[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

elus <elus elusa elusa[t -, elusa[te elusa[id 02 adj> ловъя; tõeline, ehtne збыль
♦
elus loodus ловъя вӧр-ва;
elus tuli ловъя би;
elusa ja elutu kategooria keel ловъялун да ловтӧмлун категория;
ta on elus ja terve сійӧ ловъя и дзоньвидза;
juuksed nagu elus siid юрсиыс збыль шӧвк кодь

hämar <hämar hämara hämara[t -, hämara[te hämara[id 02 adj, s>
1. adj pimedavõitu рӧмыд, рудӧб
♦
hämar ilm зумыш поводдя;
hämar koridor пемыд коридор;
hämar valgus чусыд би;
väljas läheb hämaraks ывлаын рӧмдӧ
2. adj piltl ähmane, selgusetu, tuhm гудыр
♦
kauged hämarad ajad важ гудыр кад;
tal polnud kõige hämaramatki kujutlust asjast та йылысь сійӧ ньӧти нинӧм эз тӧд

juhe <juhe j'uhtme juhe[t -, j'uhtme[te j'uhtme[id 05 s> el провод
♦
kummiisolatsiooniga juhe резина эжӧда провод;
elektrijuhe би провод;
maandusjuhe мукӧд йитан провод;
vaskjuhe ыргӧн провод;
ümarjuhe гӧгрӧс провод;
juhtmeid paigaldama провод нюжӧдны;
juhtmeid ühendama провод йитлыны

jumal <jumal jumala jumala[t -, jumala[te jumala[id 02 s>
1. kõrgeim üleloomulik olend v jõud ен ► sama päritoluga sama päritoluga ilm
♦
paganajumalad пернатӧмъяслӧн енъяс;
päikesejumal шонді ен;
tulejumal би ен;
jumalaid kummardama енъяслы юрбитны;
jumalaid appi hüüdma енъясӧс отсӧг вылӧ чуксавны;
jumalatele ohverdama енъяслы вись вайны
2. (ainsuses) ristiusu jumal ka suurtäheliselt ен, господь
♦
mu jumal енмӧй;
armas jumal, halasta енмӧй, мылышт;
jumalale lootma ен вылӧ надейтчыны;
jumalat teotama енмӧс вӧйпны;
jumala nimel paluma енмӧн корны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks ен отсӧгӧн мед ставыс бур лоас;
iga jumala päev быд лун

kannatanu <kannatanu kannatanu kannatanu[t -, kannatanu[te kannatanu[id 01 s>
♦
tulekahjus kannatanu би пыр мунӧма;
liiklusõnnetuses kannatanu аварияӧ веськавлӧма

kohalt <kohalt postp [gen]> vt ka kohal, kohale
1. millest-kellest ülaltpoolt, kõrgemalt весьтысь
♦
võttis paja tule kohalt вештіс пӧртсӧ би весьтысь
2. kõrvalt, juurest, lähedalt
♦
püksid olid põlvede kohalt määrdunud пидзӧстіыс гачыс вӧлі няйт[ӧссьӧма]

kükitama <kükita[ma kükita[da kükita[b kükita[tud 27 v>
1. kükakile laskuma кекуртчыны
♦
ema kükitas lapse ette мамыс кекуртчис кага водзас
2. kükakil olema кекурвидзны; istuma пукавны
♦
kükitasime tule ümber кекурвидзим би гӧгӧр;
ilusa ilmaga ei maksa toas kükitada мича поводдя дырйи оз ков гортад пукавны

laotama <l'aota[ma l'aota[da l'aota[b l'aota[tud 27 v>
1. laiali, lahti asetama вольсавны, паськӧдны; laiali puistama шыблавны
♦
sõnnikut laotama куйӧд шыблавны;
kaart laotati lauale пызан вылӧ паськӧдісны карта;
talv laotas valge vaiba üle maa piltl тӧлыс вольсаліс муӧ еджыд эшкын
2. van levitama койны
♦
lamp laotas punakat valgust лампа койис гӧрдов би

latern <latern laterna laterna[t -, laterna[te laterna[id 02 s> valgusti пӧнар; auto- фара, би (машиналӧн)
♦
värvilised laternad уна рӧма пӧнаръяс;
esilatern auto водз фара, водз би;
gaasilatern газ пӧнар;
latern silma all син улын шаныш;
laternat kustutama пӧнар кусӧдны

leek <l'eek leegi l'eeki l'eeki, l'eeki[de l'eeki[sid & l'eek/e 22 s> би, би кыв
♦
punakas leek гӧрдов би;
sädemest tõuseb leek киньысь ыпнитас би

pritsima <pr'itsi[ma pr'itsi[da pritsi[b pritsi[tud 28 v>
1. enesekohane резсьыны
♦
autorataste alt pritsib pori машина кӧлеса улысь резсьӧ няйт;
sädemeid pritsib laiali пасьтала резсьӧ би кинь;
karjub nii, et sülg pritsib дуль резсьымӧныс горзӧ
2. piserdama резны; pisut резыштны
♦
lapsed pritsivad üksteisele vett v üksteist veega челядь резӧны ӧта-мӧднысӧ ваӧн;
pritsi lihale sidrunimahla резышт яйсӧ лимон сокӧн

põrgu <p'õrgu p'õrgu p'õrgu[t p'õrgu, p'õrgu[te p'õrgu[id 01 s> s surnute ja pahade vaimude asupaik, allmaailm, ristiusus patuste surmajärgne karistuspaik ад
♦
lahingupõrgu тыш би;
see on põrgu teab mis! морыс тӧдӧ, мый тайӧ!;
käigu see töö põrgusse! мор мед нуас тайӧ уджсӧ!

roos <r'oos roosi r'oosi r'oosi, r'oosi[de r'oosi[sid & r'oos/e 22 s> роза
♦
tulipunane roos би кодь гӧрд роза

summutama <summuta[ma summuta[da summuta[b summuta[tud 27 v>
1. heli kohta: lämmatama пӧдтыны
♦
sammal summutas astumise нитшкыс пӧдтіс кок шы;
summutatud nutt пӧдтӧм бӧрдӧм
2. piltl hrl tahte, tunnete vms kohta: maha suruma, tagasi hoidma пӧдтыны
♦
ta ei suutnud oma viha summutada сійӧ эз вермы пӧдтыны ассьыс лӧгсӧ;
ärge summutage laste aktiivsust! эн пӧдтӧй челядьлысь водзмӧстчӧмсӧ!
3. kustutama кусӧдны
♦
vihm summutas lõkke зэр кусӧдіс бипурсӧ;
tuld saab summutada ka liivaga би позьӧ кусӧдны и лыаӧн
4. varjutama, tuhmistama, mahendama пемдӧдны
♦
tumedad pilved summutasid päikese heleda valguse пемыд кымӧръяс пемдӧдісны шонділысь дзирдалан югыдсӧ

säde <säde sädeme säde[t -, sädeme[te sädeme[id 04 s>
1. põleva aine lendav osake кинь, би кинь
♦
tulesäde би кинь;
sädemed kustuvad би киньяс кусӧны
2. silmades, pilgus esineva tundevälgatuse kohta би
♦
virutas mulle sellise hoobi, et silmist lõi sädemeid сэтшӧма меным лӧсыштіс, мый синмысь би петаліс
3. piltl loomingulise innu, sisemise põlemise kohta би
♦
talendi põues hõõgub jumalik säde таланта морт пытшкын ломалӧ енби;
tema töös on sädet сійӧ уджалӧ яра
4. piltl millegi alge, idu
♦
temas tekib arusaamise esimene säde сійӧ пондӧ гӧгӧрвоны
5. ivake, kübeke чир мында
♦
lootusesäde чир мында лача

terav <terav terava terava[t -, terava[te terava[id 02 adj>
1. terava otsaga ёсь; teritatud, hästi lõikav, terava lõikeosaga лэчыд
♦
terav nuga лэчыд пурт;
terav nõel ёсь ем;
terav kirves leidis kivi ёсь вылӧ ёсь воис, из вылӧ из воис
2. õheneva serva v aheneva otsaga, kitsast tippu v nurka moodustav ёсь
♦
terav kikkhabe ёсь тош;
terav lõug ёсь тшӧка;
terava ninaga kingad ёсь ныра тупли
3. visuaalselt selgesti eristuv, selge, kontrastne ясыд
♦
teleril pole pilt terav телевизор оз ясыда петкӧдлы
4. intensiivselt meeltele mõjuv лэчыд, ёсь, чушан; lõhna kohta: ninna tungiv чорыд; maitse kohta: mitte mahe лэчыд кӧра; helide kohta: läbilõikav, läbitungiv, vali, pilgu kohta: läbitungiv, karm лэчыд, ёсь; tuule kohta чизыр, ёсь, лэчыд; valu kohta: lõikav, torkiv, kõrvetav ёсь, юкалан
♦
terav higilõhn чорыд пӧсь дук;
terav valgus ёран югыд, ёран би
5. meelte ja vaimuomaduste iseloomustamisel: terane, täpne, tundlik сюсь, ёсь
♦
terav nägemine ёсь син;
terav kuulmine сюсь пель;
terav mõistus сюсь вежӧр;
laps on terava arusaamisega кагаыс сюсь вежӧра
6. ütlemislaadi, tooni kohta: torkav, salvav, pilkav ёсь, чушан, ярскӧб
♦
terav toon лэчыд тон;
ta on terava keelega сійӧ ярскӧб кывъя

tuli <tuli tule t'ul[d t'ulle, tule[de tule[sid 20 s>
1. би ► sama päritoluga sama päritoluga päev
♦
elus tuli ловъя би;
igavene tuli куслытӧм би
2. tulekahju, kahjutuli би, пӧжар
♦
pinnatuli mets мубердса би;
tulele suudeti piir panna бисӧ вермисны сувтӧдны, пӧжарсӧ вермисны кусӧдны
3. valgusallika tuli, selle valguslaik би; autol v muul sõidukil би
♦
hele tuli югыд би;
majades süttisid tuled керкаясын ӧзйисны бияс
4. sõj tulirelvadest laskmine лыйсьӧм
♦
hõre tuli гежӧд лыйсьӧм;
tuld! лый!

tuline <tuline tulise tulis[t -, tulis[te tulise[id 10 adj, s>
1. adj leegitsev, tuld täis ыпъялысь
♦
päikese tuline kera ыпъялысь шонді шар
2. adj põletavalt, kõrvetavalt kuum, väga kuum би пым
♦
tuline keris би пым гор

tõstma <t'õst[ma t'õst[a tõsta[b tõste[tud, t'õst[is t'õst[ke 34 v>
1. üles, ülespoole, kõrgemale panema v liigutama лэптыны; ühelt kohalt teisele samale kõrgusele v madalamale panema пуктыны; püsti panema сувтӧдны; maha, ära võtma вештыны, кежӧдны
♦
suurt kivi maast tõstma муысь ыджыд из лэптыны;
õhtul tõstetakse sillad üles рытнас посъяссӧ лэптӧны;
tõsta ämber pingile! сувтӧд ведрасӧ лабич вылас!;
tõsta pott tulelt [ära] вешты кӧструлясӧ би вывсьыс
2. taseme, nivoo, pinna vms kohta: kõrgemale viima, suurendama, lisama содтыны, лэптыны; kõrgemale positsioonile viima кыпӧдны, ним сетны
♦
palka tõstma удждон содтыны, удждон лэптыны;
kuninganna tõstis ta aadliseisusesse королева сетіс сылы дворянин ним
3. midagi alustama, tegema hakkama
♦
talupojad tõstsid mässu кресттяна лэптісны бунт;
väljas tõstab tuult ывлаын тӧвзьӧ

vahend <vahend vahendi vahendi[t -, vahendi[te vahende[id 02 s>
1. ese, mille abil midagi tehakse -тор; tarbed кӧлуй
♦
köhavastased vahendid кызӧдӧмысь зелля;
valu vaigistavad vahendid дой кокньӧдантор;
transpordivahendid ветлӧдлантор;
tulekustutusvahendid би кусӧдан кӧлуй;
mis vahendiga sa linna lähed? мыйӧн тэ карад мунан?
2. abinõu туй, -ног, -тор
♦
diplomaatilised vahendid дипломатическӧй туйяс;
mõjutusvahend имитантор

valgus <v'algus v'alguse v'algus[t v'algus[se, v'algus[te v'algus/i & v'alguse[id 11 & 09 s> югыд; kiired югӧр; tuli би
♦
terav valgus ёран югыд, ёран би;
kuuvalgus тӧлысь югӧр;
valguse kiirus югӧр ӧд;
süütas valguse биасис, ӧзтіс би;
valgus võitis pimeduse югыдыс вермис пемыдсӧ

valgusfoor <+f'oor foori f'oori f'oori, f'oori[de f'oori[sid & f'oor/e 22 s> светофор
♦
valgusfooris süttis punane tuli светофорын ӧзйис гӧрд би

vähene <vähene vähese vähes[t -, vähes[te vähese[id 10 adj, s>
1. adj kasin, napp омӧль; väike ичӧт; väikesearvuline этша
♦
vähene viljasaak омӧль урожай;
vähene puhkus дженьыд отпуск;
vähese jutuga mees этша сёрниа мужичӧй
2. adj (pl) üksik, mõni ӧтка, ӧткымын
♦
ainult vähestes akendes põles tuli сӧмын ӧткымын ӧшиньын ӧзйис би