?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 65 artiklit, väljastan 50
aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим
aastane2 <'aastane 'aastase 'aastas[t 'aastas[se, 'aastas[te 'aastas/i & 'aastase[id 12 & 10 adj (hrl liitsõna järelosa)> вося, арӧса
♦
kaheaastane komandeering кык вося командировка;
nelja-aastane poeg нёль арӧса пи;
viieaastane tütar вит арӧса ныв;
üheaastane laps [ӧти] арӧса кага;
üheaastased taimed ӧти вося быдмӧгъяс;
poolesaja-aastane нэм джынъя, ветымын арӧса;
iga-aastane быд вося;
mineva-aastane, möödunudaastane кольӧм вося;
mitmeaastane некымын вося
arenema <arene[ma arene[da arene[b arene[tud 27 v> сӧвмыны
♦
teadus ja tehnika arenevad tormiliselt наука да техника зэв ӧдйӧ сӧвмӧны;
laps areneb iga päevaga кагаыс лунысь-лун сӧвмӧ;
selle probleemi ümber arenes äge vaidlus тайӧ проблема гӧгӧрыс пансис чорыд вен;
kaugele arenenud haigus эновтӧм висьӧм;
harmooniliselt arenenud inimene быд боксянь [ӧтмоза] сӧвмӧм морт
detail <det'ail detaili det'aili det'aili, det'aili[de det'aili[sid & det'ail/e 22 s> üksikasi, peensus поснитор, деталь; tehn osa юкӧн, деталь
♦
arhitektuurne detail архитектура деталь;
rõivaste detailid паськӧм юкӧн;
ornamendi detail сер юкӧн, орнамент деталь;
kinnitusdetail tehn кутан юкӧн;
detailidesse laskuma v tungima сувтлыны быд поснитор вылӧ;
kõik oli detailideni läbi mõeldud ставсӧ быд посниторйӧдз думыштӧма
edenema <edene[ma edene[da edene[b edene[tud 27 v> laabuma, sujuma мунны, артмыны, ладмыны
♦
töö edeneb уджыс мунӧ;
jutt ei tahtnud edeneda сёрни некыдз эз артмы;
tema käes edeneb iga töö сылӧн быд удж артмӧ;
õppimine edeneb tal hästi велӧдчынысӧ сылӧн артмӧ
eksimus <'eksimus 'eksimuse 'eksimus[t 'eksimus[se, 'eksimus[te 'eksimus/i 11 s> viga сорсьӧм, торксьӧм; üleastumine мыж, прӧступка
♦
andestamatu eksimus мыждана сорсьӧм;
raske eksimus ыджыд мыж;
õigekirjavead ja muud eksimused гижанног ӧшыбкаяс да мукӧд сорсьылӧмъяс;
karistati iga eksimuse eest мыждісны быд торксьылӧмысь
elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!
esmaspäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> выльлун, понедельник
♦
esmaspäeva hommikul выльлун асылӧ;
esmaspäeviti быд выльлунӧ
halvenema <halvene[ma halvene[da halvene[b halvene[tud 27 v> лёкмыны, омӧльтчыны, лёкджык лоны
♦
suhted halvenesid йитӧдъяс лёкмисны;
tervis halvenes iga päevaga дзоньвидзалун омӧльтчис быд лун
harilik <haril'ik hariliku haril'ikku haril'ikku, harilik/e & haril'ikku[de haril'ikk/e & haril'ikku[sid 25 adj> нинӧмӧн торъявтӧм, пырся; igapäevane быд лунся кодь
♦
harilik kiri trük кельыд шрифт;
harilik laps нинӧмӧн торъявтӧм кага;
harilik nähtus нинӧмӧн торъявтӧмтор;
harilik pliiats сьӧд пытшкӧса карандаш, прӧстӧй карандаш;
harilikust soojem talv вексяысь шоныдджык тӧв;
täna on harilik tööpäev талун нинӧмӧн торъявтӧм уджалан лун
harjuma <h'arju[ma h'arju[da h'arju[b h'arju[tud 27 v> велавны
♦
harjusin vara tõusma велалі водз чеччыны;
poiss harjus pikapeale võõrasemaga зонка вочасӧн велаліс ичинь дорас;
silmad harjusid hämaraga син велаліс рӧмыдас;
elu läks harjunud rada олӧмыс муніс важ мозыс;
muusiku harjunud kõrv tabas iga valeheli музыкантлӧн велалӧм пельыс кыйис быд туйтӧм шы
hind <h'ind hinna h'inda h'inda, h'inda[de h'inda[sid & h'ind/u 22 s> дон
♦
soodne hind скоднӧй дон;
kindel hind, püsiv hind вежласьтӧм дон;
hulgihind чукӧрӧн вузалан дон;
jaehind торйӧн вузалан дон;
kokkuleppehind сёрнитчӧм дон;
omahind асдон;
pileti hind билет дон;
hindade tõstmine дон лэптӧм;
hinnad langevad донъяс чинӧны;
hinda määrama дон урчитны;
ostsin maja odava hinnaga донтӧг ньӧби керка, ичӧт донысь ньӧби керка;
oleme hinnas kokku leppinud дон серти сёрнитчим;
igal minutil on kulla hind быд минут зэв дона
iga2 <iga iga iga & iga[t -, - - 17 pron, s>
1. pron üks omataoliste hulgast быд
♦
iga inimene быд морт;
igal aastal быд во;
iga aastaga быд воӧн;
iga jumala päev быд лун;
iga kahe tunni järel v tagant быд кык час мысти;
igal pool быдлаын;
iga hetk nutma puhkemas пырысь-пыр бӧрддзас;
iga sõna uskuma быд кывлы эскыны
2. pron üks erinevate hulgast быд, кӧть кутшӧм
♦
igal ajal кӧть кор;
igal viisil быд ног;
igaks juhuks гашкӧ, ковмас;
igas suunas быдланьӧ
iga-aastane <+'aastane 'aastase 'aastas[t 'aastas[se, 'aastas[te 'aastas/i & 'aastase[id 12 & 10 adj> быд вося
♦
iga-aastane puhkus быд вося шойччӧм;
iga-aastased üleujutused быд вося ойдлӧм
igapäevane <+päevane päevase päevas[t -, päevas[te päevase[id 10 adj>
1. iga päev esinev v tarvitatav быд лунся
♦
igapäevased kohustused быд лунся уджмогъяс;
igapäevased mured быд лунся тӧждъяс
2. tavaline, harilik быд лунъя, нинӧмӧн торъявтӧм
♦
igapäevane riietus быд лунъя паськӧм;
igapäevane asi быдлунъятор
igati <igati adv> igas suhtes, kõigiti быд ног, быд боксянь
♦
igati abistama быд ног отсавны;
igati huvitav быд боксянь интереснӧ
igaüks <+'üks ühe 'ühte 'ühte, - - 22 pron>
1. igamees быд, быдӧн
♦
igaüks meist ми пӧвстысь быдӧн;
igaühele üks raamat быдӧнлы ӧти небӧг;
igaühega eraldi rääkima быдӧнлы торйӧн висьтавны
2. ükskõik kes быдӧн, кӧть коді
♦
igaüks meist ми пӧвстысь кӧть коді;
sellega tuleb igaüks toime тайӧс кӧть коді вермас вӧчны
isiksus <isiksus isiksuse isiksus[t isiksus[se, isiksus[te isiksus/i 11 s> морт
♦
erakordne isiksus торъялана морт;
ere isiksus синмӧ шыбитчана морт;
isiksuse kahestumine мортлӧн вожалӧм;
isiksuse igakülgne areng мортлӧн быдладорсянь сӧвмӧм;
iga inimene on omaette isiksus быд морт торъялӧ
jumal <jumal jumala jumala[t -, jumala[te jumala[id 02 s>
1. kõrgeim üleloomulik olend v jõud ен ► sama päritoluga sama päritoluga ilm
♦
paganajumalad пернатӧмъяслӧн енъяс;
päikesejumal шонді ен;
tulejumal би ен;
jumalaid kummardama енъяслы юрбитны;
jumalaid appi hüüdma енъясӧс отсӧг вылӧ чуксавны;
jumalatele ohverdama енъяслы вись вайны
2. (ainsuses) ristiusu jumal ka suurtäheliselt ен, господь
♦
mu jumal енмӧй;
armas jumal, halasta енмӧй, мылышт;
jumalale lootma ен вылӧ надейтчыны;
jumalat teotama енмӧс вӧйпны;
jumala nimel paluma енмӧн корны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks ен отсӧгӧн мед ставыс бур лоас;
iga jumala päev быд лун
juuksur <j'uuksur j'uuksuri j'uuksuri[t -, j'uuksuri[te j'uuksure[id 02 s> juukselõikaja парикмахер, шырысь; juuksurisalong шырсянін
♦
meestejuuksur мужичӧйясӧс шырысь;
käin iga nädal juuksuri juures быд вежон ветла парикмахер дорӧ;
käin juuksuri juures juukseid lõikamas ветлӧдла шырсянінӧ шырсьыны
jälgima <j'älgi[ma j'älgi[da j'älgi[b j'älgi[tud 27 v> vaatlema, seirama видзӧдны, кыйӧдны; jälitama вӧтчыны; kaasa elades kuulama кывзыны
♦
jälgi, et kõik oleks korras! видзӧд, мед ставыс вӧлі лючки!;
laste silmad jälgisid iga ta liigutust челядьлӧн синъясыс кыйӧдісны сылысь быд вӧрзьӧдчӧм;
igat minu sammu jälgiti кыйӧдісны менсьым быд воськов;
põgeneja märkas, et teda enam ei jälgita пышйысь казяліс, мый сы бӧрся оз нин вӧтчыны;
loengut jälgima лекция кывзыны;
teatrietendust jälgima спектакль видзӧдны
järel <järel postp, adv> vt ka järele
1. postp [gen] järgnevuses, kelle-mille taga бӧрся
♦
ta kõndis minu järel сійӧ восьлаліс ме бӧрся;
tõmba uks enda järel kinni! сипты ас бӧрсяыд ӧдзӧссӧ!;
iga poole tunni järel быд час джын мысти
2. adv; postp [gen] keda-mida ära toomas, kätte saamas -ла
♦
tal käis täna auto järel сыла талун машина воліс;
käisin honorari järel ветлі гонорарла
3. adv taga, tagapool, ka ajaliselt бӧрсянь
♦
läksin ees, koer järel муні водзын, бӧрсянь пон;
poisid hüppasid enne, tüdrukud järel первой чеччыштісны зонъяс, нывъяс бӧрсяньныс
4. adv säilinud, alles колис
♦
mul on viis eurot järel менам колис вит евро
kallal <kallal postp, adv> vt ka kallale
1. postp [gen] mille juures tegevuses, ametis вылын
♦
probleemi kallal juurdlema проблема йылысь мӧвпавны;
näitleja töötab uue osa kallal артист уджал выль роль вылын
2. postp [gen] osutab ründava tegevuse objektile
♦
käis kapi kallal пыраліс шкапӧ;
kes on minu asjade kallal käinud? коді вӧрӧдіс менсьым кӧлуйӧс;
röövlid olid teekäija kallal рӧзбойникъяс уськӧдчисны туйморт вылӧ;
mis sa norid minu kallal? мый тэ менӧ крукавлан?;
norib iga pisiasja kallal быд нинӧм абуӧ крукасьны
kallis <kallis k'alli kallis[t -, kallis[te & k'alli[te k'alle[id 07 & 05 adj, s>
1. adj hinnaline, väärtuslik дона
♦
kallid kingitused дона козинъяс;
kallimaks minema донсявны;
ta maksis kauba eest kallist hinda сійӧ мынтіс вузӧссьыс уна сьӧм;
praegu on iga minut kallis ӧні быд здук дона
2. adj armas, südamelähedane дона, муса
♦
kallis ema дона мам;
kallis sõber дона ёрт;
kallid külalised дона гӧсьтъяс
kohustus <kohustus kohustuse kohustus[t kohustus[se, kohustus[te kohustus/i 11 s> ülesanne уджмог
♦
igapäevased kohustused быд лунся уджмогъяс;
ühiskondlikud kohustused йӧзкотырса уджмогъяс
kordama <k'orda[ma korra[ta k'orda[b korra[tud 29 v> мӧдпӧвъёвтны; pidevalt ühte ja sama дольны
♦
küsimust kordama мӧд пӧв юавны;
kordab aina üht ja sama ӧтитор дольӧ;
kordas papagoina iga mu sõna попугай моз шуаліс менсьым быд кывйӧс
kõik <k'õik kõige k'õike k'õike, k'õiki[de & kõig/i k'õik/i 00 pron>
1. (mitmuslikus vormis) igaüks, viimane kui üks став, ставӧн, быдӧн
♦
kõik koos asuti teele ставӧн ӧтлаын петісны туйӧ;
kõigil on palju tööd ставлӧн уджыс уна;
üks kõigi eest, kõik ühe eest ӧти быд понда, быдӧн ӧти вӧсна;
see on kõigile teada тайӧс ставӧн тӧдӧны
2. (ainsuslikus vormis) miski tervikuna, kogu став, быдтор
♦
kõik on korras ставыс бур;
elus tuleb kõike ette олӧмад быдторйыс овлӧ
kõikvõimalik <+võimal'ik võimaliku võimal'ikku võimal'ikku, võimalik/e & võimal'ikku[de võimal'ikk/e & võimal'ikku[sid 25 adj> быд пӧлӧс, быд сикас
♦
seal õitses kõikvõimalikke lilli сэні дзордзаліс быд сикас дзоридзыс
miinus <miinus miinuse miinus[t -, miinus[te miinuse[id 09 s>
1. matemaatiline märk, mõnevõrra madaldatud hinnet tähistav märk минус, чинтан пас
♦
olin kogemata miinuse asemel plussi kirjutanud менам кӧсйытӧг гижсьӧма минус пыдди плюс
2. piltl negatiivne külg, väärtust vähendav tegur минус, тырмытӧмтор
♦
igal teoorial on omad plussid ja miinused быд теориялӧн эмӧсь плюсъяс да минусъяс
mure1 <mure mure mure[t -, mure[de mure[sid 16 s>
1. шог; suur ыджыд шог; ärevus, rahutus майшасьӧм
♦
must v ränk mure курыд шог;
tühi v asjata mure ковтӧм шог;
mis teile muret teeb? мый тіянӧс майшӧдлӧ;
hakkas murest jooma шогысла юсис
2. hool, kohustus, ülesanne тӧжд
♦
argimured быд лунъя тӧждъяс
mööda minema ruumiliselt v ajaliselt mööduma, lakkama дорті мунны; ajaliselt кольны, прӧйдитны
♦
lähen iga päev sellest kauplusest mööda быд лун муна тайӧ лавка дортіыс;
läks mööda mõni päev колис некымын лун
norima <nori[ma nori[da nori[b nori[tud 27 v>
1. väiklaselt, pahatahtlikult etteheiteid tegema крукасьны
♦
alati leidub, mille kallal norida крукасянторйыд век сюрас;
ära hakka iga pisiasja pärast norima эн заводит быд нинӧм абуас крукасьны;
noriv kriitika крукасьлана критика
2. manguma, nuruma дзайгыны
♦
norib isalt raha батьыслысь дзайгӧ сьӧм
nurk <n'urk nurga n'urka n'urka, n'urka[de n'urka[sid & n'urk/i 22 s>
1. mat пельӧс
♦
kõrvunurgad орчча пельӧсъяс;
nürinurk тшӧтшыд пельӧс;
sirgnurk веськыд пельӧс;
teravnurk ёсь пельӧс
2. esemel, ehitisel vm objektil пельӧс
♦
esinurk водзпельӧс;
kas sa oskad maja nurka laduda? тэ кужан керка пельӧс лэптыны?;
istub nurgas пельӧсас пукалӧ
3. koht majas, tuba v selle osa пельӧс
♦
olen kodus kõik nurgad läbi otsinud гортын быд пельӧсысь корси
otsa <'otsa postp, adv>
1. postp [gen]; adv pealmisele pinnale, ülemise v otsmise osa peale йылӧ
♦
kahvli otsa вилки йылӧ;
ronis puu otsa кавшасис пуӧ
2. postp [nom] teat. aja jooksul, vältel, kestel -быд
♦
öö otsa sadas vihma войбыд зэрис
otstarve <+tarve t'arbe tarve[t -, tarve[te t'arbe[id 06 s> eesmärk, ülesanne, mis millelgi on täita мог, функция
♦
igal tööl on oma otstarve быд уджлӧн аслас мог
parandama <paranda[ma paranda[da paranda[b paranda[tud 27 v>
1. kahjustust, riket, viga kõrvaldama, kasutuskõlblikuks tegema дзоньтавны; lappima дӧмны, дӧмлыны
♦
katust parandama керка вевт дзоньтавны;
aeda parandama потшӧс дзоньтавны
2. paremaks tegema бурмӧдны; tervistama бурдӧдны
♦
loomatõugu parandama скӧт рӧд бурмӧдны;
aeg parandab kõik haavad кадыд быд дой бурдӧдӧ
3. halvasti tehtut õige[ma]ks tegema веськӧдны; vigu прӧверитны; õigeks правитны
♦
õpetaja parandas õpilaste vihikuid велӧдысь прӧверитіс велӧдчысьяслысь тетрадьяссӧ
pidi <pidi postp [part]>
1. mööda mingit pinda v mingi ala piires liikumise kohta кузя, -ті
♦
läks tänavat pidi муніс улич кузя;
gaas jõuab meieni torusid pidi газ миянӧдз воӧ трубаясті
2. millegi toimumise viisi ja laadi märkimisel väljendites ja liitsõnades
♦
kõikepidi быд ног;
vastupidi мӧдарӧ
3. millegi põhjal, järgi
♦
tunneb kõiki ees- ja isanime pidi быдӧнлысь ним-вичсӧ тӧдӧ;
vana harjumust pidi важ велалӧм вылысь
pisiasi <+asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s> tühine, ebaoluline asi v asjaolu тӧдчытӧмтор, поснитор; üksikasi поснитор
♦
kamm, peegel ja mõned muud pisiasjad сынасян, рӧмпӧштан да мукӧд поснитор;
norib iga pisiasja kallal v pärast быд посниторйӧ крукасьӧ;
mäletab kõike viimse pisiasjani помнитӧ ставсӧ быд посниторйӧдз
plika <plika plika plika[t -, plika[de plika[sid 16 s> tüdruk нывка, ныв
♦
külaplika сиктса нывка;
mis sa pirised nagu plika! мый тэ ныв моз нярган!;
Mardil on iga kuu uus plika Мартлӧн быд тӧлысь выль ныв
puhul <puhul postp [gen]> korral, juhul -ӧн
♦
võpatab iga krõpsatuse puhul быд кышкӧмысь черӧбтӧ;
külmetuse puhul joo vaarikateed кынмӧмысь висигӧн ӧмидза чай ю;
palju õnne sünnipäeva puhul чужан лунӧн
päev <p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> лун
♦
ilus päev мича лун;
homne päev аскиа лун;
puhkepäev шойччан лун;
tööpäev уджалан лун;
keset päeva лун шӧрын;
iga jumala päev быд лун;
päeval ja öösel лун и вой;
lahtiste uste päev восьса ӧдзӧса лун
ringi <r'ingi adv, postp>
1. ringjoonekujuliselt (ümber keskme), ringiratast
♦
karussell käib ringi карусель бергалӧ
2. teistpidi, ümber, ringiga, kaarega, mitte otse, teistmoodi
♦
aidake haige ringi keerata отсалӧй бергӧдны висьысьсӧ
3. siia-sinna, mitmes suunas, ilma selgema sihita
♦
käisime linnas ringi шӧйтім карті
4. postp [nom] läbi -быд
♦
ravila töötab aasta ringi санаторийыс уджалӧ вобыд
risk <r'isk riski r'iski r'iski, r'iski[de r'iski[sid & r'isk/e 22 s> риск
♦
riski peale välja minema рискуйтны;
väldib iga riski видзчысьӧ быд рискысь
saama <s'aa[ma s'aa[da s'aa[b saa[vad s'aa[dud, s'a[i saa[ge s'aa[dakse 37 v>
1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, kasutusse
♦
sain isalt sünnipäevaks koera чужан лунӧ батьӧй козьналіс понйӧс;
sai kirja письмӧ воис;
sai kirjandi eest viie сочиненньӧсьыс пуктісны „вит“;
kui aega saan, räägin pikemalt кор кадыс лоас, кузьджыка висьтася;
sain nohu насмука кӧвъялі, насмукаӧн висьми;
terve öö ei saanud ta und сійӧ войбыд эз вермы унмовсьны;
joostes saad sooja пышйигад шоналан;
sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud ме сысянь кывлі, мый ставыс вӧлӧма бур
2. hankima, muretsema босьтны
♦
nendest kaevandustest saadakse põlevkivi тайӧ шахтаяссьыс перйӧны сланеч;
kust saaks abilisi? кытысь босьтны отсасьысьясӧс?;
nad said teise lapse налӧн чужис мӧд кага;
meie võistkond sai esikoha миян команданым босьтіс первой места
3. muutuma лоны
♦
sai kurjaks скӧрмис;
iga poiss tahab tugevaks saada быд зонка кӧсйӧ лоны ёнӧн;
vihm tuleb, saate märjaks! зэр локтӧ, кӧтасянныд!;
tahaksin temaga tuttavaks saada ме эськӧ кӧсйи сыкӧд тӧдмасьны;
kelleks sa tahad saada? кодӧн тэ кӧсъян лоны?;
Mari on varsti emaks saamas регыд Мари лоас мамӧн
4. [välja] tulema лоны
♦
neist palkidest saab saun тайӧ керъяссьыс лоас пывсян;
mis siis minust saab? мый мекӧд лоас?;
kell hakkab kaks saama регыд кык час лоас
5. suutma, võima вермыны
♦
ma ei saanud mõtelda ме эг вермы мӧвпавны;
ta ei saanud tulla сійӧ эз вермы локны;
ma ei saa sinu eest alla kirjutada тэ пыдди кырмасьны ме ог вермы
sisustama <sisusta[ma sisusta[da sisusta[b sisusta[tud 27 v>
1. sisse seadma, möbleerima пызан-улӧс сувтӧдавны, мебель сувтӧдавны
♦
kabinetti sisustama кабинетын пызан-улӧс сувтӧдавны;
ruum on sisustatud heleda mööbliga жыръяс вӧлі сувтӧдалӧма югыд рӧма мебель
2. sisuga täitma
♦
millega sa oma vaba aega sisustad? мый тэ вӧчлан прӧст кадад?;
iga festivalipäev oli sisustatud huvitavate üritustega фестивальлӧн быд лунӧ вӧлі тыр интереснӧй мероприятие
3. millegi sisuks, täiteks olema
♦
tema elu sisustavad lapsed сійӧ став олӧмсӧ сетӧ челядьыслы
suvi <suvi suve suve -, suve[de suve[sid 20 s> гожӧм
♦
kuiv suvi кос гожӧм, зэртӧм гожӧм;
vihmane suvi зэра гожӧм;
igal suvel, iga suvi быд гожӧм;
sellest on juba neli suve möödas сысянь нёль гожӧм нин колис
sõna <sõna sõna sõna s'õnna, sõna[de sõna[sid & sõn/u 17 s>
1. кыв ► sama päritoluga sama päritoluga keel
♦
sõna tähendus кывлӧн вежӧртас;
sõnade järjekord lauses сёрникузяын кывъяслӧн ин;
sõna otseses mõttes кывйыслӧн медшӧр вежӧртасас;
mida see sõna tähendab? мый тайӧ кывйыс вежӧртӧ?
2. rääkimise, kõneluse kohta, koos väljenduslaadi osutava iseloomustamisega кыв, кывъяс
♦
lahked sõnad бур кывъяс;
tänusõnad аттьӧалан кывъяс;
ära hakka kohe igast sõnast kinni! быд кывйӧ эн крукась!;
tuletas sind hea sõnaga meelde тэнӧ бур кывйӧн казьтыштіс
tagant <tagant adv, postp [gen]> vt ka taga, taha
1. adv tagaküljelt, tagaotsast бӧрсянь, мышсянь
♦
keegi lähenes mulle tagant кодкӧ матыстчис мышсянь;
bussi tuleb tagant peale minna автобусӧ колӧ бӧртіыс пырны
2. postp [gen] lähtekoha märkimisel сайысь; lähtesuuna märkimisel сайсянь; liikumispaiga märkimisel сайті
♦
piilub nurga tagant пельӧс сайсянь кыйӧдӧ;
tõusis laua tagant istumast сувтіс пызан сайысь;
sõiduteed peab ületama bussi tagant туй вуджны колӧ автобус сайті
3. postp [gen] viitab vahemikule, mille järel miski kordub мысти
♦
sinna käib buss iga kahe tunni tagant быд кык час мысти сэтчӧ ветлӧ автобус;
peatus iga viie sammu tagant сувтліс быд вит воськов мысти
tegelema <tegele[ma tegel[da tegele[b tegel[dud 31 v; tegele[ma tegele[da tegele[b tegele[tud 27 v>
1. mingil alal tegutsema, mingi tegevusega pidevalt seotud olema уджавны, ноксьыны
♦
tegeleb loomakasvatusega скӧт видзӧ;
kavatseb tulevikus arhitektuuriga tegelema hakata водзӧ вылӧ кӧсйӧ босьтчыны ноксьыны архитектураӧн
2. toimetama, askeldama ноксьыны
♦
üks hoidis rooli, teine tegeles purjedega ӧти кутіс руль, мӧд ноксис тӧвдӧраясӧн
3. kellegi v millegi eest hoolitsema, kellegagi suhtlema, mängima ноксьыны
♦
lastega tuleb iga päev tegel[e]da челядькӧд колӧ быд лун ноксьыны
telekanal <+kanal kanali kanali[t -, kanali[te kanale[id 02 s>, ka televisioonikanal телеканал
♦
uus telekanal on eetris iga päev выль телеканал быд лун эфирын
