?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 243 artiklit, väljastan 50
abi <abi abi abi 'appi, abi[de abi[sid 17 s>
1. aitamine, kasu, kasutamine отсӧг, отсалӧм, отсасьӧм
♦
sõbralik abi ёрта отсӧг;
vastastikune abi ӧта-мӧдлы отсасьӧм;
õigeaegne abi колана кадӧ отсалӧм;
vältimatu [arsti]abi быть колана отсӧг;
arstiabi врачлӧн отсӧг;
esmaabi первой отсӧг сетӧм;
finantsabi сьӧмӧн отсалӧм;
kiirabi тэрыб отсӧг, регыдъя отсӧг, скорӧй;
{kelle-mille} abil {код-мый} отсӧгӧн;
kõrvalise v võõra abita йӧз отсӧгтӧг;
{kellelt} abi paluma {кодлысь} отсӧг корны;
{kellele} abi andma v osutama {кодлы} отсавны;
{kelle} abi otsima {кодлысь} отсӧг корсьны;
{kust} abi otsima {кытысь} отсӧг корсьны;
{kelle} abist keelduma отсӧгысь ӧткажитчыны;
{kellele} appi minema {кодлы} отсӧг вылӧ мунны, {кодлы} отсасьны мунны;
{kelle} abi vajama {кодлӧн} отсӧг колӧ;
sellest on vähe abi тайӧ ёна оз отсав
2. abiline отсасьысь
♦
kapteni abi капитанлӧн отсасьысь;
brigadiri abi бригадирлӧн отсасьысь
abielluma <+'ellu[ma 'ellu[da 'ellu[b 'ellu[tud 27 v> гӧтрасьны, гозйӧдчыны, ӧтлаасьны; naise kohta верӧс сайӧ петны, верӧс сайӧ мунны; mehe kohta гӧтрасьны
♦
ta abiellus noore tüdrukuga сійӧ гӧтрасис том ныв вылӧ;
õde abiellus kunstnikuga чойӧй петіс верӧс сайӧ художник сайӧ;
nad abiellusid [omavahel] noorelt v noorena найӧ гӧтрасисны томӧн;
nad abiellusid vanas eas найӧ гозйӧдчисны пӧрысьӧн
aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система
ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс
aitäh <ait'äh interj; ait'äh ait'ähi ait'ähhi ait'ähhi, ait'ähhi[de ait'ähhi[sid & ait'ähh[e 22 s>, ka aituma, aitüma
1. interj аттьӧ
♦
aitäh! v aitüma! v aituma! аттьӧ!;
aitäh teile ja nägemiseni аттьӧ тіян и аддзысьлытӧдз;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь
2. s
♦
suur aitäh ыджыд аттьӧ;
see töö tuli aitäh[i] eest ära teha тайӧ уджсӧ лоис аттьӧ вылӧ вӧчны
aktsia <'aktsia 'aktsia 'aktsia[t -, 'aktsia[te 'aktsia[id 01 s> maj акция, пайпас
♦
nimelised aktsiad нима акцияяс;
aktsiate kurss акция курс;
raha aktsiatesse paigutama видзны сьӧм акцияяс вылӧ;
aktsiad tõusevad (1) акция кыптӧ; (2) piltl {кодлӧнкӧ, мыйлӧнкӧ} тӧдчанлуныс кыптӧ;
aktsiad langevad (1) акция чинӧ, акция усьӧ; (2) piltl {кодлӧнкӧ, мыйлӧнкӧ} тӧдчанлуныс чинӧ
alandama <alanda[ma alanda[da alanda[b alanda[tud 27 v>
1. mille taset чинтыны
♦
palka alandama удждон чинтыны;
häält alandama гӧлӧс чинтыны;
temperatuuri alandati 20 kraadi võrra температурасӧ чинтісны 20 градус вылӧ;
alandatud prahiraha mer донтӧммӧдӧм фрахт
2. moraalselt увтыртны, коньӧртны
♦
alluvat alandama киувсаӧс коньӧртны;
{keda kelle ees, keda kelle silmis} alandama увтыртны {кодӧс код [син] водзын};
alandav ettepanek увтыртан вӧзйӧм;
alandatud ja solvatud inimesed увтыртӧм да дӧзмӧдӧм йӧз
alus <alus aluse alus[t -, alus[te aluse[id 09 s>
1. eseme toetuspõhi, tugi подув
♦
betoonalus, betoonist alus бетон[ысь] подув;
puitalus, puidust alus пу[ысь] подув;
monumendi alus монумент подув;
raadio seisab madalal alusel радиоыс сулалӧ ляпкыд подув вылын
2. lähtekoht, põhi подув
♦
seaduslik alus оланпаса подув;
liigituse alus юклан подув;
lepingu alusel сёрнитчӧм серти;
vabatahtlikkuse alusel ас вӧляысь;
aluseta süüdistus подувтӧм мыжалӧм;
aluseks võtma подув туйӧ босьтны;
filmi aluseks on ajalooromaan фильмсӧ вӧчӧма историческӧй роман вылӧ мыджсьӧмӧн
ametikoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s> чин, удж
♦
vastutav ametikoht кывкутана чин;
juhtiv ametikoht юрнуӧдан чин;
kõrgel ametikohal ыджыд чинын;
ametikohal olema удж вылын лоны {кодӧн};
ametikohale määrama удж вылӧ индыны {кодӧн};
ametikohalt vabastama удж вылысь вештыны
annetus <annetus annetuse annetus[t annetus[se, annetus[te annetus/i 11 s> отсӧга козин, отсӧг вылӧ козин, жертвуйтӧм
♦
rahalised annetused отсӧг вылӧ сьӧм;
annetusi koguma отсӧг вылӧ козин чукӧртны;
annetust tegema отсӧг вылӧ {мыйкӧ} козьнавны;
muuseumi kogud täienesid eraisikute annetustest музейса коллекция содіс торъя йӧзлӧн козьналӧмторъяс пайысь
appi <'appi interj, adv>
1. interj караул!, отсалӧй!
♦
appi! põleb! караул! пӧжар!
2. adv отсӧг вылӧ
♦
appi hüüdma отсӧг вылӧ чуксавны;
appi kutsuma отсасьны корны;
appi minema отсасьны мунны, отсӧг вылӧ мунны
arvama <'arva[ma arva[ta 'arva[b arva[tud 29 v>
1. tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama чайтны, думайтны
♦
arvan, et tal on õigus чайта, мый сійӧ прав;
mida v mis teie arvate? мый ті чайтанныд?;
paljugi, mis arvatakse! веськодь, мый кодкӧ чайтӧ!;
mis sa sellest sündmusest arvad? мый тэ чайтан тайӧ лоӧмтор йывсьыс?;
minu arvates ме думысь;
kuidas arvate, see on teie asi кыдз кӧсъянныд, тіян дела
2. pidama kelleks-milleks, missuguseks лыддьыны, чайтны
♦
teda ei arvatud veel täismeheks сійӧс эз на лыддьыны тыр мужичӧйӧн;
arvasime vajalikuks lahkuda чайтім, мый колӧ мунны;
arvab enesest ei tea mida асьсӧ вывті вылӧ пуктӧ
arvesse võtma тӧд вылӧ босьтны, артӧ босьтны, тшӧт вылӧ босьтны
arvestama <arvesta[ma arvesta[da arvesta[b arvesta[tud 27 v>
1. тӧд вылын кутны, артӧ босьтны; lootma kellele-millele лача кутны, надейтчыны
♦
kõiki asjaolusid arvestama ставсӧ артӧ босьтны;
peab arvestama teisi inimesi колӧ артӧ босьтны мукӧд йӧзсӧ;
tõsiasju ei saa arvestamata jätta фактъяс тӧд вылӧ босьттӧг оз позь;
temaga võib igas olukorras arvestada сы вылӧ кӧть кор позьӧ лача кутны;
ma arvestasin õe abiga ме надейтчи чойлӧн отсӧг вылӧ
2. arvesse v arvele panema лыдӧ босьтны; kaasa arvama артавны
♦
meid on paarikümne ringis, lapsi arvestamata ми кызьӧнӧсь кымын, челядьӧс артавтӧг;
kontrolltöö on arvestatud донъялан удж вӧчӧма
arvutama <arvuta[ma arvuta[da arvuta[b arvuta[tud 27 v> артавны, лыддьыны
♦
peast arvutama юрын артавны;
näppudel arvutama чунь вылын артавны;
arvutiga arvutama калькуляторӧн артавны, компьютерӧн артавны;
arvuta, mitu tundi selleks kulub артав, кымын час та вылӧ ковмас
asendama <asenda[ma asenda[da asenda[b asenda[tud 27 v> вежны
♦
vanad seadmed asendati uutega важ уджалан кӧлуй вежисны выль вылӧ;
raadio asendati teleriga радио вежисны телевизор вылӧ;
plastmass asendab metalli пластмасса вежӧ кӧрт;
masin ei asenda inimest машина морттӧ оз веж;
isa läks pensionile, teda asendab nüüd poeg батьыс петіс пенсия вылӧ, сійӧс ӧні вежӧ писыс
asetama <aseta[ma aseta[da aseta[b aseta[tud 27 v> horisontaalselt пуктыны, водтӧдны; vertikaalselt сувтӧдны; mahutama пуктыны, тӧрӧдны; paigutama пуктыны
♦
asetage raamatud riiulile сувтӧдӧй небӧгъяссӧ джаджйӧ;
asetasin taldrikud lauale пукті бекаръяссӧ пызан вылӧ;
asetage käed lauale пуктӧй китӧ пызан вылӧ;
haavatu asetati kanderaamile доймӧмаӧс водтӧдісны нӧсилка вылӧ;
asetasin vaasi aknale сувтӧді вазасӧ ӧшинь вылӧ
astuma <'astu[ma 'astu[da astu[b astu[tud 28 v>
1. mõne sammu võrra liikuma, sammuma, kõndima воськовтны; kõndima, käima мунны, восьлавны; peale, otsa, sisse тальччыны, тальыштны, сувтны; juurde, lähemale сибӧдчыны, матыстчыны; mööda, edasi мунны, прӧйдитны
♦
vagunisse astuma вагонӧ пырны;
{kelle} jala peale astuma {кодлы} кок вылас сувтны;
naela otsa astuma кӧрт тув вылӧ тальыштны;
astuge ettepoole воськовтӧй водзлань;
astusime kööki прӧйдитім инпӧлӧ;
ära peale astu! эн тальышт?;
astusin pinnu jalga кокӧс желлялі;
astub kiirel sammul ӧдйӧ восьлалӧ;
hakka aga astuma! мун [вай] татысь!
2. tegevust alustama, mille juurde asuma, organisatsiooni liikmeks hakkama пырны, панны
♦
lahingusse astuma кось панны;
kirjavahetusse astuma письмӧасьны заводитны;
vestlusse astuma сёрни панны;
abiellu v abielusse astuma гозйӧдчыны;
seltsi liikmeks astuma котырӧ пырны;
ülikooli astuma университетӧ пырны
avaldama <avalda[ma avalda[da avalda[b avalda[tud 27 v>
1. väljendama петкӧдлыны; esitama, välja ütlema висьтавны; teatama, teatavaks tegema юӧртны, висьтавны
♦
lugupidamist avaldama пыдди пуктӧм петкӧдлыны;
tänu avaldama аттьӧавны;
lahkunu omastele kaastunnet avaldama кулӧмалӧн матыс рӧдвужлысь шогсӧ юкны;
kahtlust avaldama ыдъясьны;
lootust avaldama лача кутны;
oma tundeid avaldama сьӧлӧмкылӧм петкӧдлыны;
valitsuse määrust avaldama веськӧдлан котырлысь шуӧмсӧ юӧртны;
oma arvamust avaldama ассьыд чайтӧмтӧ висьтавны;
oma mõtteid avaldama ассьыд мӧвпъястӧ висьтавны;
avaldan sulle saladuse висьтала тэныд гусятор
2. publitseerima йӧзӧдны
♦
ta on avaldanud kümme romaani сійӧ йӧзӧдӧма дас роман;
avaldamata käsikirjad йӧзӧдлытӧм кипом гижӧдъяс
3. ilmutama, osutama тӧдчыны
♦
vaenlane avaldas vastupanu вӧрӧг водзсасис;
ta nägu avaldas imestust чужӧмас тӧдчис шензьӧм;
ta avaldab end muusikas сійӧ петкӧдлӧ асьсӧ музыкаын;
müra avaldab kahjulikku mõju tervisele шумыс лёк боксянь тӧдчӧ дзоньвидзалун вылӧ
avaldus <avaldus avalduse avaldus[t avaldus[se, avaldus[te avaldus/i 11 s>
1. avaldumine, ilming тыдовтчӧм, петкӧдчӧм, петкӧдлӧм
♦
vastuolude avaldus ӧта-мӧдкӧд лӧсявтӧмторъяслӧн петкӧдчӧм;
tundeavaldus сьӧлӧмкылӧм петкӧдчӧм;
tänuavaldus аттьӧалӧм;
usaldusavaldus эскӧм петкӧдлӧм
2. ametlik teadaanne, dokument шыӧдчӧм
♦
valitsuse avaldus веськӧдлысь котырлӧн шыӧдчӧм;
hagiavaldus jur ёрдӧ шыӧдчӧм;
pensioniavaldus пенсия вылӧ петӧм йылысь шыӧдчӧм;
avalduste läbivaatamine шыӧдчӧм видлалӧм;
avaldust esitama шыӧдчӧм сетны;
avaldust tagasi võtma шыӧдчӧм бӧр босьтны;
ta andis kõrgkooli astumise avalduse сійӧ сетіс вузӧ пырӧм йылысь шыӧдчӧм
detail <det'ail detaili det'aili det'aili, det'aili[de det'aili[sid & det'ail/e 22 s> üksikasi, peensus поснитор, деталь; tehn osa юкӧн, деталь
♦
arhitektuurne detail архитектура деталь;
rõivaste detailid паськӧм юкӧн;
ornamendi detail сер юкӧн, орнамент деталь;
kinnitusdetail tehn кутан юкӧн;
detailidesse laskuma v tungima сувтлыны быд поснитор вылӧ;
kõik oli detailideni läbi mõeldud ставсӧ быд посниторйӧдз думыштӧма
edaspidi <+pidi adv> tulevikus водзӧ вылӧ, водзӧ кежлӧ
♦
edaspidi ole ettevaatlikum водзӧ кежлӧ видзчысь;
nüüd ja edaspidi ӧні и водзӧ вылӧ
edu <edu edu edu -, edu[de edu[sid 17 s> вермӧм
♦
märkimisväärne edu тӧдчана вермӧм;
hiiglaedu вывті ыджыд вермӧм;
edu pant верман подув;
edu saavutama вермӧм шедӧдны;
{milles} edu soovima вермӧм сины;
edule lootma артмӧм вылӧ надейтчыны;
edu korral артмас кӧ;
tema loengutel oli edu сылӧн лекцияясыс нималісны
eelkõige <+kõige adv> медводз, медсясӧ
♦
eelkõige tuleb arvestada järgmisi asjaolusid медводз колӧ тӧд вылӧ босьтны татшӧмторъяс;
linnad kasvasid eelkõige sissesõitnute tõttu каръяс быдмисны медсясӧ локтӧмаяс понда
eeskuju <+kuju kuju kuju -, kuju[de kuju[sid 17 s> пример, мыччӧд
♦
elav eeskuju ловъя пример;
parim eeskuju медбур мыччӧд;
üllameelsuse eeskuju бурлун мыччӧд;
eeskuju andma пример сетны;
eeskuju võtma {kellest} кодкӧ вылӧ видзӧдны;
{kelle} eeskujule järgnema, {kelle} eeskuju järgima кодкӧ моз вӧчны;
eeskujuks olema примерӧн лоны
ehitama <ehita[ma ehita[da ehita[b ehita[tud 27 v> вӧчны; hoonete kohta лэптыны, кыпӧдны
♦
minu isa ehitas maja ise батьӧй лэптіс керкасӧ ачыс;
ehitatakse uut silda вӧчӧны выль пос;
linn on ehitatud soisele kohale карыс лэптӧма нюраинӧ;
poiss kavatseb endale raadiot ehitada зон кӧсйӧ вӧчны аслыс радио;
lind ehitab pesa лэбач вӧчӧ поз;
tulevikuplaane ehitama водзӧ вылӧ план лӧсьӧдлыны
ehk <'ehk konj, adv; 'ehk ehku 'ehku 'ehku, 'ehku[de 'ehku[sid & 'ehk/e 22 s>
1. adv гашкӧ, колӧкӧ
♦
tänaseks ehk aitab талун кежлӧ, гашкӧ, тырмас;
ta on alles noor, ehk paraneb veel сійӧ том на, гашкӧ, бурдас на;
küsi temalt, tema ehk teab юав сылысь, сійӧ, гашкӧ, тӧдӧ;
ehk tahad süüa? гашкӧ, сёйны кӧсъян?;
sul on ehk igav тэныд, колӧкӧ, гажтӧм
2. konj мӧд ногӧн кӧ
♦
predikaat ehk öeldis предикат, мӧд ногӧн кӧ, юӧрпас
3. s kõnek гашкӧ
♦
ehku peale lootma гашкӧ вылӧ лача кутны
ekskursioon <ekskursi'oon ekskursiooni ekskursi'ooni ekskursi'ooni, ekskursi'ooni[de ekskursi'ooni[sid & ekskursi'oon/e 22 s> экскурсия
♦
kahepäevane ekskursioon кык лунъя экскурсия;
ekskursioon Lõuna-Eestisse экскурсия Лунвыв Эстонияӧ;
ekskursioonile sõitma экскурсия вылӧ мунны;
käisime ekskursioonil loomaaias ветлім зоопаркӧ экскурсияӧн
elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!
elamisluba <+luba l'oa luba -, luba[de luba[sid & lub/e 18 s> олӧм вылӧ кабала
elamus <elamus elamuse elamus[t elamus[se, elamus[te elamus/i 11 s> mulje сьӧлӧм вылӧ воӧм; üleelamine ас вывті нуӧм, майшасьӧм; tunne кылӧм
♦
meeldiv elamus кажитчӧм;
hingelised elamused лов кылӧмъяс;
sügavad elamused пыдӧдз вежӧрӧ мӧрччӧм;
film jättis unustamatu elamuse фильмыс вунӧдны позьтӧг мӧрччис сьӧлӧмӧ
energia <en'ergia en'ergia en'ergia[t -, en'ergia[te en'ergia[id 01 s> füüs mateeria liikumise üldine mõõt, keha võime tööd teha; tarm, tegutsemisind, aktiivsus энергия, вын
♦
kineetiline energia кинетическӧй энергия, вешталан вын;
magnetiline energia магнит вын;
elektrienergia электричество энергия;
päikeseenergia шонді[лӧн] энергия;
tuuleenergia тӧв энергия;
energia tulv вын содӧм;
töötab raugematu energiaga уджалӧ бырлытӧм вынӧн;
kogu tema energia kulus pisiaskeldustele став сылӧн выныс муніс посни нок вылӧ
enese sg gen <- enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00 pron>; enda sg gen <- 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron> vt ka ise2
1.
♦
pani mu enese kõrvale istuma пуксьӧдіс менӧ аскӧдыс орччӧн;
mida see raamat endast kujutab? кутшӧмджык тайӧ небӧгыс?;
tundke ennast nagu kodus! кутӧй асьнытӧ гортаныд моз;
ta hindab end üle асьсӧ вывті вылӧ донъялӧ;
pomises midagi enda ette ныр улас мыйкӧ намӧдіс;
ta oli enda hästi ära peitnud сійӧ вӧлі бура дзебсьӧма;
ära sega end teiste asjadesse! мукӧдлӧн делӧясӧ эн сюйсьы!;
tõmbas enese küüru сійӧ мышкыртчис;
poiss ajas enda sirgu зон веськӧдчис
2. rõhutab kuuluvust
♦
enda muredest ta ei räägi аслас тӧждъяс йывсьыс сійӧ оз висьтась;
ta on enese meelest kangesti tark ас думсьыс сійӧ зэв вежӧра
esindaja <esindaja esindaja esindaja[t -, esindaja[te esindaja[id 01 s> mingi rühma liige кутшӧмкӧ котырӧ пырысь; saadik делегат, кодкӧ нимсянь сёрнит[ч]ысь, представитель
♦
täievoliline esindaja став инӧда сёрнитчысь;
kaubandusesindaja вузасьӧм[-ньӧбасьӧм] кузя сёрнитчысь;
rahvaesindaja йӧз нимсянь сёрнитысь;
ministeeriumi esindaja министерство нимсянь сёрнитысь;
troopikataimestiku esindajad тропикаса быдмӧгъяс;
kongressile esindajat saatma конгресс вылӧ делегатӧс ыстыны
esiteks <esiteks adv>
1. algul, esialgu, esmalt первой[сӧ]
♦
ta hakkas laulma, esiteks aralt, siis julgemini сійӧ пондіс сьывны, первойсӧ полӧмпырысь, сэсся повтӧмаджык
2. esimeseks ӧти-кӧ
♦
esiteks ei ole mul selleks aega ja teiseks vajaksin puhkust ӧти-кӧ, та вылӧ менам кадӧй абу, мӧд-кӧ, меным колӧ шойччыштны
ettepanek <+panek paneku paneku[t -, paneku[te paneku[id 02 s> вӧзйӧм
♦
asjalik ettepanek тӧлка вӧзйӧм;
ahvatlev ettepanek ыштӧдана вӧзйӧм;
ettepanekut tegema вӧзйыны;
ettepanekut toetama вӧзйӧм дорйыны;
ettepanekuga nõus v päri olema вӧзйӧм вылӧ сӧглас сетны;
ettepanekust loobuma вӧзйӧмысь ӧтдортчыны
ettevõtlus <+v'õtlus v'õtluse v'õtlus[t v'õtlus[se, v'õtlus[te v'õtlus/i & v'õtluse[id 11 & 09 s> maj majandustegevuse vorm ас вылӧ уджалӧм
♦
ühisettevõtlus ӧтувъя ас вылӧ уджалӧм
foto <foto foto foto[t -, foto[de foto[sid 16 s> фото, фотография
♦
koltunud fotod быгалӧм фотояс;
must-valge foto сьӧда-еджыда фото;
värviline foto рӧма фото;
aerofoto аэрофото;
ajalehefoto газетса фото;
loodusefoto вӧр-ва фото, фотопейзаж;
portreefoto фотопортрет;
näituse jaoks fotosid koguma выставка вылӧ фотояс чукӧртны
hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась
heaks <h'eaks postp [gen]> -лы бур вылӧ, вылӧ, ради
♦
ühiskonna heaks йӧзлы бур вылӧ;
teiste heaks töötama мукӧд вылӧ уджавны;
sinu heaks olen valmis kõigeks тэ ради ме став вылас дась
heitma <h'eit[ma h'eit[a heida[b heide[tud, h'eit[is h'eit[ke 34 v>
1. viskama, paiskama шыбитны, чӧвтны
♦
granaati heitma граната шыбитны;
ankrut heitma якӧр чӧвтны;
ta heitis rätiku õlgadele сійӧ плавгис пельпомас чышъян;
heitsin portfelli lauale шыбиті портфельӧс пызан вылӧ;
heida see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
heitis pea kuklasse v selga чатӧртіс юрсӧ;
puud heitsid endalt lehed пуяс чӧвтісны коръяссӧ
2. mingisse asendisse laskuma
♦
pikali heitma водны;
magama heitma узьны водны;
koer heitis põrandale siruli понйыс нюжӧдчис джоджӧ;
heida pikali ja puhka вод да шойччы
helistama <helista[ma helista[da helista[b helista[tud 27 v> helisema panema, telefoneerima звӧнитны
♦
teadetebüroosse helistama юӧр сетанінӧ звӧнитны;
helista mulle tööle звӧнит меным удж вылӧ;
helistage sellel numbril звӧнитӧй тайӧ номерас;
helistasin läbi kõik tuttavad став тӧдсалы звӧнитлі
hilinema <hiline[ma hiline[da hiline[b hiline[tud 27 v> сёрмыны; liiga hilja toimuma v midagi tegema сёрмӧдчыны
♦
koosolekule hilinema собранньӧ вылӧ сёрмыны;
lõunasöögile hilinema сёйигкежлӧ сёрмыны;
väljasõit hilines viis minutit туйӧ петӧм нюжаліс вит минут;
kevad hilineb tulekuga тулысыс сёрмӧдчӧ;
hilinenud abi сёрмӧм отсӧг
hiljaks jääma сёрмыны, сёрмӧдчыны
♦
õpilane jäi tundi hiljaks велӧдчысь сёрмис урок вылӧ;
jäin vastusega hiljaks ме сёрмӧдчи вочавидзны
hindama <h'inda[ma hinna[ta h'inda[b hinna[tud 29 v> hinda v väärtust määrama донъявны, дон сетны, дон индыны, дон урчитны; väärtust mõistma, tunnustama донъявны, вылӧ пуктыны
♦
varandust hindama эмбур донъявны;
õpilaste teadmisi õiglaselt hindama веськыда донъявны велӧдчысьяслысь тӧдӧмлунъяссӧ;
hindan vabadust üle kõige медся вылӧ донъяла вӧля;
ta on hinnatud arst сійӧ вылӧ донъялана врач
hingama <h'inga[ma hinga[ta h'inga[b hinga[tud 29 v> лолавны
♦
läbi nina hingama ныр пыр лолавны;
täie rinnaga hingama морӧс тырӧн лолавны;
metsas on kerge hingata вӧрын кокни лолавны;
astusin trepile, et värsket õhku hingata петі кильчӧ вылӧ сӧстӧм сынӧд лолыштны;
kivid hingasid külma изъяссянь ӧвтіс кӧдзыдӧн
hinne <hinne h'inde hinne[t -, hinne[te h'inde[id 06 s> ӧценка, балл
♦
rahuldav hinne шогмана ӧценка;
eksamihinne экзаменысь ӧценка;
kirjandushinne литератураысь ӧценка;
hinnet panema ӧценка пуктыны;
tegi eksami hindele „väga hea“ экзаменсӧ сдайтіс „зэв бур“ ӧценка вылӧ
hoolimata <h'oolimata prep [elat], postp [elat]> вылӧ видзӧдтӧг
♦
keelust hoolimata läksid lapsed jääle ӧлӧм вылӧ видзӧдтӧг челядь мунісны йи вылӧ;
kõigest hoolimata on meil palju ühist став вылас видзӧдтӧг ӧткодьыс миян уна;
sellest hoolimata et сы вылӧ видзӧдтӧг, мый
hulgas <hulgas postp, adv> vt ka hulka, hulgast postp [gen] seas, keskel пӧвстын, пиын; kuulumise kohta лыдын
♦
muude paberite hulgas seda kirja ei olnud мукӧд кабала пӧвстын сійӧ гижӧдыс эз вӧв;
teadlaste hulgas hinnatakse teda учёнӧйяс пӧвстын сійӧс вылӧ донъялӧны;
teda ei ole enam elavate hulgas сійӧ абу нин ловъяяс лыдын
huumor <h'uumor h'uumori h'uumori[t -, h'uumori[te h'uumore[id 02 s> юмор
♦
võta seda asja huumoriga видзӧд та вылӧ нюмсерӧн
