[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась

hiline <hiline hilise hilis[t -, hilis[te hilise[id 10 adj> сёр; ilmumisega viibinud сёрмӧм, сёрмӧдчӧм; pärastine, edaspidine бӧръяджык, водзӧ лоан; hiljuti tekkinud v toimunud неважӧнся
♦
hiline kellaaeg сёр кад;
hiline õhtu сёр рыт;
hiline armastus сёрмӧм муслун;
hiline kapsas сёрӧн воан капуста;
hiline teekäija сёрмӧдчӧм туйморт;
hilisemad saavutused бӧръяджык шедӧдӧмторъс;
hilises minevikus неважӧн;
olime üleval hilise ööni вой шӧр войӧдз эг узьӧй

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

järgnema <j'ärgne[ma j'ärgne[da j'ärgne[b j'ärgne[tud 27 v>
1. kelle-mille järel liikuma мунны кодкӧ бӧрся; ajaliselt mille järel toimuma лоны кодкӧ / мыйкӧ бӧрын
♦
koer järgneb peremehele igale poole понйыс быдлаӧ вӧтчӧ кӧзяин бӧрсяыс;
järgnesime talle mööda järsku treppi мунім сы бӧрся крут содйӧд;
päev järgneb ööle вой бӧрын воӧ лун;
järgne mulle лок ме бӧрся;
järgneksin talle kas või maailma otsa муні эськӧ сы бӧрся кӧть му помӧдзыс
2. mille järgi toimima, mida arvesse võttes
♦
{kelle} eeskujule järgnema {кодкӧ} моз вӧчны

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kalduma <k'aldu[ma k'aldu[da k'aldu[b k'aldu[tud 27 v> катовтчыны, пӧлыньтчыны; laeva, lennuki kohta пӧлыньтчыны, дзибыртчыны; mingis suunas arenema синсьыны
♦
laev kaldus paremale küljele карабыс пӧлыньтчис веськыдвылӧ;
laev kaldus tormiga tugevasti itta штормысла карабыс ёна вешйис асывлань;
päev kaldub õhtusse луныс катовтчӧ рытлань;
aeg kaldus kesköö poole кадыс матыстчис вой шӧрлань;
jutt kaldub poliitikale сёрниыс синсьӧ политикалань;
kaldub ühest äärmusest teise дорысь дорӧ шыбласьӧ;
tüsedusele kalduv naine кызны лют нывбаба

kesköö <+'öö 'öö 'öö[d ö[he, 'öö[de & öö[de 'öö[sid & 'ö[id 26 s> вой шӧр
♦
kesköö ajal, keskööl вой шӧрын;
pärast keskööd вой шӧр бӧрын

korralikult <korralikult adv>
1. hästi, hoolikalt бура
♦
poiss õpib korralikult зонмыс велӧдчӧ бура
2. nõuetekohaselt, laitmatult бура
♦
ma pole mitu ööd korralikult maganud ме некымын вой бура эз узь

kuni <kuni konj, adv, prep>
1. konj aega väljendav -тӧдз, пока
♦
oota, kuni ma tulen виччыв менам локтытӧдз;
tee seda, kuni pole hilja! вӧч, пока абу сёр!;
laps nuttis seni, kuni uinus кага бӧрдіс унмовсьтӧдзыс
2. konj ühendav
♦
sõidan kaheks kuni kolmeks nädalaks Hiiumaale муна кык-куим вежон кежлӧ Хийумааӧ
3. adv; prep [term] rõhutab piiri, milleni miski toimub v esineb -ӧдз
♦
see võib maksta kuni sada eurot талӧн доныс вермас лоны сё евроӧдз;
lugesin kuni keskööni лыддьыси вой шӧрӧдз

külm <k'ülm külma k'ülma k'ülma, k'ülma[de k'ülma[sid & k'ülm/i 22 adj, s>
1. adj madala temperatuuriga; piltl tundetu, ükskõikne, mõistuspärane кӧдзыд
♦
külm ilm кӧдзыд поводдя;
külm öö кӧдзыд вой
2. s madal temperatuur кӧдзыд
♦
kange v krõbe v kõva v käre külm веж кӧдзыд;
külm kipub kallale кӧдзыдыс ӧдӧлитӧ

läbi <läbi prep, postp, adv>
1. adv; prep [gen]; postp [gen] millegi kaudu, vahelt, keskel[t] пыр
♦
räägib läbi nina ныр пырыс сёрнитӧ
2. adv algusest lõpuni, kogu ulatuses
♦
luges raamatu läbi лыддис небӧгсӧ помӧдзыс
3. postp [nom], postp [gen]; prep [nom], prep [gen] kogu ajavahemiku kestel чӧж
♦
eile sadas päev läbi тӧрыт лунтыр зэрис;
lapsed olid suvi v suve läbi maal челядь гожӧмбыд вӧліны сиктын;
siin saab aasta läbi v läbi aasta suusatada тані позьӧ во чӧж исласьны лыжиӧн;
ööd ja päevad läbi лун и вой
4. adv väljendab millegi terviklikkuse katkestamist, katki, tarvitamiskõlbmatuks, otsa(s), ka ajaliselt
♦
nööri läbi lõikama гез вундыны;
raha on läbi сьӧм бырис

pime <pime pimeda pimeda[t -, pimeda[te pimeda[id 02 adj, s>
1. adj valgusetu, valgusvaene пемыд ► sama päritoluga sama päritoluga pime
♦
pime öö пемыд вой
2. adj nägemisvõimetu синтӧм
♦
pime poiss синтӧм зон
3. s mittenägija синтӧм
♦
pimedate ühing синтӧмъяслӧн котыр
4. adj piltl ohjeldamatu, pöörane вир, яр
♦
pime viha вир лӧглун

puurima <p'uuri[ma p'uuri[da puuri[b puuri[tud 28 v>
1. puuriga ava[sid] tegema писькӧдны, розьӧдны
♦
seina auku puurima стенмӧ розь писькӧдны, стен розьӧдны
2. sisse suruma v vajutama сюйны; uuristama гудйыны
♦
puurib maasse vaiasid муӧ сюръя сюялӧ;
ära puuri nina! эн гудйысь нырад!
3. edasi liikudes teed, käiku rajama, kuskile hooga tungima писькӧдчыны
♦
poiss puuris end inimeste vahele зон сюйсис йӧз пиӧ;
rong puurib enesele pimedusse teed поезд писькӧдӧ пемыдас аслыс туй
4. piltl pingsalt vaatama дзоргыны, син вештывтӧг видзӧдны
♦
nad puurivad silmadega kaarti найӧ синнысӧ вештывтӧг видзӧдісны карта вылӧ;
naine puuris silmad mehesse нывбаба дзоргис мужичӧй вылӧ
5. piinama, vaevama: valu, tunnete kohta доякывны
♦
ristluudes puurib коскын доякылӧ
6. uurima, juurdlema туявны; millegi kallal pusima зунясьны
♦
teadust puurima наука туявны;
puurib poole ööni raamatute kallal вой шӧрӧдз зунясьӧ небӧгъясӧн

põhi1 <põhi põhja p'õhja p'õhja, p'õhja[de p'õhja[sid & p'õhj/u 24 s>
1. ilmakaar вой, войвыв
♦
põhja poolt v põhjast puhub jäine tuul пӧльтӧ зэв кӧдзыд вой тӧв
2. põhjapoolne ala, põhjamaa войвыв
♦
elab karmis põhjas олӧ кӧдзыд войвылын

päev <p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> лун
♦
ilus päev мича лун;
homne päev аскиа лун;
puhkepäev шойччан лун;
tööpäev уджалан лун;
keset päeva лун шӧрын;
iga jumala päev быд лун;
päeval ja öösel лун и вой;
lahtiste uste päev восьса ӧдзӧса лун

pöörlema <p'öörle[ma pöörel[da p'öörle[b pöörel[dud 30 v>
1. oma keskpunkti v telje ümber liikuma бергавны
♦
Maa pöörleb ümber oma telje Му шар бергалӧ аслас чӧрс гӧгӧрыс;
tuul paneb veskitiivad pöörlema тӧв бергӧдлӧ мельничалысь бордъяс
2. pöörakuid tehes kulgema чукльӧдлыны
♦
tee pöörles kivide vahel туйыс чукльӧдліс изъяс костӧд
3. mitte paigal püsima инӧ не ӧшйыны; vähkrema бергавны, пессьыны
♦
pool ööd pöörlesin unetult вой джынсӧ бергалі, эг узь;
poiss pöörles rahutult toolil зонка инас ӧшйытӧг бергаліс улӧс вылын;
lapsed pöörlevad lumes челядь пуртікасьӧны лым пиын
4. pea kohta бергӧдчыны
♦
kõrgus pani pea pöörlema выліас юрӧй пондіс бергӧдчыны
5. südame kohta гудрӧдлыны, шогӧдны
♦
juba pilk toidule võttis sisikonna pöörlema сёян аддзӧмсьыс нин сӧмын пондіс гудрӧдлыны

südaöö <+'öö 'öö 'öö[d -, 'öö[de & öö[de 'öö[sid & 'ö[id 26 s> kesköö вой шӧр, вой сьӧмӧс
♦
see juhtus südaööl тайӧ вӧлі вой шӧрын

sünge <s'ünge s'ünge s'ünge[t -, s'ünge[te s'ünge[id 01 adj> [rusuvalt] pime, [masendavalt] tume, rusuv, masendav, troostitu, morn, tusane, kibestunud букыш, зумыш
♦
sünge sügisöö букыш арся вой;
sünge mets шугрӧм вӧр;
sünge inimene зумыш морт;
sünge nägu зумыш чужӧм

uni <uni une 'un[d 'unne, une[de une[sid 20 s>
1. magamine, magamisaeg, unine-olek, vajadus magada ун, узьӧм
♦
magus uni чӧскыд ун;
linnuuni кокни ун;
uneta öö узьтӧм вой
2. unenägu вӧт
♦
kole uni мисьтӧм вӧт, лёк вӧт;
und nägema вӧтавны

vaheldus <vaheldus vahelduse vaheldus[t vaheldus[se, vaheldus[te vaheldus/i 11 s>
1. vaheldumine вежласьӧм
♦
häälikuvaheldus keel шы вежласьӧм;
öö ja päeva vaheldus вой да лун вежласьӧм
2. muutus вежсьӧм; meelelahutus гаж
♦
iga päev üks ja sama, ei mingit vaheldust быд лун ӧтитор, некутшӧм вежсьӧм

virmalised pl <virmaline virmalise virmalis[t virmalis[se, virmalis[te virmalis/i 12 s> вой кыа, востым

ärkama <'ärka[ma ärga[ta 'ärka[b ärga[tud 29 v> ärkvele tõusma, virguma садьмыны
♦
vahel ärkan keset ööd мукӧддырйиыс садьма вой шӧрнас;
ärka üles! садьмы

öö <'öö 'öö 'öö[d ö[he, 'öö[de & öö[de 'öö[sid & 'ö[id 26 s> вой ► sama päritoluga sama päritoluga öö
♦
kuuvalge öö тӧлыся вой;
unetu öö узьтӧм вой;
kesköö вой шӧр кад;
head ööd! бур вой!

ööpäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> сутки, луна-воя
♦
päikeseööpäev astr шонді сутки;
kauplus on lahti ööpäev läbi v terve ööpäeva лавкаыс восьса дун и вой