[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

edasi jõudma водзӧ воны, водзӧ мунны; edu saavutama велавны
♦
porisel teel jõudsime vaevaliselt edasi няйт туйтіыс ми сьӧкыда воим водзӧ;
õpingutes edasi jõudma бура велӧдчыны;
ametiredelil edasi jõudma уджын кыпӧдчыны;
poiss jõuab matemaatikas kehvasti edasi зонмыс математикаысь омӧля велалӧ

ette <'ette adv, postp> vt ka ees, eest
1. postp ettepoole водзлань
♦
sirutasin käe ette нюжӧді киӧс водзлань
2. adv esiküljele, külge, kasutusvalmis, tarvituseks
♦
sidus põlle ette водздӧраасис;
pane lips ette галстукась;
rong sõitis ette поезд матыстчис;
tõstis endale suure portsjoni ette пуктіс аслыс ыджыд порция
3. adv takistuseks
♦
astusin talle teele risti ette вомӧналі сылы туйсӧ;
poiss pani talle jala ette зон сійӧс конйыштіс
4. adv eelnevalt, enne водзвыв
♦
teata oma tulekust aegsasti ette локтӧм йывсьыд водзвыв юӧрт;
kõike ei osanud ta ette näha сійӧ эз вермы ставсӧ водзвыв тӧдны;
tunde ette valmistama урок водзвыв дасьтыны;
raha ette maksma водзвыв мынтысьны;
kell käib ööpäevas 5 minutit ette луна-воя чӧжыс часіыс 5 минут водзлань мунӧ
5. adv kuulajale v vaatajale suunatud
♦
kandis asja sisu ette висьталіс делӧыслысь сюрӧссӧ;
näitasin oma dokumendid ette петкӧдлі документӧс
6. postp [gen] ettepoole водзӧ
♦
auto sõitis maja ette машина локтіс керка водзӧ;
silme ette kerkima син водзӧ воны;
pomises enese ette намӧдіс ныр улас
7. postp [gen] külge, esiküljele
♦
õmblesin nööbi kitli ette калатӧ вури кизь;
hobust vankri ette panema вӧлӧс доддявны;
võti jäi ukse ette ключыс колис ӧдзӧсас
8. postp [gen] kelle näha, tutvuda, hinnata
♦
komisjoni ette ilmuma комиссия водзӧ петны;
ta kutsuti kohtu ette сійӧс корисны ёрдӧ;
asi jõudis avalikkuse ette делӧыс йӧзӧ петіс, делӧыс явитчис

finiš <finiš finiši finiši[t -, finiši[te finiše[id 02 s> sport lõpppunkt, distantsi otsustav osa финиш
♦
fotofiniš фотофиниш;
jooksu finiš котӧртан вермасьӧмлӧн финиш;
finišisse jõudma финишӧ воны

hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась

homme <h'omme adv> аски
♦
homme hommikul аски асыв[нас];
täna-homme peaks ta saabuma талун-аски сійӧ должӧн воны

ilmuma <'ilmu[ma 'ilmu[da 'ilmu[b 'ilmu[tud 27 v>
1. määratud punkti tulema v saabuma локны, воны
♦
ta on kohustatud õigeks ajaks ilmuma сылы быть колӧ воны колана кадӧ;
ta ilmus otsekohe сійӧ пыр жӧ воис;
miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda? мыйла тэ эн лок?
2. nähtavaks v märgatavaks saama, tekkima мыччысьны, тыдовтчыны, петкӧдчыны
♦
näole ilmus naeratus чужӧмас тыдовтчис нюм;
laubale ilmus higi кымӧсас мыччысис ньылӧм;
silmapiirile ilmus laev енэжтас сайсянь тыдовтчис караб;
taevasse ilmusid esimesed tähed енэжын мыччысисны медводдза кодзувъяс;
müügile ilmus uus sõnaraamat пондісны вузавны выль кывчукӧр;
ilmus teab kust код тӧдас кытысь мыччысис
3. trükiste kohta петны
♦
ajalehed ilmuvad regulaarselt газетъяс петӧны регулярнӧя;
varsti ilmub huvitav raamat регыд петас интереснӧй небӧг;
see ajakiri ilmub inglise keeles тайӧ журналыс петӧ англия кывйӧн

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

järeldus <järeldus järelduse järeldus[t järeldus[se, järeldus[te järeldus/i 11 s> кывкӧртӧд
♦
lõplik järeldus бӧръя кывкӧртӧд;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
järeldust tegema кывкӧртавны

jätma <j'ät[ma j'ätt[a jäta[b j'äe[tud, j'ätt[is j'ät[ke 35 v>
1. кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
mantlit riidehoidu jätma пальто гардеробӧ кольны;
{mida} endale jätma аслыд кольны;
{keda} hätta jätma шог суигӧн эновтны;
akent kinni jätma ӧшинь пӧдсаӧн кольны;
tööd lõpetamata jätma удж помавтӧг кольны;
kooli pooleli jätma школа эновтны;
malemängu pooleli jätma шахмат партия джынъяс эновтны;
{keda} vabadusse jätma вӧля вылӧ кольны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
ärge jätke raha lauale! пызан вылӧ сьӧм эн кольӧй̀!;
jätsin vihmavarju rongi зонтӧс коли поездӧ;
jätan oma kohvri kaheks päevaks sinu juurde чемоданӧс кык лун кежлӧ кольла тэ ордӧ;
jäta see endale! коль тайӧс аслыд̀!;
tormas head aega jätmata minema колльӧдчытӧг тэрмасьӧмӧн муніс;
küsimus jäi vastuseta юалӧмыс вочакывтӧг колис;
lapsed jäeti omapead челядьӧс колисны ас кежсьыныс;
ta jättis joomise vähemaks сійӧ пондіс этшаджык юны;
seda asja me nii ei jäta! тайӧтортӧ ми тадзи ог кольӧй!;
seda ei saa tähele panemata jätta тайӧс он вермы казявтӧг кольны
2. järele jätma дугдыны; maha jätma эновтны
♦
jätke jutt! дугдӧй больгыны!;
kass jättis näugumise кань дугдіс нявзыын;
kas sa jätad juba kord! дугдылан он нин коркӧ!;
oma peret ta ei jäta семъясӧ сійӧ оз эновт

karjäär <karj'äär karjääri karj'ääri karj'ääri, karj'ääri[de karj'ääri[sid & karj'äär/e 22 s> tõus teenistuses, kiire edu каръера, удж
♦
näitlejakarjäär артисталан каръера;
teadlasekarjäär наукаын удж;
karjääri tegema мортӧ воны

kätte jõudma воны
♦
sügis on kätte jõudnud воис ар

küpsema <k'üpse[ma k'üpse[da küpse[b küpse[tud 28 v>
1. toidu kohta пӧжассьыны
♦
leivad küpsevad ahjus пачын пӧжассьӧ нянь
2. vilja, puuvilja, marjade kohta воны, кисьмыны
♦
herned on küpsenud анькытш воӧма;
rukis küpseb põuaga kiiresti косдырйи рудзӧг кисьмӧ ӧдйӧ
3. piltl välja kujunema v arenema сӧвмыны
♦
tüdruk oli naiseks küpsemas нывсьыс сӧвмис ань

laekuma <l'aeku[ma l'aeku[da l'aeku[b l'aeku[tud 27 v> saabuma, sisse tulema воны; kogunema чукӧрмыны
♦
konkursile laekus kümme tööd конкурс вылӧ воис дас удж

lahenema <lahene[ma lahene[da lahene[b lahene[tud 27 v>
1. probleemi, olukorra kohta ладмыны, лад вылӧ воны
♦
asi lahenes nagu iseenesest делӧыс ачыс ладмис;
kõik laheneb ajapikku вочасӧн ставыс ладмас
2. lahedamaks, pingevabamaks muutuma личавны
♦
ta nägu lahenes сылӧн чужӧмыс личаліс

meelde tulema тӧд вылӧ воны
♦
onutütre nimi ei tulnud kohe meelde воча чойлӧн нимыс пырсӧ тӧд вылӧ эз во

meeldima <m'eeldi[ma m'eeldi[da m'eeldi[b m'eeldi[tud 27 v> кажитчыны, сьӧлӧм вылӧ воны
♦
talle meeldib see tüdruk сылы кажитчӧ тайӧ нылыс

meenuma <m'eenu[ma m'eenu[da m'eenu[b m'eenu[tud 27 v> meelde, mõttesse tulema тӧд вылӧ усьны, дум вылӧ воны
♦
mulle meenus lapsepõlv меным дум вылӧ воис ичӧтдырӧй

naasma <n'aas[ma n'aas[ta naase[b n'aas[tud, n'aas[is n'aas[ke 32 v> tagasi pöörduma бӧр воны, бӧр локны
♦
naaseme järvelt alles õhtu eel ты вылысь бӧр воам сӧмын рытланьыс

nokkima <n'okki[ma n'okki[da noki[b noki[tud 28 v>
1. nokaga toitu võtma, nokaga toksima, vähehaaval süüa näkkima кокавны; välja nokkima, nokkides ära sööma гудйыны
♦
varblased nokivad teri пышкайяс кокалӧны тусь;
laps nokib saiast rosinaid кага гудйӧ булкиысь изюм
2. ükshaaval noppima кокыштны
♦
haigel polnud isu, ainult nokkis söögi kallal висьысьлӧн эз сёйсьы, сӧмын кокыштіс сёянсӧ
3. sõnadega torkima, pilkama, tögama серавны, воны
♦
koolis oli ta teiste nokkida школаас сы вылын сералісны;
mis te nokite ta kallal? мый ті сы вылӧ воанныд?

saabuma <s'aabu[ma s'aabu[da s'aabu[b s'aabu[tud 27 v>
1. kohale jõudma воны
♦
saabus kiri воис письмӧ;
rong saabus Tartusse поезд воис Тартуӧ
2. kätte jõudma воны, пуксьыны
♦
on saabumas kevad тулыс пуксьӧ, тулыс воӧ;
hommik on saabunud воис асыв

taastuma <t'aastu[ma t'aastu[da t'aastu[b t'aastu[tud 27 v> важ выйӧ воны; taastekkima, uuesti tekkima выльысь артмыны
♦
tervis taastub tasapidi дзоньвидзалун вочасӧн воӧ важ выяс;
taastuvad loodusvarad выльысь артман вӧр-васа озырлунъяс

toibuma <t'oibu[ma t'oibu[da t'oibu[b t'oibu[tud 27 v>
1. tervise poolest kosuma бурдны; teadvusele tulema садьӧ воны
♦
põrutusest toibuma контузия бӧрын бурдны;
narkoosist toibuma наркоз бӧрын садьӧ воны
2. enesevalitsemist, enesekindlust tagasi saama, end koguma ас выйӧ воны, сайкавны
♦
hirmust toibuma повзьылӧмысь сайкавны;
oli ahastuses, ent toibus pikapeale шогӧ усьліс, но вочасӧн ас выяс воис

tulema <tule[ma t'ull[a tule[b t'ul[dud, tul[i tul[ge tull[akse 36 v>
1. lähenedes liikuma локны
♦
tuleb aeglaselt ньӧжйӧ локтӧ;
tule minu juurde! лок ме дорӧ!;
õnnetus ei jää tulemata piltl неминучаысь не мынны, шог суас
2. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama петны
♦
haavast hakkas verd tulema дойсьыс пондіс вир петны
3. saabuma, pärale v kätte jõudma воны; tulevikus toimuma лоны
♦
külalised tulevad kella viieks гӧсьтъяс воасны вит час кежлӧ;
und ei tule ун оз лок
4. tekkima, ilmuma, sugenema
♦
laubale tulid higipiisad кымӧсас мыччысисны ньылӧм войтъяс;
tal tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub сылы лоис окота видзӧдлыны, мый сэні вӧчсьӧ;
jutus tuli vaheaeg сёрни коставліс;
see sõna on tulnud kreeka keelest тайӧ кывйыс воӧма грек кывйысь
5. da-infinitiiviga: vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama ковны; tulevikus ja minevikus ковмыны
♦
homme tuleb meil vara tõusta аски миян ковмас водз чеччыны;
heina ajal tuli abilisi palgata турун пуктігӧн ковмис отсасьысьясӧс медавны;
sind tuleb alati oodata тэнӧ век колӧ виччыны
6. osutab millelegi tulevikus toimuvale лоны
♦
siia tuleb uus maja тані лоас выль керка

ulatuma <ulatu[ma ulatu[da ulatu[b ulatu[tud 27 v> ruumiliselt: küündima лоны (кытчӧдзкӧ); hääle, lõhna kohta воны
♦
juuksed ulatuvad õlgadeni юрсиыс пельпомӧдз;
heinamaa ulatus metsani виддзыс вӧлі вӧрӧдзыс;
kõrvu ulatus mingi krabin пельӧдз воис кутшӧмкӧ кышкӧм;
maani ulatuv kleit муӧдз платтьӧ;
läbi kahe korruse ulatuv korter кык судта патера;
esile v ette ulatuv lõug водзлань сетчысь тшӧка

üksmeel <+m'eel meele m'eel[t m'eel[de, meel[te m'eel[i 13 s> kooskõla ӧтсӧглас
♦
üksmeelt saavutama ӧтсӧгласӧ воны;
nad elavad täielikus üksmeeles найӧ олӧны дзик ӧтсӧгласӧн