[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aitäh <ait'äh interj; ait'äh ait'ähi ait'ähhi ait'ähhi, ait'ähhi[de ait'ähhi[sid & ait'ähh[e 22 s>, ka aituma, aitüma
1. interj аттьӧ
♦
aitäh! v aitüma! v aituma! аттьӧ!;
aitäh teile ja nägemiseni аттьӧ тіян и аддзысьлытӧдз;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь
2. s
♦
suur aitäh ыджыд аттьӧ;
see töö tuli aitäh[i] eest ära teha тайӧ уджсӧ лоис аттьӧ вылӧ вӧчны

alluma <'allu[ma 'allu[da 'allu[b 'allu[tud 27 v>
1. ametialaselt кипод улын лоны, кипод улын уджавны
♦
ministeeriumile alluv asutus министерство кипод улын уджалысь организация;
linn allus siis Taani kuningale карыс сэки вӧлі Данияса король кипод улын
2. kuuletuma, alistuv olema сетчыны, {мыйкӧ} серти овны
♦
{kelle} võimule alluma {кодлӧн} власьтлы сетчыны;
{kelle} tahtele alluma {кодлӧн} кӧсйӧм серти {мыйкӧ} вӧчны;
seadustele alluma оланпас серти овны;
see haigus allub ravile raskesti тайӧ висьӧмыс бурдӧдӧмлы сетчӧ сьӧкыда

analüüs <anal'üüs analüüsi anal'üüsi anal'üüsi, anal'üüsi[de anal'üüsi[sid & anal'üüs/e 22 s> анализ, туялӧм
♦
põhjalik analüüs тыр-бур анализ;
võrdlev analüüs орччӧдан анализ;
keemiline analüüs химия анализ;
eneseanalüüs асьтӧ донъялӧм;
lauseanalüüs keel сёрникузя туялӧм;
majandusanalüüs, majanduslik analüüs экономика анализ;
mullaanalüüs мусин анализ;
psühhoanalüüs психоанализ;
vereanalüüs вир анализ;
vigade analüüs ӧшыбка анализ, ӧшыбка видлалӧм;
kirjandusteose analüüs литература гижӧд видлалӧм, литература гижӧд анализируйтӧм;
analüüsi täpsus анализлӧн стӧчлун;
analüüsi tegema анализ вӧчны, туявны;
haigel tehti vere ja maomahla analüüs висьысьлы вӧчисны вир да кынӧм сӧз анализ

aparaat <apar'aat aparaadi apar'aati apar'aati, apar'aati[de apar'aati[sid & apar'aat/e 22 s> seade аппарат
♦
keerukas aparaat дзуг тэчаса аппарат;
elektriaparaat токӧн уджалысь аппарат;
kassaaparaat касса аппарат;
kosmoseaparaat космос аппарат;
kudumisaparaat tehn кысян аппарат;
lüpsiaparaat лысьтысян аппарат;
uut aparaati konstrueerima выль аппарат вӧчны;
aparaat läks rikki аппаратыс жугаліс

aru andma отчитайтчыны, отчёт вӧчны

eeldama <'eelda[ma 'eelda[da 'eelda[b 'eelda[tud 27 v> eeldusena nõudma ковны; oletama, arvama чайтны, думайтны
♦
siin on kõige tõenäolisem eeldada välismõju тӧдӧмысь, тані колӧ чайтны ортсысянь мӧрччӧм;
see otsus eeldab täielikku loobumist vanadest harjumustest тайӧ шуӧм сертиыс колӧ дзикӧдз ӧтдортчыны важ модаысь;
eeldan, et ta on aus inimene чайта, мый сійӧ веськыд морт;
see töö eeldab ettevalmistusaega медым вӧчны тайӧ уджсӧ, колӧ кад дасьтысьны

eeskiri <+kiri kirja k'irja k'irja, k'irja[de k'irja[sid & k'irj/u 24 s> туйдӧс, индӧд, инструкция
♦
ranged eeskirjad чорыд туйдӧс;
salajane eeskiri гуся индӧдъяс;
ohutustehnika eeskirjad лёк суӧмысь видзан инструкция;
liikluseeskirjad туй кузя ветлан индӧдъяс;
eeskirju täitma индӧд серти вӧчны;
eeskirjade kohaselt туйдӧс серти

eeskuju <+kuju kuju kuju -, kuju[de kuju[sid 17 s> пример, мыччӧд
♦
elav eeskuju ловъя пример;
parim eeskuju медбур мыччӧд;
üllameelsuse eeskuju бурлун мыччӧд;
eeskuju andma пример сетны;
eeskuju võtma {kellest} кодкӧ вылӧ видзӧдны;
{kelle} eeskujule järgnema, {kelle} eeskuju järgima кодкӧ моз вӧчны;
eeskujuks olema примерӧн лоны

ehitama <ehita[ma ehita[da ehita[b ehita[tud 27 v> вӧчны; hoonete kohta лэптыны, кыпӧдны
♦
minu isa ehitas maja ise батьӧй лэптіс керкасӧ ачыс;
ehitatakse uut silda вӧчӧны выль пос;
linn on ehitatud soisele kohale карыс лэптӧма нюраинӧ;
poiss kavatseb endale raadiot ehitada зон кӧсйӧ вӧчны аслыс радио;
lind ehitab pesa лэбач вӧчӧ поз;
tulevikuplaane ehitama водзӧ вылӧ план лӧсьӧдлыны

eksperiment <eksperim'ent eksperimendi eksperim'enti eksperim'enti, eksperim'enti[de eksperim'enti[sid & eksperim'ent/e 22 s> эксперимент
♦
eksperimenti korraldama v tegema эксперимент вӧчны

esinema <esine[ma esine[da esine[b esine[tud 27 v>
1. avalikult esitama v ette kandma выступитны; pilli mängides või näideldes петкӧдчыны, ворсны
♦
ettekandega esinema доклад лыддьыны, доклад вӧчны;
koosolekul esinema собранньӧ вылын висьтасьны;
ajakirjanduses esinema газет-журналӧ гижны;
üliõpilaste ees kõnega esinema студентъяс водзын сёрнитны;
laval esinema сцена вылын петкӧдчыны;
kohtus tunnistajana esinema ёрдын аддзылысьӧн выступитны;
peaosas esinema шӧр роль ворсны
2. leiduma лоны; ette tulema овлыны, паныдасьлыны
♦
sama motiiv esineb mitme kirjaniku teoses тайӧ жӧ мотивыс паныдасьлӧ некымын гижысьлӧн гижӧдас;
see sõna esineb kõigis sõnaraamatuis тайӧ кывйыс эм став кывчукӧрас;
seda esineb harva тайӧ овлӧ гежӧда

ettekanne <+kanne k'ande kanne[t -, kanne[te k'ande[id 06 s>
1. muusika ворсӧм; laulu сьылӧм
♦
meisterlik ettekanne мастер нога ворсӧм, виртуоз сяма ворсӧм;
luuletused noore näitleja ettekandes том артистлӧн кывбуръяс лыддьӧм
2. suuline käsitlus доклад
♦
põhiettekanne шӧр доклад;
ettekande teesid доклад[лӧн] тезис;
ettekandega esinema доклад лыддьыны, доклад вӧчны

ettevaatlikult <+v'aatlikult adv> видзчысяна, видзчысьӧмпырысь
♦
ettevaatlikult astuma видзчысьӧмпырысь воськовтны;
ettevaatlikult toimima видзчысяна мыйкӧ вӧчны

ette võtma босьтчыны < {мыйӧкӧ}>, вӧчны

hakkama saama вермыны, сяммыны
♦
ma sain ülesandega hakkama ме сямми вӧчны уджсӧ

harjumus <h'arjumus h'arjumuse h'arjumus[t h'arjumus[se, h'arjumus[te h'arjumus/i 11 s> мода, серӧс, сям; õpitud велалӧм
♦
halb harjumus лёк мода;
sissejuurdunud harjumus вужъясьӧм серӧс;
lugemisharjumus лыддьысьны велалӧм;
meil on saanud harjumuseks {mida teha} ми велалӧмаӧсь {мыйкӧ вӧчны}

hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась

hool <h'ool hoole h'ool[t h'ool[de, hool[te h'ool[i 13 s>
1. hoolitsus тӧжд, тӧждысьӧм; järelevalve видзӧм
♦
emalik hool мамлӧн тӧждысьӧм;
{kelle-mille eest} hoolt kandma тӧждысьны {кодкӧ вӧсна, мыйкӧ вӧсна};
orvud on vanaema hoole all батьтӧм-мамтӧм челядьӧс видзӧ бабныс;
võtan selle enda hooleks та йылысь ме ачым тӧждыся
2. usinus, püüdlikkus зільлун, бура вӧчны кӧсйӧм
♦
hoolega töötama зіля уджавны;
valmistusin eksamiteks erilise hoolega дасьтыси экзамен кежлӧ торъя бура;
jäta kõik hoolega meelde! ставсӧ бура пель саяд сюркняв

igaüks <+'üks ühe 'ühte 'ühte, - - 22 pron>
1. igamees быд, быдӧн
♦
igaüks meist ми пӧвстысь быдӧн;
igaühele üks raamat быдӧнлы ӧти небӧг;
igaühega eraldi rääkima быдӧнлы торйӧн висьтавны
2. ükskõik kes быдӧн, кӧть коді
♦
igaüks meist ми пӧвстысь кӧть коді;
sellega tuleb igaüks toime тайӧс кӧть коді вермас вӧчны

joonis <joonis joonise joonis[t -, joonis[te joonise[id 09 s>
1. graafiline kujutis серпас
♦
tööjoonis сьӧдас серпас;
joonist tegema серпасавны, серпас вӧчны
2. joonistus, illustratsioon, liikumiskujund серпас
♦
pliiatsijoonis карандашӧн вӧчӧм серпас;
maja eestvaade on joonisel 3 керкалысь водзладорсӧ петкӧдлӧма 3-ӧд серпасын;
tantsu joonis йӧктан сер

jõgi <jõgi j'õe jõge j'õkke, jõge[de jõge[sid 21 s> ю
♦
kitsas jõgi векни ю;
madal jõgi ляпкыд ю;
sügav jõgi джуджыд ю;
vaikne jõgi лӧнь ю;
kalarikas jõgi чериа ю;
harujõgi вож;
parvetusjõgi кылӧдчан ю, пур кылӧдан ю;
jõe algus ю йыв;
jõe alamjooks ю кывтыд;
jõe ülemjooks ю катыд;
jõe parem kallas юлӧн веськыд берегыс;
jõe vasak kallas юлӧн шуйга берегыс;
jõest üle minema, jõge ületama ю вуджны;
üle jõe ujuma ю вомӧн уйны;
jõele silda ehitama ю вомӧн пос нюжӧдны;
jõele tammi ehitama ю вомӧн помӧд вӧчны;
jõgi voolab järve юыс визувтӧ тыӧ;
jõgi kobrutab юыс бузгӧ;
jõgi suubub merre юыс усьӧ саридзӧ;
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма;
jõgi kuivas ära юыс косьмӧма;
jõgi on madalaks jäänud юыс ямӧма;
käisime jões suplemas ветлім ю вылӧ купайтчыны;
jõelt tõuseb udu юсянь кыптӧ ру

jõud <j'õud j'õu j'õudu j'õudu, j'õudu[de j'õudu[sid & j'õud/e 22 s>
1. kehaline jaks, vaimne suutlikkus, mõju[võim], intensiivsus, maksvus, kehtivus вын; jaks эбӧс
♦
hiiglaslik jõud зэв ыджыд вын;
kohutav jõud зэв ыджыд вын;
ebatavaline jõud торъялан вын;
nõrk jõud омӧль вын;
vaimne jõud пытшкӧсса вын;
elujõud олӧм вын;
hobujõud füüs вӧв вын;
inimjõud морт вын;
kesktõmbejõud füüs шӧрлань мунан вын;
kesktõukejõud füüs шӧрсянь мунан вын;
külgetõmbejõud füüs ас дорӧ кыскан вын;
seadusjõud оланпаслӧн вын;
veenmisjõud эскӧдан вын;
võlujõud шемӧса вын;
ühisel jõul ӧтув;
jõudu mööda вермӧм серти;
üle jõu töötama вынысь вывті уджавны;
jõudu kasutama вынӧн босьтны;
kõigest jõust pingutama став вынысь зільны;
mul ei jätku jõudu seda teha менам вынӧй абу тайӧс вӧчны;
seadus on kaotanud oma jõu оланпас воштӧма вынсӧ
2. rühmitis ühiskonnas, mingil alal töötaja v tegutseja, sõjavägi вын
♦
ühiskonna edumeelsed jõud, progressijõud йӧзкотырса прогрессивнӧй вынъяс;
abijõud отсасьысьяс;
kaitsejõud sõj дорйысян вынъяс;
relvajõud оружьеа вынъяс;
õhujõud sõj сынӧдса вынъяс;
tehas vajab kvalifitseeritud jõude заводлы колӧны кужысь уджалысьяс

järgnema <j'ärgne[ma j'ärgne[da j'ärgne[b j'ärgne[tud 27 v>
1. kelle-mille järel liikuma мунны кодкӧ бӧрся; ajaliselt mille järel toimuma лоны кодкӧ / мыйкӧ бӧрын
♦
koer järgneb peremehele igale poole понйыс быдлаӧ вӧтчӧ кӧзяин бӧрсяыс;
järgnesime talle mööda järsku treppi мунім сы бӧрся крут содйӧд;
päev järgneb ööle вой бӧрын воӧ лун;
järgne mulle лок ме бӧрся;
järgneksin talle kas või maailma otsa муні эськӧ сы бӧрся кӧть му помӧдзыс
2. mille järgi toimima, mida arvesse võttes
♦
{kelle} eeskujule järgnema {кодкӧ} моз вӧчны

jätkama <j'ätka[ma jätka[ta j'ätka[b jätka[tud 29 v> edasi tegema водзӧ вӧчны, водзӧ нуӧдны
♦
tööd jätkama водзӧ нуӧдны удж;
läbirääkimisi jätkatakse homme водзӧ сёрнитчыны мӧдасны аски;
jätkake, ma kuulan teid! висьталӧй водзӧ, ме тіянӧс кывза!

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kahju <kahju kahju kahju[t & kahju -, kahju[de kahju[sid 16 s>
1. лёк, лёктор; aineline убытка
♦
materiaalne kahju материальнӧй убытка;
varaline kahju эмбура убытка;
kahju hüvitama v tasuma v katma убытка мынтыны;
{kellele-millele} kahju tegema лёк вӧчны;
kahjudega kauplema убыткаӧн вузасьны;
ujumine ei tee sulle kahju v ei tule sulle kahjuks уялӧмыд тэныд лёк оз вӧч
2. rahulolematus, nukker meel, osavõtu-, haledustunne жаль
♦
mul on hirmus kahju, et sa ei saanud tulla меным зэв жаль, мый тэ эн вермы волыны;
mul on temast kahju меным сійӧ жаль;
väga kahju! зэв жаль!

kahjustama <kahjusta[ma kahjusta[da kahjusta[b kahjusta[tud 27 v> лёк вӧчны, тшыкӧдны
♦
suitsetamine kahjustab tervist куритчӧм тшыкӧдӧ дзоньвидзалун;
külm kahjustas orasepõldu кӧдзыдыс тшыкӧдіс ӧзимсӧ;
maavärin kahjustas linna му вӧрӧмыс жугӧдіс карсӧ;
haigus kahjustas kopse висьӧмыс тшыкӧдіс тысӧ

kasutama <kasuta[ma kasuta[da kasuta[b kasuta[tud 27 v> пӧльзуйтчыны, вӧдитчыны
♦
sõnaraamatut kasutama кывчукӧрӧн пӧльзуйтчыны;
jõudu kasutama вынӧн вӧчны мыйкӧ;
toiduks kasutama сёйны

kavandama <kavanda[ma kavanda[da kavanda[b kavanda[tud 27 v> kavandit tegema пертас вӧчны; üldjoontes visandama ылӧсавны; plaanitsema планируйтны
♦
uusi kleidimoode kavandama выль платтьӧ пертасъяс вӧчавны

kavatsema <kavatse[ma kavatse[da kavatse[b kavatse[tud 27 v> кӧсйыны; mõttes olema думайтны
♦
kavatsesime ära sõita кӧсйим мунны;
mida sa homme kavatsed teha? мый тэ аски думайтан вӧчны?

keelama <k'eela[ma keela[ta k'eela[b keela[tud 29 v> ӧлӧдны; ametlikult запретитны
♦
ma keelan sul seda teha ме ог лэдз тэныд тайӧс вӧчны;
sinna on keelatud minna сэтчӧ оз позь мунны;
ema keelas lapsi, et nad ei hullaks мамыс ӧлӧдіс челядьсӧ ышмӧмысь;
võõrastele sissepääs keelatud ӧтдорлы пырны оз позь;
keelatud kirjandus запретитӧм литература

kippuma <k'ippu[ma k'ippu[da kipu[b kipu[tud 28 v>
1. tikkuma, tükkima кӧсйыны, нырччыны, синны (мыйкӧ вӧчны); kallale ӧдӧлитны
♦
koju kippuma гортӧ синны;
kaklusse kippuma косьӧ сюйсьыны;
{kelle} au kallale kippuma чесьт вылӧ ырыштчыны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
võõra vara kallale kippuma йӧз эмбур вылӧ ки нюжӧдны;
lapsed kipuvad õue челядь кӧсйӧны ывлаӧ;
külm kipub kallale кӧдзыдыс ӧдӧлитӧ
2. kalduma нёровтчыны
♦
päev kipub õhtusse луныс нёровтчӧ рытлань;
sa kipud viimasel ajal hilinema бӧръя каднас тэ тшӧкыда сёрман

kirglik <k'irgl'ik k'irgliku k'irgl'ikku k'irgl'ikku, k'irglik/e & k'irgl'ikku[de k'irgl'ikk/e & k'irgl'ikku[sid 25 adj>
1. innukas, tuline, äge яр, сьӧлӧмсяньыс (мыйкӧ вӧчысь), ёна радейтысь (мыйкӧ вӧчны)
♦
kirglik jahimees яр вӧралысь;
kirglik suitsetaja яр куритчысь;
kirglik teatriskäija театрӧ ветлыны ёна радейтысь;
{kelle-mille} kirglik austaja сьӧлӧмсяньыс пыдди пуктысь;
tal on kirglik soov õppida сійӧ зэв ёна кӧсйӧ велӧдчыны
2. tundeküllane пӧсь; inimese kohta яр
♦
kirglik armastus пӧсь муслун;
kirglik mees яр мужичӧй

kohupiim <+p'iim piima p'iima p'iima, p'iima[de p'iima[sid & p'iim/u 22 s> рысь
♦
kohupiima tegema рысь вӧчны

kopeerima <kop'eeri[ma kop'eeri[da kopeeri[b kopeeri[tud 28 v>
1. koopiat tegema копируйтны, копия вӧчны
♦
jooniseid kopeerima серпасъяс копируйтны
2. jäljendama, matkima копируйтны, вӧчны кодкӧ моз
♦
kopeeris oma loomingus eelkäijaid аслас творчествоас сійӧ копируйтіс ӧдзыс вӧвлӧмаясӧс

korrastama <korrasta[ma korrasta[da korrasta[b korrasta[tud 27 v> korda tegema пӧрадок вӧчны; kohendama лӧсьӧдны, лӧсьӧдыштны
♦
suusavarustust korrastama лыжи кӧлуй лӧсьӧдны;
töölauda korrastama уджалан пызан вылын пӧрадок вӧчны;
juukseid korrastama юрси лӧсьӧдыштны;
korrastamata õu эндӧдӧм йӧр

looma <l'oo[ma l'uu[a l'oo[b l'oo[dud, l'õ[i loo[ge luu[akse 38 v>
1. лӧсьӧдны, вӧчны; asutama артмӧдны, панны; moodustama котыртны
♦
laule looma сьыланкыв лӧсьӧдлыны;
lind on loodud lendama лэбач чужӧма лэбавны;
poeg lõi oma perekonna пиӧй семйитчис;
loodi uus ühing котыртісны выль котыр
2. õisikut vm taimeosi moodustama
♦
rukis loob pead рудзӧг шептасьӧ

luba <luba l'oa luba -, luba[de luba[sid & lub/e 18 s> nõusolek лэдзӧм (мыйкӧ вӧчны); pääsik лэдзанпас
♦
ametlik luba официальнӧй лэдзӧм;
elamisluba олӧм вылӧ кабала;
juhiluba машинаӧн веськӧдлан кабала;
luba andma лэдзны {мыйкӧ вӧчны}

lubadus <lubadus lubaduse lubadus[t lubadus[se, lubadus[te lubadus/i 11 s> кӧсйысьӧм
♦
lubadust andma кӧсйысьны;
lubadust täitma кӧсйысьӧмтор вӧчны

läbi rääkima arvamusi vahetama, nõu pidama сёрнитны
♦
räägib naisega läbi, mis edasi teha сёрнитас гӧтырыскӧд, мый водзӧ вӧчны

meisterdama <meisterda[ma meisterda[da meisterda[b meisterda[tud 27 v> [kätetööna] midagi tegema, valmistama вӧчны, вӧчавны
♦
poisid meisterdasid kuldnokapuure зонкаяс вӧчалісны сьӧдкай позъяс;
ta meisterdas endale viiuli сійӧ вӧчис аслыс скрипка

määrama <m'äära[ma määra[ta m'äära[b määra[tud 29 v> seaduse v õigusakti kohta: ette kirjutama, sätestama урчитны, индыны; milleks käsku, korraldust andma шуны < {мыйкӧ вӧчны}>
♦
tuleb teha nii, nagu seadused määravad колӧ вӧчны сідз, кыдзи урчитӧма оланпасъясӧн;
ta määrati töörühma juhiks сійӧс индісны уджалан котырӧн веськӧдлысьӧн;
talle määrati preemia сылы шуисны сетны премия

nauding <nauding naudingu naudingu[t -, naudingu[te naudingu[id 02 s> mõnu-, lõbu-, heaolutunne нимкодьлун, долыдлун
♦
meeleline nauding мичлунӧн нимкодясьӧм;
kuulasime suure naudinguga muusikat зэв нимкодьпырысь кывзім музыка;
milline nauding on supelda puhtas vees кутшӧм лӧсьыд купайтчыны сӧстӧм ваын;
seda tööd on lausa nauding teha тайӧ уджсӧ збыль долыд вӧчны

osutuma <osutu[ma osutu[da osutu[b osutu[tud 27 v> вӧвны
♦
plaan osutus ebareaalseks планыс вӧлӧма вӧчны вермытӧм;
kui osutub vajalikuks, siis ... ковмас кӧ, сэк ...

pihta hakkama alustama заводитны (мыйкӧ вӧчны), босьтчыны (мыйкӧ вӧчны)
♦
hakkame tööga kohe pihta пыр заводитам уджавны

plaanima <pl'aani[ma pl'aani[da plaani[b plaani[tud 28 v>
1. plaani koostama, planeerima планируйтны, бала вӧчны
♦
plaanib elamut вӧчӧ олан керка бала
2. plaanitsema, kavatsema кӧсйыны, лӧсьӧдчыны, планируйтны
♦
kirjanik plaanib uut romaani гижысь кӧсйӧ гижны выль роман

pruukima <pr'uuki[ma pr'uuki[da pruugi[b pruugi[tud 28 v>
1. vaja olema, pidama ковны
♦
seda poleks pruukinud teha тайӧс оз ков вӧлі вӧчны
2. kasutama пӧльзуйтчыны

puu <p'uu p'uu p'uu[d -, p'uu[de & puu[de p'uu[sid & p'u[id 26 s>
1. taim пу ► sama päritoluga sama päritoluga puu
♦
jäme puu кыз пу;
õunapuu яблӧг пу;
laia võraga puu пашкыр пу
2. materjal, puit пу
♦
punasest puust mööbel гӧрд пуысь пызан-улӧс;
puust lusikas пу пань
3. (pl) küttematerjal пес
♦
puid lõhkuma пес поткӧдлыны;
puid tegema пес вӧчны

põhjustama <põhjusta[ma põhjusta[da põhjusta[b põhjusta[tud 27 v> помкаӧн лоны, вӧчны
♦
mis põhjustas tulekahju? мыйысь ӧзйӧма?;
orkaan põhjustas suuri purustusi орканыс зэв уна лёк вӧчис;
tütar on emale palju tuska põhjustanud нылыс вӧчис мамыслы зэв уна шог

rajama <raja[ma raja[da raja[b raja[tud 27 v>
1. ehitama, töötades looma, tegema панны, лӧсьӧдны, вӧчны; elektriliini, kanalit, naftajuhet, [raud]teed, silda vms нюжӧдны
♦
rajasime kiviktaimla лӧсьӧдім альпинарий;
park rajati sajandi algul парксӧ панісны нэм заводитчигӧн
2. asutama, moodustama, looma, ellu kutsuma лӧсьӧдны; avama восьтны
♦
oma perekonda rajama семъя лӧсьӧдны;
rajati mitu uut kooli восьтісны некымын выль школа