?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 339 artiklit, väljastan 50
aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим
aastavahetus <+vahetus vahetuse vahetus[t vahetus[se, vahetus[te vahetus/i 11 s> aastalõpp, vana-aastapäev во пом, Выль волы паныда рыт, Выль во рытъя; aastaalgus во панас
♦
aastavahetuse pidulikkus Выль вося кыпыдлун;
veetsime aastavahetuse sõprade pool Выль воасим ёртъяс ордын, Выль восӧ паныдалім ёртъяс ордын
abi <abi abi abi 'appi, abi[de abi[sid 17 s>
1. aitamine, kasu, kasutamine отсӧг, отсалӧм, отсасьӧм
♦
sõbralik abi ёрта отсӧг;
vastastikune abi ӧта-мӧдлы отсасьӧм;
õigeaegne abi колана кадӧ отсалӧм;
vältimatu [arsti]abi быть колана отсӧг;
arstiabi врачлӧн отсӧг;
esmaabi первой отсӧг сетӧм;
finantsabi сьӧмӧн отсалӧм;
kiirabi тэрыб отсӧг, регыдъя отсӧг, скорӧй;
{kelle-mille} abil {код-мый} отсӧгӧн;
kõrvalise v võõra abita йӧз отсӧгтӧг;
{kellelt} abi paluma {кодлысь} отсӧг корны;
{kellele} abi andma v osutama {кодлы} отсавны;
{kelle} abi otsima {кодлысь} отсӧг корсьны;
{kust} abi otsima {кытысь} отсӧг корсьны;
{kelle} abist keelduma отсӧгысь ӧткажитчыны;
{kellele} appi minema {кодлы} отсӧг вылӧ мунны, {кодлы} отсасьны мунны;
{kelle} abi vajama {кодлӧн} отсӧг колӧ;
sellest on vähe abi тайӧ ёна оз отсав
2. abiline отсасьысь
♦
kapteni abi капитанлӧн отсасьысь;
brigadiri abi бригадирлӧн отсасьысь
abielluma <+'ellu[ma 'ellu[da 'ellu[b 'ellu[tud 27 v> гӧтрасьны, гозйӧдчыны, ӧтлаасьны; naise kohta верӧс сайӧ петны, верӧс сайӧ мунны; mehe kohta гӧтрасьны
♦
ta abiellus noore tüdrukuga сійӧ гӧтрасис том ныв вылӧ;
õde abiellus kunstnikuga чойӧй петіс верӧс сайӧ художник сайӧ;
nad abiellusid [omavahel] noorelt v noorena найӧ гӧтрасисны томӧн;
nad abiellusid vanas eas найӧ гозйӧдчисны пӧрысьӧн
aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система
ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс
aina <aina adv> üha пыр; ainult сӧмын; lausa веськыда
♦
mis te aina toas istute мый ті пыр керкаын пукаланныд;
uuest töötajast räägitakse aina head выль уджалысь йылысь висьтасьӧны сӧмын бура;
hommikust õhtuni aina sajab асывсянь рытӧдз пыр зэрӧ;
ta ei rääkinud sõnagi, aina vaikis сійӧ кыв эз шу, пыр чӧв оліс, сійӧ кыв эз шу, сӧмын чӧв оліс;
lagendik aina valendas lilledest кушиныс веськыда еджвидзис дзоридзӧн
ainuüksi <+üksi adv>
1. ainult сӧмын
♦
seda tean ainuüksi mina тайӧс тӧда сӧмын ме;
kui palju uusi maju on ehitatud ainuüksi Tallinnas мында выль керка лэптӧма сӧмын Таллинын
2. päris üksinda ӧткӧн
♦
olin metsas ainuüksi вӧрас [ме] вӧлі дзик ӧтнам
aitäh <ait'äh interj; ait'äh ait'ähi ait'ähhi ait'ähhi, ait'ähhi[de ait'ähhi[sid & ait'ähh[e 22 s>, ka aituma, aitüma
1. interj аттьӧ
♦
aitäh! v aitüma! v aituma! аттьӧ!;
aitäh teile ja nägemiseni аттьӧ тіян и аддзысьлытӧдз;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь
2. s
♦
suur aitäh ыджыд аттьӧ;
see töö tuli aitäh[i] eest ära teha тайӧ уджсӧ лоис аттьӧ вылӧ вӧчны
ajaleht <+l'eht lehe l'ehte l'ehte, l'ehte[de l'ehte[sid & l'eht/i 22 s> газет
♦
värske ajaleht выль газет;
tänane ajaleht талунъя газет;
eilne ajaleht тӧрытъя газет;
ajakirja toimetaja журналса редактор;
ajalehte välja andma газет лэдзны;
ta töötab ajalehes сійӧ уджалӧ газетын;
mis v mida ajalehed kirjutavad? мый газетъясас гижӧны?;
ajaleht ilmub kaks korda nädalas газетыс петӧ кыкысь вежоннас
ajastu <ajastu ajastu ajastu[t -, ajastu[te ajastu[id 01 s> кадколаст, кад, эра
♦
feodaalajastu, feodalismiajastu феодализм кад;
kosmoseajastu космосӧ лэбалан кадколаст;
renessansiajastu Ловзьӧдан кадколаст;
suurte avastuste ajastu ыджыд аддзӧмторъяслӧн кад;
inimkonna kuldne ajastu морт рӧдлӧн зарни кад;
see sündmus avas uue ajastu тайӧ лоӧмторйыс паніс выль кадколаст
aktsia <'aktsia 'aktsia 'aktsia[t -, 'aktsia[te 'aktsia[id 01 s> maj акция, пайпас
♦
nimelised aktsiad нима акцияяс;
aktsiate kurss акция курс;
raha aktsiatesse paigutama видзны сьӧм акцияяс вылӧ;
aktsiad tõusevad (1) акция кыптӧ; (2) piltl {кодлӧнкӧ, мыйлӧнкӧ} тӧдчанлуныс кыптӧ;
aktsiad langevad (1) акция чинӧ, акция усьӧ; (2) piltl {кодлӧнкӧ, мыйлӧнкӧ} тӧдчанлуныс чинӧ
ala <ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s>
1. maa-ala -ин (-ін), му, территория, зона
♦
soine ala нюраин;
mägine ala гӧраин;
keeluala позьтӧмин;
metsaala вӧраин;
piiriala суйӧрдор[са зона];
puhkeala шойччанін;
ekseem haaras suuremaid alasid карсыс паськалӧма
2. mõiste- v käsitluspiirkond, tegevussfäär сфера, удж, юкӧн
♦
ehitusala стрӧитчан удж;
spordiala спорт сикас;
teadusala наука юкӧн;
tegevusala удж сикас;
kirjandusala juhataja литература юкӧнӧн веськӧдлысь;
ta töötab hariduse alal сійӧ уджалӧ йӧзӧс велӧдан сфераын;
uus raamat looduskaitse alalt выль небӧг вӧр-ва видзӧм йылысь;
mu vend on muusik, ta armastab oma ala вокӧй музыкант, сійӧ радейтӧ ассьыс уджсӧ
alandama <alanda[ma alanda[da alanda[b alanda[tud 27 v>
1. mille taset чинтыны
♦
palka alandama удждон чинтыны;
häält alandama гӧлӧс чинтыны;
temperatuuri alandati 20 kraadi võrra температурасӧ чинтісны 20 градус вылӧ;
alandatud prahiraha mer донтӧммӧдӧм фрахт
2. moraalselt увтыртны, коньӧртны
♦
alluvat alandama киувсаӧс коньӧртны;
{keda kelle ees, keda kelle silmis} alandama увтыртны {кодӧс код [син] водзын};
alandav ettepanek увтыртан вӧзйӧм;
alandatud ja solvatud inimesed увтыртӧм да дӧзмӧдӧм йӧз
algama <'alga[ma ala[ta 'alga[b ala[tud 29 v>
1. algust saama заводитчыны
♦
algas uus aasta заводитчис выль во;
õppeaasta on juba alanud велӧдчан воыс заводитчис нин;
algasid läbirääkimised заводитчис сёрнитчӧм;
millest tüli algas? мыйсянь пинясьӧмыс заводитчис?;
teisel pool teed algab mets туй мӧдарас заводитчӧ вӧр
2. alustama заводитны
♦
uut elu algama выль олӧм заводитны;
tuleb uuesti v otsast alata колӧ выльысь заводитны;
alates esimesest jaanuarist январ медводдза лунсянь, первой январсянь
alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!
alus <alus aluse alus[t -, alus[te aluse[id 09 s>
1. eseme toetuspõhi, tugi подув
♦
betoonalus, betoonist alus бетон[ысь] подув;
puitalus, puidust alus пу[ысь] подув;
monumendi alus монумент подув;
raadio seisab madalal alusel радиоыс сулалӧ ляпкыд подув вылын
2. lähtekoht, põhi подув
♦
seaduslik alus оланпаса подув;
liigituse alus юклан подув;
lepingu alusel сёрнитчӧм серти;
vabatahtlikkuse alusel ас вӧляысь;
aluseta süüdistus подувтӧм мыжалӧм;
aluseks võtma подув туйӧ босьтны;
filmi aluseks on ajalooromaan фильмсӧ вӧчӧма историческӧй роман вылӧ мыджсьӧмӧн
alustama <alusta[ma alusta[da alusta[b alusta[tud 27 v> заводитны
♦
juttu alustama сёрни заводитны, сёрни панны;
kõike otsast alustama ставсӧ водзсяньыс заводитны;
teatrid alustasid uut hooaega театръяс восьтісны выль сезон;
ma ei tea, millest v millega alustada ме ог тӧд, мыйсянь заводитны;
kumb teist alustas vaidlust? кодныд заводитінныд вензьыны?;
alustatud tööd lõpetama v lõpule viima панӧм удж помавны
ametikoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s> чин, удж
♦
vastutav ametikoht кывкутана чин;
juhtiv ametikoht юрнуӧдан чин;
kõrgel ametikohal ыджыд чинын;
ametikohal olema удж вылын лоны {кодӧн};
ametikohale määrama удж вылӧ индыны {кодӧн};
ametikohalt vabastama удж вылысь вештыны
annetus <annetus annetuse annetus[t annetus[se, annetus[te annetus/i 11 s> отсӧга козин, отсӧг вылӧ козин, жертвуйтӧм
♦
rahalised annetused отсӧг вылӧ сьӧм;
annetusi koguma отсӧг вылӧ козин чукӧртны;
annetust tegema отсӧг вылӧ {мыйкӧ} козьнавны;
muuseumi kogud täienesid eraisikute annetustest музейса коллекция содіс торъя йӧзлӧн козьналӧмторъяс пайысь
aparaat <apar'aat aparaadi apar'aati apar'aati, apar'aati[de apar'aati[sid & apar'aat/e 22 s> seade аппарат
♦
keerukas aparaat дзуг тэчаса аппарат;
elektriaparaat токӧн уджалысь аппарат;
kassaaparaat касса аппарат;
kosmoseaparaat космос аппарат;
kudumisaparaat tehn кысян аппарат;
lüpsiaparaat лысьтысян аппарат;
uut aparaati konstrueerima выль аппарат вӧчны;
aparaat läks rikki аппаратыс жугаліс
appi <'appi interj, adv>
1. interj караул!, отсалӧй!
♦
appi! põleb! караул! пӧжар!
2. adv отсӧг вылӧ
♦
appi hüüdma отсӧг вылӧ чуксавны;
appi kutsuma отсасьны корны;
appi minema отсасьны мунны, отсӧг вылӧ мунны
armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс
arvama <'arva[ma arva[ta 'arva[b arva[tud 29 v>
1. tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama чайтны, думайтны
♦
arvan, et tal on õigus чайта, мый сійӧ прав;
mida v mis teie arvate? мый ті чайтанныд?;
paljugi, mis arvatakse! веськодь, мый кодкӧ чайтӧ!;
mis sa sellest sündmusest arvad? мый тэ чайтан тайӧ лоӧмтор йывсьыс?;
minu arvates ме думысь;
kuidas arvate, see on teie asi кыдз кӧсъянныд, тіян дела
2. pidama kelleks-milleks, missuguseks лыддьыны, чайтны
♦
teda ei arvatud veel täismeheks сійӧс эз на лыддьыны тыр мужичӧйӧн;
arvasime vajalikuks lahkuda чайтім, мый колӧ мунны;
arvab enesest ei tea mida асьсӧ вывті вылӧ пуктӧ
arvesse võtma тӧд вылӧ босьтны, артӧ босьтны, тшӧт вылӧ босьтны
arvestama <arvesta[ma arvesta[da arvesta[b arvesta[tud 27 v>
1. тӧд вылын кутны, артӧ босьтны; lootma kellele-millele лача кутны, надейтчыны
♦
kõiki asjaolusid arvestama ставсӧ артӧ босьтны;
peab arvestama teisi inimesi колӧ артӧ босьтны мукӧд йӧзсӧ;
tõsiasju ei saa arvestamata jätta фактъяс тӧд вылӧ босьттӧг оз позь;
temaga võib igas olukorras arvestada сы вылӧ кӧть кор позьӧ лача кутны;
ma arvestasin õe abiga ме надейтчи чойлӧн отсӧг вылӧ
2. arvesse v arvele panema лыдӧ босьтны; kaasa arvama артавны
♦
meid on paarikümne ringis, lapsi arvestamata ми кызьӧнӧсь кымын, челядьӧс артавтӧг;
kontrolltöö on arvestatud донъялан удж вӧчӧма
arvutama <arvuta[ma arvuta[da arvuta[b arvuta[tud 27 v> артавны, лыддьыны
♦
peast arvutama юрын артавны;
näppudel arvutama чунь вылын артавны;
arvutiga arvutama калькуляторӧн артавны, компьютерӧн артавны;
arvuta, mitu tundi selleks kulub артав, кымын час та вылӧ ковмас
asemele <asemele adv, postp> vt ka asemel postp [gen] пыдди
♦
vanade majade asemele ehitatakse uued важ керкаяс пыдди лэптасны выльясӧс;
vana direktori asemele tuli uus важ директор пыдди локтіс выль;
kes tema asemele tuleb? коді сы пыдди локтас?
asendama <asenda[ma asenda[da asenda[b asenda[tud 27 v> вежны
♦
vanad seadmed asendati uutega важ уджалан кӧлуй вежисны выль вылӧ;
raadio asendati teleriga радио вежисны телевизор вылӧ;
plastmass asendab metalli пластмасса вежӧ кӧрт;
masin ei asenda inimest машина морттӧ оз веж;
isa läks pensionile, teda asendab nüüd poeg батьыс петіс пенсия вылӧ, сійӧс ӧні вежӧ писыс
asetama <aseta[ma aseta[da aseta[b aseta[tud 27 v> horisontaalselt пуктыны, водтӧдны; vertikaalselt сувтӧдны; mahutama пуктыны, тӧрӧдны; paigutama пуктыны
♦
asetage raamatud riiulile сувтӧдӧй небӧгъяссӧ джаджйӧ;
asetasin taldrikud lauale пукті бекаръяссӧ пызан вылӧ;
asetage käed lauale пуктӧй китӧ пызан вылӧ;
haavatu asetati kanderaamile доймӧмаӧс водтӧдісны нӧсилка вылӧ;
asetasin vaasi aknale сувтӧді вазасӧ ӧшинь вылӧ
astuma <'astu[ma 'astu[da astu[b astu[tud 28 v>
1. mõne sammu võrra liikuma, sammuma, kõndima воськовтны; kõndima, käima мунны, восьлавны; peale, otsa, sisse тальччыны, тальыштны, сувтны; juurde, lähemale сибӧдчыны, матыстчыны; mööda, edasi мунны, прӧйдитны
♦
vagunisse astuma вагонӧ пырны;
{kelle} jala peale astuma {кодлы} кок вылас сувтны;
naela otsa astuma кӧрт тув вылӧ тальыштны;
astuge ettepoole воськовтӧй водзлань;
astusime kööki прӧйдитім инпӧлӧ;
ära peale astu! эн тальышт?;
astusin pinnu jalga кокӧс желлялі;
astub kiirel sammul ӧдйӧ восьлалӧ;
hakka aga astuma! мун [вай] татысь!
2. tegevust alustama, mille juurde asuma, organisatsiooni liikmeks hakkama пырны, панны
♦
lahingusse astuma кось панны;
kirjavahetusse astuma письмӧасьны заводитны;
vestlusse astuma сёрни панны;
abiellu v abielusse astuma гозйӧдчыны;
seltsi liikmeks astuma котырӧ пырны;
ülikooli astuma университетӧ пырны
avaldama <avalda[ma avalda[da avalda[b avalda[tud 27 v>
1. väljendama петкӧдлыны; esitama, välja ütlema висьтавны; teatama, teatavaks tegema юӧртны, висьтавны
♦
lugupidamist avaldama пыдди пуктӧм петкӧдлыны;
tänu avaldama аттьӧавны;
lahkunu omastele kaastunnet avaldama кулӧмалӧн матыс рӧдвужлысь шогсӧ юкны;
kahtlust avaldama ыдъясьны;
lootust avaldama лача кутны;
oma tundeid avaldama сьӧлӧмкылӧм петкӧдлыны;
valitsuse määrust avaldama веськӧдлан котырлысь шуӧмсӧ юӧртны;
oma arvamust avaldama ассьыд чайтӧмтӧ висьтавны;
oma mõtteid avaldama ассьыд мӧвпъястӧ висьтавны;
avaldan sulle saladuse висьтала тэныд гусятор
2. publitseerima йӧзӧдны
♦
ta on avaldanud kümme romaani сійӧ йӧзӧдӧма дас роман;
avaldamata käsikirjad йӧзӧдлытӧм кипом гижӧдъяс
3. ilmutama, osutama тӧдчыны
♦
vaenlane avaldas vastupanu вӧрӧг водзсасис;
ta nägu avaldas imestust чужӧмас тӧдчис шензьӧм;
ta avaldab end muusikas сійӧ петкӧдлӧ асьсӧ музыкаын;
müra avaldab kahjulikku mõju tervisele шумыс лёк боксянь тӧдчӧ дзоньвидзалун вылӧ
avaldus <avaldus avalduse avaldus[t avaldus[se, avaldus[te avaldus/i 11 s>
1. avaldumine, ilming тыдовтчӧм, петкӧдчӧм, петкӧдлӧм
♦
vastuolude avaldus ӧта-мӧдкӧд лӧсявтӧмторъяслӧн петкӧдчӧм;
tundeavaldus сьӧлӧмкылӧм петкӧдчӧм;
tänuavaldus аттьӧалӧм;
usaldusavaldus эскӧм петкӧдлӧм
2. ametlik teadaanne, dokument шыӧдчӧм
♦
valitsuse avaldus веськӧдлысь котырлӧн шыӧдчӧм;
hagiavaldus jur ёрдӧ шыӧдчӧм;
pensioniavaldus пенсия вылӧ петӧм йылысь шыӧдчӧм;
avalduste läbivaatamine шыӧдчӧм видлалӧм;
avaldust esitama шыӧдчӧм сетны;
avaldust tagasi võtma шыӧдчӧм бӧр босьтны;
ta andis kõrgkooli astumise avalduse сійӧ сетіс вузӧ пырӧм йылысь шыӧдчӧм
avama <ava[ma ava[da ava[b ava[tud 27 v> восьтыны
♦
ust avama ӧдзӧс восьтыны;
konservikarpi avama консерв банка восьтыны;
nööpe avama моль разьны;
uut hooaega avama выль сезон восьтыны;
avati uus kauplus восьтісны выль лавка;
istung avati kell 9 чукӧртчылӧмсӧ восьтісны 9 часын;
sõna tähendust avama кывлысь вежӧртассӧ восьтыны
avastama <avasta[ma avasta[da avasta[b avasta[tud 27 v> tundmatut восьтыны, аддзыны; ilmsiks tegema казявны; paljastama эрдӧдны välja selgitama тӧдмавны, эрдӧдны
♦
uusi naftamaardlaid avastama выль мусираинъяс аддзыны;
seaduserikkumist avastama оланпас торкӧм казявны;
saladust avastama гусятор эрдӧдны;
haigel avastati kasvaja висьысьлысь аддзисны пыкӧс;
insener avastas projektis vea инженер казяліс проектсьыс сорсьӧм
detail <det'ail detaili det'aili det'aili, det'aili[de det'aili[sid & det'ail/e 22 s> üksikasi, peensus поснитор, деталь; tehn osa юкӧн, деталь
♦
arhitektuurne detail архитектура деталь;
rõivaste detailid паськӧм юкӧн;
ornamendi detail сер юкӧн, орнамент деталь;
kinnitusdetail tehn кутан юкӧн;
detailidesse laskuma v tungima сувтлыны быд поснитор вылӧ;
kõik oli detailideni läbi mõeldud ставсӧ быд посниторйӧдз думыштӧма
edaspidi <+pidi adv> tulevikus водзӧ вылӧ, водзӧ кежлӧ
♦
edaspidi ole ettevaatlikum водзӧ кежлӧ видзчысь;
nüüd ja edaspidi ӧні и водзӧ вылӧ
edu <edu edu edu -, edu[de edu[sid 17 s> вермӧм
♦
märkimisväärne edu тӧдчана вермӧм;
hiiglaedu вывті ыджыд вермӧм;
edu pant верман подув;
edu saavutama вермӧм шедӧдны;
{milles} edu soovima вермӧм сины;
edule lootma артмӧм вылӧ надейтчыны;
edu korral артмас кӧ;
tema loengutel oli edu сылӧн лекцияясыс нималісны
eelis <eelis eelise eelis[t -, eelis[te eelise[id 09 s> верктуй; eesõigus привилегия
♦
uue meetodi eelised выль методлӧн верктуйыс;
tal on teistega võrreldes mitmeid eeliseid мукӧд дорсьыс сылӧн эм уна привилегия
eelkõige <+kõige adv> медводз, медсясӧ
♦
eelkõige tuleb arvestada järgmisi asjaolusid медводз колӧ тӧд вылӧ босьтны татшӧмторъяс;
linnad kasvasid eelkõige sissesõitnute tõttu каръяс быдмисны медсясӧ локтӧмаяс понда
eelmine <'eelmine 'eelmise 'eelmis[t 'eelmis[se, 'eelmis[te 'eelmis/i & 'eelmise[id 12 & 10? adj> колян, кольӧм, воддза
♦
eelmisel nädalal кольӧм вежоннас;
eelmisel aastal колян во[нас];
eelmisel korral колянысьсӧ;
tema uus romaan ei jää alla eelmisele сылӧн выль романыс воддзасьыс абу лёкджык
eeskuju <+kuju kuju kuju -, kuju[de kuju[sid 17 s> пример, мыччӧд
♦
elav eeskuju ловъя пример;
parim eeskuju медбур мыччӧд;
üllameelsuse eeskuju бурлун мыччӧд;
eeskuju andma пример сетны;
eeskuju võtma {kellest} кодкӧ вылӧ видзӧдны;
{kelle} eeskujule järgnema, {kelle} eeskuju järgima кодкӧ моз вӧчны;
eeskujuks olema примерӧн лоны
ehitama <ehita[ma ehita[da ehita[b ehita[tud 27 v> вӧчны; hoonete kohta лэптыны, кыпӧдны
♦
minu isa ehitas maja ise батьӧй лэптіс керкасӧ ачыс;
ehitatakse uut silda вӧчӧны выль пос;
linn on ehitatud soisele kohale карыс лэптӧма нюраинӧ;
poiss kavatseb endale raadiot ehitada зон кӧсйӧ вӧчны аслыс радио;
lind ehitab pesa лэбач вӧчӧ поз;
tulevikuplaane ehitama водзӧ вылӧ план лӧсьӧдлыны
ehitis <ehitis ehitise ehitis[t ehitis[se, ehitis[te ehitis/i 11 s> стрӧйба
♦
monteeritav ehitis монтируйтан стрӧйба;
ajutine ehitis недырся стрӧйба;
abiehitis отсасян стрӧйба;
kiviehitis из стрӧйба;
palkehitis кер стрӧйба;
põllumajandusehitis видз-му овмӧс стрӧйба;
spordiehitis спорт стрӧйба;
uusehitis выль стрӧйба
ehk <'ehk konj, adv; 'ehk ehku 'ehku 'ehku, 'ehku[de 'ehku[sid & 'ehk/e 22 s>
1. adv гашкӧ, колӧкӧ
♦
tänaseks ehk aitab талун кежлӧ, гашкӧ, тырмас;
ta on alles noor, ehk paraneb veel сійӧ том на, гашкӧ, бурдас на;
küsi temalt, tema ehk teab юав сылысь, сійӧ, гашкӧ, тӧдӧ;
ehk tahad süüa? гашкӧ, сёйны кӧсъян?;
sul on ehk igav тэныд, колӧкӧ, гажтӧм
2. konj мӧд ногӧн кӧ
♦
predikaat ehk öeldis предикат, мӧд ногӧн кӧ, юӧрпас
3. s kõnek гашкӧ
♦
ehku peale lootma гашкӧ вылӧ лача кутны
ekskursioon <ekskursi'oon ekskursiooni ekskursi'ooni ekskursi'ooni, ekskursi'ooni[de ekskursi'ooni[sid & ekskursi'oon/e 22 s> экскурсия
♦
kahepäevane ekskursioon кык лунъя экскурсия;
ekskursioon Lõuna-Eestisse экскурсия Лунвыв Эстонияӧ;
ekskursioonile sõitma экскурсия вылӧ мунны;
käisime ekskursioonil loomaaias ветлім зоопаркӧ экскурсияӧн
elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!
elamine <elamine elamise elamis[t elamis[se, elamis[te elamis/i 12 s>
1. elu, olemine олӧм
♦
see teeb elamise lausa võimatuks таысь олӧмыс [лоӧ] дзик шогмытӧм;
elamiseks sobiv paik овны шогмана ин
2. eluase оланін; majapidamine овмӧс
♦
korralik elamine прамӧй овмӧс;
tulime teie uut elamist vaatama локтім тіянсьыд выль оланінтӧ видзӧдлыны;
kohvris oli kogu ta kasin elamine чемоданас вӧлі сылӧн став неыджыд овмӧсыс
elamisluba <+luba l'oa luba -, luba[de luba[sid & lub/e 18 s> олӧм вылӧ кабала
elamus <elamus elamuse elamus[t elamus[se, elamus[te elamus/i 11 s> mulje сьӧлӧм вылӧ воӧм; üleelamine ас вывті нуӧм, майшасьӧм; tunne кылӧм
♦
meeldiv elamus кажитчӧм;
hingelised elamused лов кылӧмъяс;
sügavad elamused пыдӧдз вежӧрӧ мӧрччӧм;
film jättis unustamatu elamuse фильмыс вунӧдны позьтӧг мӧрччис сьӧлӧмӧ
