?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit
aju <aju aju aju 'ajju, aju[de aju[sid 17 s> вем ► sama päritoluga sama päritoluga üdi
♦
eesaju anat водз вем;
inimaju мортлӧн вем;
keskaju anat шӧр вем;
peaaju юр вем;
seljaaju anat сюрса лы вем;
suuraju anat ыджыд вем;
ajudega poiss kõnek юра зон
algus <'algus 'alguse 'algus[t 'algus[se, 'algus[te 'algus/i & 'alguse[id 11 & 09 s> заводитчӧм, заводитӧм, панас, водз
♦
hea algus бур панас;
täpne algus стӧч заводитӧм;
ebaõnnestunud algus артмытӧм панас;
elu algus олӧм заводитчӧм;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
alguses первойсӧ;
sajandi alguses нэм заводитчигӧн;
alguseks панас туйӧ;
algusest lõpuni водзсяньыс помӧдзыс;
õppeaasta algusest peale велӧдчан во заводитчӧмсянь;
kooli alguseni jääb veel kaks nädalat школа заводитчытӧдз кык вежон на кольӧ;
{millest} algust saama {мыйсянь} заводитчыны;
{millega} algust tegema {мый} заводитны
enne <'enne adv, prep>
1. adv varem, varemalt водзті, водзджык[сӧ]
♦
niisugust asja pole ma enne näinud татшӧмтортӧ ме водзті эг аддзыв;
kus sa enne töötasid? кӧні тэ водзджыксӧ уджавлін?;
olin ammu enne kohal kui tema ме сыысь ёна водзджык местаас вӧлі;
nii on ennegi tehtud тадзи и водзджык вӧчлісны;
olime juba enne kokku leppinud ми водзджык нин сёрнитчылім;
enne kui vastad, mõtle вочавидзтӧдзыд мӧвпышт
2. adv esmalt, kõigepealt войдӧр, первой
♦
kuhu sa kiirustad, söö enne! кытчӧ тэрмасян, первой сёй!;
kõige enne on vaja plaan koostada медвойдӧр колӧ план лӧсьӧдны
3. prep [part] ajaliselt varem -ӧдз; enne verbiga tähistatud tegevust -тӧдз
♦
enne lõunat ӧбедӧдз;
enne meie ajaarvamist миян эраӧдз;
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
enne ärasõitu мунтӧдз;
enne pimedat пемдытӧдз;
enne starti стартӧдз;
enne õhtut ta ei tule сійӧ рытӧдз оз лок
ette nägema
1. ettepoole nägema водзысь аддзыны
♦
udu tõttu ei näe kaugele ette ру вӧснаыс ёна водзысь он аддзы
2. [ette] aimama, oletama, arvama водзвыв тӧдны
♦
ilmatark nägi ette varast kevadet туналысь кайтіс водз тулыс
3. [õigusakti kohta:] sätestama, ette kirjutama, kindlaks määrama тшӧктыны
♦
seda pole eeskirjades ette nähtud тайӧс индӧдас абу шуӧма
hammas <hammas h'amba hammas[t -, hammas[te h'amba[id 07 s>
1. inimesel, loomal пинь ► sama päritoluga sama päritoluga pii
♦
lagunenud hambad киссьӧм пинь;
haige hammas висян пинь;
esihammas, esimene hammas водз пинь;
piimahammas йӧв пинь;
purihammas юр пинь;
silmahammas синпинь;
ülahammas, ülemine hammas вылыс пинь;
mu hammas valutab пиньӧй висьӧ;
hammas on lahti v logiseb пиньӧй легӧ;
hambale krooni panema пиньӧ коронка пуктыны;
hambaid pesema пинь весавны;
hammast puurima пинь писькӧдны;
hammast välja tõmbama пинь кыскыны;
hambaid krigistama пиньӧн гирчкыны;
läbi hammaste sisistama пинь пыр сӧдзӧдны;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ;
mul on hambas auk пиньӧй розя
2. tehn sael, hammasrattal пинь; täke тшупӧд
♦
kaarhammas meh кытша пинь;
saehammas пила пинь;
nuga on hambaid täis пуртыс ёна тшупӧдӧсь
harjuma <h'arju[ma h'arju[da h'arju[b h'arju[tud 27 v> велавны
♦
harjusin vara tõusma велалі водз чеччыны;
poiss harjus pikapeale võõrasemaga зонка вочасӧн велаліс ичинь дорас;
silmad harjusid hämaraga син велаліс рӧмыдас;
elu läks harjunud rada олӧмыс муніс важ мозыс;
muusiku harjunud kõrv tabas iga valeheli музыкантлӧн велалӧм пельыс кыйис быд туйтӧм шы
harjutama <harjuta[ma harjuta[da harjuta[b harjuta[tud 27 v> treenima тренируйтны, велӧдны; mõnda aega упражняйтчыны, велӧдчыны; muusikapala, osatäitmist репетируйтны, велӧдны; harjumust kasvatama велӧдны
♦
mälu harjutama юрвеж тренируйтны;
klaverit v klaverimängu harjutama пианиноӧн упражняйтчыны;
näitleja harjutab oma osa актёр велӧдӧ ассьыс рольсӧ;
harjutasin end vara tõusma велӧді ачымӧс водз чеччыны
hommik <hommik hommiku hommiku[t -, hommiku[te hommiku[id 02 s> päeva algusosa асыв
♦
ilus hommik мича асыв;
udune hommik руа асыв;
varajane hommik водз асыв;
kevadhommik тувсов асыв;
täna hommikul талун асыв, талун асывнас;
kell viis hommikul вит час асылын;
hommiku eel, vastu hommikut асъядор;
hommikust alates, hommikust peale, hommikust saadik асывсянь;
koidab hommik югдӧ
hommikuti <hommikuti adv> асывъясӧ, асывъяснас
♦
varahommikuti водз асывъяснас;
magas hommikuti kaua асывъяснас узис дыр
ilmnema <'ilmne[ma 'ilmne[da 'ilmne[b 'ilmne[tud 27 v>
1. ilmsiks tulema, märgatavaks saama тыдовтчыны, мыччысьны
♦
ta anded ilmnesid varakult енбиыс тыдовтчис водз;
ilmnesid uued üksikasjad мыччысисны выль посниторъяс
2. selguma, osutuma тыдовтчыны, югдыны, эрдасьны
♦
ilmnes, et ta ei teadnud asjast midagi тыдовтчис, мый та йылысь сійӧ нинӧм эз тӧд;
ilmnes pettus эрдасис пӧръялӧм
jalg <j'alg jala j'alga j'alga, j'alga[de & j'alg/e j'alga[sid & j'alg/u 22 s>
1. inimesel, loomal кок
♦
parem jalg веськыд кок;
vasak jalg шуйга кок;
pikad jalad кузь кок;
jämedad jalad кыз кок;
kõverad jalad чукля кок;
väledad jalad тэрыб кок;
eesjalg, esijalg, esimene jalg водз кок;
puujalg пу кок;
tagajalg, tagujalg, tagumine jalg бӧр кок;
sul on nooremad jalad тэнад кокыд томджык;
jalgu pühkima кок чышкыны;
väänas jala välja коксӧ песовтіс;
murdis jala коксӧ чегис;
jalg pandi lahasse коксӧ кардъялісны;
lonkab ühte jalga ӧти кок пӧвнас чотӧ;
jalad on pikast istumisest surnud дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
kingad on jala järgi кӧмыс буретш;
saapaid jalga panema [endale] сапӧгасьны;
kingi jalga proovima тупли мерайтны;
panin püksid jalga гачаси;
ta võttis püksid ja sokid jalast сійӧ пӧрччис гачсӧ да носкисӧ;
koer hammustas poissi jalast пон курччис зонкаӧс кокӧдыс;
aitasin kukkunu jalgadele отсалі усьӧмалы сувтны;
püsisime vaevu jalul муртса кок йылын сулалім;
jala peale astuma кок вылӧ тальччыны
2. kandev osa, alus кок; bot. под
♦
lambijalg, lambi jalg лампа кок;
seenejalg, seene jalg тшак под;
kolme jalaga tool куим кока улӧс;
jalaga õmblusmasin кокӧн личкалан вурсян машина
järsult <järsult adv> крута, зӧм; äkiliselt друг[ысь], виччысьтӧг
♦
tee tõuseb järsult mäkke туйыс крута кайӧ вывлань;
kevad tuli varakult ja järsult тулысыс воис водз да виччысьтӧг;
mets lõppes järsult вӧрыс другысь помасис;
rapsas end järsult lahti другысь мынтӧдчис;
kohtleb kõiki järsult быдӧнкӧд чорыд
kaas <k'aas kaane k'aan[t k'aan[de, kaan[te k'aas[i 14 s>
1. anuma kate вевт
♦
kasti kaas куд вевт;
jääkaas йи корка;
klaverikaas пианино вевт;
kaanega korv вевта кӧрзина;
kaant peale panema вевттьыны;
kaant ära võtma вевт восьтны;
külm tõmbas lahele kaane peale piltl кӧдзыдыс дорис куръясӧ
2. raamatul кыш, корка
♦
esikaas водз кыш;
nahkkaas кучик корка;
tagakaas бӧр кыш;
raamat on kaanest kaaneni läbi loetud небӧгыс водзсяньыс помӧдзыс лыддьӧма
kamber <k'amber k'ambri k'ambri[t -, k'ambri[te k'ambre[id 02 s>
1. tuba, eriti taluelamus жыр
♦
eeskamber водз жыр;
puhaskamber горнича;
pööningukamber йирк выв, лӧс
2. eriotstarbeline ruum вежӧс, жыр, камера
♦
desinfektsioonikamber дезинфицируйтчан жыр;
lüüsikamber шлюз вежӧс;
üksikkamber ӧтка камера
käpp <k'äpp käpa k'äppa k'äppa, k'äppa[de k'äppa[sid & k'äpp/i 22 s> looma jala osa; tehn tööriista v masina osa; kõnek käsi, pihk лапа
♦
esikäpp, esimene käpp водз лапа
latern <latern laterna laterna[t -, laterna[te laterna[id 02 s> valgusti пӧнар; auto- фара, би (машиналӧн)
♦
värvilised laternad уна рӧма пӧнаръяс;
esilatern auto водз фара, водз би;
gaasilatern газ пӧнар;
latern silma all син улын шаныш;
laternat kustutama пӧнар кусӧдны
paisuma <p'aisu[ma p'aisu[da p'aisu[b p'aisu[tud 27 v>
1. mahult, ruumalalt suurenema паськавны; niiskuse tõttu польдыны, туктыны; tuult täis minema пӧльтчыны
♦
herned paisuvad keetmisel пуигӧн анькытш туктӧ;
pilv paisus silmnähtavalt кымӧрыс тӧдчымӧн паськаліс;
tuul puhus purjed paisuma тӧвдӧра пӧльтчис;
varakevadel hakkavad pungad paisuma водз тулысын гаръяс пондӧны польдыны;
jõgi paisus suurveest ытва дырйи юыс польдіс
2. laienema, kasvama содны ► sama päritoluga sama päritoluga sündima; tugevnema ёнмыны
♦
öösel hakkas tuul paisuma войнас тӧлыс пондіс ёнмыны;
seda kuuldes hakkas ta viha paisuma тайӧс кылӧм мысти лӧгыс мӧдіс содны;
süda paisub õnnest piltl сьӧлӧм тырӧма радлунӧн
parem2 <parem parema parema[t -, parema[te parema[id 02 adj, s>
1. adj (komparatiivis) hinnatavam, kasulikum, mugavam, vastand: halvem бурджык
♦
mida varem, seda parem мыйӧн водз[джык], сійӧн бур[джык]
2. adj paremal pool asuv, parempoolne, vastand: vasak веськыд
♦
parem käsi веськыд ки;
jõe parem kallas юлӧн веськыд берегыс;
parema käe reegel веськыд ки правилӧ
ratas <ratas r'atta ratas[t -, ratas[te r'atta[id 07 s>
1. кӧлеса, гӧгыль
♦
ajaratas кад кӧлеса;
esiratas водз кӧлеса;
ratastel v ratastega tugitool гӧгыля креслӧ
2. kõnek jalgratas велосипед
♦
käib rattaga leiba ostmas ветлӧ велосипедӧн няньла
surm <s'urm surma s'urma s'urma, s'urma[de s'urma[sid & s'urm/i 22 s> organismi elutegevuse lakkamine кулӧм, кувсьӧм ► sama päritoluga sama päritoluga koolma; сурым
♦
enneaegne surm кадысь водз кувсьӧм;
loomulik surm пӧрысьла кулӧм;
must surm чума, сьӧд сурым;
surma kartma кулӧмысь повны
süli <süli süle süle s'ülle, süle[de süle[sid 20 s>
1. kellegi v millegi ümber välja sirutatud käsivarte ja keha eespoolse ülaosa vaheline ruum
♦
ema võttis v tõstis lapse sülle мамыс босьтіс кагасӧ моздорас;
tõi puid sülega tuppa моздорас пыртіс керкаас пес
2. hrl istumisel: rüpp водз
♦
laps ronis isa[le] sülle кагаыс кавшасис батьыслы водзас;
tuleb tegutseda, mitte istuda, käed süles колӧ мыйкӧ вӧчны, не пукавны кыккирудз
3. piltl rüpp, põu пытшкӧс
♦
mullasüli му пытшкӧс, му гырк;
öö võttis põgenikud oma sülle войыс босьтіс пышйысьясӧс ас пытшкас
tulema <tule[ma t'ull[a tule[b t'ul[dud, tul[i tul[ge tull[akse 36 v>
1. lähenedes liikuma локны
♦
tuleb aeglaselt ньӧжйӧ локтӧ;
tule minu juurde! лок ме дорӧ!;
õnnetus ei jää tulemata piltl неминучаысь не мынны, шог суас
2. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama петны
♦
haavast hakkas verd tulema дойсьыс пондіс вир петны
3. saabuma, pärale v kätte jõudma воны; tulevikus toimuma лоны
♦
külalised tulevad kella viieks гӧсьтъяс воасны вит час кежлӧ;
und ei tule ун оз лок
4. tekkima, ilmuma, sugenema
♦
laubale tulid higipiisad кымӧсас мыччысисны ньылӧм войтъяс;
tal tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub сылы лоис окота видзӧдлыны, мый сэні вӧчсьӧ;
jutus tuli vaheaeg сёрни коставліс;
see sõna on tulnud kreeka keelest тайӧ кывйыс воӧма грек кывйысь
5. da-infinitiiviga: vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama ковны; tulevikus ja minevikus ковмыны
♦
homme tuleb meil vara tõusta аски миян ковмас водз чеччыны;
heina ajal tuli abilisi palgata турун пуктігӧн ковмис отсасьысьясӧс медавны;
sind tuleb alati oodata тэнӧ век колӧ виччыны
6. osutab millelegi tulevikus toimuvale лоны
♦
siia tuleb uus maja тані лоас выль керка
tähtaeg <+'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s> määratud ajavahemik индӧм кад, урчитӧм кад, срок; määratud ajahetk индӧм кадколаст, урчитӧм кадколаст
♦
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
tähtajaks индӧм кад кежлӧ;
tähtaeg on möödunud индӧм кад колис
vara1 <vara adv>
1. водз
♦
vara hommikul водз асывнас
2. enne tavalist, määratud aega, enneaegu, aegsasti водз
♦
vara vananenud naine водз пӧрысьмӧм нывбаба
varahommik <+hommik hommiku hommiku[t -, hommiku[te hommiku[id 02 s> водз асыв
varajane <varajane varajase varajas[t varajas[se, varajas[te varajas/i 12 adj>, ka varane
1. водз
♦
varajane hommik водз асыв
2. [liiga] vara tulnud, enneaegne водз
♦
varajane surm водз кулӧм
3. varakult valmiv v valminud водз воан
♦
varajane kartul водз воан картупель
varakult <varakult adv>
1. varajasel kellaajal водз
♦
ärkab varakult садьмӧ водз
2. enne tavalist, määratud aega водз; aegsasti водзвыв
♦
kevad saabus varakult тулысыс воис водз;
töö tegi varakult vanaks уджыс водз пӧрысьмӧдіс;
kõik paremad kohad olid varakult broneeritud став бур местасӧ водзвыв бронируйтісны
varem <varem adv; varem varema varema[t -, varema[te varema[id 02 adj> adv varemalt, varemini, enne водз, водзджык
♦
kolm päeva varem куим лун водз;
mida varem, seda parem мыйӧн водз[джык], сійӧн бур[джык];
varem või hiljem коркӧ, коркӧ-некоркӧ
äratama <ärata[ma ärata[da ärata[b ärata[tud 27 v>
1. virguma panema, üles ajama садьмӧдны, чуксавны
♦
ärata mind hommikul vara садьмӧд менӧ асывнас водз
2. ärksaks muutma, teadvusele tooma садьӧ вайӧдны; mingit tunnet, suhtumist esile kutsuma кыпӧдны, чужтыны
♦
patsienti hakati minestusest äratama пациентӧс босьтчисны садяс вайӧдны;
raamat äratas tähelepanu небӧгыс чужтіс интерес
üles tõusma
1. lamamast, istumast jalule, püsti сувтны
♦
kukkusin, ent tõusin kohe üles уси, но пыр жӧ сувті
2. magamast ärkvele чеччыны
♦
suvel tõusti vara üles гожӧмнас сувтісны водз
