[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ajaline <ajaline ajalise ajalis[t ajalis[se, ajalis[te ajalis/i 12 adj>
1. ajaga, kestusega seotud кадӧн урчитӧм
♦
ajaline sõltuvus кадӧн вӧйпӧм ас вӧлятӧмлун;
tähtsamad sündmused ajalises järjestuses тӧдчана лоӧмторъяс сьӧрсьӧн-бӧрсьӧн;
kuuajaline тӧлысся
2. õigeaegne ас кадӧ вӧчӧм
♦
ajaline sünnitus ас кадӧ чужтӧм;
ajaline laps ас кадӧ чужӧм кага

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

algatus <algatus algatuse algatus[t algatus[se, algatus[te algatus/i 11 s> босьтчӧм, водзмӧстчӧм
♦
arukas algatus тӧлка водзмӧстчӧм;
omal algatusel ас водзмӧстчӧм серти

allkiri <+kiri kirja k'irja k'irja, k'irja[de k'irja[sid & k'irj/u 24 s> кырымпас; dokument гижсьӧг
♦
omakäeline allkiri ас пуктӧм кырымпас;
võltsitud allkiri фальшивӧй кырымпас;
juhataja allkiri веськӧдлысьлӧн кырымпас;
allkirja andma кырымавны, кырымпас сетны;
allkirja tõestama кырымпас эскӧдны;
pane oma allkiri alla пукты кырымпастӧ

alus <alus aluse alus[t -, alus[te aluse[id 09 s>
1. eseme toetuspõhi, tugi подув
♦
betoonalus, betoonist alus бетон[ысь] подув;
puitalus, puidust alus пу[ысь] подув;
monumendi alus монумент подув;
raadio seisab madalal alusel радиоыс сулалӧ ляпкыд подув вылын
2. lähtekoht, põhi подув
♦
seaduslik alus оланпаса подув;
liigituse alus юклан подув;
lepingu alusel сёрнитчӧм серти;
vabatahtlikkuse alusel ас вӧляысь;
aluseta süüdistus подувтӧм мыжалӧм;
aluseks võtma подув туйӧ босьтны;
filmi aluseks on ajalooromaan фильмсӧ вӧчӧма историческӧй роман вылӧ мыджсьӧмӧн

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

draama <draama draama draama[t -, draama[de draama[sid 16 s> драма
♦
klassikaline draama классика драма;
perekonnadraama семъяпытшса драма;
värssdraama кывбура драма;
draamat üle v läbi elama ас вывті ыджыд шог нуӧдны

eeskätt <+k'ätt adv> медводз, медвойдӧр
♦
eeskätt tuleb plaan koostada медводз колӧ лӧсьӧдны план;
hoolitseb eeskätt enese eest медводз тӧждысьӧ ас пондаыс

elamus <elamus elamuse elamus[t elamus[se, elamus[te elamus/i 11 s> mulje сьӧлӧм вылӧ воӧм; üleelamine ас вывті нуӧм, майшасьӧм; tunne кылӧм
♦
meeldiv elamus кажитчӧм;
hingelised elamused лов кылӧмъяс;
sügavad elamused пыдӧдз вежӧрӧ мӧрччӧм;
film jättis unustamatu elamuse фильмыс вунӧдны позьтӧг мӧрччис сьӧлӧмӧ

elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!

emakeel <+k'eel keele k'eel[t k'eel[de, keel[te k'eel[i 13 s> чужан кыв, мам кыв, ас кыв
♦
emakeelt kõnelema мам кывйӧн варовитны;
emakeelt oskama ас кыв тӧдны;
Emakeele Selts Чужан кыв котыр

enese sg gen <- enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00 pron>; enda sg gen <- 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron> vt ka ise2
1.
♦
pani mu enese kõrvale istuma пуксьӧдіс менӧ аскӧдыс орччӧн;
mida see raamat endast kujutab? кутшӧмджык тайӧ небӧгыс?;
tundke ennast nagu kodus! кутӧй асьнытӧ гортаныд моз;
ta hindab end üle асьсӧ вывті вылӧ донъялӧ;
pomises midagi enda ette ныр улас мыйкӧ намӧдіс;
ta oli enda hästi ära peitnud сійӧ вӧлі бура дзебсьӧма;
ära sega end teiste asjadesse! мукӧдлӧн делӧясӧ эн сюйсьы!;
tõmbas enese küüru сійӧ мышкыртчис;
poiss ajas enda sirgu зон веськӧдчис
2. rõhutab kuuluvust
♦
enda muredest ta ei räägi аслас тӧждъяс йывсьыс сійӧ оз висьтась;
ta on enese meelest kangesti tark ас думсьыс сійӧ зэв вежӧра

enesekindlus <+k'indlus k'indluse k'indlus[t k'indlus[se, k'indlus[te k'indlus/i & k'indluse[id 11 & 09 s> ас вынӧ эскӧм
♦
enesekindlust kaotama ас вынӧ эскӧм воштыны

eraelu <+elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> ас олӧм

eramaja <+maja maja maja m'ajja, maja[de maja[sid & maj/u 17 s> ас керка

esindama <esinda[ma esinda[da esinda[b esinda[tud 27 v> nimel v volitusel tegutsema кодӧскӧ петкӧдлыны, кодкӧ нимсянь петкӧдчыны
♦
spordivõistlustel oma kooli esindama спорт вермасьӧмын ас школасянь петкӧдчыны;
näitusel olid esindatud parimad kaubad выставка вылын вӧлі петкӧдлӧма медбур вузӧссӧ

ettevõte <+võte v'õtte võte[t -, võte[te v'õtte[id 06 s>
1. üritus босьтчӧм, кутчысьӧм; toiming делӧ
♦
kiiduväärt ettevõte ошкана босьтчӧм;
lootusetu ettevõte лачатӧм кутчысьӧм;
ettevõte õnnestus делӧыс артмис
2. maj käitis предприятие, фирма
♦
isemajandav ettevõte ас тшӧт весьтӧ уджалысь предприятие;
kaubandusettevõte вузасян предприятие;
põllumajandusettevõte видз-му овмӧс предприятие;
suurettevõte ыджыд предприятие;
toitlustusettevõte йӧзӧс вердан предприятие

ettevõtja <+v'õtja v'õtja v'õtja[t -, v'õtja[te v'õtja[id 01 s> асшӧр уджалысь
♦
eraettevõtja ас вылас уджалысь;
väikeettevõtja ичӧт асшӧр уджалысь

ettevõtlus <+v'õtlus v'õtluse v'õtlus[t v'õtlus[se, v'õtlus[te v'õtlus/i & v'õtluse[id 11 & 09 s> maj majandustegevuse vorm ас вылӧ уджалӧм
♦
ühisettevõtlus ӧтувъя ас вылӧ уджалӧм

fotograaf <fotogr'aaf fotograafi fotogr'aafi fotogr'aafi, fotogr'aafi[de fotogr'aafi[sid & fotogr'aaf/e 22 s> фотограф, снимайтысь
♦
amatöörfotograaf, harrastusfotograaf ас гажӧн снимайтысь

huvi <huvi huvi huvi -, huvi[de huvi[sid & huv/e 17 s>
1. tähelepanu, harrastamine интерес, ыштӧм
♦
elav huvi кыпыд интерес;
vaimsed huvid лов могмӧдан интерес;
kirjandushuvi литература дорӧ интерес;
huvi ilmutama {kelle-mille vastu} интересуйтчыны;
huvi kaotama {kelle-mille vastu} интерес воштыны;
huvi tundma {kelle-mille vastu} интересуйтчыны;
mul on kadunud huvi töö vastu уджӧй менӧ оз ыштӧд
2. (hrl pl) tulu, kasu интересъяс, колӧм
♦
isiklikud huvid ас интересъяс;
rahvuslikud huvid войтырлӧн интересъяс;
{kelle} huvides {кодлыкӧ} колӧ;
{kelle} huve kaitsma {кодлыськӧ} интересъяс дорйыны;
oma huvide eest võitlema ас интересъяс вӧсна вермасьны

ilu <ilu ilu ilu -, ilu[de ilu[sid 17 s> kaunidus, veetlevus мич, мичлун
♦
klassikaline ilu классическӧй мич;
kütkestav ilu веж петкӧдлан мич;
nõiduslik ilu мойдса мичлун;
hingeilu лов мич;
suveöö ilu гожся войлӧн мич;
keele ilu кывлӧн мичлуныс;
oma iluga pimestama ас мичлунӧн син ёрны;
ilu nautima мичлунӧн нимкодясьны;
ilu on närbunud мичыс нярмӧма

isa <isa isa isa -, isa[de isa[sid 17 s> бать, ай
♦
lihane isa ас бать;
linnaisad карса юралысьяс;
ristiisa вежай;
võõrasisa дядь;
isaks saama батьӧн лоны;
poeg on isasse läinud писӧ батьланьыс кыскӧма;
lapsed on isa nägu челядьыс батьланьыс мунӧны

isand <isand isanda isanda[t -, isanda[te isanda[id 02 s> ӧксай, господин; saks барин, господин
♦
olen ise enda isand ачым ас вылын ыджыдыс;
soliidne hallipäine isand дзор юрсиа солиднӧй ӧксай;
isandate villad господалӧн виллаяс

ise1 <ise adv, adj>
1. adv iseenesest ачыс ► sama päritoluga sama päritoluga ise
♦
küünal kustus ise сиськыс ачыс кусіс;
hambavalu läks mul ise üle пиньӧй ачыс дугдіс висьны
2. adv iseseisvalt, omal jõul, mina ise ачым; sina ise ачыд; tema ise ачыс; meie ise асьным; teie ise асьныд; nemad ise асьныс
♦
tulen ise toime ачым верма;
laps oskab juba ise käia кагаыс ачыс нин кужӧ ветлыны;
tulin siia ise, omal vabal tahtel локті ачым, ас вӧляысь

iseenese sg gen <+- enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00 pron>; iseenda sg gen <+- 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron>
1. rõhutab enesekohasust, eri vormid isikuti ja käändeti ас
♦
iseenese v iseenda üle naerma ас вылад серавны;
iseennast süüdistama асьтӧ мыжавны;
armasta ligimest nagu iseennast матысса морттӧ радейт асьтӧ моз;
iseenda pärast ma ei muretse ас понда ме ог майшась
2. rõhutab kuuluvust ас
♦
iseenese tarkusest ас гӧгӧрвоӧм серти, ас вежӧртӧмӧн;
ta on seda iseenese nahal tunda saanud сійӧ тайӧс ас вывтіыс нуис

iseloom <+l'oom loomu l'oomu l'oomu, l'oomu[de l'oomu[sid & l'oom/e 22 s> inimese karakter, millegi põhiolemus v laad характер, сям, ӧбича; loomus, olemus сер
♦
elurõõmus iseloom шоглы сетчытӧм сям;
hea iseloom бур сям;
järsk iseloom скӧр сям, крут ӧбича;
kinnine iseloom ас пытшкас йӧршитчӧм сям;
pehme iseloom рам сям;
rahulik iseloom лӧнь сям;
raske iseloom сьӧкыд этш;
iseloomude erinevus характер торъялӧм;
iseloomult erinevad inimesed разнӧй характера йӧз;
iseloomult nõrk inimene слаб сяма морт;
poiss on kindla iseloomuga зонмыс крепыд сяма;
nende iseloomud ei sobinud сямныс эз лӧсяв;
tal on iseloomu мортыс сійӧ крут;
oma iseloomult on ta sõbralik сійӧ мелі сяма;
selline on juba inimese iseloom татшӧм нин мортыслӧн сямыс

iseseisev <+s'eisev s'eisva s'eisva[t -, s'eisva[te s'eisva[id 02 adj>
1. sõltumatu асшӧр, асшӧрлуна, ас вӧляа, торъя
♦
iseseisev riik торъя канму, асшӧр государство;
iseseisvaks riigiks saama асшӧрлуна государствоӧн лоны
2. teiste abita tehtav, algupärane торъя, аскежся
♦
iseseisev arvamus торъя видзӧдлас;
õpilaste iseseisev töö велӧдчысьяслӧн аскежся удж;
noored alustasid iseseisvat elu том йӧз пондісны овны ас кежсьыныс

iseseisvalt <+s'eisvalt adv> отсӧгтӧг, ас кежысь; mina ас кежысь; sina ас кежсьыд; tema ас кежсьыс; meie ас кежсьыным; teie ас кежсьыныд; nemad ас кежсьыныс
♦
elab iseseisvalt олӧ ас кежсьыс, олӧ торйӧн;
õppis iseseisvalt lugema ja kirjutama отсӧгтӧг велӧдчис лыддьысьны да гижны;
iseseisvalt tegutsema ас кежысь уджавны

iseseisvus <+s'eisvus s'eisvuse s'eisvus[t s'eisvus[se, s'eisvus[te s'eisvus/i & s'eisvuse[id 11 & 09 s> асшӧрлун, ас вӧля
♦
poliitiline iseseisvus политическӧй асшӧрлун;
riigi iseseisvus канмулӧн асшӧрлун;
oma iseseisvust kaitsma асшӧрлун дорйыны;
lapses tuleb kasvatada iseseisvust кагаӧс колӧ велӧдны ас вежӧрнас овны

isiklik <isikl'ik isikliku isikl'ikku isikl'ikku, isiklik/e & isikl'ikku[de isikl'ikk/e & isikl'ikku[sid 25 adj> isikule kuuluv v omane, isikusse puutuv ас, торъя мортлӧн; minu аслам; sinu аслад; tema аслас; meie асланым; teie асланыд; nende асланыс
♦
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
isiklik omand торъя мортлӧн эмбур;
isiklik majapidamine ас овмӧс;
isiklik sõiduauto ас машина;
isiklik arvamus ас видзӧдлас;
isiklikud dokumendid ас документъяс;
isiklik julgeolek асьтӧ видзӧм;
isiklik huvi ас интерес;
isiklik õnn ас шуд;
isiklikuks minema дойдавны торъя йӧзӧс;
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
mul on temaga isiklikud arved õiendada меным сылысь водзӧс колӧ перйыны

jõud <j'õud j'õu j'õudu j'õudu, j'õudu[de j'õudu[sid & j'õud/e 22 s>
1. kehaline jaks, vaimne suutlikkus, mõju[võim], intensiivsus, maksvus, kehtivus вын; jaks эбӧс
♦
hiiglaslik jõud зэв ыджыд вын;
kohutav jõud зэв ыджыд вын;
ebatavaline jõud торъялан вын;
nõrk jõud омӧль вын;
vaimne jõud пытшкӧсса вын;
elujõud олӧм вын;
hobujõud füüs вӧв вын;
inimjõud морт вын;
kesktõmbejõud füüs шӧрлань мунан вын;
kesktõukejõud füüs шӧрсянь мунан вын;
külgetõmbejõud füüs ас дорӧ кыскан вын;
seadusjõud оланпаслӧн вын;
veenmisjõud эскӧдан вын;
võlujõud шемӧса вын;
ühisel jõul ӧтув;
jõudu mööda вермӧм серти;
üle jõu töötama вынысь вывті уджавны;
jõudu kasutama вынӧн босьтны;
kõigest jõust pingutama став вынысь зільны;
mul ei jätku jõudu seda teha менам вынӧй абу тайӧс вӧчны;
seadus on kaotanud oma jõu оланпас воштӧма вынсӧ
2. rühmitis ühiskonnas, mingil alal töötaja v tegutseja, sõjavägi вын
♦
ühiskonna edumeelsed jõud, progressijõud йӧзкотырса прогрессивнӧй вынъяс;
abijõud отсасьысьяс;
kaitsejõud sõj дорйысян вынъяс;
relvajõud оружьеа вынъяс;
õhujõud sõj сынӧдса вынъяс;
tehas vajab kvalifitseeritud jõude заводлы колӧны кужысь уджалысьяс

järel <järel postp, adv> vt ka järele
1. postp [gen] järgnevuses, kelle-mille taga бӧрся
♦
ta kõndis minu järel сійӧ восьлаліс ме бӧрся;
tõmba uks enda järel kinni! сипты ас бӧрсяыд ӧдзӧссӧ!;
iga poole tunni järel быд час джын мысти
2. adv; postp [gen] keda-mida ära toomas, kätte saamas -ла
♦
tal käis täna auto järel сыла талун машина воліс;
käisin honorari järel ветлі гонорарла
3. adv taga, tagapool, ka ajaliselt бӧрсянь
♦
läksin ees, koer järel муні водзын, бӧрсянь пон;
poisid hüppasid enne, tüdrukud järel первой чеччыштісны зонъяс, нывъяс бӧрсяньныс
4. adv säilinud, alles колис
♦
mul on viis eurot järel менам колис вит евро

järelt <järelt postp [gen]> osutab isikule, kelle tagant midagi koristatakse бӧрся
♦
enda järelt koristama ас бӧрся идравны

jätma <j'ät[ma j'ätt[a jäta[b j'äe[tud, j'ätt[is j'ät[ke 35 v>
1. кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
mantlit riidehoidu jätma пальто гардеробӧ кольны;
{mida} endale jätma аслыд кольны;
{keda} hätta jätma шог суигӧн эновтны;
akent kinni jätma ӧшинь пӧдсаӧн кольны;
tööd lõpetamata jätma удж помавтӧг кольны;
kooli pooleli jätma школа эновтны;
malemängu pooleli jätma шахмат партия джынъяс эновтны;
{keda} vabadusse jätma вӧля вылӧ кольны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
ärge jätke raha lauale! пызан вылӧ сьӧм эн кольӧй̀!;
jätsin vihmavarju rongi зонтӧс коли поездӧ;
jätan oma kohvri kaheks päevaks sinu juurde чемоданӧс кык лун кежлӧ кольла тэ ордӧ;
jäta see endale! коль тайӧс аслыд̀!;
tormas head aega jätmata minema колльӧдчытӧг тэрмасьӧмӧн муніс;
küsimus jäi vastuseta юалӧмыс вочакывтӧг колис;
lapsed jäeti omapead челядьӧс колисны ас кежсьыныс;
ta jättis joomise vähemaks сійӧ пондіс этшаджык юны;
seda asja me nii ei jäta! тайӧтортӧ ми тадзи ог кольӧй!;
seda ei saa tähele panemata jätta тайӧс он вермы казявтӧг кольны
2. järele jätma дугдыны; maha jätma эновтны
♦
jätke jutt! дугдӧй больгыны!;
kass jättis näugumise кань дугдіс нявзыын;
kas sa jätad juba kord! дугдылан он нин коркӧ!;
oma peret ta ei jäta семъясӧ сійӧ оз эновт

kaasa elama сьӧлӧм пыр лэдзны; spordis болейтны
♦
oma meeskonna mängule kaasa elama ас команда вӧсна болейтны;
ema elab kaasa laste rõõmudele ja muredele мамыс сьӧлӧм пырыс лэдзӧ челядьыслысь радлунсӧ и шогсӧ

kaitsma <k'aits[ma k'aits[ta kaitse[b k'aits[tud, k'aitse[s k'aits[ke 32 v>, ka kaitsema ohtu jm tõrjuma дорйыны; hoidma видзны; end дорйысьны
♦
oma kodumaad kaitsma v kaitsema ас чужан му дорйыны;
väitekirja kaitsma диссертация дорйыны;
{kelle} huve kaitsma интересъяс дорйыны;
loodust kaitsma вӧр-ва видзны;
oma seisukohta kaitsma ассьыд видзӧдлас дорйыны;
end vihma eest kaitsma зэрысь видзчысьны;
tuulte eest kaitstud paik тӧв сай

kannatama <kannata[ma kannata[da kannata[b kannata[tud 27 v>
1. rasket kogema, läbi elama мучитчыны, пыкны {мыйкӧ}
♦
nälga kannatama тшыг пыкны;
valu kannatama дой пыкны;
alatoitluse all kannatama пӧттӧдз сёйтӧмла мучитчыны;
haige kannatas kohutavalt висьысь ёна мучитчис;
ta on elus palju kannatanud сійӧ уна шог ас вывтіыс нуис
2. kahju, viga saama
♦
teiste süü läbi kannatama мукӧд понда мучитчыны;
põllud kannatasid liigniiskuse all муяс вылас вывті уна ваыс;
mets sai tulekahjus kõvasti kannatada вӧрыс ёна сотчис, биыс сотіс уна вӧр
3. kannatlik olema, edasilükkamist võimaldama терпитны, виччывны
♦
kannata pisut! терпитышт!

kant <k'ant kandi k'anti k'anti, k'anti[de k'anti[sid & k'ant/e 22 s>
1. ühinemisserv, tahk дорыш; ääris дорӧс, дор
♦
telliste teravad kandid кирпичьяслӧн ёсь дорышъясыс;
kantidega põll дорӧса водздӧра
2. ümbruskond, maanurk му, -ин, -ладор
♦
viljarikas kant няняин;
kodukant ас му;
meie kandis миянладорын

keskelt <k'eskelt adv, postp> vt ka keskele, keskel
1. postp [gen] keskpaigast шӧрысь, шӧрсянь
♦
sajab juba juuni keskelt peale зэрӧ юнь шӧрсянь нин
2. postp [gen] seast, hulgast пӧвстысь, костысь
♦
nad valisid endi keskelt kolm saadikut найӧ бӧрйисны ас пӧвстсьыс куим делегатӧс

kinnine <k'innine k'innise k'innis[t k'innis[se, k'innis[te k'innis/i & k'innise[id 12 & 10 adj> пӧдса, сиптыса; kaetud вевттьӧма
♦
kinnine aken сиптыса ӧшинь;
kinnine auto болкъя машина, вевта машина;
kinnine iseloom ас пытшкас йӧршитчӧм сям;
kinnised kingad пӧдса тупли;
kinnine koosolek пӧдса собранньӧ;
kinnine silp keel пӧдса кывпель

kodulinn <+l'inn linna l'inna l'inna, l'inna[de l'inna[sid & l'inn/u 22 s> ас кар

kodumaa <+m'aa m'aa m'aa[d -, m'aa[de & maa[de m'aa[sid & m'a[id 26 s> ас му
♦
kodumaa kaitsmine ас му дорйӧм

kodumaine <+m'aine m'aise m'ais[t -, m'ais[te m'aise[id 10 adj> kodumaa päritoluga ас муса
♦
kodumaised tooted ас муса вӧчас

kogema <koge[ma koge[da koge[b koge[tud 27 v> tunda saama, läbi elama тӧдмавны, тӧдлыны
♦
omal nahal kogema piltl ас вывті нуны;
pika elu jooksul on ta nii mõndagi kogenud кузь олӧм чӧжыс сійӧ унатор тӧдліс

kortermaja <+maja maja maja m'ajja, maja[de maja[sid & maj/u 17 s> уна патераа керка
♦
me kolisime kortermajast eramajja уна патераа керкаысь ми вуджим ас керкаӧ

kuulus <k'uulus k'uulsa k'uulsa[t -, k'uulsa[te k'uulsa[id 02 adj> nimekas, laialt tuntud нималана
♦
kuulus arst нималана бурдӧдчысь;
ükski prohvet pole kuulus omal maal piltl ни ӧти водзвыв тӧдысь ас чужан муас оз нимав

lahkuma <l'ahku[ma l'ahku[da l'ahku[b l'ahku[tud 27 v> ära minema мунны < {кытыськӧ}>
♦
sa pead siit lahkuma тэныд колӧ татысь мунны;
õpetaja lahkus klassist велӧдысь петіс классысь;
lahkus töölt omal soovil ас кӧсйӧмсьыс муніс удж вывсьыс

loomulik <loomul'ik loomuliku loomul'ikku loomul'ikku, loomulik/e & loomul'ikku[de loomul'ikk/e & loomul'ikku[sid 25 adj> естественнӧй; loomutruu ас; sünnipärane чужӧмся, чужӧмсянь сетӧм; normaalne, enesestmõistetav нормальнӧй
♦
loomulik surm пӧрысьла кулӧм;
loomulik värv[us] асрӧм;
loomulik ilu чужӧмсянь сетӧм мич;
see on igati loomulik тайӧ дзик нормальнӧ

maja <maja maja maja m'ajja, maja[de maja[sid & maj/u 17 s> hoone, pere koos oma hoonete v ruumide ja majapidamisega, asutus керка
♦
kõrge maja джуджыд керка;
madal maja ляпкыд керка;
elumaja олан керка;
eramaja ас керка;
kivimaja из керка;
koolimaja школа;
kultuurimaja культура керка;
sünnitusmaja кага чужтан керка;
kes on majas peremees? коді керкаас ыджыдыс?