлуй
♦
äärmine abinõu медчорыд мера;
erakorralised abinõud торъялана мераяс;
ainus kindel abinõu дзик ӧти зумыд мера;
ettevaatusabinõud видзчысян туй;
kaitseabinõu дорйысян ног, дорйысянтор, дорйысян кӧлуй;
kasvatusabinõud, kasvatuslikud abinõud быдтан-велӧдан ног

absoluutne <absol'uutne absol'uutse absol'uutse[t -, absol'uutse[te absol'uutse[id 02 adj> дзик, абсолютнӧй
♦
absoluutne tõde filos дзик збыль;
absoluutne nullpunkt füüs абсолютнӧй ноль;
absoluutne vaikus дзик лӧнь;
absoluutne enamik кызвыныс

absoluutselt <absol'uutselt adv> дзик
♦
absoluutselt kuiv дзик кос;
see on absoluutselt mõttetu тайӧ дзик тӧлктӧм

aim <'aim aimu 'aimu 'aimu, 'aimu[de 'aimu[sid & 'aim/e 22 s>
1. {водзвыв} сьӧлӧмӧн кылӧм
♦
õnnetuse aim шогсӧ [водзвыв] сьӧлӧмӧн кылӧм
2. сьӧдас тӧдӧм, сьӧдас гӧгӧрвоӧм
♦
veidike aimu mul sellest tööst on тайӧ уджтӧ ме сьӧдас тӧдышта;
sellest oli mul vaid tume aim та йылысь ме сӧмын сьӧдас тӧді;
pole aimugi, kus see tänav asub дзик ог тӧд, кӧні тайӧ уличыс

ainuke[ne] <ainuke & ainukene ainukese ainukes[t ainukes[se, ainukes[te ainukes/i 12 adj, s> adj ӧтка, дзик ӧти; rõhutatult дзик ӧти; eitusega ни ӧти
♦
ainuke[ne] laps ӧтка кага;
ainuke[ne] sõber дзик ӧти ёрт;
ainuke[ne] soov дзик ӧти кӧсйӧм;
me ei leidnud ainukestki seent миян эз сюр ни ӧти тшак

ainus <ainus 'ainsa ainus[t & 'ainsa[t -, 'ainsa[te 'ainsa[id 05 & 03 adj, s> adj дзик ӧти; eitusega ни ӧти
♦
ainus soov дзик ӧти кӧсйӧм;
ainus lootus дзик ӧти лача;
ainus väljapääs sellest olukorrast дзик ӧти петан туй татшӧмторсьыд;
taevas polnud ainustki v ainsatki pilve енэжас эз вӧв ни ӧти кымӧр;
ainustki v ainsatki hingelist polnud kodus ловъя лов эз вӧв гортын

ainuüksi <+üksi adv>
1. ainult сӧмын
♦
seda tean ainuüksi mina тайӧс тӧда сӧмын ме;
kui palju uusi maju on ehitatud ainuüksi Tallinnas мында выль керка лэптӧма сӧмын Таллинын
2. päris üksinda ӧткӧн
♦
olin metsas ainuüksi вӧрас [ме] вӧлі дзик ӧтнам

all <'all postp, adv> vt ka alla, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allpool, madalamal, millegi sees, küljes улын ► sama päritoluga sama päritoluga all
♦
laua all пызан улын;
puu all пу улын;
lume all лым улын;
all elas skulptor уліас оліс скульптор;
puud on kuuri all пескыс лэбулын;
hobusel on rauad all вӧлыс дорӧма;
metsa all on pime вӧрын пемыд;
kastil pole põhja all ящикыслӧн абу пыдӧсыс
2. postp [gen] mille juures, lähedal бердын, дорын
♦
akna all ӧшинь дорын;
pood on otse ukse all лавкаыс дзик ӧдзӧс дорас
3. postp [gen] millegi tegevus- v mõjupiirkonnas, mingis seisundis улын
♦
kaitse all видзӧг улын;
{kelle} mõju all {кодлӧн} тӧдчӧс улын;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
kannatab unepuuduse all оз вермы узьны;
maja on juba katuse all керкаыс вевта нин;
põld on kartuli all муыс картупель улын

alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!

alt <'alt postp, prep, adv> vt ka all, alla
1. postp [gen] millest-kellest altpoolt, madalamalt, kaetud, varjatud olekust välja, hõivatud, hõlmatud olekust ära улысь, -ысь
♦
laua alt пызан улысь;
kuuri alt лэбулысь;
käe alt kinni hoidma сойбордйӧд кутны;
südame alt valutab сьӧлӧм увті висьӧ;
mulla alt välja kaevama муысь кодйыны;
kerkis esile nagu maa alt муысь моз петіс;
võtsin raamatu padja alt небӧгсӧ босьті юрлӧс улысь;
puges teki alt välja петіс шебрас улысь
2. postp [gen] mille juurest, lähedalt бердысь, дорысь
♦
poiss tuli akna alt ära зон кежис ӧшинь дорсьыс;
maantee läheb ukse alt mööda туйыс мунӧ дзик ӧдзӧс дортіыс;
vaenlane taganes linna alt вӧрӧг бӧрыньтчис кар дорсьыс

arusaadav <+s'aadav s'aadava s'aadava[t -, s'aadava[te s'aadava[id 02 adj> гӧгӧрвоана, ясыд
♦
arusaadav seletus ясыд гӧгӧрвоӧдӧм;
täiesti arusaadav nõudmine тырвыйӧ подула корӧм;
arusaadav vastus гӧгӧрвоана вочакыв;
on täiesti arusaadav, et ... тырвыйӧ гӧгӧрвоана, мый ..., дзик гӧгӧрвоана, мый ...

elamine <elamine elamise elamis[t elamis[se, elamis[te elamis/i 12 s>
1. elu, olemine олӧм
♦
see teeb elamise lausa võimatuks таысь олӧмыс [лоӧ] дзик шогмытӧм;
elamiseks sobiv paik овны шогмана ин
2. eluase оланін; majapidamine овмӧс
♦
korralik elamine прамӧй овмӧс;
tulime teie uut elamist vaatama локтім тіянсьыд выль оланінтӧ видзӧдлыны;
kohvris oli kogu ta kasin elamine чемоданас вӧлі сылӧн став неыджыд овмӧсыс

ema <ema ema ema -, ema[de ema[sid 17 s> мам; piltl algataja, looja подув пуктысь
♦
kallis ema дона мам;
paljulapseline v lasterikas ema уна челядя мам;
imetav ema нёньӧдчысь мам;
ristiema вежань;
võõrasema ичинь;
emata jäänud laps мамтӧгыс кольӧм кага;
emaks saama мамӧн лоны;
tütar on täiesti emasse läinud нывсӧ дзик мамланьыс кыскӧма;
teatrikunsti ema театрлы подув пуктысь

erinev <erinev erineva erineva[t -, erineva[te erineva[id 02 adj> разнӧй, абу ӧткодь; teistest erinev торъялысь
♦
erinevad arvamused разнӧй чайтӧмъяс;
erinevad mõõdud разнӧй ыджда;
tugevasti erinev ёна торъялысь;
eelnevast sootuks erinev elu важсьыс дзик торъялысь олӧм;
tekkelt erinevad mineraalid артманног боксяньыс абу ӧткодь минералъяс

hoolima <h'ooli[ma h'ooli[da hooli[b hooli[tud 28 v>
1. meeldivaks pidama радейтны; hoolt kandma тӧждысьны; kahju olema жалитны
♦
sa peaksid oma lastest rohkem hoolima тэныд эськӧ коліс бурджыка тӧждысьны челядь вӧснаыд;
hea peremees hoolib oma hobusest бур кӧзяин жалитӧ ассьыс вӧвсӧ;
õuntest ma eriti ei hooli яблок меным ёна оз кажитчы;
ta ei hooli oma tervisest дзоньвидзалуныс сылы абу жаль
2. tähelepanu pöörama пыдди пуктыны; arvesse võtma артӧ босьтны
♦
ma ei hooli sellest mitte põrmugi меным тайӧ дзик веськодь;
poiss hoolis vähe ema nõuannetest зон мамыслысь велӧдӧмсӧ ёна эз кывзы;
teiste arvamustest ei tee ta hoolimagi мукӧдлысь видзӧдлассӧ сійӧ пыдди оз пукты

hoopis <h'oopis adv>
1. täiesti, päris дзик
♦
kõik läks hoopis teisiti ставыс лои дзик мӧд ног;
see on hoopis iseasi тайӧ дзик мӧдтор
2. märksa, tunduvalt тӧдчымӧн, ёна
♦
ilm on täna hoopis soojem талун поводдяыс ёна шоныдджык;
tegi oma töö hoopis paremini kui teised ассьыс уджсӧ сійӧ вӧчис мукӧдсьыс тӧдчымӧн бурджыка
3. esiletõstu v vastandi rõhutamise puhul мӧдарӧ
♦
selgus, et nad on hoopis õde ja vend вӧлӧмакӧ, найӧ, мӧдарӧ, чоя-вока;
selle asemel et magama heita, hakkas ta hoopis lugema узьны водӧм пыдди сійӧ, мӧдарӧ, босьтчис лыддьысьны

iialgi <iialgi adv> ealeski, eluilmaski некор, нэм
♦
mitte iialgi дзик некор;
ma ei unusta seda iialgi ме тайӧс нэм ог вунӧд;
pole iialgi mõttesse tulnud некор юрӧ эз волы

ingel <'ingel 'ingli 'ingli[t -, 'ingli[te 'ingle[id 02 s> идӧг, андел, ангел
♦
kaitseingel мортӧс видзысь идӧг;
surmaingel сурым идӧг;
laps oli tõeline väike ingel кагаыс вӧлі ичӧт андел кодь дзик

juhuslikult <juhuslikult adv> случайнӧ[я], виччысьтӧг; tahtmatult кӧсйытӧг
♦
kuulsin sellest päris juhuslikult та йылысь ме кывлі дзик случайнӧя;
ega sa juhuslikult ei tea? он-ӧ тэ случайнӧ тӧд?

just <j'ust adv, interj>
1. nüüdsama, äsja тшук, буретш, сӧмын
♦
jõudsin just koju тшук вои гортӧ;
päike oli just tõusnud шондіыс вӧлі сӧмын петӧма;
olin just magama jäämas буретш унмовся вӧлі
2. nimelt буретш, тшук; täpselt дзик, стӧч
♦
just praegu буретш ӧні;
just niisugune тшук татшӧм;
just nii стӧч сідз;
käed on külmad just nagu jäätükid киыс дзик йи тор кодь кӧдзыд

juures <juures postp, adv>
1. postp [gen] vahetus läheduses дорын
♦
akna juures ӧшинь дорын;
ootan sind silla juures вичча тэнӧ пос дорын
2. postp [gen] kelle asu- või tegevuskohas ордын, дорын
♦
ta käis eile minu juures тӧрыт сійӧ воліс ме ордӧ;
tüdruk kasvas üles vanaema juures нывкаыс быдмис баб ордас;
käisin arsti juures ветлі врач дорӧ
3. adv vahetus läheduses орччӧн, матын
♦
olin juba päris juures, kui ta mind märkas ме дзик нин матын вӧлі, кор сійӧ менӧ казяліс

kaugeltki <k'augeltki adv> hoopiski, üldsegi, sugugi ньӧти, дзик
♦
ülesanne pole kaugeltki kerge уджыс ньӧти абу кокни

koguni <koguni adv>, ka kogunisti
1. isegi весиг
♦
oli väga soe, koguni palav вӧлі зэв шоныд, весиг жар
2. sootuks, täiesti дзик
♦
seal on koguni teine kliima сэні дзик мӧд климат

kohe <kohe adv>
1. viivitamata, jalamaid пыр жӧ, дзик пыр
♦
tule kohe siia! пыр жӧ лок татчӧ!;
ta tuli kohe сійӧ дзик пыр локтіс
2. vahetus läheduses дзик < (орччӧн)>
♦
jõgi on kohe maja taga юыс дзик керка саяс

koobas <koobas k'oopa koobas[t -, koobas[te k'oopa[id 07 s>
1. looduslik õõnsus v tühe гу, горс, рудӧгув
♦
jääkoobas йи гу;
tuba oli väike ja pime, täielik koobas жырйыс ичӧт да пемыд, дзик гу
2. urg, pesapaik гу
♦
karukoobas ош гу;
rebasekoobas руч гу

lausa <lausa adv> otse, suisa веськыда; päris, täesti дзик, дзикӧдз
♦
lausa talumatu iseloom дзик некытчӧ туйтӧм сям;
küpsis lausa sulab suus печенньӧыс веськыда сылӧ вомад

loomulik <loomul'ik loomuliku loomul'ikku loomul'ikku, loomulik/e & loomul'ikku[de loomul'ikk/e & loomul'ikku[sid 25 adj> естественнӧй; loomutruu ас; sünnipärane чужӧмся, чужӧмсянь сетӧм; normaalne, enesestmõistetav нормальнӧй
♦
loomulik surm пӧрысьла кулӧм;
loomulik värv[us] асрӧм;
loomulik ilu чужӧмсянь сетӧм мич;
see on igati loomulik тайӧ дзик нормальнӧ

lugu <lugu l'oo lugu l'ukku, lugu[de lugu[sid 18 s>
1. juhtum, sündmus лоӧмтор; jutt висьт
♦
naljakas lugu тешкодь лоӧмтор, тешкодьтор;
kurb lugu жугыль висьт
2. kõnek rahvalik pilli-, tantsu- музыка; lauluviis мотив
♦
tantsulugu йӧктан музыка;
mängi üks lugu [pilli] ворс мыйкӧ
3. olukord, asjade seis -тор, делӧ
♦
hull lugu страшнӧйтор;
küll on lugu! но и делӧ!;
see on hoopis teine lugu тайӧ дзик мӧд делӧ

mitte <m'itte adv>
1. rõhutab, intensiivistab eitust абу
♦
süüdi pole mitte tema, vaid keegi teine мыжаыс абу сійӧ, а кодкӧ мӧд;
mitte midagi ei juhtunud нинӧм эз ло;
ma ei tea mitte kui midagi ме дзик нинӧм ог тӧд;
kas ta pole mitte sinu isa? сійӧ абу тэнад батьыд?
2. jaatavas kontekstis väljendab eitust
♦
lähen, aga mitte täna муна, но ог талун;
olla või mitte olla! лоны али не лоны

muu <m'uu m'uu m'uu[d -, m'uu[de & muu[de m'uu[sid & m'u[id 26 pron, adj> pron; adj teistsugune, teine мӧд; ülejäänud мукӧд; miski muu мӧдтор, мукӧдтор
♦
asi on hoopis muus делаыс дзик мӧдторйын;
kõik muud arvasid teisiti мукӧдыс ставныс чайтісны мӧд ног;
pääsukesed ja muud rändlinnud чикышъяс да мукӧд лунвылын тӧвйысь лэбачьяс

narr <n'arr narri n'arri n'arri, n'arri[de n'arri[sid & n'arr/e 22 s, adj>
1. s ebamõistlik, iseäralik, tobe inimene йӧй, бӧб; teatris: kloun клоун
♦
igavene narr дзик йӧй;
ära mängi narri эн кикимеритчы, эн йӧйтав;
keegi ei taha teiste silmis narriks jääda некоді оз кӧсйы мукӧд водзын бӧбӧн петкӧдчыны
2. õukonnas: veiderdaja, pajats шут
♦
laadanarr ярмангаса шут
3. adj tobe, lollivõitu йӧй; kentsakas, pentsik, naeruväärne тешкодь, теш петкӧдлан; ebamugav, piinlik лӧсьыдтӧм, яндзим
♦
narr mõte йӧй мӧвп;
narr olukord лӧсьыдтӧм ситуация;
narr on sellest rääkida яндзим та йылысь висьтавны;
nii narri hinna eest ma ei müü татшӧм теш петкӧдлан донысь ме ог вузав

nüüd <n'üüd adv> tähistab käes olevat ajahetke ӧні
♦
enne ja nüüd водзті и ӧні;
siis oli nii, aga nüüd on hoopis teisiti сэки вӧлі сідз, а ӧні дзик мӧд ног

oinas <oinas 'oina oinas[t -, oinas[te 'oina[id 07 s> меж
♦
nudi oinas сюртӧм меж;
puksija oinas люкасьысь меж;
loll nagu oinas дзик йӧй

otse <otse adv; otse otse otse[t -, otse[de otse[sid 16 adj>
1. adv sirgelt, mitte viltu веськыда
♦
kas lähme otse või paremale? веськыда мунам али веськыдлань?
2. adv otsekoheselt веськыда
♦
öelge otse välja, mida mõtlete веськыда висьталӧй, мый думайтанныд
3. adv just дзик; kohe, vahetult веськыда
♦
otse mere kaldal дзик саридз бердын;
romaan on tõlgitud otse eesti keelest романсӧ вуджӧдӧма веськыда эст кывйысь

otsekohe <+kohe adv>
1. kohe, jalamaid пыр жӧ, пырысь-пыр
♦
tema lahkumist märgati otsekohe сылысь мунӧмсӧ пыр жӧ казялісны;
tulge otsekohe локтӧй пырысь-пыр
2. kõnek lausa веськыда; päris дзик
♦
otsekohe vale see jutt ei ole тайӧ абу дзик сӧрӧм
3. kõnek otsekoheselt веськыда
♦
ma ütlen otsekohe, te meeldite mulle ме веськыда шуа, ті меным кажитчанныд

otseselt <otseselt adv>
1. vahetult, sõna otseses mõttes веськыда
♦
pöörduti otseselt direktori poole шыӧдчисны веськыда директор дорӧ
2. lausa дзик
♦
otseselt kohustuslik see ei ole тайӧ абу дзик бытьӧна

paljas <paljas p'alja paljas[t -, paljas[te p'alja[id 07 adj> alasti, rõivasteta пасьтӧм
♦
paljad lapsed пасьтӧм челядь;
paljas tõde дзик збыльтор

pilt <p'ilt pildi p'ilti p'ilti, p'ilti[de p'ilti[sid & p'ilt/e 22 s>
1. tasapinnaline kujutis серпас, иллюстрация
♦
looduspilt вӧр-ва серпас;
piltidega raamat серпаса небӧг
2. foto фото, фотография
♦
mustvalge pilt сьӧда-еджыда фото
3. vaatepilt, olukord, seis серпас
♦
elupilt олӧм серпас;
nüüd on pilt sootuks teine ӧні серпасыс дзик мӧд;
kujuta pilti! думышт!
4. ettekujutus, ülevaade серпас
♦
ajaleht andis toimunust tõetruu pildi газет петкӧдліс лоӧмторсӧ збыль ног

puhas <puhas p'uhta puhas[t -, puhas[te p'uhta[id 07 adj, s>
1. adj määrdumata, mustuseta сӧстӧм; vee, õhu jms kohta сӧдз, сӧстӧм; puhtust hoidev пельк
♦
pisarpuhas синва кодь сӧдз;
puhas vesi сӧстӧм ва;
puhas inimene пельк морт
2. adj aus, siiras, süütu, õige сӧстӧм
♦
puhas armastus сӧстӧм муслун
3. adj veatu, laitmatu, täiuslik зэв бур, сӧстӧм
♦
puhas tenor сӧстӧм тенор;
räägib puhast prantsuse keelt зэв бура сёрнитӧ француз кывйӧн
4. adj lisanditeta, segamata, sajaprotsendiline сорастӧм, сорлавтӧм
♦
puhas kuld сорастӧм зарни;
puhas piiritus сорлавтӧм спирт
5. adj täielik, ehtne, päris, selge, pelk дзик
♦
poiss räägib puhast tõtt зонмыс дзик збыльсӧ висьталӧ;
ütles kõige puhtamas eesti keeles, et ... шуис дзик сӧстӧм эст кывйӧн, мый ...
6. adj millestki vaba, tühi куш
♦
puhtaks raseeritud lõug кушӧдз бритӧм тшӧка;
tema on patust puhas сійӧ гректӧм

põhjus <p'õhjus p'õhjuse p'õhjus[t p'õhjus[se, p'õhjus[te p'õhjus/i & p'õhjuse[id 11 & 09 s> asjaolu, mis kutsub esile mingi teise asjaolu, teo vms помка
♦
peapõhjus, peamine põhjus шӧр помка;
põhjus ja tagajärg помка да сы понда артмӧмтор;
mis oli tüli põhjus[eks]? мыйысь лоис зыкыс?;
solvus ilma vähimagi põhjuseta дзик помкатӧг лӧгасис

päris <päris adv, adj>
1. adv täiesti, lausa дзик; õige, üsna, teataval määral вель, -кодь
♦
päris täpselt ma seda ei tea дзик стӧчасӧ ме та йылысь ог тӧд;
väljas on juba päris pime ывлаас пемыдкодь нин;
ta käib päris tihti meil сійӧ тшӧкыдакодь волӧ миянӧ
2. adj tõeline, tegelik, ehtne збыль
♦
tema päris nimi on Mart збыль нимыс сылӧн Март;
temast ei tule vist kunagi päris kirjanikku збыль гижысьӧн сійӧ, буракӧ, некор оз лолы

päriselt <päriselt adv>
1. päris дзик; täiesti, täielikult дзикӧдз; lõplikult помӧдз
♦
see pole veel päriselt selge тайӧ абу на дзик ясыд
2. tegelikult, tõeliselt збыльысь
♦
see oli nii vaid unes, mitte päriselt тайӧ усьліс сӧмын вӧтӧн, эз вӧв збыльысь

rahule <rahule adv>
1. rahulikku, häirimata seisundisse v olukorda лэдзчысьны, эновтны, ас кежас кольны
♦
jäta kass rahule! эновт каньсӧ!, коль каньсӧ ас кежас!;
mis sa pärid, jäta rahule! мый тэ юасян, лэдзчысь!;
jättis toimetused rahule эновтіс уджъяссӧ
2. kellegi v millegi suhtes rahulolevaks дӧвӧлен
♦
ma jäin tema tööga täiesti rahule сылӧн уджнас ме вӧлі дзик дӧвӧлен
3. rahulikuks, mittehäirituks лӧньӧдны
♦
püüdis end vägisi rahule sundida мырдӧн зілис асьсӧ лӧньӧдны

sarnane <sarnane sarnase sarnas[t -, sarnas[te sarnase[id 10 adj> kelle-mille moodi v taoline кодь, коддьӧм, сяма; samalaadne татшӧм жӧ, сэтшӧм жӧ; ühetaoline, ühtiv ӧткодь
♦
sarnased kolmnurgad ӧткодь куимсэрӧгъяс;
poeg on täiesti oma isa sarnane пиыс дзик батьыс кодь;
neis on palju sarnast налӧн зэв уна ӧткодьыс

silmapilk1 <+p'ilk adv> otsekohe, jalamaid дзик пыр, пыр жӧ, пырысьтӧм-пыр
♦
abi jõudis silmapilk kohale отсӧг воис пырысьтӧм-пыр;
tule silmapilk siia! пыр жӧ лок татчӧ!;
lapsed jäid silmapilk magama челядь дзик пыр унмовсисны

takt <t'akt takti t'akti t'akti, t'akti[de t'akti[sid & t'akt/e 22 s>
1. muus helitöö väike osa такт
♦
kaheosaline v kahelöögiline takt кык юкӧна такт;
takti lööma такт ворсны
2. tegevuse, liikumise rütm ритм; tempo темп
♦
jalad liikusid muusika taktis кокыс ветліс музыка ритмын;
tantsiti aina kiirenevas taktis йӧктісны пыр ӧддзан темпӧн
3. peenetundelisus, delikaatsus, taktitunne вежавидзӧм
♦
võlus kõiki oma peene taktiga аслас вежавидзӧмнас быдӧнлы йиджис сьӧлӧмас;
räägib kõigest ilma igasuguse taktita быдтор йылысь сёрнитӧ дзик вежавидзтӧг

teine <teine teise t'eis[t t'eise, teis[te t'eis/i 12 num, pron>
1. мӧд
♦
teine veebruar февраль мӧд лун;
teise klassi õpilane мӧд класса велӧдчысь
2. osutab, et tegemist on kellegagi v millegagi, kes v mis ei ole sama kui teada olev v mainitu мӧд
♦
ajasin ta kellegi teisega segamini ме сійӧс кодкӧдкӧ мӧдкӧд соралі;
pane teine kleit selga мӧд платтьӧ пасьтав;
mul on hoopis teised plaanid менам дзик мӧд планъяс
3. väljendab midagi ebamäärast мӧд
♦
ühes käes tort ja teises lilled ӧти киас торт, мӧдас дзоридз;
tõstab asju ühest kohast teise вешталӧ кӧлуйсӧ ӧтилаысь мӧдлаӧ

tobe <tobe tobeda tobeda[t -, tobeda[te tobeda[id 02 adj, s>
1. adj inimese kohta: vähese aruga, taipamatu, totter, lollakas бӧб, йӧй; vanadusest выжыв
♦
hirmust tobedaks minema повзьӧмла йӧймыны;
ta on vanadusest päris tobedaks läinud сійӧ пӧрысьысла дзик выжывмӧма
2. s selline inimene йӧй, бӧб
3. adj tegude, jutu, tunde jms kohta: arutu, rumalust ilmutav ненога, тӧлктӧм, туйтӧм
♦
tobe korraldus тӧлктӧм тшӧктӧм;
tobe kübar ненога шляпа;
tobe mõte туйтӧм мӧвп;
on tobe ennast selles süüdistada оз туй асьтӧ таысь мыждыны

totaalne <tot'aalne tot'aalse tot'aalse[t -, tot'aalse[te tot'aalse[id 02 adj> üldine, kõikehaarav, täielik тотальнӧй, ставсӧ шымыртан, быдӧнлы инман
♦
totaalne mobilisatsioon дзик ставӧс мобилизуйтӧм;
totaalne sõda ставсӧ шымыртан война, быдӧнлы инман война;
totaalne rumalus тотальнӧй йӧйлун

tugi <tugi t'oe tuge -, tuge[de tuge[sid 21 s>
1. see, mille najal miski püsib пыкӧд
♦
metallist tugi кӧрт пыкӧд;
lebab diivanil, küünarnukk toeks гырддза вылас пыксьӧмӧн диванын куйлӧ;
käib ringi kepi toel беддьӧн ветлӧ
2. piltl пыкӧд, мыджӧд, отсӧг
♦
noorem poeg oli ema ainsaks toeks томджык пиыс мамыслы вӧлі дзик ӧти отсӧгӧн