[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим

aastakümme <+kümme k'ümne kümme[t -, k'ümne[te k'ümne[id 05 s> дас во
♦
aastakümneid tagasi уна дас во сайын;
19. sajandi viimasel aastakümnel XIX нэмся бӧръя дасӧд вонас;
õde õpetab lapsi juba kolm aastakümmet чойӧй комын во нин челядьӧс велӧдӧ

aastapäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> {кутшӧмкӧ лоӧмторсянь кымынкӧ} во тыран лун, {кодлыкӧ, мыйлыкӧ кымынкӧ} во тырӧм, {ӧти либӧ унджык во сайся лоӧмторлӧн} лун
♦
pulma-aastapäev кӧлысь лун, гӧтрасян лун, верӧс сайӧ петан лун;
{kelle} surma-aastapäev {кодлӧнкӧ} кулан луныс;
{mitmes} sünniaastapäev {кодлӧнкӧ} чужӧмсянь {кымынкӧ} во тыран лун;
{mille} asutamise aastapäev {мыйкӧ} панан лун, {мыйкӧ} восьтан лун;
koor tähistab oma kümnendat aastapäeva хор пасйӧ дас во тырӧмсӧ;
koori kümnenda aastapäeva kontsert хорлӧн дас во тыран лунся концерт, хорлӧн дас во тырӧмлы сиӧм концерт

aastavahetus <+vahetus vahetuse vahetus[t vahetus[se, vahetus[te vahetus/i 11 s> aastalõpp, vana-aastapäev во пом, Выль волы паныда рыт, Выль во рытъя; aastaalgus во панас
♦
aastavahetuse pidulikkus Выль вося кыпыдлун;
veetsime aastavahetuse sõprade pool Выль воасим ёртъяс ордын, Выль восӧ паныдалім ёртъяс ордын

ajavahemik <+vahem'ik vahemiku vahem'ikku vahem'ikku, vahemik/e & vahem'ikku[de vahem'ikk/e & vahem'ikku[sid 25 s> кадколаст, кост, коласт
♦
mõneaastane ajavahemik некымын во [кузя] кост;
kolmeaastane ajavahemik куим во [кузя] кост;
ajavahemikus 1980-1986 1980-ӧд восянь 1986-ӧд воӧдз;
kahe kongressi vaheline ajavahemik кык конгресс кост

algama <'alga[ma ala[ta 'alga[b ala[tud 29 v>
1. algust saama заводитчыны
♦
algas uus aasta заводитчис выль во;
õppeaasta on juba alanud велӧдчан воыс заводитчис нин;
algasid läbirääkimised заводитчис сёрнитчӧм;
millest tüli algas? мыйсянь пинясьӧмыс заводитчис?;
teisel pool teed algab mets туй мӧдарас заводитчӧ вӧр
2. alustama заводитны
♦
uut elu algama выль олӧм заводитны;
tuleb uuesti v otsast alata колӧ выльысь заводитны;
alates esimesest jaanuarist январ медводдза лунсянь, первой январсянь

algul <'algul adv, postp>
1. adv esialgu первойсӧ
♦
algul oli raske, aga pärast harjusin ära первойсӧ вӧлі сьӧкыд, но сэсся велалі;
algul ei märganud seda keegi первойсӧ тайӧс некод эз казяв
2. postp [gen] millegi alguses заводитчигӧн
♦
aasta algul во заводитчигас;
romaani algul роман заводитчигас

algus <'algus 'alguse 'algus[t 'algus[se, 'algus[te 'algus/i & 'alguse[id 11 & 09 s> заводитчӧм, заводитӧм, панас, водз
♦
hea algus бур панас;
täpne algus стӧч заводитӧм;
ebaõnnestunud algus артмытӧм панас;
elu algus олӧм заводитчӧм;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
alguses первойсӧ;
sajandi alguses нэм заводитчигӧн;
alguseks панас туйӧ;
algusest lõpuni водзсяньыс помӧдзыс;
õppeaasta algusest peale велӧдчан во заводитчӧмсянь;
kooli alguseni jääb veel kaks nädalat школа заводитчытӧдз кык вежон на кольӧ;
{millest} algust saama {мыйсянь} заводитчыны;
{millega} algust tegema {мый} заводитны

aruanne <+anne 'ande anne[t -, anne[te 'ande[id 06 s> отчёт, отчитайтчӧм
♦
kirjalik aruanne гижӧда отчёт;
suuline aruanne устнӧй отчёт;
asjalik aruanne прамӧй отчёт;
aastaaruanne вося отчёт;
koondaruanne ӧтвывтан отчёт;
kuuaruanne тӧлысся отчёт;
tööaruanne удж йылысь отчёт;
õppeaasta aruanne велӧдчан во йылысь отчёт;
saadiku aruanne valijatele депутатлӧн бӧрйысьысьяс водзын отчитайтчӧм;
aruannet nõudma отчёт корны;
aruannet koostama отчёт лӧсьӧдны;
aruannet esitama отчёт сетны;
koosolekul kuulati ära aruanne собранньӧ дырйи лои кывзӧма отчёт

eelmine <'eelmine 'eelmise 'eelmis[t 'eelmis[se, 'eelmis[te 'eelmis/i & 'eelmise[id 12 & 10? adj> колян, кольӧм, воддза
♦
eelmisel nädalal кольӧм вежоннас;
eelmisel aastal колян во[нас];
eelmisel korral колянысьсӧ;
tema uus romaan ei jää alla eelmisele сылӧн выль романыс воддзасьыс абу лёкджык

eest <'eest adv, postp> vt ka ees, ette
1. adv eestpoolt, esiküljelt
♦
eest tõusis suitsu водзын кыпӧдчис тшын;
eest ja tagant водзсянь и бӧрсянь;
ta on rivis eest kolmas визяс сійӧ водзсяньыс коймӧд;
mantlihõlmad on eest lahti пальто пӧлаыс водзтіыс восьса
2. adv ära, küljest ära, eemale
♦
ema võttis põlle eest мам пӧрччис водздӧрасӧ;
nööp tuli eest кизьыс орис;
jooksin venna eest ära пышйи вокысь;
mine eest! кеж!
3. postp [gen] eestpoolt, esiküljelt, möödumise kohta водзті; lähtekoha kohta водзсянь
♦
läks maja eest mööda муніс керка водзті;
hääled kostsid kaupluse eest гӧлӧсъяс кылісны лавка водзсянь;
pühkisin natuke trepi eest чышкышті кильчӧ водзті;
särk on rinna eest verine дӧрӧмыс морӧсладортіыс вирӧсь
4. postp [gen] ära, küljest ära, eemale
♦
särgi eest tuli nööp ära дӧрӧмысь орис кизь;
võtsin käe silmade eest вешті киӧс син водзысь;
võta võti ukse eest ära кыскы ключсӧ ӧдзӧс томансьыс
5. postp [gen] kelle-mille vältimist, kellest-millest varjatud, kaitstud -ысь
♦
ta püüab end minu eest kõrvale hoida сійӧ меысь сайласьӧ;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!;
ta on halb inimene, hoia end tema eest сійӧ лёк морт, видзчысь сыысь;
ma ei varja sinu eest midagi ме нинӧм тэысь ог дзеб;
põlde tuli kaitsta üleujutuste eest муяс коліс видзны ойдӧмысь
6. postp [gen] kelle-mille asemel, kellega-millega võrdselt пыдди, туйӧ
♦
mine minu eest мун ме пыдди;
maksan ka sinu eest ме мынта тэысь тшӧтш;
alustass oli tuhatoosi eest пепельнича туйӧ вӧлі блюд;
töötab kahe eest уджалӧ кык пыдди
7. postp [gen] varem, teatud aeg tagasi сайын
♦
viie aasta eest вит во сайын;
see juhtus mõne minuti eest тайӧ вӧлі некымын минут сайын
8. postp [gen] mille väärtuses, mille vastu, mille tasuks, vastutasuks -ысь
♦
andis kauba poole hinna eest сетіс тӧварсӧ джын донсьыс;
aitäh eest ei saa midagi аттьӧсьыд нинӧм он босьт;
hea töö eest premeerima бур уджысь премируйтны;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь;
mille eest teda karistati? мыйысь сійӧс мыждісны?

elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!

hulk <h'ulk hulga h'ulka h'ulka, h'ulka[de h'ulka[sid & h'ulk/i 22 s>
1. kogus лыд; määr ыджда
♦
arvutu hulk лыд ни тшӧт;
tohutu hulk зэв уна;
aasta keskmine sademete hulk лым-зэрлӧн вогӧгӧрся шӧркоддьӧм лыд;
tasutakse vastavalt töö hulgale мынтасны уджлӧн ыджда серти
2. suur arv v kogus уна
♦
rahvahulk уна йӧз;
hulga peale saime poisist jagu унанад вермим зонтӧ;
ma pole teda hulgal ajal näinud ме сійӧс дыр кад чӧж эг аддзыв;
see juhtus hulga aastate eest тайӧ вӧлі уна во сайын

iga2 <iga iga iga & iga[t -, - - 17 pron, s>
1. pron üks omataoliste hulgast быд
♦
iga inimene быд морт;
igal aastal быд во;
iga aastaga быд воӧн;
iga jumala päev быд лун;
iga kahe tunni järel v tagant быд кык час мысти;
igal pool быдлаын;
iga hetk nutma puhkemas пырысь-пыр бӧрддзас;
iga sõna uskuma быд кывлы эскыны
2. pron üks erinevate hulgast быд, кӧть кутшӧм
♦
igal ajal кӧть кор;
igal viisil быд ног;
igaks juhuks гашкӧ, ковмас;
igas suunas быдланьӧ

jooksul <jooksul postp [gen]> vältel, keskel чӧж
♦
aja jooksul мыйкӧ дыра мысти;
aasta jooksul во чӧж, вобыд;
nädala jooksul вежон чӧж;
suve jooksul гожӧм чӧж, гожӧмбыд;
kogu elu jooksul олӧмбыд

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kaks <k'aks kahe k'ahte & k'aht k'ahte, k'ahte[de k'ahte[sid 22 num, s> num põhiarv кык ► sama päritoluga sama päritoluga kaks
♦
kakskümmend kaks кызь кык;
kaks kolmandikku кык коймӧд пайыс;
kaks tuhat кык сюрс;
kell kaks кык час;
kell on kolmveerand kaks кадыс дас вит минут мысти куим час;
kaks aastat кык во;
kaks venda кык вок;
kahed prillid кык ӧчки;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
kaks korda vähem кык пӧв этшаджык;
kahe sammu kaugusel кык воськов сайын;
{mida} kaheks tükiks lõikama шӧри вундыны, кык пельӧ вундыны;
tee hargnes kaheks туйыс вожаліс

keerutama <keeruta[ma keeruta[da keeruta[b keeruta[tud 27 v>
1. keerlema panema, korduvalt keerama бергӧдлыны; ennast бергавны; keerdu ajama гартны
♦
ratast keerutama кӧлеса бергӧдлыны;
nööri keerutama гез гартны;
tüdruk keerutas end kaua peegli ees ныв дыр бергаліс рӧмпӧштан водзын
2. ringe v keerde tegema бергавны
♦
pea kohal keerutas kull юр весьтын бергаліс кутш
3. rulli v rõngasse keerama гаровтны
♦
eit keerutas pähe juuksekrunni пӧч гаровтіс юрсисӧ балябӧжас [тутурӧ]
4. piltl jutuga laveerima мудеравны; juttu heietama кузя висьтавны
♦
räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! висьтав, кыдзи вӧлі, эн мудерав!;
kõneleja keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki сёрнитысьыс кузя висьтасис, а сюрӧсӧдзыс эз и во

kestma <k'est[ma k'est[a kesta[b keste[tud, k'est[is k'est[ke 34 v> vältama, jätkuma кыссьыны; püsima лоны
♦
pidu kestis hommikuni гажӧдчисны асылӧдзыс;
vihmasadu kestis terve öö зэрис войбыд;
sõda oli kestnud juba aastaid войнаыс кыссис уна во нин

kogu1 <kogu pron> став, дзонь
♦
kogu aasta jooksul дзонь во чӧж;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
kogu maailmas став мирас;
õnnitlen sind kogu südamest сьӧлӧмсянь тэнӧ чолӧмала

kolm <k'olm kolme k'olme k'olme, k'olme[de k'olme[sid & k'olm/i 22 num, s> num põhiarv куим ► sama päritoluga sama päritoluga kolm
♦
kolmkümmend kolm комын куим;
kolm aastat куим во;
kolm korda kolm on üheksa куимысь куим лоӧ ӧкмыс;
buss number kolm siin ei peatu коймӧд номера автобус татчӧ оз сувтлы

kolmas <kolmas kolmanda kolmanda[t & kolma[t -, kolmanda[te kolmanda[id 02 num> коймӧд
♦
kolmas aasta коймӧд во;
kolmas nädal коймӧд вежон;
kolmanda klassi õpilane коймӧд класса велӧдчысь

kümme <kümme k'ümne kümme[t -, k'ümne[te k'ümne[id 05 num, s> num põhiarv дас
♦
kolm korda kümme on kolmkümmend куимысь дас лоӧ комын;
kümme aastat дас во;
buss number kümme дасӧд номера автобус

läbi <läbi prep, postp, adv>
1. adv; prep [gen]; postp [gen] millegi kaudu, vahelt, keskel[t] пыр
♦
räägib läbi nina ныр пырыс сёрнитӧ
2. adv algusest lõpuni, kogu ulatuses
♦
luges raamatu läbi лыддис небӧгсӧ помӧдзыс
3. postp [nom], postp [gen]; prep [nom], prep [gen] kogu ajavahemiku kestel чӧж
♦
eile sadas päev läbi тӧрыт лунтыр зэрис;
lapsed olid suvi v suve läbi maal челядь гожӧмбыд вӧліны сиктын;
siin saab aasta läbi v läbi aasta suusatada тані позьӧ во чӧж исласьны лыжиӧн;
ööd ja päevad läbi лун и вой
4. adv väljendab millegi terviklikkuse katkestamist, katki, tarvitamiskõlbmatuks, otsa(s), ka ajaliselt
♦
nööri läbi lõikama гез вундыны;
raha on läbi сьӧм бырис

madrus <madrus madruse madrus[t -, madrus[te madruse[id 09 s> laeva meeskonna liige; sõj sõjalaevastiku reakoosseisu liige, auaste sõjalaevastikus матрос
♦
sõitis mitu aastat madrusena merd некымын во матросаліс

meelde tulema тӧд вылӧ воны
♦
onutütre nimi ei tulnud kohe meelde воча чойлӧн нимыс пырсӧ тӧд вылӧ эз во

millalgi <millalgi adv>
1. kunagi, mingil ajal minevikus коркӧ
♦
millalgi aasta või paar tagasi коркӧ во ли кык сайын
2. mitte kunagi, iialgi некор
♦
ta ei olnud millalgi haige сійӧ некор эз висьлы

mistõttu <+t'õttu adv>
1. mille pärast, mille tõttu мыйла, мый понда
♦
mistõttu ta tulemata jäi? мыйла сійӧ эз лок?
2. kõrvallause alguses мыйла, мый понда
♦
ütle, mistõttu vili ikaldus висьтав, мыйла няньыс эз во

mullu <mullu adv> möödunud aastal кольӧм во, колян во
♦
see oli mullu kevadel тайӧ вӧлі кольӧм во тулыснас

neli <neli nelja n'elja n'elja, n'elja[de n'elja[sid & n'elj/u 24 num, s> num põhiarv нёль ► sama päritoluga sama päritoluga neli
♦
nelikümmend neli нелямын нёль;
neli aastat нёль во;
istuge trammile [nr] neli сӧлӧй нёльӧд номера трамвайӧ

pikkune <p'ikkune p'ikkuse p'ikkus[t p'ikkus[se, p'ikkus[te p'ikkus/i & p'ikkuse[id 12 & 10 adj (hrl liitsõna järelosa)>
1. ruumiliselt кузя
♦
meetripikkune метра кузя
2. kasvult кузя
♦
minupikkune ме кузя;
poeg on juba peaaegu isa pikkune пиыс пӧшти бать кузяыс нин
3. ajaliselt кузя
♦
kolme aasta pikkune куим во кузя

pink <p'ink pingi p'inki p'inki, p'inki[de p'inki[sid & p'ink/e 22 s>
1. iste лабич
♦
valgeks värvitud puust pink еджыдӧн краситӧм пу лабич
2. kooli- парта
♦
istusime temaga seitse aastat ühes pingis сизим во пукалім сыкӧд ӧти парта сайын

poolaasta <+'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> во джын
♦
esimese poolaasta töötulemused первой во джынся уджлӧн результатъяс

pärast <pärast postp, prep, adv>
1. postp [gen]; prep [part] järel, möödudes мысти; millest ajaliselt hiljem, peale mida бӧрын
♦
aasta pärast во мысти;
kell on viie minuti pärast üks кадыс вит минут мысти кык [лоас];
pärast tunde jätma урокъяс бӧрын кольӧдны;
pärast meid tulgu või veeuputus! миян бӧрын мед кӧть ойдас
2. postp [gen] mille tõttu, mille eest, mis põhjusel вӧсна, понда
♦
võistlus esikoha pärast первой места вӧсна вермасьӧм;
kosis rikka lese tema raha pärast кораліс озыр дӧваӧс сьӧм радиыс;
istub varguse pärast kinni гусясьӧмысь пукалӧ
3. adv hiljem, edaspidi, seejärel бӧрнас, сэсся
♦
hommikul paistis päike, pärast hakkas sadama асывнас вӧлі шондіа, сэсся зэрмис;
pärast näeme! бӧрнас аддзысям!

rahu <rahu rahu rahu -, rahu[de rahu[sid 17 s; rahu adv>
1. riikide vahekord, kus kumbki riik ei rakenda teise suhtes vägivalda мир, ури, сӧгласӧн олӧм
♦
rahu kestis 30 aastat ури вӧлі 30 во;
see juhtus rahu ajal тайӧ лоис мир кадӧ
2. rahulikkus, meelerahu, vaenu puudumine, leplikkus спокой, ӧтсӧглас
♦
perekondlik rahu семъя костын ӧтсӧглас;
ta ei saanud enne rahu, kui ... сійӧ эз ӧвсьы, кытчӧдз ...
3. rahulik ümbrus, häirimata olukord лӧнь, спокой; vaikus чӧв-лӧнь
♦
igavene rahu кулӧм;
öörahu войся чӧв-лӧнь;
hambavalu ei anna rahu пинь висьӧм спокой оз сет

seekordne <+k'ordne k'ordse k'ordse[t -, k'ordse[te k'ordse[id 02 adj> seekord, käesoleval juhul esinev, toimuv ӧнія
♦
eelmine kongress toimus kaks aastat tagasi, seekordne tuleb kokku tänavu oktoobris колян конгрессыс вӧлі кык во сайын, ӧніяыс лоас таво октябрын

sündinu <s'ündinu s'ündinu s'ündinu[t -, s'ündinu[te s'ündinu[id 01 s>
1. see, kes on sündinud чужӧм
♦
vastsündinu пузчужӧм;
läinud aasta viimane sündinu oli poiss кольӧм во бӧръянас чужис зонка
2. toimunu, juhtunu лоӧмтор
♦
ta ei lausunud teistele sündinust sõnagi лоӧмтор йывсьыс сійӧ мукӧдыслы нинӧм эз висьтав

tagasi <tagasi adv; tagasi postp [nom], postp [part]>
1. adv liikumise vastassuunas бӧрлань, бӧрвыв, бӧрӧ; lähtekohta бӧр
♦
astu samm tagasi воськовт бӧрлань;
kella tuleb tagasi keerata часісӧ колӧ бӧрӧ бергӧдны;
hüüa lapsed tagasi чукӧст челядьсӧ бӧр
2. adv näitab millegi üleminekut endisele omanikule бӧр
♦
anna mu raamat tagasi вай меным небӧгӧс бӧр
3. adv reaktsioonina, vastusena mingile tegevusele воча
♦
ta ei viruta kunagi tagasi сійӧ воча некор оз варт
4. postp [nom], postp [part] teatud ajavahemik mineviku suunas сайын
♦
see juhtus aasta tagasi тайӧ вӧлі во сайын;
aastaid tagasi уна во сайын

tekkima <t'ekki[ma t'ekki[da teki[b teki[tud 28 v; t'ekki[ma t'ekki[da t'ekki[b t'ekki[tud 27 v>
1. algust saama, kujunema, moodustuma лоны, артмыны, чужны, пансьыны
♦
elu tekkis Maal miljardeid aastaid tagasi олӧмыс Му вылын чужис уна миллиард во сайын;
poiste vahel tekkis sõnavahetus зонъяс костын пансис вен
2. märkamatult, ootamatult ilmuma мыччысьны, артмыны, лоны
♦
lauale tekkis pudel konjakit пызан вылын лоис коньяк сулея

tellimus <t'ellimus t'ellimuse t'ellimus[t t'ellimus[se, t'ellimus[te t'ellimus/i 11 s> заказ; ajalehtede, ajakirjade гижсьӧм
♦
aastatellimus во кежлӧ гижсьӧм;
kiirtellimus ӧдйӧа заказ;
siin vormistatakse ajalehtede-ajakirjade tellimusi тані гижӧдӧны газет-журнал вылӧ

täituma <t'äitu[ma t'äitu[da t'äitu[b t'äitu[tud 27 v>
1. täis saama, täis minema; abstraktselt тырны
♦
auk täitus veega гуран тырис ваӧн;
täitus sada aastat ülikooli asutamisest университет панӧмсянь тырис сё во
2. täide minema збыльмыны, олӧмӧ пӧрны
♦
täitumata soovid збыльмытӧм кӧсйӧмъяс

unustus <unustus unustuse unustus[t unustus[se, unustus[te unustus/i 11 s> вунӧдӧм
♦
eneseunustus ас йылысь вунӧдӧм;
aastakümneid unustuses olnud leiutis уна дас во кежлӧ вунӧдлӧм думыштӧмтор

uus <'uus uue 'uu[t 'uu[de, uu[te 'uus[i 14 adj, s>
1. adj hiljaaegu valminud, loodud v omandatud, vähe kasutatud выль ► sama päritoluga sama päritoluga uus
♦
uus erakond выль партия, выль ютыр;
uus sild выль пос
2. adj kellegi kohta: alles lühikest aega tegutsenud выль
♦
uus kolleeg выль уджъёрт, выль коллега
3. adj senisele järgnev, järjekordne выль
♦
uus õppeaasta выль велӧдчан во
4. s tänapäeva kuuluv, värske
♦
uue võitlus vanaga выльыслӧн вермасьӧм важыскӧд

uusaasta <+'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> 1. jaanuar Выль во лун, 1 январ

vahele <vahele postp; vahele adv>
1. postp [gen]; adv ruumiliselt millegi vahemikku костӧ
♦
puges seina ja kapi vahele пырис стенма-шкапа костӧ
2. postp [gen]; adv ajaliselt millegi vahemikku костӧ
♦
nende sündmuste vahele jääb kaks aastakümmet тайӧ кык лоӧмтор костас кызь во
3. postp [gen]; adv osutab suhtele, vahekorrale, millegi hulka, sekka костӧ
♦
jäägu see jutt meie vahele мед миян сёрниным йӧзӧ оз пет

vananema <vanane[ma vanane[da vanane[b vanane[tud 27 v>
1. vanaks v vanemaks jääma пӧрысьмыны
♦
vananeb iga aastaga воысь во пӧрысьмӧ;
ta on pisut vananenud cійӧ пӧрысьмыштӧма
2. iganema, aeguma важмыны
♦
uudised vananevad kiiresti выльторъяс ӧдйӧ важмӧны

vastu võtma
1. pakutavat oma valdusse v kasutusse võtma, koosseisu lülitama босьтны, примитны
♦
gümnaasium võtab vastu uusi õpilasi гимназияӧ босьтӧны выль велӧдчысьясӧс
2. kedagi teat eesmärgil enda poole lubama примитны
♦
advokaat võtab vastu reedeti адвокат примитӧ пекничаясӧ
3. heaks kiitma, nõustuma
♦
ettepanek võeti vastu вӧзйӧмсӧ примитісны;
võttis vastu muhamedi usu пыртчис исламӧ;
sekretär võtab kõnesid vastu секретар вочавидзӧ телефон вылӧ
4. millegi saabumist pidulikult tähistama паныдавны, пасйыны
♦
uut aastat võeti vastu ilutulestikuga выль во паныдалісны фейерверкӧн

vastuvõtmine <+v'õtmine v'õtmise v'õtmis[t v'õtmis[se, v'õtmis[te v'õtmis/i & v'õtmise[id 12 & 10? s>
♦
sünnituse vastuvõtmine кага вайигӧн гӧгинялӧм;
seltsi liikmeks vastuvõtmine котырӧ босьтӧм, котырӧ примитӧм;
uue aasta vastuvõtmine выль во пасйӧм

vältel <v'ältel postp [gen]> kestel, jooksul чӧж
♦
viimase aasta vältel бӧръя во чӧж;
terve suve vältel ei sadanud гожӧм чӧж эз зэрлы