[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ise1 <ise adv, adj>
1. adv iseenesest ачыс ► sama päritoluga sama päritoluga ise
♦
küünal kustus ise сиськыс ачыс кусіс;
hambavalu läks mul ise üle пиньӧй ачыс дугдіс висьны
2. adv iseseisvalt, omal jõul, mina ise ачым; sina ise ачыд; tema ise ачыс; meie ise асьным; teie ise асьныд; nemad ise асьныс
♦
tulen ise toime ачым верма;
laps oskab juba ise käia кагаыс ачыс нин кужӧ ветлыны;
tulin siia ise, omal vabal tahtel локті ачым, ас вӧляысь

jala <jala adv> подӧн
♦
jala käima подӧн ветлыны;
kümme kilomeetrit jala minna дас километра подӧн мунны

jalgratas <+ratas r'atta ratas[t -, ratas[te r'atta[id 07 s> велосипед, велик
♦
lastejalgratas челядь велосипед;
mootorjalgratas мотора велосипед, мотовелосипед;
kolme rattaga jalgratas куим кӧлесаа велосипед;
jalgrattaga sõitma велосипедӧн ветлыны;
poiss tuli jalgrattalt maha зонка чеччис велосипед вылысь

juht <j'uht juhi j'uhti j'uhti, j'uhti[de j'uhti[sid & j'uht/e 22 s>
1. sõidukil шопер
♦
autojuht шопер, машинаӧн веськӧдлысь;
bussijuht автобусӧн веськӧдлысь, автобус шопер;
kraanajuht кранӧн веськӧдлысь;
taksojuht таксист
2. juhtija, juhataja, liider веськӧдлысь; eestvedaja, teejuht юрнуӧдысь, нырщик; pea юралысь
♦
tark ja ettenägelik juht вежӧра да водзысь аддзысь веськӧдлысь;
ekskursioonijuht экскурсия нуӧдысь;
koorijuht хорӧн веськӧдлысь;
riigijuht канмуса юралысь;
teejuht туй индысь, нуӧдысь;
valitsusjuht веськӧдлан котырса юралысь;
pime ei saanud ilma juhita liikuda синтӧм эз вермы ветлыны новлӧдлысьтӧг

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

kaasa lööma osalema, kaasa tegema участвуйтны; käima ветлыны
♦
lööb kaasa näiteringis драмкружокӧ ветлӧ;
lõi kaasa poliitikas участвуйтіс политикаын;
kui kõik kaasa löövad, läheb töö jõudsasti ставӧн кӧ водзмӧстчасны, уджыс ӧдйӧ мунас;
lööb laulukooris kaasa сьылан хорӧ ветлӧ

kala <kala kala kala -, kala[de kala[sid & kal/u 17 s> чери
♦
luine kala лыа чери;
keedetud kala пуӧм чери;
kuivatatud kala косьтӧм чери;
külmutatud kala кынтӧм чери;
värske kala выльӧн кыйӧм чери;
eluskala ловъя чери;
külmsuitsukala кӧдзыдӧн тшынӧдӧм чери;
merekala саридзса чери;
püügikala кыян чери;
soolakala сола чери;
söödakala сам-чери;
süvaveekala пыдын олысь чери;
vääriskala дона чери;
kalade ränne черияслӧн мӧдлаӧ вуджӧм;
kala v kalu püüdma чери кыйны;
kalal käima чери кыйны ветлыны;
kalale minema чери кыйны мунны;
kala näkkab чери дӧбӧдчӧ

kirglik <k'irgl'ik k'irgliku k'irgl'ikku k'irgl'ikku, k'irglik/e & k'irgl'ikku[de k'irgl'ikk/e & k'irgl'ikku[sid 25 adj>
1. innukas, tuline, äge яр, сьӧлӧмсяньыс (мыйкӧ вӧчысь), ёна радейтысь (мыйкӧ вӧчны)
♦
kirglik jahimees яр вӧралысь;
kirglik suitsetaja яр куритчысь;
kirglik teatriskäija театрӧ ветлыны ёна радейтысь;
{kelle-mille} kirglik austaja сьӧлӧмсяньыс пыдди пуктысь;
tal on kirglik soov õppida сійӧ зэв ёна кӧсйӧ велӧдчыны
2. tundeküllane пӧсь; inimese kohta яр
♦
kirglik armastus пӧсь муслун;
kirglik mees яр мужичӧй

kohvik <kohvik kohviku kohviku[t -, kohviku[te kohviku[id 02 s> кафе
♦
suvekohvik гожся кафе;
ta armastab kohvikus käia сылы кажитчӧ кафеӧ ветлыны

kole <kole koleda koleda[t -, koleda[te koleda[id 02 adj>
1. hirmus, kohutav лёк, повзьӧдлана; suur зэв, вывті
♦
nägin koledat und лёк вӧт вӧталі;
poisil oli kole tahtmine kinno minna зонка зэв ёна кӧсйис ветлыны киноӧ;
kardan koledal kombel зэв ёна пола
2. ebameeldiv, vastumeelsust äratav лёк; inetu мисьтӧм
♦
kole ilm лёк поводдя;
kole käekiri мисьтӧм гижанног

kõndima <k'õndi[ma k'õndi[da kõnni[b kõnni[tud 28 v> käima ветлыны; astuma, sammuma восьлавны; minema мунны
♦
kõnnib aeglaselt ньӧжйӧ восьлалӧ;
kõnnib mööda tuba edasi-tagasi ветлӧ комнатӧд ӧтарӧ-мӧдарӧ

käima <k'äi[ma k'äi[a k'äi[b k'äi[dud, k'äi[s käi[ge käi[akse 38 v>
1. kõndima ветлыны; kindlas suunas мунны
♦
jala v jalgsi käima подӧн ветлыны;
laps õpib käima кага велӧдчӧ ветлыны
2. kuhugi minema ja tagasi tulema ветлыны
♦
poes käima лавкаӧ ветлыны;
jahil käima вӧравны, кыйсьыны;
kalal käima чери кыйны ветлыны;
kirikus käima вичкоӧ ветлыны
3. riietuse kohta ветлыны
♦
käib paljapäi куш юрӧн ветлӧ
4. liikuma, kurseerima ветлыны
♦
öösel trammid ei käi войнас трамвайяс оз ветлыны;
õllekann käis käest kätte сур кружка ветліс киысь киӧ
5. masinate, seadmete kohta: töötama, talitlema
♦
kell käib täpselt часіыс мунӧ стӧча;
mootor käib мотор уджалӧ
6. kedagi-midagi puudutama инмыны; kuuluma пырны
♦
see korraldus meie kohta ei käi тайӧ индӧдыс миянлы оз инмы;
see käib tema kohustuste hulka тайӧ пырӧ сылӧн уджмогъяс лыдӧ

külastama <külasta[ma külasta[da külasta[b külasta[tud 27 v> külas käima пыравны < {кодъясӧкӧ, код ордӧкӧ}>, ветлыны
♦
sõpru külastama ёртъясӧ пыравны;
ta külastas mind sageli сійӧ тшӧкыда пыравліс ме ордӧ

liikuma <l'iiku[ma l'iiku[da liigu[b liigu[tud 28 v>
1. asendit muutma, paigast teise siirduma, korduvalt v edasi-tagasi ветлыны; üks kord v ühes suunas мунны; paigast вӧрзьыны
♦
ühest kohast teise liikuma ӧтилаысь мӧдлаӧ мунны;
jalad ei liigu кокӧй оз мун;
jõgedel jää juba liigub юяс вылын йиыс вӧрзьӧма нин
2. käima, kõndima, minema ветлыны; paigast вӧрзьыны
♦
mina ei liigu siit kuhugi ме татысь некытчӧ ог вӧрзьы

marssima <m'arssi[ma m'arssi[da marsi[b marsi[tud 28 v>
1. taktisammus käima маршируйтны; uljalt, täpselt тшолксьӧдны
♦
paraadil marssima парад вылын маршируйтны;
sõdurid marssisid tribüünist mööda салдатъяс тшолксьӧдісны трибуна дорті
2. rännakukorras ühest piirkonnast teise liikuma маршӧн (мунны, ветлыны, локны да с. в.)
♦
vaenlase väed marssisid linna вӧрӧглӧн войска маршӧн пырисны карӧ
3. kõnek käima, kõmpima, vantsima тапиктыны
♦
hommikul marsi tööle, õhtul koju асывнас тапикты удж вылӧ, рытнас гортӧ

ratastool <+t'ool tooli t'ooli t'ooli, t'ooli[de t'ooli[sid & t'ool/e 22 s> инвалид креслӧ
♦
ratastooliga v ratastoolil liikuma инвалид креслӧӧн ветлыны

reis2 <r'eis reisi r'eisi r'eisi, r'eisi[de r'eisi[sid & r'eis/e 22 s> sõit kuhugi kaugemale, teekond ветлӧм, мунӧм (ӧтарӧ), путешествуйтӧм
♦
kosmosereis космосӧ ветлӧм;
tööreis удж кузя ветлӧм, командировка;
head reisi! бура ветлыны!

reisima <r'eisi[ma r'eisi[da reisi[b reisi[tud 28 v> reisi v reise tegema путешествуйтны, ветлыны (кытчӧкӧ)
♦
ta armastab väga reisida сылы зэв ёна кажитчӧ путешествуйтны;
kuhu sa kavatsed suvel reisida? кытчӧ тэ кӧсъян гожӧмнас ветлыны?

ringi käima
1. pöörlema бергавны
2. siia-sinna liikuma шӧйтны, ветлыны

rändama <r'ända[ma ränna[ta r'ända[b ränna[tud 29 v>
1. reisima, matkama ветлыны, мунны-ветлыны, путешествуйтны
♦
võõrsil rändama йӧзын ветлыны;
rändab laias ilmas ringi путешествуйтӧ мир пасьтала;
rändas kaugeil radadel v [mööda] kaugeid radu муніс-ветліс ылі туйясӧд;
palju rännanud inimene уналаӧ ветлӧм морт
2. uuele asualale siirduma, kuskile levima, ameti tõttu ühest kohast teise liikuma вуджны, вешйыны
♦
noored rändavad maalt linna том войтыр вуджӧны сиктысь карӧ;
hundid rändavad toidu otsingul ida poole сёян корсиганыс кӧинъяс вешйӧны асывлань;
rändavad mustlased кӧялысь чиганъяс
3. piltl levima, [edasi] kanduma вуджны; ringi liikuma ветлыны
♦
põrutav uudis rändas klassis pingist pinki кок йылысь уськӧдан юӧр классын вуджис партасянь партаӧ;
kuulujutud rändavad ringi ветлӧны сёрнияс;
mööda Euroopat rändas gripp Европа пасьтала ветліс грипп
4. kuskile minema [v kõndima v sõitma], kuskil käima ветлыны; ringi liikuma, uitama шӧйтны, келавны
♦
rändas hajameelselt toast tuppa веськодя ветліс комнатысь комнатӧ;
õhtuti rändas ta niisama tänavatel рытъяснас сійӧ прӧстӧ сідз шӧйтіс уличьясті;
terve päev rändasin mööda metsa лунтыр келалі вӧрӧд
5. seoses millegi kuskile panemise v toimetamisega веськавны; ühest valdusest teise valdusse minema вуджны
♦
suurem osa mustikaid rändas korjaja suhu унджык чӧдйыс веськаліс вотчысьлы вомас;
ehted rändavad emadelt tütardele мичмӧдчанторъяс мамъяссянь вуджӧны нывъяслы

saatma <s'aat[ma s'aat[a saada[b saade[tud, s'aat[is s'aat[ke 34 v>
1. kellegagi v millegagi kaasas olema v käima v minema колльӧдны, -кӧд лоны, ветлыны, мунны
♦
poeg saatis isa tema reisidel батьыслӧн ветлігъясӧ пиыс ветліс сыкӧд;
poiss saatis tüdruku koju зон колльӧдіс нылӧс гортас
2. muusikariistal
♦
lauljat klaveril saatma сьылысьлы пианиноӧн ворсны
3. läkitama ыстыны, мӧдӧдны; suunama туйдыны, веськӧдны
♦
ema saatis poja vett tooma мамыс мӧдӧдіс писӧ вала;
saadan talle kirja ыста сылы письмӧ;
ta saadeti pensionile сійӧс колльӧдісны пенсия вылӧ

suusatama <suusata[ma suusata[da suusata[b suusata[tud 27 v> лыжиӧн котравны, лыжиӧн ветлыны

sõitma <s'õit[ma s'õit[a sõida[b sõide[tud, s'õit[is s'õit[ke 34 v>
1. korduvalt v edasi-tagasi ветлыны; üks kord v samas suunas мунны; õhusõidukiga korduvalt v mitmes suunas лэбавны; üks kord v kindlas suunas лэбны
♦
bussiga sõitma автобусӧн мунны;
sõida edasi! мун водзӧ!;
sõidab hobuse seljas верзьӧмӧн мунӧ;
sõitsime paadiga vastuvoolu катім пыжӧн ва паныд
2. reisima, liikuma kindlas suunas мунны; õhusõidukiga лэбны
♦
sõitis lennukiga Moskvasse самолётӧн лэби Москваӧ;
sõitke meile külla волӧй миянӧ гӧсьти

tallama <t'alla[ma talla[ta t'alla[b talla[tud 29 v>
1. jalgadega korduvalt peale astuma, litsuma, sõtkuma талявны
♦
tallas lume sisse v lumme raja таляліс лымъяс туй
2. jalgadega sõtkudes töötama талявны
♦
kuhjas heinu tallama стӧгйын турун талявны
3. läbi käima, astuma, sõitma ветлыны, талявны
♦
tallasime metsa risti ja põiki läbi вӧрӧдыс ветлім кузяла и пасьтала;
noored tahavad käia tallamata radu том йӧз кӧсйӧны ветлыны талявлытӧм туйясӧд
4. kõnek sugutama талявны (лэбачьяс йылысь)
♦
naabri kukk käib meie kanu tallamas суседлӧн петукыс миянлысь курӧгъясӧс талявны волывлӧ

vabadus <vabadus vabaduse vabadus[t vabadus[se, vabadus[te vabadus/i 11 s>
1. вӧля; sõltumatus, iseseisvus асшод
♦
võitlus vabaduse eest асшод вӧсна вермасьӧм
2. вӧля
♦
linnuke pääses puurist vabadusse лэбач мездмис садӧкысь [вӧля вылӧ]
3. vaba voli вӧля
♦
liikumisvabadus ветлан вӧля, вӧля ветлыны;
sõnavabadus шуан вӧля, вӧля шуны;
usuvabadus эскан вӧля, вӧля эскыны;
valikuvabadus бӧръян вӧля, вӧля бӧрйыны

visiit <vis'iit visiidi vis'iiti vis'iiti, vis'iiti[de vis'iiti[sid & vis'iit/e 22 s>
1. külastus, väisang визит; seal käik ветлӧм; siin käik волӧм
♦
kolmepäevane visiit куим луна визит;
see juhtus ministri visiidil Soome v Soome visiidi ajal тайӧ вӧлі министрлӧн Финляндияӧ ветлігас
2. arsti käik haige juurde, patsiendi käik arsti juurde визит; seal käik ветлӧм; siin käik волӧм
♦
kordusvisiit выльысь волӧм;
tuleb teha visiit nahaarsti juurde колӧ ветлыны дерматолог дорӧ

üles kutsuma чуксавны
♦
kutsuma rahvast üles valimistel osalema чуксавны йӧзӧс ветлыны бӧрйысьны