[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

jahu <jahu jahu jahu -, jahu[de jahu[sid 17 s> пызь
♦
sõre jahu гырысь пызь, гырыся изӧм пызь;
pehme jahu небыд пызь;
kõrgema sordi jahu медбур сорта пызь;
kaerajahu зӧр пызь;
kondijahu лы пызь;
maisijahu кукуруза пызь;
nisujahu шобді пызь;
odrajahu ид пызь;
pannkoogijahu блин пызь;
rukkijahu рудзӧг пызь;
söödajahu вердас пызь

jalutama <jaluta[ma jaluta[da jaluta[b jaluta[tud 27 v> kõndima, käima гуляйтны; teatud aeg гуляйтыштны
♦
vanaema jalutab lastega pargis пӧч гуляйтӧ челядькӧд паркын;
lähen jalutan veidi ветла гуляйтышта;
õuel jalutasid kanad йӧрын ветлісны курӧгъяс

jäik <j'äik jäiga j'äika j'äika, j'äika[de j'äika[sid & j'äik/u 22 adj> paindumatu нюклясьтӧм; kõva, kange чорыд; tardunud, liikumatu измӧм; kalk, tundetu, ametlik чорыд
♦
jäigad harjased нюклясьтӧм тшӧть;
jäiga tallaga kingad чорыд пыдӧса кӧм;
jäik vedru чорыд пружина;
jäik poos измӧм поза;
jäik poliitika чорыд политика;
jäik toon чорыд тон;
jalg on põlvest jäik пидзӧс оз нюклясь

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kange <k'ange k'ange k'ange[t -, k'ange[te k'ange[id 01 adj>
1. paindumatu, jäik кын, измӧм; külmast гегдӧм, турдӧм
♦
külmast kangeks jääma v tõmbuma кӧдзыдла турдыны;
selg jäi tööst kangeks ёна уджалӧмысь мышкӧй оз веськав;
jalad jäid pikaajalisest istumisest kangeks дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
tüdruk jäi hirmust kangeks piltl нывка повзьӧмысла турдіс
2. tugev, äge ён, чорыд; tugevatoimeline крепыд, чорыд
♦
kange peavalu ён юр висьӧм;
kange köha сьӧкыд кызӧм;
kange soov ыджыд кӧсйӧм;
kange külm v pakane чорыд кӧдзыд;
kange tuul ён тӧв, ыджыд тӧв;
kange tee крепыд чай;
kange äädikas чорыд уксус;
kange lahus чорыд сорас;
kange tubakas ён табак;
kange vein чорыд вина;
kange hais чорыд кӧр;
mul on kange janu ёна косьмӧ горшӧй;
mul on kange kiire v rutt зэв ёна тэрмася

keerutama <keeruta[ma keeruta[da keeruta[b keeruta[tud 27 v>
1. keerlema panema, korduvalt keerama бергӧдлыны; ennast бергавны; keerdu ajama гартны
♦
ratast keerutama кӧлеса бергӧдлыны;
nööri keerutama гез гартны;
tüdruk keerutas end kaua peegli ees ныв дыр бергаліс рӧмпӧштан водзын
2. ringe v keerde tegema бергавны
♦
pea kohal keerutas kull юр весьтын бергаліс кутш
3. rulli v rõngasse keerama гаровтны
♦
eit keerutas pähe juuksekrunni пӧч гаровтіс юрсисӧ балябӧжас [тутурӧ]
4. piltl jutuga laveerima мудеравны; juttu heietama кузя висьтавны
♦
räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! висьтав, кыдзи вӧлі, эн мудерав!;
kõneleja keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki сёрнитысьыс кузя висьтасис, а сюрӧсӧдзыс эз и во

köök <k'öök köögi k'ööki k'ööki, k'ööki[de k'ööki[sid & k'öök/e 22 s> ruum инпӧв; rahvuslik toiduvalmistusviis сёян
♦
avar v ruumikas köök ыджыд инпӧв;
eelistan hiina kööki меным кажитчӧджык китайса сёян

moor <m'oor moori m'oori m'oori, m'oori[de m'oori[sid & m'oor/e 22 s> kõnek eit, vana naine пӧч, баб
♦
hallipäine küürus moor гӧрба дзор юрсиа пӧч;
elasid kord vaar ja moor олісны-вылісны дед да баб

olemine <olemine olemise olemis[t olemis[se, olemis[te olemis/i 12 s>
1. kellegi käitumise, ka olemuse kohta
♦
ausa olemisega mees ылӧдчытӧм морт, веськыд морт;
olemise poolest v olemiselt v olemises väga viisakas naine зэв вежавидзысь нывбаба;
kurja olemisega vanamoor скӧр пӧч
2. seisund
♦
mu olemine pole just kiita меным абу ёна лӧсьыд

pigistama <pigista[ma pigista[da pigista[b pigista[tud 27 v>
1. suruma, muljuma, litsuma, ühel korral чабыртны, пыдзыртны, пычкыны; kestvalt, korduvalt чабравны, пыдзравны, пычкавны; vajutama личкыны
♦
pigistas kivi kõvemini pihku ёнджыка чабыртіс изсӧ киас;
pigistab tuubist pastat тюбикысь пычкӧ паста;
tühjaks pigistatud sidrun косӧдз пычкӧм лимон
2. jalanõude, riietusesemete kohta дзескыд лоны, зэлыд лоны
♦
vasak king pigistab ninast шуйга туплиыс ныртіыс дзескыд

põrutama <põruta[ma põruta[da põruta[b põruta[tud 27 v>
1. põruma panema, põrumist esile kutsuma зӧркӧдны, пыркӧдны
♦
tee on hea, ei põruta üldse туйыс бур, ньӧти оз пыркӧд;
põrutav tee зӧркӧдана туй
2. tugevasti lööma, virutama кучкыны, вартны; jalaga зымӧдны; mida hooga kuskile lööma v paiskama шыбитны; kõnek kellele tugevat hoopi andma, keda millega viskama лӧсыштны
♦
mees põrutas vihaselt rusikaga lauale v vastu lauda мужичӧй скӧра кучкис кабырнас пызанӧ;
tantsijad põrutasid hoogsalt jalga vastu põrandat йӧктысьяс вынӧн зымӧдісны кокнас джоджӧ;
poiss põrutas kassile kiviga зонка шыбитіс каньлы изйӧн;
ta põrutati mättasse сылы лӧсыштісны
3. kehavigastusena, ise viga saada доймыны; mingit kehaosa vigastada дойдны
♦
ta sai autoõnnetusel põrutada сійӧ доймис аварияын;
põrutatud jalg tegi kaua valu дойдлӧм кок дыр висис
4. piltl rabama, jahmatama panema v üllatama, vapustama, [tugevasti] puudutama падмӧдны, шӧйӧвоштыны
♦
olen kuuldust põrutatud кылӧмторсьыс шӧйӧвоши;
põrutav uudis падмӧдана выльтор
5. kurjalt v järsult ütlema, käratama равӧстны
♦
põrutas paar kõvemat sõna равӧстіс гоз-мӧд чорыд кыв
6. kõnek laskma, tulistama шковгыны
♦
põgenejale põrutati paar pauku järele гоз-мӧдысь шковгисны пышйысьлы бӧрсяньыс
7. kõnek kihutama, kuhugi kiiresti minema тӧвзьыны, лэбны
♦
põruta rattaga otse koju! тӧвзьы великнад веськыда гортад!;
kuhu sa nüüd põrutad? кытчӧ тэ лэбан?;
põruta siit minema! усйысь татысь!;
istus autosse ja põrutas minema сӧліс машинаӧ да тӧвзис-муніс
8. kõnek väljendab v rõhutab tegevuse hoogsust
♦
mehed põrutasid kooris laulu v laulda мужичӧйяс хорӧн горӧдісны сьывны;
orkester põrutas marssi оркестр грымӧбтіс марш

riiul <riiul riiuli riiuli[t -, riiuli[te riiule[id 02 s> джадж
♦
köögiriiul инпӧв джадж

sattuma <s'attu[ma s'attu[da satu[b satu[tud 28 v; s'attu[ma s'attu[da s'attu[b s'attu[tud 27 v>
1. juhuslikult kuhugi tulema v mingisse olukorda jõudma веськавны
♦
kuidas te siia sattusite? кыдзи ті татчӧ веськалінныд?
2. juhtumisi esinema v ette tulema веськавны, сюрны
♦
eksamil sattus mulle kerge pilet экзамен вылын меным сюрис кокни билет
3. tabama, millegi pihta minema веськавны, инмыны
♦
kirves sattus kivvi чер инмис изйӧ

sepik <sepik sepiku sepiku[t -, sepiku[te sepiku[id 02 s> jämedast jahust nisuleib руд нянь (гырыся изӧм шобді пызьысь)
♦
värske sepik сӧмын пӧжалӧм руд нянь

sõidutee <+t'ee t'ee t'ee[d -, t'ee[de & tee[de t'ee[sid & t'e[id 26 s> машина туй
♦
munakividega sillutatud sõidutee изйӧн вольсалӧм машина туй

uks <'uks ukse 'us[t -, us[te 'uks[i 14 s> ӧдзӧс
♦
kitsas uks векни ӧдзӧс;
klaasuks, klaasist uks стеклӧ ӧдзӧс;
köögiuks инпӧв ӧдзӧс;
salauks гуся ӧдзӧс;
välisuks, õueuks ывла ӧдзӧс, ортсыса ӧдзӧс;
kahe poolega uks кык джынъя ӧдзӧс;
lahtiste uste päev восьса ӧдзӧса лун;
uks on riivis ӧдзӧсыс игана

vanaema <+ema ema ema -, ema[de ema[sid 17 s> ema ema ыджыд мам; isa ema пӧч, баб
♦
emapoolne vanaema ыджыд мам