[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aas2 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> видз, луд, эжа
♦
õitsev aas дзордзалысь видз;
jõeaas ю дор видз;
kari sööb aasal пода йирсьӧ видз вылын

alati <alati adv> пыр, век
♦
nagu alati кыдз[и] век;
ta on alati rahulik cійӧ пыр лӧнь;
nii on ikka ja alati olnud тадз[и] век вӧлі;
alati kipub ta hilinema сійӧ пыр сёрмӧ;
see juhtum on mul alati meeles тайӧ лоӧмторйыс менам век тӧд вылын

alt vedama
1. haneks vedama, alt tõmbama пӧръявны, ылӧдны
♦
vedas kõiki kaaslasi alt став ёртсӧ пӧръяліс;
teda veeti turul hinnaga kõvasti alt базар вылын сійӧс донъяснас ёна пӧръялӧмаӧсь
2. jukerdama, lootusi petma конйыштны, ылӧдны; üles ütlema торксьыны
♦
tervis vedas alt здоровье конйыштіс;
vaist ei vedanud alt нырис эз ылӧд;
mootor vedas alt мотор торксис

alus <alus aluse alus[t -, alus[te aluse[id 09 s>
1. eseme toetuspõhi, tugi подув
♦
betoonalus, betoonist alus бетон[ысь] подув;
puitalus, puidust alus пу[ысь] подув;
monumendi alus монумент подув;
raadio seisab madalal alusel радиоыс сулалӧ ляпкыд подув вылын
2. lähtekoht, põhi подув
♦
seaduslik alus оланпаса подув;
liigituse alus юклан подув;
lepingu alusel сёрнитчӧм серти;
vabatahtlikkuse alusel ас вӧляысь;
aluseta süüdistus подувтӧм мыжалӧм;
aluseks võtma подув туйӧ босьтны;
filmi aluseks on ajalooromaan фильмсӧ вӧчӧма историческӧй роман вылӧ мыджсьӧмӧн

ametikoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s> чин, удж
♦
vastutav ametikoht кывкутана чин;
juhtiv ametikoht юрнуӧдан чин;
kõrgel ametikohal ыджыд чинын;
ametikohal olema удж вылын лоны {кодӧн};
ametikohale määrama удж вылӧ индыны {кодӧн};
ametikohalt vabastama удж вылысь вештыны

ankeet <ank'eet ankeedi ank'eeti ank'eeti, ank'eeti[de ank'eeti[sid & ank'eet/e 22 s> ringküsitlus, küsimusleht анкета, юасьӧм
♦
kirjalik ankeet гижӧда анкета;
sotsioloogiline ankeet социологическӧй анкета;
ankeedi põhjal анкета подув вылын;
ankeeti koostama анкета лӧсьӧдны, анкета дасьтыны;
ankeeti täitma анкета гижны

arutama <aruta[ma aruta[da aruta[b aruta[tud 27 v> видлавны, мӧвпъясӧн юксьыны
♦
tööplaani arutama уджалан план видлавны;
seda küsimust tuleb rahulikult arutada тайӧ юалӧмсӧ колӧ лӧня видлавны;
neid probleeme tuleks koosolekul arutada тайӧ проблемаяссӧ коліс эськӧ видлавны собранньӧ вылын;
asja kohtulikult arutama делӧсӧ ёрдын видлавны;
mis siin arutada, kõik on selge мый тан видлавнысӧ, ставыс ясыд;
arutasin kaua, millest rääkida дыр мӧвпалі, мый йылысь висьтавны

arutlema <arutle[ma arutle[da arutle[b arutle[tud 27 v> mõttes kaaluma мӧвпавны, думайтны; arutama видлавны
♦
ära nii palju arutle эн сэтшӧм ёна думайт;
püüa loogiliselt arutleda видлы логическӧя мӧвпавны;
küsimust arutleti koosolekul юалӧмсӧ видлалісны собранньӧ вылын

arve <arve 'arve arve[t -, arve[te 'arve[id 06 s>
1. тшӧт
♦
tasutud arve мынтӧм тшӧт;
tasumata arve мынтытӧм тшӧт;
elektriarve токысь тшӧт;
gaasiarve газысь тшӧт;
arvet esitama тшӧт сетны;
arvet tasuma v maksma тшӧт мынтыны, тшӧт вештыны
2. konto тшӧт
♦
arveldusarve maj артасян тшӧт;
hoiuarve сьӧм видзан тшӧт;
lõpparve рӧщӧт;
pangaarve банкса тшӧт;
avasin pangas arvee банкын восьті тшӧт;
tema arvel on palju lavastusi сылӧн тшӧт вылын уна спектакль;
kõiki tempe ei saa poisi arvele panna став пакӧститчӧмсьыс зонсӧ он мыжды

arvestama <arvesta[ma arvesta[da arvesta[b arvesta[tud 27 v>
1. тӧд вылын кутны, артӧ босьтны; lootma kellele-millele лача кутны, надейтчыны
♦
kõiki asjaolusid arvestama ставсӧ артӧ босьтны;
peab arvestama teisi inimesi колӧ артӧ босьтны мукӧд йӧзсӧ;
tõsiasju ei saa arvestamata jätta фактъяс тӧд вылӧ босьттӧг оз позь;
temaga võib igas olukorras arvestada сы вылӧ кӧть кор позьӧ лача кутны;
ma arvestasin õe abiga ме надейтчи чойлӧн отсӧг вылӧ
2. arvesse v arvele panema лыдӧ босьтны; kaasa arvama артавны
♦
meid on paarikümne ringis, lapsi arvestamata ми кызьӧнӧсь кымын, челядьӧс артавтӧг;
kontrolltöö on arvestatud донъялан удж вӧчӧма

arvutama <arvuta[ma arvuta[da arvuta[b arvuta[tud 27 v> артавны, лыддьыны
♦
peast arvutama юрын артавны;
näppudel arvutama чунь вылын артавны;
arvutiga arvutama калькуляторӧн артавны, компьютерӧн артавны;
arvuta, mitu tundi selleks kulub артав, кымын час та вылӧ ковмас

asend <asend asendi asendi[t -, asendi[te asende[id 02 s>
1. asetsemisviis, seis поза, мыгӧр кутанног
♦
mõnus v mugav asend лӧсьыд поза;
ebamugav asend ладтӧм поза;
istuvas asendis пуксӧн;
horisontaalasend, horisontaalne asend водса поза;
kõhuliasend кымынь;
põlviliasend пидзӧс вылын;
püstasend, püstiasend сувтса поза;
seliliasend гатша поза;
keha asend туша кутанног;
asendit muutma поза вежны
2. asukoht, positsioon ин, {кӧнкӧ} сулалӧм
♦
eesasend keel водзын сулалӧм;
järelasend keel бӧрын сулалӧм;
aluse ja öeldise asend lauses подувпаслӧн да юӧрпаслӧн сёрникузяын ин;
päikese asendi järgi aega määrama шонді серти кад тӧдмавны

ehtne <'ehtne 'ehtsa 'ehtsa[t -, 'ehtsa[te 'ehtsa[id 02 adj> збыль; siiras, teesklematu збыль; päris, õige, tüüpiline збыль, прамӧй
♦
ehtsad kalliskivid збыль дона изъяс;
ehtne kuld збыль зарни;
ehtsad pisarad збыль синва;
ehtne jahimees прамӧй вӧралысь;
räägib ehtsat murret сёрнитӧ сӧстӧм сёрнисикас вылын

elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!

esile tõstma торйӧдны
♦
konkursil tõsteti esile kaks uurimust конкурс вылын торйӧдісны кык туялӧм

esindama <esinda[ma esinda[da esinda[b esinda[tud 27 v> nimel v volitusel tegutsema кодӧскӧ петкӧдлыны, кодкӧ нимсянь петкӧдчыны
♦
spordivõistlustel oma kooli esindama спорт вермасьӧмын ас школасянь петкӧдчыны;
näitusel olid esindatud parimad kaubad выставка вылын вӧлі петкӧдлӧма медбур вузӧссӧ

esinema <esine[ma esine[da esine[b esine[tud 27 v>
1. avalikult esitama v ette kandma выступитны; pilli mängides või näideldes петкӧдчыны, ворсны
♦
ettekandega esinema доклад лыддьыны, доклад вӧчны;
koosolekul esinema собранньӧ вылын висьтасьны;
ajakirjanduses esinema газет-журналӧ гижны;
üliõpilaste ees kõnega esinema студентъяс водзын сёрнитны;
laval esinema сцена вылын петкӧдчыны;
kohtus tunnistajana esinema ёрдын аддзылысьӧн выступитны;
peaosas esinema шӧр роль ворсны
2. leiduma лоны; ette tulema овлыны, паныдасьлыны
♦
sama motiiv esineb mitme kirjaniku teoses тайӧ жӧ мотивыс паныдасьлӧ некымын гижысьлӧн гижӧдас;
see sõna esineb kõigis sõnaraamatuis тайӧ кывйыс эм став кывчукӧрас;
seda esineb harva тайӧ овлӧ гежӧда

haigusleht <+l'eht lehe l'ehte l'ehte, l'ehte[de l'ehte[sid & l'eht/i 22 s> висян кабала, больничнӧй
♦
haiguslehel olema больничнӧй вылын лоны

harjutus <harjutus harjutuse harjutus[t harjutus[se, harjutus[te harjutus/i 11 s>
1. füüsiline упражненньӧ; intellektuaalne удж
♦
kirjalik harjutus гижана удж;
grammatikaharjutus грамматика удж;
kordamisharjutus мӧдпӧвъёвтан удж;
tõlkeharjutus вуджӧдчан удж;
hüpitsaharjutus sport чеччалан кӧвъя упражненньӧ;
poomiharjutus sport кер вылын упражненньӧ
2. proov репетиция
♦
orkestriharjutus оркестрлӧн репетиция

hobune <hobune hobuse hobus[t -, hobus[te hobuse[id 10 s> вӧв
♦
hall hobune шыр гӧна вӧв;
kõrb hobune пемгов вӧв;
raudjas hobune сьӧдовгӧрд вӧв;
tuhkur hobune дзор вӧв;
võik hobune рыжӧй вӧв;
posthobune пошта вӧв;
raskeveohobune сьӧкыдъяс кыскалысь вӧв;
ratsahobune верзьӧма вӧв;
tõuhobune рӧдвыв вӧв;
tööhobune уджалан вӧв;
hobune tõi varsa вӧв чанясис;
hobune hirnub вӧв гӧрдлӧ;
hobune puristab вӧв корсйӧдлӧ;
hobune on vahus вӧлыс быгзьӧма;
hobuse seljas istuma вӧв вылын пукавны;
hobuseid rakendama вӧвъясӧс доддявны;
hobust rakkest lahti võtma вӧв лэдзавны;
hobust rautama вӧлӧс дорны;
hobust saduldama вӧлӧс пуклӧсавны;
hobust valjastama вӧлӧс кӧртвомавны

hukkunu <h'ukkunu h'ukkunu h'ukkunu[t -, h'ukkunu[te h'ukkunu[id 01 s> усьӧма, кулӧма
♦
sõjas hukkunute mälestussammas война вылын усьӧмаяслы памятник

hüpe <hüpe h'üppe hüpe[t -, hüpe[te h'üppe[id 06 s> чеччыштӧм
♦
pikk hüpe кузя чеччыштӧм;
võimas hüpe вына чеччыштӧм;
kaugushüpe sport кузьта ног чеччыштӧм;
kõrgushüpe sport судта ног чеччыштӧм;
teivashüpe sport зібйӧн чеччыштӧм;
hüpped batuudil sport батут вылын чеччалӧм;
ühe hüppega ӧтчыд чеччыштӧмӧн

isand <isand isanda isanda[t -, isanda[te isanda[id 02 s> ӧксай, господин; saks барин, господин
♦
olen ise enda isand ачым ас вылын ыджыдыс;
soliidne hallipäine isand дзор юрсиа солиднӧй ӧксай;
isandate villad господалӧн виллаяс

istuma <'istu[ma 'istu[da istu[b istu[tud 28 v> пукавны; mõnda aega пукыштны; istet võtma пуксьыны
♦
tugitoolis istuma креслӧын пукавны;
toolil istuma улӧс вылын пукавны;
laua ääres istuma пызан дорын пукавны;
laua taga istuma пызан сайын пукавны;
lõkke ääres istuma бипур дорын пукавны;
süles istuma моздорын пукавны;
tugitooli istuma креслӧӧ пуксьыны;
istus rooli taha пуксис руль сайӧ;
istu minu kõrvale пуксьы мекӧд орччӧн;
istusin kaks tundi koosolekul кык час пукалі собранньӧ вылын;
istume veel пукыштам нӧшта;
meid pandi esiritta istuma миянӧс пуксьӧдісны воддза визяс;
poiss pandi eraldi pinki istuma зонсӧ пуксьӧдісны торъя парта сайӧ;
muudkui istu ja oota пыр пукав да виччысь;
vangis istuma дзескыдінын пукавны, тюрмаын пукавны;
laev istus madalikul карабыс сибдӧма лажмыдінӧ

jook <j'ook joogi j'ooki j'ooki, j'ooki[de j'ooki[sid & j'ook/e 22 s> юан, юантор
♦
kange jook крепыд юантор;
kuumad joogid пӧсь юанъяс;
alkohoolsed joogid вина-сур, кода юанторъяс;
meejook маа юан;
tervisejook бурдӧдан юантор;
vägijook коддзӧдан юан;
joogiks oli ainult paljas vesi юны вӧлі куш ва;
laual oli rikkalikult sööke ja jooke пызан вылын вӧлі уна сёян да юан

jooks <j'ooks jooksu j'ooksu j'ooksu, j'ooksu[de j'ooksu[sid & j'ooks/e 22 s> котӧртӧм
♦
saja meetri jooks сё метра котӧртӧм;
lühimaajooks sport дженьыд коста котӧртӧм;
paigaljooks sport места вылын котӧртӧм;
teatejooks sport эстафета котӧртӧм;
tõkkejooks sport мытшӧд вомӧн котӧртӧм;
hobust jooksule sundima вӧлӧс гӧнитӧдны;
ta pani jooksu peal nööpe kinni котӧртігмозыс кизясис

kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын

kallal <kallal postp, adv> vt ka kallale
1. postp [gen] mille juures tegevuses, ametis вылын
♦
probleemi kallal juurdlema проблема йылысь мӧвпавны;
näitleja töötab uue osa kallal артист уджал выль роль вылын
2. postp [gen] osutab ründava tegevuse objektile
♦
käis kapi kallal пыраліс шкапӧ;
kes on minu asjade kallal käinud? коді вӧрӧдіс менсьым кӧлуйӧс;
röövlid olid teekäija kallal рӧзбойникъяс уськӧдчисны туйморт вылӧ;
mis sa norid minu kallal? мый тэ менӧ крукавлан?;
norib iga pisiasja kallal быд нинӧм абуӧ крукасьны

karjamaa <+m'aa m'aa m'aa[d -, m'aa[de & maa[de m'aa[sid & m'a[id 26 s> йирсянін, луд, пӧскӧтина
♦
kaugkarjamaa põll ылі йирсянін;
suvekarjamaa гожся пӧскӧтина;
kari sööb karjamaal пода йирсьӧ луд вылын

koosolek <+olek oleku oleku[t -, oleku[te oleku[id 02 s> собранньӧ, чукӧртчылӧм, чукӧртчӧм
♦
erakorraline koosolek водзвыв урчиттӧм чукӧртчылӧм;
kinnine koosolek пӧдса собранньӧ;
lahtine koosolek восьса собранньӧ;
pidulik koosolek праздниклы сиӧм чукӧртчылӧм;
koosoleku juhataja собранньӧ нуӧдысь;
koosolekut juhatama собранньӧ нуӧдны;
koosolekul esinema собранньӧ вылын висьтасьны

korrastama <korrasta[ma korrasta[da korrasta[b korrasta[tud 27 v> korda tegema пӧрадок вӧчны; kohendama лӧсьӧдны, лӧсьӧдыштны
♦
suusavarustust korrastama лыжи кӧлуй лӧсьӧдны;
töölauda korrastama уджалан пызан вылын пӧрадок вӧчны;
juukseid korrastama юрси лӧсьӧдыштны;
korrastamata õu эндӧдӧм йӧр

kuivama <k'uiva[ma k'uiva[da kuiva[b kuiva[tud 28 v> kuivaks muutuma косьмыны
♦
kevadel kuivavad põllud kiiresti тулыснас муяс ӧдйӧ косьмӧны;
pesu kuivab nööril кӧлуй косьмӧ гез вылын

kõrbema <k'õrbe[ma k'õrbe[da k'õrbe[b k'õrbe[tud 27 v>
1. mustaks tõmbuma, söestuma сотчыны (улісяньыс), котшсасьны
♦
puder kõrbes põhja рокыс котшсасис;
leivad kõrbesid ära няньяс сотчисны
2. tugevasti päevituma сотчыны (гожъялігӧн)
♦
vaata, et sa päikese käes ära ei kõrbe видзӧд, мед шонді водзас он сотчы
3. põuaga ära kuivama косьмыны, сотчыны (жар вӧсна)
♦
maapind kõrbes päikese käes praguliseks муыс шонді водзас потласьтӧдз косьмӧма;
vili kõrbeb põllul сюыс му вылын сотчӧ
4. kõnek tugeva janu puhul косьмыны
♦
kurk kõrbeb горш косьмӧ
5. kõnek ebaõnnestuma, luhtuma не артмыны; sisse kukkuma дзугсьыны
♦
plaan kõrbeb план оз артмы;
kaks küsimust vastasin õigesti, kolmandaga kõrbesin кык юалӧм вылӧ вочавидзи правильнӧя, коймӧдас дзугси

kõrge <k'õrge k'õrge k'õrge[t -, k'õrge[te k'õrge[id 01 adj>
1. джуджыд; suur ыджыд; hääle kohta вӧсни
♦
kõrge kallas джуджыд берег;
kõrge mägi джуджыд гӧра;
kõrge laup джуджыд кымӧс;
kõrge hind ыджыд дон;
kõrge palavik ыджыд температура;
kõrge vererõhk вылын вир личкӧд;
kõrge hääl вӧсни гӧлӧс;
kõrgete kontsadega kingad джуджыд каблука тупли
2. vanuse kohta ыджыд
♦
kõrge iga ыджыд арлыд
3. tähtis, ülim, tasemelt, arengult silmapaistev тӧдчана, ыджыд
♦
kõrge külaline ыджыд гӧсьт;
kõrgem matemaatika медвылыс математика;
kõrgemad loomad biol медвылыс пемӧсъяс;
kõrgemad taimed biol медвылыс быдмӧгъяс

kõrgel <k'õrgel adv> vt ka kõrgele, kõrgelt вылын, выліын
♦
päike on juba üsna kõrgel шондіыс вылынкодь нин

küpsetama <küpseta[ma küpseta[da küpseta[b küpseta[tud 27 v> toitu пӧжавны; tule peal жаритны, пражитны
♦
leiba küpsetama нянь пӧжавны;
tuhas kartuleid küpsetama пӧим пиын картупель пӧжавны;
sütel küpsetatud kala ӧгыр вылын жаритӧм чери

lahe <lahe laheda laheda[t -, laheda[te laheda[id 02 adj> mõnus, õdus лӧсьыд; sõbralik, lahke бур
♦
hingel hakkab lahe лов вылын лӧсьыд лоӧ;
ta on lahe inimene сійӧ бур морт

lamama <lama[ma lama[da lama[b lama[tud 27 v> lebama куйлыны
♦
diivanil lamama диван вылын куйлыны;
selili lamama гатшӧн куйлыны

langema <l'ange[ma l'ange[da l'ange[b l'ange[tud 27 v>
1. kukkuma, vajuma усьны
♦
selili langema гатш усьны;
kõhuli langema кымынь усьны;
juuksed langevad õlgadele юрсиыс водӧ пельпом вылас;
puu langes raginal пуыс кратшкӧмӧн пӧрис;
poeg langes sõjas пиыс усис война вылын
2. alanema, laskuma чинны
♦
hinnad langevad донъяс чинӧны
3. sattuma
♦
minestusse langema садь воштыны;
kellele liisk langes? кодлы усис пудйыс?

lebama <leba[ma leba[da leba[b leba[tud 27 v> куйлыны
♦
diivanil lebama диванын куйлыны, диван вылын куйлыны;
tal tuli mitu nädalat haiglas lebada сылы ковмис некымын вежон куйлыны больничаын

liikuma <l'iiku[ma l'iiku[da liigu[b liigu[tud 28 v>
1. asendit muutma, paigast teise siirduma, korduvalt v edasi-tagasi ветлыны; üks kord v ühes suunas мунны; paigast вӧрзьыны
♦
ühest kohast teise liikuma ӧтилаысь мӧдлаӧ мунны;
jalad ei liigu кокӧй оз мун;
jõgedel jää juba liigub юяс вылын йиыс вӧрзьӧма нин
2. käima, kõndima, minema ветлыны; paigast вӧрзьыны
♦
mina ei liigu siit kuhugi ме татысь некытчӧ ог вӧрзьы

lina <lina lina lina -, lina[de lina[sid & lin/u 17 s>
1. kultuurtaim, selle varred, neist saadav kiud шабді
♦
lina kasvatama шабді быдтыны
2. laud- пызандӧра; voodi- прӧстыня
♦
magab puhaste linade vahel узьӧ сӧстӧм прӧстыня вылын

läbi kukkuma nurjuma, ebaõnnestuma провалитчыны
♦
eksperiment kukkus läbi экспериментыс эз артмы;
kardan eksamil läbi kukkuda пола экзамен вылын провалитчыны

maa <m'aa m'aa m'aa[d ma[ha, m'aa[de & maa[de m'aa[sid & m'a[id 26 s>, ka Maa
1. astronoomilise nimena suure algustähega: Päikesesüsteemi planeet, maakera Му, Му шар ► sama päritoluga sama päritoluga maa
♦
Maa kese Му шарлӧн шӧрыс;
Maa tiirleb ümber Päikese Му бергалӧ Шонді гӧгӧр
2. maismaa vastandina merele vm veekogule му ► sama päritoluga sama päritoluga maa
♦
see loom elab nii vees kui kuival maal тайӧ пемӧсыс олӧ и ваын, и му вылын
3. maismaa pind, pindmine osa му
♦
mägine maa гӧраӧсь му;
lahja maa вынтӧм му;
maad harima му вӧдитны, му уджавны
4. ruumiline vahemaa ылна, кост
♦
sinna on meilt hulk maad миянсянь сэтчӧдз ылын
5. vastandina linnale сикт
♦
ta elab maal сійӧ олӧ сиктын;
ta on maalt pärit сійӧ сиктысь [петлӧма]
6. ka geograafilistes nimedes: riik v selle osa канму, государство; füüsilis-geograafiline piirkond му, ин
♦
okupeeritud maa мырддьӧм му;
Lääne-Euroopa maad Рытыв-Европаса канмуяс;
linnud lendavad sügisel soojale maale арнас лэбачьяс лэбӧны шоныд муясӧ

maadlema <m'aadle[ma maadel[da m'aadle[b maadel[dud 30 v> sülitsi võitlema, seljatada püüdma бертчыны; piltl vaeva nägema, rassima мырсьыны; piltl protsessima, õiendama, kisklema вермасьны
♦
poisid maadlevad murul эжа вылын бертчӧны зонъяс;
ta maadles kaua haigustega сійӧ дыр вермасис висьӧмъяскӧд;
koolis maadlesin matemaatikaga школаын ме мырси математикаӧн

marssima <m'arssi[ma m'arssi[da marsi[b marsi[tud 28 v>
1. taktisammus käima маршируйтны; uljalt, täpselt тшолксьӧдны
♦
paraadil marssima парад вылын маршируйтны;
sõdurid marssisid tribüünist mööda салдатъяс тшолксьӧдісны трибуна дорті
2. rännakukorras ühest piirkonnast teise liikuma маршӧн (мунны, ветлыны, локны да с. в.)
♦
vaenlase väed marssisid linna вӧрӧглӧн войска маршӧн пырисны карӧ
3. kõnek käima, kõmpima, vantsima тапиктыны
♦
hommikul marsi tööle, õhtul koju асывнас тапикты удж вылӧ, рытнас гортӧ

masendus <masendus masenduse masendus[t masendus[se, masendus[te masendus/i 11 s> masendumine, rõhutud meeleolu депрессия, жугыльлун
♦
olen mustas masenduses лов вылын зэв сьӧкыд

meeles olema тӧд вылын лоны
♦
kõik nimed ei ole mul enam meeles став нимсӧ ог нин помнит

meeles pidama тӧд вылын кутны, помнитны
♦
pea meeles, et pass tuleb kaasa võtta эн вунӧд, мый паспорттӧ колӧ сьӧрсьыд босьтны;
pidage see ikkagi meeles тайӧс векжӧ кутӧй тӧд вылад

munder <m'under m'undri m'undri[t -, m'undri[te m'undre[id 02 s> vormirõivastus, vorm форма; vormikuub мундир
♦
husaarimunder гусарлӧн мундир;
sõdurimunder салдатлӧн форма;
raudteelased kannavad mundrit v käivad mundris кӧрт туй вылын уджалысьяс новлӧны форма;
mundris kartulid piltl, kõnek культӧм картупель