[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

eesti keeles комиӧн

SõnastikustKasutusjuhend@post


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

isegi <isegi adv>
1. koguni, lisaks kõigele, vastupidi ootustele весиг

isegi tema ei tea весиг сійӧ оз тӧд;
isegi haavalehed ei värisenud весиг пипу коръяс эз вӧрны;
kõik olid kokku tulnud, isegi vanaätid ставӧн вӧлі локтӧмаӧсь, весиг пӧрысьяс
2. niigi, selletagi сідз нин, и сідз нин, и сідз

tal on tööd isegi palju уджыс сылӧн сідз нин уна

jube <jube jubeda jubeda[t -, jubeda[te jubeda[id 02 adj; jube adv>
1. adj страшнӧй, весьӧпӧртан, повзьӧдлана

jube lugu страшнӧй история;
jube kisa весьӧпӧртан горзӧм;
jube jama сӧрӧм;
jube ilm зэв лёк поводдя;
jube mõeldagi сьӧкыд весиг думыштны
2. adv kõnek väga, tohutult зэв, страсьт, вывті

jube vastik lugu зэв лёк вӧвлӧмтор;
jube ilus tüdruk страсьт мича ныв;
jube palju страсьт уна;
tal läheb jube hästi сылӧн ставыс вывті бур

ka <ka adv> samuti тшӧтш, сідзжӧ, и; isegi, koguni весиг

kas sina olid ka seal? тэ тшӧтш сэні вӧлін?;
ka meie olime kunagi noored и ми коркӧ вӧлім томӧсь, ми тшӧтш коркӧ вӧлім томӧсь;
keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte некод эз вермы отсавны, весиг врач;
kuhu sa ka ei läheks кытчӧ кӧть тэ он мун

koguni <koguni adv>, ka kogunisti
1. isegi весиг

oli väga soe, koguni palav вӧлі зэв шоныд, весиг жар
2. sootuks, täiesti дзик

seal on koguni teine kliima сэні дзик мӧд климат

lärm <l'ärm lärmi l'ärmi l'ärmi, l'ärmi[de l'ärmi[sid & l'ärm/e 22 s> kisa, kära шум, зык

sellise lärmi sees ei kuule enda häältki татшӧм шумад весиг асьтӧ он кыв;
nad lõid lärmi lahti найӧ лэптісны зык

paistma <p'aist[ma p'aist[a paista[b paiste[tud, p'aist[is p'aist[ke 34 v>
1. valgust, soojust kiirgama югъявны

päike paistab heledalt шондіыс яръюгыда югъялӧ;
päike paistab silma шондіыс синмӧс ёрӧ
2. näha, nähtav olema тыдавны

siit maja ei paista тасянь керкаыс оз тыдав;
vesi on nii selge, et põhi paistab ваыс сэтшӧм сӧдз, мый весиг пыдӧсыс тыдалӧ
3. näima кажитчыны

mulle paistab, et sul on õigus меным кажитчӧ, мый тэ прав

rahul <rahul adv>
1. rahuloluga v rahuldustundega suhtuv дӧвӧлен

ta on oma eluga väga rahul аслас олӧмнас сійӧ зэв дӧвӧлен
2. kõnek rahus, rahulikult лӧня

siingi ei lase sa mind rahul olla весиг тані меным спокой он сет

rahuldama <rahulda[ma rahulda[da rahulda[b rahulda[tud 27 v>
1. rahuldust v rahulolu pakkuma сьӧлӧм бурмӧдны; lootustele, soovidele, nõuetele vms vastama лӧсявны, шогмыны

see kaup rahuldab kõige nõudlikumatki ostjat тайӧ вузӧсыс бурмӧдас сьӧлӧмсӧ весиг медся бӧрйысьысь ньӧбасьысьлысь;
see rahuldab mind тайӧ меным шогмас
2. täitma, teostama могмӧдны; kustutama, leevendama, vaigistama кокньӧдны, личӧдны

nälga rahuldama тшыг вины;
palve rahuldatakse корӧмсӧ могмӧдасны;
kas see ei rahulda su iseteadvust? тайӧ тэнсьыд ыкшалунтӧ оз личӧд?

suuteline <s'uuteline s'uutelise s'uutelis[t s'uutelis[se, s'uutelis[te s'uutelis/i 12 adj> midagi suutev, millekski võimeline вермыны (мыйкӧ вӧчны)

{milleks} suuteline olema вермыны {мыйкӧ вӧчны};
õhtuks polnud ma väsimusest suuteline sammugi astuma рытнас ме мудзӧмла весиг воськов эг вермы вӧчны

suutäis <+t'äis täie t'äi[t t'äi[de, täi[te t'äis[i 14 s>
1. korraga suhu mahtuv v väikene söögikogus вом тыр

leivasuutäis, suutäis leiba вом тыр нянь;
pudrusuutäis, suutäis putru вом тыр рок;
hammustas saia küljest suure suutäie вом тырнас курччис булки;
võileivast jätkus vaid paariks suutäieks бутербродыс тырмис сӧмын ӧт-мӧдысь курччыны;
söögi alla pakuti suutäis viina сёян дорӧ вӧзйисны вом тыр вина;
viimane suutäis leiba on laual бӧръя нянь тор пызан вылын
2. [meeldiv, suupärane] toit чӧскыдтор; kadestamisväärne [jahi]saak веж петкӧдланатор

parem suutäis hoiti laste jaoks чӧскыдджыкторсӧ видзисны челядьлы;
hiir on kassi suutäis шыр -- каньлы чӧскыдтор;
osta ära, see maatükk on magus suutäis ньӧб, тайӧ муыс веж петкӧдланатор
3. suuga seotud tegevuse kordade, lühiduse, põgususe vms kohta неуна

koer haukus paar suutäit v mõne suutäie раз-мӧдысь увтыштіс пон;
pole aega suutäit juttugi ajada кадыс абу весиг кыв-мӧд шуны ӧта-мӧдлы, кадыс абу весиг неуна сёрнитыштны;
suutäis nalja kulub alati ära неуна шмоньыд век нин лӧсялас

sülg <s'ülg sülje s'ülge s'ülge, s'ülge[de s'ülge[sid & s'ülg/i 22 s> дуль

sülje eritumine дуль петӧм;
räägib nii, et sülg pritsib v lendab сёрнитӧ, весиг дульыс резсьӧ

vaevuma <v'aevu[ma v'aevu[da v'aevu[b v'aevu[tud 27 v> vaevaks võtma, suvatsema коланаӧн лыддьыны

ta ei vaevunud mulle vastamagi сійӧ эз лыддьы коланаӧн весиг вочавидзны меным


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur