?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
haigutama <haiguta[ma haiguta[da haiguta[b haiguta[tud 27 v>
1. очсавны; korraks очсыштны
♦
magusasti haigutama азыма очсавны;
laia v suure suuga haigutama вом пасьтаӧн очсавны
2. põhjatuna paistma упвидзны, жервидзны
♦
haigutav sügavik жервидзысь пыдӧстӧм йир
hääl <h'ääl hääle h'ääl[t h'ääl[de, hääl[te h'ääl[i 13 s>
1. гӧлӧс, гор, вом шы
♦
hele hääl гора гӧлӧс;
kile hääl чилзан гӧлӧс;
kõrge hääl вӧсни гӧлӧс;
madal hääl кыз гӧлӧс;
mahe hääl небыд гӧлӧс;
nõrk hääl лӧнь гӧлӧс;
lapsehääl челядь гӧлӧс;
lauluhääl сьылан гӧлӧс;
ninahääl назган гӧлӧс;
sisehääl пытшкӧсса гӧлӧс;
häälte lugemine кипас арталӧм;
suure häälega, täie häälega тыр горӧн;
valju häälega, valjul häälel гора гӧлӧсӧн;
poole häälega, poolel häälel джын гӧлӧсӧн;
häält kaotama гӧлӧстӧммыны;
häält kõrgendama гӧлӧс лэптыны;
tundsin ta hääle järgi v häälest ära ме сійӧс гӧлӧс сертиыс тӧді
2. heli шы, гор
♦
öise metsa hääled войся вӧрса шыяс;
flöödi hääled флейта шыяс
3. hääletamise teel avaldatud otsus гӧлӧс, кипас
♦
kolm häält oli poolt ja kuus vastu куим гӧлӧс вӧлі дорыс да квайт паныд
joon <j'oon joone j'oon[t j'oon[de, joon[te j'oon[i 13 s> визь; kriips визьтор; iseloomulik omadus аслыспӧлӧслун, торъялӧм
♦
must joon сьӧд визь;
jäme joon кыз визь;
pidev joon ӧтторъя визь;
sirge joon веськыд визь;
murtud joon чегӧм визь;
laineline joon чукыля визь;
rahvuslik joon войтырлӧн торъялӧм, национальнӧй аслыспӧлӧслун;
finišijoon sport финиш визь;
katkendjoon, katkendlik joon коставлан визь;
paralleeljoon орчча визь, вежӧнасьтӧм визь;
polaarjoon geogr полюс кытш;
püstjoon сувтса визь;
rivistama {keda} ühele joonele ӧти визьӧ сувтӧдны;
sirge joonega mees веськыд морт;
peab visalt oma joonest kinni крепыда кутчысьӧ аслас нырвизяс;
ta tõmbab enda ja alluvate vahele selge joone сійӧ ясыда торйӧдӧ асьсӧ киподувсаяссьыс;
kibe joon suu ümber вом дорас курыд чукыр;
areng toimub tõusvas joones сӧвман визьыс видзӧдӧ катчӧс
kastma <k'ast[ma k'ast[a kasta[b kaste[tud, k'ast[is k'ast[ke 34 v>
1. киськавны
♦
peenraid kastma град киськавны;
lilli kastma дзоридз киськавны;
suud kastma вом кӧтӧдны
2. märjaks tegema кӧтӧдны; märjaks tegemiseks vedeliku sisse panema сюйлыны
♦
palaval päeval on mõnus end jões kasta жар лунӧ лӧсьыд юын кӧтӧдчыны;
kastis kuuma raua külma vette пӧсь кӧртсӧ сюйис кӧдзыд ваӧ
pala <pala pala pala -, pala[de pala[sid & pal/u 17 s>
1. suutäis вом тыр; maiuspala чӧскыдтор
♦
leivapala, pala leiba вом тыр нянь
2. lühike kirjandusteos гижӧд
♦
proosapala проза гижӧд;
tantsupala йӧктӧм;
kontserdi viimane pala концертлӧн бӧръя номерыс
priske <pr'iske pr'iske pr'iske[t -, pr'iske[te pr'iske[id 01 adj>
1. täidlane тшӧг; hea toitumusega тупльӧс, вердаса; paksupoolne кызкодь
♦
priske laps тупльӧс кага;
prisked näod тшӧг чужӧмъяс;
ta on priskeks läinud сійӧ кызӧма
2. kõnek suur, tubli, kenake вель ыджыд, прамӧй
♦
priske võileib вель ыджыд бутерброд;
priske suutäis прамӧй вом тыр;
priske lõuna топыд пажын
rüüpama <r'üüpa[ma rüüba[ta r'üüpa[b rüüba[tud 29 v>
1. sõõmu, lonksu võtma, jooma юыштны (вом тырӧн)
♦
rüüpas sõõmu v lonksu õlut юыштіс вом тыр сур;
rüüpas väikeste lonksudega юышталіс ичӧт вом тырӧн;
rüüpas nautides v mõnuga teed чӧскыда юышталіс чай
2. kõnek alkohoolseid jooke pruukima, napsitama юыштавны
♦
isa kippus ülemäära rüüpama бать вывтіджык юышталіс
suu <s'uu s'uu s'uu[d su[hu, s'uu[de & suu[de s'uu[sid & s'u[id 26 s> huuled v kogu vastav ala näost, suuava, -õõs вом
♦
kitsas suu векни вом;
suu on muig[v]el шпыннялӧ;
hoidis suitsu suus кутіс куритчансӧ вомас
suutäis <+t'äis täie t'äi[t t'äi[de, täi[te t'äis[i 14 s>
1. korraga suhu mahtuv v väikene söögikogus вом тыр
♦
leivasuutäis, suutäis leiba вом тыр нянь;
pudrusuutäis, suutäis putru вом тыр рок;
hammustas saia küljest suure suutäie вом тырнас курччис булки;
võileivast jätkus vaid paariks suutäieks бутербродыс тырмис сӧмын ӧт-мӧдысь курччыны;
söögi alla pakuti suutäis viina сёян дорӧ вӧзйисны вом тыр вина;
viimane suutäis leiba on laual бӧръя нянь тор пызан вылын
2. [meeldiv, suupärane] toit чӧскыдтор; kadestamisväärne [jahi]saak веж петкӧдланатор
♦
parem suutäis hoiti laste jaoks чӧскыдджыкторсӧ видзисны челядьлы;
hiir on kassi suutäis шыр -- каньлы чӧскыдтор;
osta ära, see maatükk on magus suutäis ньӧб, тайӧ муыс веж петкӧдланатор
3. suuga seotud tegevuse kordade, lühiduse, põgususe vms kohta неуна
♦
koer haukus paar suutäit v mõne suutäie раз-мӧдысь увтыштіс пон;
pole aega suutäit juttugi ajada кадыс абу весиг кыв-мӧд шуны ӧта-мӧдлы, кадыс абу весиг неуна сёрнитыштны;
suutäis nalja kulub alati ära неуна шмоньыд век нин лӧсялас
