[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ikka <'ikka adv>
1. alati век
♦
ikka ja alati помся;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
tal oli õigus nagu ikka сійӧ прав, кыдз и век;
ikka ja jälle meelde tuletama бара на казьтывны
2. veelgi век на, пыр на
♦
ikka veel valas vihma век на зэрис;
ta on ikka veel siin сійӧ пыр на тані
3. siiski век жӧ
♦
tulid ikka век жӧ локтін;
no küll ikka sajab но и кисьтӧ;
vaadata võime ikka видзӧдлыны век жӧ вермам

ja <ja konj>
1. ühendav да, и
♦
sina ja mina тэа-меа, тэ да ме;
isa ja ema бать-мам;
eesti ja vene keel эст да роч кыв;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
vihma sajab ja sajab зэрӧ и зэрӧ;
sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama дугдіс зэрны и гӧгӧрбок ставыс пондіс дзирдавны;
kaks ja pool tonni кыкӧн-джынйӧн тонна, кык да джын тонна;
kell kaks ja kümme minutit кык час да дас минутын
2. vastandav а, но
♦
süüdi on tema ja mitte sina мыжа сійӧ, а абу тэ

juhus <juhus juhuse juhus[t -, juhus[te juhuse[id 09 s> виччысьтӧмтор; paras v sobiv võimalus ком
♦
sobiv juhus бур ком;
õnnelik juhus шуда виччысьтӧмтор;
haruldane juhus гежӧда овлан виччысьтӧмтор;
ootan parajat juhust вичча лада ком;
kasutasin juhust кыйи ком;
juhus viis nad jälle kokku виччысьтӧг бара аддзысисны;
polnud juhust temaga rääkida эз вӧв ком сыкӧд сёрнитны;
lasksin juhuse mööda прӧзевайті ком

jälle <j'älle adv>, ka jällegi uuesti, taas бара
♦
tulen homme jälle аски бара вола;
kevad on jälle käes бара воис тулыс;
ikka ja jälle выльысь и выльысь

kokku viima kontakti viima või kohtumist korraldama
♦
saatus viis nad jälle kokku тӧдлытӧг найӧ бара аддзысисны;
ta viis mind oma õega kokku сійӧ тӧдмӧдіс менӧ чойыскӧд

korduma <k'ordu[ma k'ordu[da k'ordu[b k'ordu[tud 27 v> мӧдысь лоны, бара лоны, мӧдпӧласьны
♦
et see enam ei korduks! мед татшӧмыс сэсся эз вӧв!

leppima <l'eppi[ma l'eppi[da lepi[b lepi[tud 28 v>
1. rahul olema миритчыны; rahulduma тырмӧдчыны
♦
lepi sellega, mis on миритчы сійӧн, мый эм;
lepib vähesega тырмӧдчӧ этшаӧн
2. lepitust tegema бурасьны
♦
vahel tülitseme, siis jälle lepime пинясьлам, сэсся бара бурасям

moraal <mor'aal moraali mor'aali mor'aali, mor'aali[de mor'aali[sid & mor'aal/e 22 s>
1. inimese käitumist reguleeriv põhimõtete, normide ja tavade kogum, kõlblus мораль, мывкыд
♦
kristlik moraal кристоса мораль;
peab ennast kõrge moraaliga inimeseks асьсӧ бур мывкыда мортӧн арталӧ
2. kõnek järeldus, õpetus мораль, велӧдана кывкӧртӧд
♦
valmi moraal баснялӧн велӧдана кывкӧртӧдыс;
siit järgneb moraal ... моральыс татысь...;
ära hakka jälle moraali lugema эн заводит менӧ бара велӧдны

pagan <pagan pagana pagana[t -, pagana[te pagana[id 02 s>
1. mitteristiusuline пернатӧм морт, пыртчытӧм морт
♦
paganaid ristiusku pöörama пернатӧм йӧзӧс пыртны;
muistsed eestlased olid paganad важ эстонечьяс вӧліны пыртчытӧмӧсь
2. kurat, vanapagan чӧрт
♦
sepp on must kui pagan кузнеч чӧрт кодь сьӧд
3. kirumissõna чӧрт, мор, сӧтана, лешак, мокой
♦
oh sa pagan -- jälle sajab! сӧтанаыд – бара зэрӧ!;
käi v mine oma jutuga kus pagan! чӧрту мун аслад сёрнинад!;
kuhu sa, pagan, tormad? кытчӧ тэнӧ морыс лэбӧдӧ?;
mille pagana pärast sa siin istud? мый мокойла тэ тані пукалан?;
pagan teda teab лешакыс тӧдӧ

puistama <p'uista[ma puista[ta p'uista[b puista[tud 29 v>
1. kallama, langeda laskma кисьтны
♦
libedale teele puistati liiva вильыд туй лыаалісны, вильыд туй киськалісны лыаӧн;
jahu puistati kottidesse пызьсӧ кисьталісны мешӧкъясӧ
2. tuuseldama, midagi otsides segi paiskama лукйысьны
♦
puistasin kadunud dokumenti otsides pabereid кабалаяс пиын лукйыси-корси вошӧм документ
3. kõnek varastama, röövima куштыны
♦
jälle on seda poodi puistamas käidud бара тайӧ лавкасӧ куштӧмаӧсь
4. piltl midagi ohtralt jagama, pilduma, loopima койны
♦
puistab komplimente комплимент койӧ

taas <t'aas adv> jälle бара; uuesti, uut puhku выльысь
♦
ta on taas meiega сійӧ бара миянкӧд

taha <taha adv, postp [gen]> vt ka taga, tagant
1. adv tahapoole, tagaossa, tagaküljele бӧрлань, бӧрӧ
♦
vaatas aeg-ajalt üle õla taha кадысь-кадӧ видзӧдлывліс пельпом вомӧныс бӧрлань;
kalluta pea taha чатӧрт юртӧ
2. adv tasemelt maha, õigest ajast maha бӧрӧ
♦
kell jääb taha часіыс бӧрӧ кольӧ
3. postp [gen] kelle-mille suhtes tahapoole сайӧ
♦
ta istus minu taha сійӧ пуксис ме сайӧ;
vaatas aeg-ajalt selja taha кадысь-кадӧ видзӧдлывліс бӧрӧ;
kuu läks pilve taha тӧлысь пырис кымӧр сайӧ
4. postp [gen] teatud vahemaa kaugusele сайӧ, ылнаӧ
♦
sõitis kümne kilomeetri taha муніс дас километра сайӧ
5. postp [gen] viitab mingile esemele, vahendile, mille juurde tegevusse asutakse сайӧ
♦
istus jälle raamatute taha бара пуксис небӧгъяс сайӧ

uinuma <'uinu[ma 'uinu[da 'uinu[b 'uinu[tud 27 v>
1. magama jääma унмовсьны
♦
igavesele unele v rahule v igaveseks uinuma кувны;
uinus alles vastu hommikut унмовсис сӧмын асъядорыс
2. piltl puhkeolekus olema, mitte toimima, peidus, varjul olema вугравны
♦
uinunud instinktid ärkasid taas вугралысь инстинктъяс бара садьмисны

uuesti <uuesti adv> veel kord, jälle бара, выльысь, выль пӧв; algusest peale, kuid teisiti выльысь, выль пӧв
♦
hakkas uuesti rääkima бара пондіс сёрнитны;
kirjutas kogu artikli uuesti ставнас статтясӧ гижис выль пӧв

vabandama <vabanda[ma vabanda[da vabanda[b vabanda[tud 27 v> andestama, andeks andma прӧститны
♦
vabandage mind прӧститӧй менӧ;
vabandage v palun vabandada, et teid jälle tülitan! прӧститӧй, мый бара тіянлы дӧзмӧдча!

üle <üle prep, postp, adv>
1. prep [gen]; adv millegi pealispinda mööda, mingi vahemaa taha v taga вомӧн
♦
poiss ronis üle aia зон кавшасьӧмӧн вуджис ӧграда вомӧн;
läks üle tänava вуджис улич вомӧн;
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма
2. prep [gen]; postp [gen] kogu mingis piirkonnas, üleni kuskil пасьтала
♦
teade levis üle maa юӧрыс паськаліс страна пасьтала;
külmavärin jooksis üle keha туша пасьтала йирмӧг котӧртіс
3. adv; prep [gen] osutab millegi katmisele, katteks peale v peal
♦
uks on plekiga üle löödud ӧдзӧсыс жӧчӧн эжӧма;
tõmbas endal teki üle pea юр вывтіыс шебрасис
4. postp [gen]; prep [ess]; adv ülaltpoolt, kõrgemalt kellegi, millegi kohal, staatiline весьтын; dünaamiline весьтті; millestki kõrgemal вылынджык
♦
ema kummardub lapse üle мамыс копыртчӧ кага весьтас;
lipud lehvisid üle inimeste peade йӧзлӧн юр весьтын дӧлалісны флагъяс;
seelik on üle põlve юбка дорыс пидзӧссьыс вылынджык;
üks lennuk lendas meist üle миян весьтті лэбис ӧти самолёт;
hirmust üle saama полӧм венны
5. prep [gen] osutab ajale, ajavahemikule, mille järel midagi toimub мысти
♦
üle hulga aja sajab jälle lund кузь кост мысти бара лымъялӧ;
käin poes üle kolme-nelja päeva лавкаӧ ветла быд куим-нёль лун мысти
6. prep [gen]; adv rohkem [kui] сайӧ, -джык (мыйыськӧ); liiga palju, ülemäära вывті; võimsam kellestki -джык (кодыськӧ)
♦
üle tuhande euro сюрс евро сайӧ, сюрс евроысь унджык;
üle jõu käiv töö вынысь вывті удж;
jõu poolest on ta minust üle сійӧ меысь вынаджык
7. postp [gen]; adv osutab teemale, isikule, millest v kellest on juttu
♦
patsient kaebab valude üle пациент норасьӧ дой вылӧ;
pean selle üle järele mõtlema меным колӧ та йылысь думыштлыны;
mille üle sa kurvastad? мыйысь тэ шогалан?;
õpetaja vaatas laste töö üle велӧдысь видзӧдліс челядьлысь уджсӧ
8. adv millegi lakkamise kohta, mööda, möödas
♦
vihm jäi üle зэрыс кобис;
peavalu läks üle юр дугдіс висьны
9. prep [gen] piltlikes väljendeis
♦
üle kivide ja kändude piltl мырдӧн сорӧн, ӧдва-ӧдва;
üle pea ja kaela piltl кыдзсюрӧ, кийывсӧн