[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

asend <asend asendi asendi[t -, asendi[te asende[id 02 s>
1. asetsemisviis, seis поза, мыгӧр кутанног
♦
mõnus v mugav asend лӧсьыд поза;
ebamugav asend ладтӧм поза;
istuvas asendis пуксӧн;
horisontaalasend, horisontaalne asend водса поза;
kõhuliasend кымынь;
põlviliasend пидзӧс вылын;
püstasend, püstiasend сувтса поза;
seliliasend гатша поза;
keha asend туша кутанног;
asendit muutma поза вежны
2. asukoht, positsioon ин, {кӧнкӧ} сулалӧм
♦
eesasend keel водзын сулалӧм;
järelasend keel бӧрын сулалӧм;
aluse ja öeldise asend lauses подувпаслӧн да юӧрпаслӧн сёрникузяын ин;
päikese asendi järgi aega määrama шонді серти кад тӧдмавны

järgnema <j'ärgne[ma j'ärgne[da j'ärgne[b j'ärgne[tud 27 v>
1. kelle-mille järel liikuma мунны кодкӧ бӧрся; ajaliselt mille järel toimuma лоны кодкӧ / мыйкӧ бӧрын
♦
koer järgneb peremehele igale poole понйыс быдлаӧ вӧтчӧ кӧзяин бӧрсяыс;
järgnesime talle mööda järsku treppi мунім сы бӧрся крут содйӧд;
päev järgneb ööle вой бӧрын воӧ лун;
järgne mulle лок ме бӧрся;
järgneksin talle kas või maailma otsa муні эськӧ сы бӧрся кӧть му помӧдзыс
2. mille järgi toimima, mida arvesse võttes
♦
{kelle} eeskujule järgnema {кодкӧ} моз вӧчны

järjekord <+k'ord korra k'orda k'orda, k'orda[de k'orda[sid & k'ord/i 22 s>
1. järgnemise, reastumise kord ӧта-мӧд бӧрся мунӧм, черӧд
♦
kronoloogiline järjekord кад серти тэчӧм;
tähestikuline järjekord анбур серти тэчӧм;
järjekorras ӧта-мӧд бӧрын;
esimeses järjekorras медводз;
sõnade järjekord lauses сёрникузяын кывъяслӧн ин;
järjekorrast kinni pidama черӧдӧ кутчысьны;
ärge rääkige kõik korraga, vaid järjekorras эн сёрнитӧй ставӧн ӧтлаын, а ӧта-мӧд бӧрсяыд
2. kelle v mille koht mingis reastuses v järjestuses, inimeste rida, kes ootavad midagi ӧчередь
♦
pikk järjekord кузь ӧчередь;
elav järjekord водзвыв гижсьытӧг ӧчередь;
väljaspool järjekorda ӧчередьтӧг;
järjekorras ӧта-мӧд бӧрся, сьӧрсьӧн-бӧрсьӧн;
järjekorras seisma ӧчередьын сулавны;
järjekorrast kinni pidama ӧчередьӧ кутчысьны

jätkuma <j'ätku[ma j'ätku[da j'ätku[b j'ätku[tud 27 v>
1. pidevalt kestma водзӧ мунны
♦
pärast lõunavaheaega konverents jätkub ӧбед бӧрын конференцияыс муніс водзӧ;
maja ehitamine jätkus kevadel керкасӧ водзӧ стрӧитісны тулыснас
2. piisama тырмыны
♦
tööd jätkub kuhjaga уджыс тырмӧ, уджыс тырмымӧн;
meil jätkub toitu paariks päevaks сёян миян тырмас лун-мӧд кежлӧ;
mul jätkub aega kõigeks менам кадыс тырмӧ быдтор вылас;
kõigile ei jätkunud leiba быдӧнлы няньыс эз тырмы

kesköö <+'öö 'öö 'öö[d ö[he, 'öö[de & öö[de 'öö[sid & 'ö[id 26 s> вой шӧр
♦
kesköö ajal, keskööl вой шӧрын;
pärast keskööd вой шӧр бӧрын

parandus <parandus paranduse parandus[t parandus[se, parandus[te parandus/i 11 s>
1. kordaseadmine, rikke kõrvaldamine дзоньталӧм
♦
viis kella parandusse нуис часісӧ дзоньтавны
2. millegi õigekstegemine веськӧдӧм, правитӧм
♦
pärast kontrolltööd tehti vigade parandus донъялан удж [гижӧм] бӧрын правитісны ӧшыбкаяс

peale <p'eale postp, prep, adv> vt ka peal, pealt
1. postp [gen]; adv pealepoole, kõrgemale, kelle-mille pealispinnale вылӧ ► sama päritoluga sama päritoluga üle
♦
võid leiva peale määrima нянь вылӧ вый мавтны
2. postp [gen]; adv osutab kohale, suunas, poole вылӧ
♦
ta tõttas rongi peale сійӧ тэрмасис поезд вылӧ
3. adv; postp [gen] osutab (saabuvale) olukorrale, seisundile, mõju objektile
♦
mul tuli hirm peale ме повзи;
kui palju te kahe peale [kokku] teenite? уна-ӧ ті кык выланыд нажӧвитанныд?
4. postp [gen]; prep [part] kõnek pärast, järel бӧрын
♦
peale vihma зэрӧм бӧрын
5. postp [elat]; adv millestki alates, rõhutab algus- v. lõppmomenti
♦
eilsest peale on sadanud тӧрытсянь зэрӧ;
mina ei ole süüdi, tema hakkas peale ме абу мыжа, сійӧ заводитіс
6. prep [gen] välja arvatud кындзи
♦
peale vanaema polnud kedagi kodus пӧчысь кындзи гортын некод эз вӧв

pärand <pärand pärandi pärandi[t -, pärandi[te pärande[id 02 s> aineline pärandvara кольӧм эмбур (кодлӧнкӧ кулӧм бӧрын), наследство
♦
pärandi hagi jur наследство перйӧм;
isast jäi lastele suur pärand батьныслӧн кулӧм бӧрын челядьыслы колис уна эмбур

pärast <pärast postp, prep, adv>
1. postp [gen]; prep [part] järel, möödudes мысти; millest ajaliselt hiljem, peale mida бӧрын
♦
aasta pärast во мысти;
kell on viie minuti pärast üks кадыс вит минут мысти кык [лоас];
pärast tunde jätma урокъяс бӧрын кольӧдны;
pärast meid tulgu või veeuputus! миян бӧрын мед кӧть ойдас
2. postp [gen] mille tõttu, mille eest, mis põhjusel вӧсна, понда
♦
võistlus esikoha pärast первой места вӧсна вермасьӧм;
kosis rikka lese tema raha pärast кораліс озыр дӧваӧс сьӧм радиыс;
istub varguse pärast kinni гусясьӧмысь пукалӧ
3. adv hiljem, edaspidi, seejärel бӧрнас, сэсся
♦
hommikul paistis päike, pärast hakkas sadama асывнас вӧлі шондіа, сэсся зэрмис;
pärast näeme! бӧрнас аддзысям!

pärastlõuna <+lõuna l'õuna lõuna[t -, lõuna[te l'õuna[id 06 s> лун шӧр бӧрын
♦
täna on mul pärastlõuna vaba талун лун шӧр бӧрас ме прӧст;
reede pärastlõunal sõidan maale пекничаӧ лун шӧр бӧрас муна сиктӧ

rahulik <rahul'ik rahuliku rahul'ikku rahul'ikku, rahulik/e & rahul'ikku[de rahul'ikk/e & rahul'ikku[sid 25 adj>
1. mittesõjaline, rahuaegne лӧнь
♦
rahulik elanikkond лӧнь олысьяс;
rahulikele aegadele järgnesid sõja-aastad лӧнь кад бӧрын вӧліны война вояс
2. tasakaalukas, mitteerutuv v -ägestuv, tasane лӧнь, рам
♦
rahulik iseloom лӧнь сям;
vend on rahulikum kui mina вокӧй меысь рамджык
3. hrl looduse kohta: vaikne, rahus olev лӧнь
♦
rahulik meri лӧнь саридз
4. suurte sündmuste v ebameeldivate juhtumisteta toimuv лӧнь
♦
rahulik elu лӧнь олӧм;
kodus on kõige mõnusam ja rahulikum olla гортын медся лӧсьыд да лӧнь

rännak <rännak rännaku rännaku[t -, rännaku[te rännaku[id 02 s>
1. pikem teekond jalgsi vm viisil, retk мунӧм, ветлӧм, мунӧм-ветлӧм
♦
jalgsirännak подӧн мунӧм;
päikese rännak taevavõlvil шонділӧн енэжӧд ветлӧм;
pärast pikki rännakuid saabus ta ... кузя мунӧм-ветлӧм бӧрын сійӧ воис...
2. sõj vägede käsukohane liikumine мунӧм
♦
kiirrännak ӧддзӧдчӧмӧн мунӧм

seejärel <+järel adv> selle järel, pärast seda сэсся, сы бӧрын
♦
algul tõusis püsti üks, seejärel kohe teine külaline первой сувтіс ӧти, сэсся пыр жӧ мӧд гӧсьт

seljataga <+taga adv, postp>, ka selja taga
1. ajaliselt möödas бӧрын; ruumiliselt möödas мышкын
♦
nüüd on kõige raskem seljataga медся сьӧкыдыс бӧрын;
keegi köhatas selja taga мышкын кодкӧ кызӧктіс, мыш сайын кодкӧ кызӧктіс
2. tagaselja син сайын, мыш сайын
♦
seljataga v selja taga kutsuti õpetajat Mausiks син сайын велӧдысьсӧ шуисны Маусӧн;
mis te minu seljataga otsustasite? мый ті менам мыш сайын решитінныд?
3. kellegi-millegi toeks, toena сайын (сулавны)
♦
ei ta üksi julgeks seda teha, tal peab keegi veel seljataga olema ӧтнас сійӧ эз эськӧ лысьт тайӧс вӧчны, сы сайын должӧн кодкӧ нӧшта сулавны

taga <taga adv, postp [gen]> vt ka taha, tagant
1. adv tagapool, tagaosas бӧрын, мышкын; suunatud tegevuse puhul бӧрсянь
♦
meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi ми бӧръяӧсь, мышкын некод сэсся абу;
poiss tuli, hobune ohelikuga taga зон локтіс, бӧрсяньыс дом повода вӧв;
sellel autol on mootor taga тайӧ машинаыслӧн моторыс бӧрас
2. adv arengult, tasemelt tagapool, ajast maas бӧрын
♦
kell on paar minutit taga часіыс некымын минут бӧрын
3. postp [gen] tagapool сайын; liikumisverbidega бӧрся, бӧрсянь
♦
ta istus minu taga сійӧ пукаліс ме сайын;
laps kõnnib isa taga кагаыс восьлалӧ батьыс бӧрся
4. postp [gen] teat vahemaa kaugusel сайын
♦
lähim küla on siit paari-kolme kilomeetri taga медматысса сиктыс тасянь кык-куим километра сайын
5. postp [gen] viitab esemele, mille kallal ollakse tegevuses, nähtusele, mille varjus miski v keegi on, takistavale põhjusele, osutab, et miski v keegi on kelle-mille poolt toetatud сайын
♦
kes selle asja taga seisab? коді та сайын сулалӧ?;
teadis, et tema taga on rahvas тӧдіс, мый сы сайын йӧз

tagantjärele <+järele adv> бӧрын, бӧрыннас
♦
tagantjärele sain aru, et eksisin бӧрыннас гӧгӧрвои, мый сорси;
tagantjärele on kõik targad бӧрыннад быдӧн вежӧра

tagapool <+p'ool adv, prep [part]; +p'ool poole p'ool[t p'ool[de, pool[te p'ool[i 13 s>
1. adv taga бӧрын, бӧрвылын
♦
tagapool seisjad tõusid kikivarvule бӧрын сулалысьяс кыпӧдчисны кок чунь йылас
2. adv hiljem, allpool[järgnevas tekstis] бӧрын, бӧрынджык
♦
sellest tuleb juttu tagapool та йылысь сёрниыс лоас бӧрынджык
3. prep [part] kellegi, millegi taga сайын
♦
talu asub tagapool metsa хуторыс вӧр сайын
4. s tagumine pool, tagakülg бӧр; tagumik, taguots сітан
♦
kleidi ees- ja tagapool платтьӧлӧн водзыс да бӧрыс;
tüseda tagapoolega naine кыз сітана нывбаба

tark <t'ark targa t'arka t'arka, t'arka[de t'arka[sid & t'ark/u 22 adj, s> selge, terava mõistusega сюсь, юра, мывкыда; arukas, taibukas вежӧра, тӧлка
♦
tark laps вежӧра кага;
tark loom тӧлка пемӧс;
tagantjärele tark бӧрын казялӧ

toibuma <t'oibu[ma t'oibu[da t'oibu[b t'oibu[tud 27 v>
1. tervise poolest kosuma бурдны; teadvusele tulema садьӧ воны
♦
põrutusest toibuma контузия бӧрын бурдны;
narkoosist toibuma наркоз бӧрын садьӧ воны
2. enesevalitsemist, enesekindlust tagasi saama, end koguma ас выйӧ воны, сайкавны
♦
hirmust toibuma повзьылӧмысь сайкавны;
oli ahastuses, ent toibus pikapeale шогӧ усьліс, но вочасӧн ас выяс воис

välja magama пӧттӧдз узьны
♦
sain reisiväsimuse välja magada туйысь воӧм бӧрын пӧттӧдз узи