[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

arutama <aruta[ma aruta[da aruta[b aruta[tud 27 v> видлавны, мӧвпъясӧн юксьыны
♦
tööplaani arutama уджалан план видлавны;
seda küsimust tuleb rahulikult arutada тайӧ юалӧмсӧ колӧ лӧня видлавны;
neid probleeme tuleks koosolekul arutada тайӧ проблемаяссӧ коліс эськӧ видлавны собранньӧ вылын;
asja kohtulikult arutama делӧсӧ ёрдын видлавны;
mis siin arutada, kõik on selge мый тан видлавнысӧ, ставыс ясыд;
arutasin kaua, millest rääkida дыр мӧвпалі, мый йылысь висьтавны

arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти

avaldama <avalda[ma avalda[da avalda[b avalda[tud 27 v>
1. väljendama петкӧдлыны; esitama, välja ütlema висьтавны; teatama, teatavaks tegema юӧртны, висьтавны
♦
lugupidamist avaldama пыдди пуктӧм петкӧдлыны;
tänu avaldama аттьӧавны;
lahkunu omastele kaastunnet avaldama кулӧмалӧн матыс рӧдвужлысь шогсӧ юкны;
kahtlust avaldama ыдъясьны;
lootust avaldama лача кутны;
oma tundeid avaldama сьӧлӧмкылӧм петкӧдлыны;
valitsuse määrust avaldama веськӧдлан котырлысь шуӧмсӧ юӧртны;
oma arvamust avaldama ассьыд чайтӧмтӧ висьтавны;
oma mõtteid avaldama ассьыд мӧвпъястӧ висьтавны;
avaldan sulle saladuse висьтала тэныд гусятор
2. publitseerima йӧзӧдны
♦
ta on avaldanud kümme romaani сійӧ йӧзӧдӧма дас роман;
avaldamata käsikirjad йӧзӧдлытӧм кипом гижӧдъяс
3. ilmutama, osutama тӧдчыны
♦
vaenlane avaldas vastupanu вӧрӧг водзсасис;
ta nägu avaldas imestust чужӧмас тӧдчис шензьӧм;
ta avaldab end muusikas сійӧ петкӧдлӧ асьсӧ музыкаын;
müra avaldab kahjulikku mõju tervisele шумыс лёк боксянь тӧдчӧ дзоньвидзалун вылӧ

edasi andma üle andma сетны; saatma мӧдӧдны; sõnadega висьтавны; teisendatult väljendama петкӧдлыны, висьтавны
♦
tervitusi edasi andma чолӧм мӧдӧдны;
oma kogemusi noortele edasi andma ассьыд сямтӧ томуловлы сетны;
{mida} põlvest põlve edasi andma кӧленаысь кӧленаӧ сетны;
kontsert anti raadios ja televisioonis edasi концертсӧ сетісны радио да телевидение пыр;
seda on raske sõnadega edasi anda тайӧс сьӧкыд висьтавны кывйӧн;
oma elamusi ning tundeid värsivormis edasi andma ассьыд мыйшасьӧмъястӧ да сьӧлӧмкылӧмъястӧ кывбурӧн петкӧдлыны

ennustama <ennusta[ma ennusta[da ennusta[b ennusta[tud 27 v> водзвыв висьтавны; kindlail andmeil ette arvama водзвыв висьтавны; käelt, kaartidelt тунавны
♦
tulevikku ennustama водзӧ лоанасӧ висьтавны;
tähtede järgi ennustama кодзувъяс серти тунавны;
ilma ennustama поводдя водзвыв висьтавны;
pilved ennustasid vihma кымӧръяс кайтісны зэр;
käe järgi ennustama ки серти тунавны;
mustlane ennustas talle head elu чиган туналіс сылы бур олӧм

esitama <esita[ma esita[da esita[b esita[tud 27 v>
1. väljendama висьтавны; avaldama висьтавны; esile v ette tooma сетны
♦
oma mõtteid esitama ассьыд мӧвпъяс висьтавны;
küsimust esitama юавны;
esitasin oma seisukoha висьталі ассьым видзӧдласӧс;
väljaandes on esitatud populaarsemad muinasjutud йӧзӧдӧмторъяс сетӧма медся паськыда бергалан мойдъяссӧ;
esita oma argumendid висьтав ассьыд аргументъястӧ;
esitatud andmetest nähtub, et ... сетӧм мыччӧдъяссьыс тӧдчӧ, мый...
2. otsustamiseks v kontrollimiseks ette näitama петкӧдлыны; midagi kirjalikku üle v sisse andma сетны
♦
nimekirja esitama лыддьӧг сетны;
aruannet esitama отчёт сетны;
arvet esitama тшӧт сетны;
pretensioone esitama претензияӧн шыӧдчыны;
kaebust esitama норасьӧм сетны;
avaldust esitama шыӧдчӧм сетны
3. edutamiseks vms ette panema вöзйыны
♦
oma kandidatuuri esitama ассьыд кандидатура вӧзйыны
4. kuulajas-, vaatajaskonnale esinema
♦
tantsu esitama йӧктыны;
klaveril esitama пианиноӧн ворсны;
luuletust esitama кывбур лыддьыны

ette ütlema шӧпкӧдны, ньӧжйӧник висьтавны

igaüks <+'üks ühe 'ühte 'ühte, - - 22 pron>
1. igamees быд, быдӧн
♦
igaüks meist ми пӧвстысь быдӧн;
igaühele üks raamat быдӧнлы ӧти небӧг;
igaühega eraldi rääkima быдӧнлы торйӧн висьтавны
2. ükskõik kes быдӧн, кӧть коді
♦
igaüks meist ми пӧвстысь кӧть коді;
sellega tuleb igaüks toime тайӧс кӧть коді вермас вӧчны

ilm <'ilm ilma 'ilma 'ilma, 'ilma[de 'ilma[sid & 'ilm/u 22 s> atmosfääri olek поводдя
♦
halb ilm лёк поводдя;
hirmus ilm шуштӧм поводдя;
kole ilm лёк поводдя;
muutlik ilm вежласяна поводдя;
niiske ilm уль поводдя;
pilves ilm кымӧра поводдя;
vastik ilm мустӧм поводдя;
vilu ilm ыркыд поводдя;
heinailm турун пуктан поводдя;
sügisilm арся поводдя;
ilma ennustama поводдя водзвыв висьтавны;
ilm läks halvaks поводдя торксис;
ilm muutub поводдяыс вежсьӧ;
ilmad paranesid поводдя мичаммис;
küll on alles [koera]ilm! kõnek но и поводдя!

ilmutama <ilmuta[ma ilmuta[da ilmuta[b ilmuta[tud 27 v>
1. tegude v olekuga midagi avaldama, üles v välja näitama петкӧдлыны, мыччӧдлыны; sõnades avaldama висьтавны
♦
huvi ilmutama интересуйтчыны;
hiilgavaid teadmisi ilmutama зэв бур тӧдӧмлунъяс петкӧдлыны;
rahutust ilmutama майшасьны;
leidlikkust ilmutama писькӧслун петкӧдлыны;
ilmutas raskes olukorras meelekindlust кужис кутчысьны сьӧкыд здукӧ;
mõtet ilmutama мӧвп висьтавны;
soovi ilmutama кӧсйӧм висьтавны
2. trükis avaldama лэдзны
♦
artiklit ajakirjas ilmutama журналын статья лэдзны
3. fot nähtavaks muutma тыдӧдны
♦
filmi ilmutama плёнка тыдӧдны

iseloomustama <+loomusta[ma loomusta[da loomusta[b loomusta[tud 27 v>
1. висьтавны сям йылысь
♦
negatiivselt iseloomustama лёк боксянь висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
tabavalt iseloomustama сидзана висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
üldjoontes iseloomustama ылӧсас висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
teda iseloomustati kui head töötajat сы йылысь висьталісны, кыдз бур уджалысь йылысь
2. kellele v millele iseloomulik olema, millegi poolest erinema торъявны
♦
seda õppurit iseloomustab visadus тайӧ велӧдчысьыс торъялӧ зільлуннас;
iseloomustavad jooned торъялӧмъяс

jutustama <jutusta[ma jutusta[da jutusta[b jutusta[tud 27 v> millestki rääkima висьтавны
♦
muinasjuttu jutustama мойд висьтавны, мойдны;
hommikul jutustas ta mulle oma unenäo асывнас сійӧ висьталіс меным ассьыс вӧтсӧ;
ta käed jutustavad raskest tööst piltl сылӧн киыс висьталӧ сьӧкыд удж йылысь;
mida sa siis meile jutustad? мый нӧ тэ миян висьталан?

kahtlus <k'ahtlus k'ahtluse k'ahtlus[t k'ahtlus[se, k'ahtlus[te k'ahtlus/i & k'ahtluse[id 11 & 09 s> ыдъясьӧм
♦
piinav kahtlus сьӧлӧм майыштан ыдъясьӧм;
kahtlust avaldama ыдъясьӧм висьтавны;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
pole vähimatki kahtlust некутшӧм ыдъясьӧм оз вермы лоны;
hinge sugenes kahtlus сьӧлӧмӧ пырис майшасьӧм

keerutama <keeruta[ma keeruta[da keeruta[b keeruta[tud 27 v>
1. keerlema panema, korduvalt keerama бергӧдлыны; ennast бергавны; keerdu ajama гартны
♦
ratast keerutama кӧлеса бергӧдлыны;
nööri keerutama гез гартны;
tüdruk keerutas end kaua peegli ees ныв дыр бергаліс рӧмпӧштан водзын
2. ringe v keerde tegema бергавны
♦
pea kohal keerutas kull юр весьтын бергаліс кутш
3. rulli v rõngasse keerama гаровтны
♦
eit keerutas pähe juuksekrunni пӧч гаровтіс юрсисӧ балябӧжас [тутурӧ]
4. piltl jutuga laveerima мудеравны; juttu heietama кузя висьтавны
♦
räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! висьтав, кыдзи вӧлі, эн мудерав!;
kõneleja keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki сёрнитысьыс кузя висьтасис, а сюрӧсӧдзыс эз и во

kirjeldama <kirjelda[ma kirjelda[da kirjelda[b kirjelda[tud 27 v> висьтавны, серпасавны
♦
seda ei saa kirjeldada тайӧс он вермы висьтавны

küllap <küllap adv>
1. arvatavasti, nähtavasti кӧнкӧ, тыдалӧ
♦
küllap sa tunned teda тэ, кӧнкӧ, тӧдан сійӧс;
küllap ta tahtis meid üllatada тыдалӧ, сійӧ кӧсйис миянӧс чуймӧдны
2. küll, eks дерт, дерт жӧ
♦
küllap sa tead, aga ei taha öelda дерт жӧ, тэ тӧдан, но он кӧсйы висьтавны

loopima <l'oopi[ma l'oopi[da loobi[b loobi[tud 28 v>
1. viskama, pilduma шыблавны; üksteist шыбласьны
♦
palli loopima мач шыблавны;
loobib kive из шыблалӧ;
nad loopisid üksteist patjadega найӧ шыбласисны юрлӧсъясӧн;
loopis oma rõivad tuba mööda laiali шыблаліс паськӧмсӧ комнат пасьтала
2. piltl raiskama, priiskama койны, шыбласьны (мыйӧнкӧ)
♦
raha loopima сьӧм койны, сьӧмӧн шыбласьны
3. piltl sõnu, väljendeid puistama
♦
tühje sõnu loopima весь сёрнитны, кывкуттӧг висьтавны

mõistagi <m'õistagi adv> iseenesest mõista, arusaadavalt дерт жӧ
♦
mõistagi ei julgenud ta sellest kellelegi rääkida дерт жӧ, та йылысь сійӧ эз лысьт некодлы висьтавны

narr <n'arr narri n'arri n'arri, n'arri[de n'arri[sid & n'arr/e 22 s, adj>
1. s ebamõistlik, iseäralik, tobe inimene йӧй, бӧб; teatris: kloun клоун
♦
igavene narr дзик йӧй;
ära mängi narri эн кикимеритчы, эн йӧйтав;
keegi ei taha teiste silmis narriks jääda некоді оз кӧсйы мукӧд водзын бӧбӧн петкӧдчыны
2. õukonnas: veiderdaja, pajats шут
♦
laadanarr ярмангаса шут
3. adj tobe, lollivõitu йӧй; kentsakas, pentsik, naeruväärne тешкодь, теш петкӧдлан; ebamugav, piinlik лӧсьыдтӧм, яндзим
♦
narr mõte йӧй мӧвп;
narr olukord лӧсьыдтӧм ситуация;
narr on sellest rääkida яндзим та йылысь висьтавны;
nii narri hinna eest ma ei müü татшӧм теш петкӧдлан донысь ме ог вузав

raske <r'aske r'aske r'aske[t -, r'aske[te r'aske[id 01 adj> сьӧкыд; keeruline сьӧкыд
♦
raske kohver сьӧкыд чемодан;
raske aeg сьӧкыд кад;
raske haigus сьӧкыд висьӧм;
raske iseloom сьӧкыд этш;
raske vesi сьӧкыд ва;
raske uni шуштӧм вӧт;
raske ütelda сьӧкыд висьтавны

rääkima <r'ääki[ma r'ääki[da räägi[b räägi[tud 28 v>
1. kõnelema сёрнитны; ütlema, jutustama висьтавны
♦
sosinal rääkima шӧпкӧдны, шӧпкӧдӧмӧн сёрнитны;
räägib läbi nina ныр пырыс сёрнитӧ;
räägi mulle tõtt висьтав меным збыльсӧ
2. mingit keelt v murret oskama v valdama сёрнитны
♦
räägib eesti keeles v eesti keelt сёрнитӧ эст кывйӧн
3. midagi käsitlema v teatama, millestki jutustama, mingis asjas [ümber] veenma висьтавны; vestlema сёрнитны
♦
reisimuljeid rääkima ветлӧм йылысь висьтавны;
raadio rääkis, et ... радио висьталіс, мый ...;
rahvas räägib, et tulevat külm suvi йӧзыс висьталӧны, гожӧмыс пӧ кӧдзыд лоас;
luuletus räägib armastusest кывбурас висьтавсьӧ муслун йылысь

sõnastama <sõnasta[ma sõnasta[da sõnasta[b sõnasta[tud 27 v> midagi sõnadesse panema, sõnades väljendama висьтавны
♦
kui hästi sa oskad oma mõtteid sõnastada! кутшӧм лӧсьыда тэ кужан мӧвпъястӧ висьтавны!

teada andma teatama, informeerima юӧртны, висьтавны
♦
kui abi vajad, anna teada висьтав, ковмас кӧ отсӧг

tervitama <tervita[ma tervita[da tervita[b tervita[tud 27 v>
1. teretama чолӧмасьны, видзаасьны, здоровайтчыны
♦
tervitas mind peanoogutusega чолӧмасис мекӧд юрнас довкнитӧмӧн;
tervitasin kõiki kättpidi ставкӧд киаси
2. tervisi saatma чолӧм висьтавны
♦
tervita minu poolt oma vanemaid висьтав бать-мамыдлы месянь чолӧм

veeretama <veereta[ma veereta[da veereta[b veereta[tud 27 v>
1. edasi-tagasi быгльӧдлыны, гӧгльӧдлыны; ühes suunas быгыльтны, гӧгыльтны
♦
veeretab suurt kivi гӧгльӧдлӧ ыджыд из;
palgid veeretati mäest alla керъяс быгльӧдлісны кыр бӧр
2. ringi ajama, keerutama бергӧдлыны
♦
vokki veeretama печкан машина бергӧдлыны, кока печкан бергӧдлыны
3. piltl kellelegi teisele siirama v lükkama сӧлӧдны
♦
süüd venna peale veeretama мыжсӧ вок вылӧ сӧлӧдны
4. piltl rääkima, heietama кузя висьтавны, лавгыны
♦
veeretas muremõtteid кузя висьталіс шог думъяссӧ;
veeretab laulu лавгӧ-сьылӧ

väljendama <väljenda[ma väljenda[da väljenda[b väljenda[tud 27 v> edasi andma, avaldama петкӧдлыны; välja ütlema висьтавны; ilmutama петкӧдлыны
♦
väljendab oma meelepaha дӧзмӧмсӧ петкӧдлӧ;
püüdke oma mõtteid väljendada võimalikult täpselt видлӧй висьтавны мӧвпъяснытӧ кыдз позьӧ стӧча

ära ütlema
1. keelduma, ise millestki, enesekohane ӧткажитчыны; kellelegi ӧткажитны
♦
lisateenistusest ära ütlema содтӧд нажӧткаысь ӧткажитчыны;
uhke tüdruk ütles kõigile kosilastele ära тшап ныв ӧткажитіс став корасьысьыслы
2. sõnades väljendama, välja ütlema шуны, висьтавны
♦
ma ütlesin kõik otse ära, mis ma temast arvan ме сылы ставсӧ веськыда висьталі. мый ме сы йылысь думайта

üksi <üksi adv>
1. ilma teisteta ӧткӧн; mina üksi ӧтнам; sina üksi ӧтнад; tema üksi ӧтнас; meie üksi ӧтнаным; teie üksi ӧтнаныд; nemad üksi ӧтнаныс; ilma teiste abita v osavõtuta ӧткӧн, ас вынӧн
♦
ihuüksi дзик ӧткӧн;
ta elab üksi сійӧ олӧ ӧтнас
2. ainult, üksnes сӧмын
♦
üksi sinule võin sellest rääkida сӧмын тэныд верма тайӧс висьтавны

ümber jutustama loetut või kuuldut oma sõnadega väljendama ас кывйӧн висьтавны
♦
luuletust on raske ümber jutustada кывбур ас кывйӧн висьтавны сьӧкыд

ümber sõnastama midagi teiste sõnadega väljendama вежыштӧмӧн висьтавны, мӧд ног шуны, мӧд кывъясӧн висьтавны
♦
sõnasta see lause ümber шу тайӧ сёрникузясӧ мӧд ног

ütlema <'ütle[ma ütel[da & 'öel[da 'ütle[b ütel[dud & 'öel[dud 30 v>
1. sõnama, lausuma шуны, висьтавны
♦
ütles kõva häälega oma nime гораа шуис ассьыс нимсӧ;
ütle, miks sa eile koolist puudusid? висьтав, мыйла тэ тӧрыт эн вӧв школаад?
2. mainima, rääkima, seletama шуны, висьтавны
♦
kas te võite öelda, kui palju kell on? ті верманныд шуны, уна-ӧ кадыс?;
minu nimi teile vaevalt midagi ütleb piltl ӧдвакӧ менам нимӧй тіян мыйкӧ висьталас