?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
aabits <aabits aabitsa aabitsa[t -, aabitsa[te aabitsa[id 02 s> анбур, шыпаскуд, азбука, буквар; algteadmised millestki подув
♦
pildiaabits, piltidega aabits серпаса анбур;
käitumise aabits оласног подув;
ladumisaabits кыв тэчан шыпасъяс, кыв тэчан шыпаса анбур;
aabitsa järgi õppima анбур серти велӧдчыны;
ta veerib alles aabitsat сійӧ ӧдва на лыддьысьӧ, сійӧ сӧмын на шыпасъяс йитлӧ
ajakirjanik <+kirjan'ik kirjaniku kirjan'ikku kirjan'ikku, kirjanik/e & kirjan'ikku[de kirjan'ikk/e & kirjan'ikku[sid 25 s> журналист
♦
algaja ajakirjanik журналист уджӧ босьтчысь;
staažikas ajakirjanik стажа журналист;
ajakirjanike kongress журналист[ъяслӧн] конгресс;
ajakirjanikuks õppima журналистӧ велӧдчыны
algkool <+k'ool kooli k'ooli k'ooli, k'ooli[de k'ooli[sid & k'ool/e 22 s> улыс тшупӧда школа
♦
algkoolis õppima улыс тшупӧда школаын велӧдчыны
edasi jõudma водзӧ воны, водзӧ мунны; edu saavutama велавны
♦
porisel teel jõudsime vaevaliselt edasi няйт туйтіыс ми сьӧкыда воим водзӧ;
õpingutes edasi jõudma бура велӧдчыны;
ametiredelil edasi jõudma уджын кыпӧдчыны;
poiss jõuab matemaatikas kehvasti edasi зонмыс математикаысь омӧля велалӧ
edasi-tagasi <+tagasi adv> kord ühes, kord teises suunas ӧтарӧ-мӧдарӧ
♦
edasi-tagasi kõndima ӧтарӧ-мӧдарӧ ветлӧдлыны
harjutama <harjuta[ma harjuta[da harjuta[b harjuta[tud 27 v> treenima тренируйтны, велӧдны; mõnda aega упражняйтчыны, велӧдчыны; muusikapala, osatäitmist репетируйтны, велӧдны; harjumust kasvatama велӧдны
♦
mälu harjutama юрвеж тренируйтны;
klaverit v klaverimängu harjutama пианиноӧн упражняйтчыны;
näitleja harjutab oma osa актёр велӧдӧ ассьыс рольсӧ;
harjutasin end vara tõusma велӧді ачымӧс водз чеччыны
katkestama <katkesta[ma katkesta[da katkesta[b katkesta[tud 27 v> pooleli jätma дугӧдны; lõpetama дугдыны; hetkeks, mõneks ajaks дугӧдлыны
♦
tööd katkestama удж дугӧдны;
õpinguid katkestama велӧдчыны дугдыны
kirglik <k'irgl'ik k'irgliku k'irgl'ikku k'irgl'ikku, k'irglik/e & k'irgl'ikku[de k'irgl'ikk/e & k'irgl'ikku[sid 25 adj>
1. innukas, tuline, äge яр, сьӧлӧмсяньыс (мыйкӧ вӧчысь), ёна радейтысь (мыйкӧ вӧчны)
♦
kirglik jahimees яр вӧралысь;
kirglik suitsetaja яр куритчысь;
kirglik teatriskäija театрӧ ветлыны ёна радейтысь;
{kelle-mille} kirglik austaja сьӧлӧмсяньыс пыдди пуктысь;
tal on kirglik soov õppida сійӧ зэв ёна кӧсйӧ велӧдчыны
2. tundeküllane пӧсь; inimese kohta яр
♦
kirglik armastus пӧсь муслун;
kirglik mees яр мужичӧй
paber <paber paberi paberi[t -, paberi[te pabere[id 02 s>
1. õhuke materjal, leht seda materjali кабала
♦
valge paber еджыд кабала;
õhuke paber вӧсни кабала;
paks paber кыз кабала;
tualettpaber туалет кабала
2. ametlik kiri кабала; dokumendid документ
♦
ülikooli astumiseks vajalikud paberid университетӧ велӧдчыны пырӧм вылӧ колан документъяс;
direktor kirjutas paberitele alla директор кырмаліс кабалаяссӧ
pagar <pagar pagari pagari[t -, pagari[te pagare[id 02 s> пӧжасьысь; kondiiter кондитер
♦
pagariks õppima пӧжасьысьӧ велӧдчыны
pürgima <p'ürgi[ma p'ürgi[da püri[b püri[tud 28 v; p'ürgi[ma p'ürgi[da p'ürgi[b p'ürgi[tud 27 v>
1. püüdlema нырччыны; kavatsema лӧсьӧдчыны
♦
pürgib v pürib näitlejaks лӧсьӧдчӧ лоны артистӧн;
pürgib v pürib haridusele нырччӧ велӧдчыны
2. sirutuma нюжӧдчыны
♦
taimed pürgivad v pürivad valguse poole быдмӧгъяс нюжӧдчӧны югыдлань
tasuta <tasuta adj, adv>
1. adj дон босьттӧг
♦
tasuta ravi дон босьттӧг бурдӧдӧм;
tasuta haridus дон босьттӧг велӧдӧм
2. adv мынтысьтӧг
♦
tasuta õppima мынтысьтӧг велӧдчыны
võimaldama <võimalda[ma võimalda[da võimalda[b võimalda[tud 27 v> võimalikuks tegema позянлун сетны
♦
stipendium võimaldas tal välismaale õppima minna стипендияыс сетіс сылы позянлун мунны велӧдчыны суйӧр сайӧ
väljaõpe <+õpe 'õppe õpe[t -, õpe[te 'õppe[id 06 s> велӧдӧм
♦
müüjate väljaõpe вузасьысьясӧс велӧдӧм;
see töö ei nõua eelnevat väljaõpet тайӧ уджтӧ вӧчны велӧдчыны оз ков
õppetöö <+t'öö t'öö t'öö[d -, t'öö[de & töö[de t'öö[sid & t'ö[id 26 s> õpe велӧдӧм; õpetamine, õpetus велӧдчӧм
♦
koolides algas õppetöö школаясын заводитісны велӧдчыны;
õppetöö käis eesti keeles велӧдісны эст кывйӧн;
õppetööst vabal ajal велӧдчӧмысь прӧст кадӧ
õppima <'õppi[ma 'õppi[da õpi[b õpi[tud 28 v> велӧдчыны
♦
õpib gümnaasiumis велӧдчӧ гимназияын;
õppis luuletuse pähe велӧдіс кывбурсӧ
