[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

alluv <'alluv 'alluva 'alluva[t -, 'alluva[te 'alluva[id 02 adj, s>
1. (partits) кипод улын уджалысь, киподувса
♦
peainsenerile alluv osakond юралысь инженер кипод улын уджалысь юкӧд
2. s киподувса
♦
tal polnud alluvate hulgas autoriteeti киподувсаяс пиас сылӧн авторитетыс эз вӧв

arusaam <+s'aam saama s'aama s'aama, s'aama[de s'aama[sid & s'aam/u 22 s> arusaamine, käsitus гӧгӧрвоӧм, вежӧртӧм; tõekspidamine эскӧм, видзӧдлас[ног]
♦
õige arusaam {millest} колана нога гӧгӧрвоӧм;
naiivne arusaam наивнӧй видзӧдлас;
rahva arusaama järgi йӧзлӧн гӧгӧрвоӧм серти;
jõuti arusaamale, et ... гӧгӧрвоисны, мый ...;
tal puudub igasugune arusaam {millest} сійӧ нинӧм оз гӧгӧрво {мый йылысь}

arutlus <arutlus arutluse arutlus[t arutlus[se, arutlus[te arutlus/i 11 s> {мый} видлалӧм, {мый йылысь} сёрни; mõttevahetus мӧвпъясӧн юксьӧм, дискуссия
♦
projekti arutlus проект видлалӧм;
ettekandele järgnes arutlus доклад бӧрас заводитчис дискуссия;
missugused küsimused nõupidamisel arutlusele tulevad? кутшӧм юалӧмъяс пондасны видлавны сӧвещанньӧ дырйи?;
tal on loogilise arutluse oskust сійӧ кужӧ логическӧя мӧвпавны;
jutustusse on põimitud filosoofilisi arutlusi висьтас пыртӧма философскӧй мӧвпалӧм

arvama <'arva[ma arva[ta 'arva[b arva[tud 29 v>
1. tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama чайтны, думайтны
♦
arvan, et tal on õigus чайта, мый сійӧ прав;
mida v mis teie arvate? мый ті чайтанныд?;
paljugi, mis arvatakse! веськодь, мый кодкӧ чайтӧ!;
mis sa sellest sündmusest arvad? мый тэ чайтан тайӧ лоӧмтор йывсьыс?;
minu arvates ме думысь;
kuidas arvate, see on teie asi кыдз кӧсъянныд, тіян дела
2. pidama kelleks-milleks, missuguseks лыддьыны, чайтны
♦
teda ei arvatud veel täismeheks сійӧс эз на лыддьыны тыр мужичӧйӧн;
arvasime vajalikuks lahkuda чайтім, мый колӧ мунны;
arvab enesest ei tea mida асьсӧ вывті вылӧ пуктӧ

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

ebamugav <+mugav mugava mugava[t -, mugava[te mugava[id 02 adj> лӧсьыдтӧм, абу лӧсьыд; piinlik яндзимвыв воштан
♦
ebamugav korter лӧсьыдтӧм патера;
ebamugav tugitool лӧсьыдтӧм креслӧ;
ebamugav vaikus яндзимвыв воштан чӧв-лӧнь;
ebamugavas asendis lamama лӧсьыдтӧма куйлыны;
tal hakkas ebamugav сылы лоис яндзим;
tal oli sellest rääkida ebamugav сылы эз вӧв лӧсьыд та йылысь сёрнитны

edenema <edene[ma edene[da edene[b edene[tud 27 v> laabuma, sujuma мунны, артмыны, ладмыны
♦
töö edeneb уджыс мунӧ;
jutt ei tahtnud edeneda сёрни некыдз эз артмы;
tema käes edeneb iga töö сылӧн быд удж артмӧ;
õppimine edeneb tal hästi велӧдчынысӧ сылӧн артмӧ

eeldus <'eeldus 'eelduse 'eeldus[t 'eeldus[se, 'eeldus[te 'eeldus/i & 'eelduse[id 11 & 09 s>
1. eeltingimus колана подув
♦
edu kõige olulisem eeldus артмӧмлы медся тӧдчана подув;
eeldused viljakaks koostööks бур результата ӧтувъя уджлы колана подув;
kõigi eelduste kohaselt став сертиыс (тыдалӧ, тӧдчӧ да с.в.)
2. (pl) кужанлун, вермӧм
♦
tal on kõik eeldused saada heaks näitlejaks сылӧн тӧдчӧ вермӧм лоны бур артистӧн

eelis <eelis eelise eelis[t -, eelis[te eelise[id 09 s> верктуй; eesõigus привилегия
♦
uue meetodi eelised выль методлӧн верктуйыс;
tal on teistega võrreldes mitmeid eeliseid мукӧд дорсьыс сылӧн эм уна привилегия

ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын

ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?

haarama <h'aara[ma haara[ta h'aara[b haara[tud 29 v>
1. kätte v kinni võtma босьтны, кватитны; klammerduma шымыртны; kahmama, kaasa võtma кватитны, босьтны; ära napsama кватитны; hammastega тшапнитны; ümbert kinni кутны
♦
koer haaras kondi пон кватитіс лысӧ;
haarasin käest kinni босьті киӧдыс;
haige haaras käega rinnust kinni висьысь кутчысис морӧсас;
haarasin vihma puhuks vihmavarju kaasa сьӧрысь босьті зонт, друг зэр суас;
haarasime paremad kohad endale медбур местаяссӧ аслыным босьтім;
haaras raamatu käest ära кватитіс небӧгсӧ киысь;
haarasin tal käe alt kinni босьті сійӧс сойӧдыс;
haarasin jutuotsa enda kätte босьтчи нырнуӧдны сёрнинас
2. oma valdusse v võimusesse võtma шымыртны, босьтны
♦
leegid haarasid kogu maja биыс шымыртіс дзонь керкасӧ;
teda haaras hirm сійӧс шымыртіс полӧм;
taati haaras viha пӧльсӧ шымыртіс лӧг
3. kütkestama, köitma ышӧдны, сьӧлӧм вӧрзьӧдны
♦
töö haaras mind уджыс менӧ ышӧдіс;
olime haaratud sügismetsa ilust миянӧс ышӧдіс арся вӧрлӧн мичлуныс;
haarav muusika сьӧлӧм вӧрзьӧдана музыка

haige <h'aige h'aige h'aige[t -, h'aige[te h'aige[id 01 adj, s>
1. adj elusolend висьысь; kehaosa висян
♦
haige laps висьысь кага;
haige jalg висян кок;
haige süda висян сьӧлӧм;
haige ühiskond ненога йӧзкотыр;
ta on raskesti haige сійӧ сьӧкыда висьӧ;
tal on kopsud haiged сылӧн тыыс висьӧ;
kas te olete haige? ті висянныд?;
mu selg on kummardamisest haige мышкӧй копрасьӧмсьыс доймӧ;
olin kaks nädalat haige кык вежон виси;
isa jäi äkki haigeks батьӧй другысь висьмис
2. s висьысь
♦
rasked haiged сьӧкыд висьысьяс;
gripihaige гриппӧн висьысь, гриппуйтысь;
voodihaige куйлан висьысь;
haige vajab rahu висьысьлы колӧ спокой;
haige eest hoolitsema висьысьӧс тӧравны;
haigel hakkas parem висьысьлы кокньӧдіс
3. s singulari partitiivis seoses verbidega saama, tegema
♦
põlv teeb haiget пидзӧсӧй доймӧ;
need sõnad tegid mulle haiget тайӧ кывьясыс менӧ дойдісны;
kukkusin ja sain haiget уси да дойми

hakkama <h'akka[ma haka[ta h'akka[b haka[tud 29 v> (ka impersonaalselt) alustama заводитны, пондыны, кутны, босьтчыны; algama заводитчыны; tekkima лоны
♦
hakkas laulma заводитіс сьывны;
hakkab valgeks minema кутіс югдыны;
on aeg tööle hakata кад уджӧ босьтчыны;
hakkas vihma sadama зэрмис, заводитіс зэрны;
koosolek hakkab kell kolm собранньöыс заводитчӧ куим часын;
tal hakkas halb сылы лоис лёк;
pea hakkas valutama юр висьмис;
meil hakkas häbi миян лоис яндзим;
vend hakkab autojuhiks вокӧй шоперӧн лоас

hing <h'ing hinge h'inge h'inge, h'inge[de h'inge[sid & h'ing/i 22 s>
1. hingamine, hingetõmme лолалӧм, лов шы ► sama päritoluga sama päritoluga leil
♦
jooksin nii et hing kinni пышйӧмысь лолӧй тырис;
suits lõi hinge kinni тшынсьыс лолӧй оз шед;
tõmbasin kergendatult hinge кокньӧдана ышловзи;
peatusin, et hinge tagasi tõmmata сувтовкери лолыштны
2. sisemaailm, elu, eluvõime, õhin, innustaja, põhiolemus лов, сьӧлӧм
♦
hinge ilu ловлӧн мич;
õilsa hingega inimene бур сьӧлӧма морт;
hing sai rahu сьӧлӧм бурмис, лолӧй лӧнис;
hing on ärevil сьӧлӧм абу инын;
hinges keeb viha сьӧлӧм лӧгӧн тырӧма;
{kelle} hinge kallale kippuma ырыштчыны {кодлыськӧ} лов босьтны;
tal on vaevalt hing sees сійӧ ӧдва ловъя;
ta teeb kõike hingega сійӧ ставсӧ вӧчӧ сьӧлӧмсяньыс
3. mittemateriaalne alge, elusolend лов
♦
kadunud hing вошӧм лов;
hing ja keha лов да вир-яй;
hinge surematus ловлӧн кувтӧмлун;
inimhing морт лов;
mitte kusagil ei olnud elavat hingegi ловъя лов некӧні эз вӧв, морт ни лов некӧні эз вӧв;
ära räägi sellest ühelegi hingele некодлы тайӧс эн висьтав;
mis sa hing kostad! но мый татчӧ шуан!

hirmus <h'irmus h'irmsa h'irmsa[t -, h'irmsa[te h'irmsa[id 02 adj; h'irmus adv>
1. adj страшнӧй, повзьӧдлана, весьӧпӧртан
♦
hirmsad karjatused весьӧпӧртан горзӧм;
hirmus unenägu сьӧкыд вӧт;
hirmus ilm зэв лёк поводдя, шуштӧм поводдя;
hirmus argpüks аминь полысь морт;
hirmus joodik палявлытӧм юысь;
hirmus pakane веж кӧдзыд;
hirmus hind вывті ыджыд дон;
mul on hirmus janu аминь ёна горшӧй косьмӧ;
tal on hirmsal kombel raha сылӧн аминь уна сьӧмыс
2. adv tohutult, väga аминь, зэв
♦
hirmus odav зэв донтӧм;
ta räägib hirmus palju сійӧ аминь уна сёрнитӧ;
olen hirmus väsinud ме зэв ёна мудзӧма

huumorimeel <+m'eel meele m'eel[t m'eel[de, meel[te m'eel[i 13 s> юмор гӧгӧрвоӧм, тешкодьтор гӧгӧрвоӧм
♦
tal ei ole huumorimeelt юмортӧ сійӧ оз гӧгӧрво

hämar <hämar hämara hämara[t -, hämara[te hämara[id 02 adj, s>
1. adj pimedavõitu рӧмыд, рудӧб
♦
hämar ilm зумыш поводдя;
hämar koridor пемыд коридор;
hämar valgus чусыд би;
väljas läheb hämaraks ывлаын рӧмдӧ
2. adj piltl ähmane, selgusetu, tuhm гудыр
♦
kauged hämarad ajad важ гудыр кад;
tal polnud kõige hämaramatki kujutlust asjast та йылысь сійӧ ньӧти нинӧм эз тӧд

ikka <'ikka adv>
1. alati век
♦
ikka ja alati помся;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
tal oli õigus nagu ikka сійӧ прав, кыдз и век;
ikka ja jälle meelde tuletama бара на казьтывны
2. veelgi век на, пыр на
♦
ikka veel valas vihma век на зэрис;
ta on ikka veel siin сійӧ пыр на тані
3. siiski век жӧ
♦
tulid ikka век жӧ локтін;
no küll ikka sajab но и кисьтӧ;
vaadata võime ikka видзӧдлыны век жӧ вермам

isegi <isegi adv>
1. koguni, lisaks kõigele, vastupidi ootustele весиг
♦
isegi tema ei tea весиг сійӧ оз тӧд;
isegi haavalehed ei värisenud весиг пипу коръяс эз вӧрны;
kõik olid kokku tulnud, isegi vanaätid ставӧн вӧлі локтӧмаӧсь, весиг пӧрысьяс
2. niigi, selletagi сідз нин, и сідз нин, и сідз
♦
tal on tööd isegi palju уджыс сылӧн сідз нин уна

iseloom <+l'oom loomu l'oomu l'oomu, l'oomu[de l'oomu[sid & l'oom/e 22 s> inimese karakter, millegi põhiolemus v laad характер, сям, ӧбича; loomus, olemus сер
♦
elurõõmus iseloom шоглы сетчытӧм сям;
hea iseloom бур сям;
järsk iseloom скӧр сям, крут ӧбича;
kinnine iseloom ас пытшкас йӧршитчӧм сям;
pehme iseloom рам сям;
rahulik iseloom лӧнь сям;
raske iseloom сьӧкыд этш;
iseloomude erinevus характер торъялӧм;
iseloomult erinevad inimesed разнӧй характера йӧз;
iseloomult nõrk inimene слаб сяма морт;
poiss on kindla iseloomuga зонмыс крепыд сяма;
nende iseloomud ei sobinud сямныс эз лӧсяв;
tal on iseloomu мортыс сійӧ крут;
oma iseloomult on ta sõbralik сійӧ мелі сяма;
selline on juba inimese iseloom татшӧм нин мортыслӧн сямыс

joodik <joodik joodiku joodiku[t -, joodiku[te joodiku[id 02 s, adj> юысь, пъянник
♦
paadunud joodik вина гаг;
sopajoodik палявлытӧг юысь;
joodikul on meri põlvini юысьыд саридз вомӧн воськовтас;
tal on joodik mees сылӧн мужикыс юӧ

jube <jube jubeda jubeda[t -, jubeda[te jubeda[id 02 adj; jube adv>
1. adj страшнӧй, весьӧпӧртан, повзьӧдлана
♦
jube lugu страшнӧй история;
jube kisa весьӧпӧртан горзӧм;
jube jama сӧрӧм;
jube ilm зэв лёк поводдя;
jube mõeldagi сьӧкыд весиг думыштны
2. adv kõnek väga, tohutult зэв, страсьт, вывті
♦
jube vastik lugu зэв лёк вӧвлӧмтор;
jube ilus tüdruk страсьт мича ныв;
jube palju страсьт уна;
tal läheb jube hästi сылӧн ставыс вывті бур

jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни
♦
vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт
♦
põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт

järel <järel postp, adv> vt ka järele
1. postp [gen] järgnevuses, kelle-mille taga бӧрся
♦
ta kõndis minu järel сійӧ восьлаліс ме бӧрся;
tõmba uks enda järel kinni! сипты ас бӧрсяыд ӧдзӧссӧ!;
iga poole tunni järel быд час джын мысти
2. adv; postp [gen] keda-mida ära toomas, kätte saamas -ла
♦
tal käis täna auto järel сыла талун машина воліс;
käisin honorari järel ветлі гонорарла
3. adv taga, tagapool, ka ajaliselt бӧрсянь
♦
läksin ees, koer järel муні водзын, бӧрсянь пон;
poisid hüppasid enne, tüdrukud järel первой чеччыштісны зонъяс, нывъяс бӧрсяньныс
4. adv säilinud, alles колис
♦
mul on viis eurot järel менам колис вит евро

kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын

kael <k'ael kaela k'aela k'aela, kael[te & k'aela[de k'aela[sid & k'ael/u 23 & 22? s> inimesel, loomal сьылі, голя
♦
pikk kael кузь сьылі;
jäme kael кыз сьылі;
kaela sirutama v õieli ajama сьылі нюжӧдны;
pane sall kaela гаровт сьыліад шарп;
hobusele range kaela panema вӧлӧс сийӧсавны;
kaelani vees istuma голяӧдз ваын пукавны;
olen kaelani märg piltl ме юрсянь кок улӧдз сӧдз ва;
lagi on kaela langemas йиркыс муртса оз киссьы, йиркыс вот-вот киссяс;
tal on suured võlad kaelas piltl сійӧ зэв гырысь уджйӧзӧ вӧйӧма;
ma ei taha vastutust enda kaela võtta piltl ме ог кӧсйы кывкутны

kahtlemata <k'ahtlemata adv>, ka kahtlematult kindlasti дерт
♦
kahtlemata on tal õigus дерт, сійӧ прав;
kahtlemata huvitav film дерт, интереснӧй фильм

kirglik <k'irgl'ik k'irgliku k'irgl'ikku k'irgl'ikku, k'irglik/e & k'irgl'ikku[de k'irgl'ikk/e & k'irgl'ikku[sid 25 adj>
1. innukas, tuline, äge яр, сьӧлӧмсяньыс (мыйкӧ вӧчысь), ёна радейтысь (мыйкӧ вӧчны)
♦
kirglik jahimees яр вӧралысь;
kirglik suitsetaja яр куритчысь;
kirglik teatriskäija театрӧ ветлыны ёна радейтысь;
{kelle-mille} kirglik austaja сьӧлӧмсяньыс пыдди пуктысь;
tal on kirglik soov õppida сійӧ зэв ёна кӧсйӧ велӧдчыны
2. tundeküllane пӧсь; inimese kohta яр
♦
kirglik armastus пӧсь муслун;
kirglik mees яр мужичӧй

komme <komme k'ombe komme[t -, komme[te k'ombe[id 06 s>
1. tava традиция, оласног
♦
jõulukomme рӧштвоса традиция
2. harjumus велалӧм
♦
tal on kombeks pärast lõunat puhata сёйӧм бӧрас сійӧ велалӧма шойччыны
3. (hrl pl) käitumisviis ӧбича, асьтӧ кутан ног
♦
heade kommetega inimene бур ӧбичаа морт;
lauakombed пызан сайын асьтӧ кутан ног

korda minema õnnestuma артмыны
♦
tal läks korda hea töökoht saada сылӧн артмис аддзыны бур удж

kunagi <kunagi adv> mingil ajal, millalgi minevikus коркӧ; mitte ealeski, mitte iialgi некор
♦
unusta, mis kunagi oli! вунӧд, мый коркӧ вӧлі!;
tal pole kunagi aega сылӧн некор абу кадыс

kusjuures <+juures adv> да и, да нӧшта и
♦
tal olid kõverad jalad, kusjuures vasak oli paremast lühem сійӧ вӧлі чукля кока, да нӧшта и шуйга кокыс вӧлі веськыдсьыс дженьыдджык

kuulsus <k'uulsus k'uulsuse k'uulsus[t k'uulsus[se, k'uulsus[te k'uulsus/i & k'uulsuse[id 11 & 09 s>
1. tunnustus нималӧм; maine нималӧм, кывсьӧм
♦
halb kuulsus лёкӧн нималӧм;
tal on hea perenaise kuulsus сійӧ кывсьӧ бур кӧзяйкаӧн;
ihkab kuulsust ёна кӧсйӧ нимавны
2. kuulus isik нималана морт
♦
filmis mängib kaasa mitu kuulsust фильмас ворсӧ некымын нималана морт

kuum <k'uum kuuma k'uuma k'uuma, k'uuma[de k'uuma[sid & k'uum/i 22 adj, s> adj palav жар; tuline пӧсь; tunde, loomuse kohta яр
♦
kuumad ilmad жар поводдя;
kuum ahi пӧсь пач;
kuum suudlus пӧсь окыштчӧм;
tal on kuum veri сійӧ пӧсь вира

kõikjal <k'õikjal adv> vt ka kõikjale, kõikjalt igal pool быдлаын
♦
tal on kõikjal sõpru сылӧн быдлаын эмӧсь ёртъяс

kõva <kõva kõva kõva -, kõva[de kõva[sid & kõv/u 17 adj>
1. mitte pehme, kindel, vankumatu чорыд
♦
kõva kattega maantee чорыд веркӧса туй;
kõvaks keedetud munad чорыдӧдз пуӧм колькъяс;
kõva kui kivi из кодь чорыд
2. jäik
♦
kõva mööbel чорыд мебель
3. vastupidav, tugev
♦
kõvad närvid крепыд сьӧлӧм, крепыд нервъяс
4. jõuline, kehalt tugev крепыд
♦
tal on kõva jõud сійӧ крепыд
5. vali, tugev, kaugele kostev гора
♦
kõva kisa гора горзӧм

küljes <küljes adv, postp> vt ka küljest, külge adv; postp [gen] peal, kinni, teatavas olukorras
♦
puudel püsisid kaua lehed küljes пуяс вылысь корйыс дыр эз усь;
ripub mul nagu takjas küljes сирасис ме дорӧ;
kodu on tal südame küljes piltl гортыс сылӧн сьӧлӧмас

lebama <leba[ma leba[da leba[b leba[tud 27 v> куйлыны
♦
diivanil lebama диванын куйлыны, диван вылын куйлыны;
tal tuli mitu nädalat haiglas lebada сылы ковмис некымын вежон куйлыны больничаын

mingi <m'ingi m'ingi m'ingi[t -, m'ingi[te m'inge[id 01 pron>
1. (jaatavas lauses) selline, mis v kes on täpsemalt määratlemata v teadmata, mingisugune кутшӧмкӧ
♦
mingi mürgine taim кутшӧмкӧ пагӧдана быдмӧг
2. eitavas lauses некутшӧм
♦
tal polnud kaasas mingit isikut tõendavat dokumenti сьӧрсьыс некутшӧм эскӧданпас эз вӧв

mõte <mõte m'õtte mõte[t -, mõte[te m'õtte[id 06 s>
1. mõtlemise üksikakt v tulemus мӧвп
♦
kaval mõte сюсь мӧвп;
head mõtted бур мӧвпъяс;
muremõtted шог мӧвпъяс
2. tähendus, sisu вежӧртас
♦
lause mõte сёрникузялӧн вежӧртасыс;
sõna otseses mõttes веськыд вежӧртасын;
mõnes mõttes on tal õigus мыйкӧ боксянь сійӧ прав
3. otstarve, eesmärk, olulisus, tähtsus мог, тӧлк
♦
elumõte олӧм мог;
pole mõtet kiirustada тэрмасьны тӧлкыс абу

opereerima <oper'eeri[ma oper'eeri[da opereeri[b opereeri[tud 28 v>
1. midagi kasutades tegutsema вӧдитчыны
♦
faktidega opereerima фактъясӧн вӧдитчыны
2. med operatsiooni tegema оперируйтны
♦
haiget opereeris noor kirurg висьысьӧс оперируйтіс том хирург;
tal opereeriti pimesool сылысь вундісны сюввожсӧ

otsekui <+k'ui konj, adv>
1. konj nagu, justkui быттьӧ; omaduse kohta кодь; viisi kohta моз
♦
süda on tal kõva otsekui kivi сьӧлӧмыс сылӧн из кодь чорыд;
räägib otsekui raamatust висьтасьӧ, быттьӧ небӧгысь лыддьӧ;
ilmus otsekui maa alt муысь моз мыччысис;
tunnen end otsekui kodus гортын моз ачымӧс кыла
2. konj alustab kõrvallauset быттьӧ
♦
rõõmustab, otsekui oleks ise kiita saanud радлӧ, быттьӧ асьсӧ ошкисны
3. adv näimise, tundumise, kaheldavuse väljendamisel быттьӧ
♦
otsekui kate langes mu silmilt синмӧй быттьӧ воссис

pahandus <pahandus pahanduse pahandus[t pahandus[se, pahandus[te pahandus/i 11 s>
1. pahategu, kahjutegu пакӧсьт, лёктор
♦
lapsed ärge tehke pahandust! челядь, эн пакӧсьтитӧй!
2. ebameeldivus лӧсьыдтӧмтор
♦
tal oli tööl pahandusi сылӧн удж вылас вӧлӧма лӧсьыдтӧмтор

partii <part'ii part'ii part'ii[d -, part'ii[de part'ii[sid 26 s> kaubasaadetis партия; abikaasa kohta пӧв; muus ühe hääle v pilli osa mitmehäälses helitöös; sport üks mäng партия
♦
malepartii шакмат партия;
rinnapartii kõnek морӧс;
partii autode varuosi машина юкӧн партия;
aita tal sobiv partii leida! отсав сылы корсьны туяна пӧв!

peituma <p'eitu[ma p'eitu[da p'eitu[b p'eitu[tud 27 v> peitu v varjule minema дзебсьыны, саймовтчыны
♦
laps peitus ukse varju кага дзебсис ӧдзӧс сайӧ;
tal õnnestus tagaajajate eest peituda сійӧ вермис саймовтчыны вӧтчысьясысь

pind2 <p'ind pinna p'inda p'inda, p'inda[de p'inda[sid & p'ind/u 22 s>
1. pealmine kiht веркӧс, вылыс, вевдор
♦
sile pind шыльыд веркӧс;
veepind ва веркӧс
2. pinnas, alus, põhi, jalgealune му
♦
kõva pind чорыд му;
viljakas pind вына му;
lõi tal pinna jalge alt мырддис сылысь лачасӧ

poisike[ne] <poisike & poisikene poisikese poisikes[t poisikes[se, poisikes[te poisikes/i 12 s>
1. [väike, noor] poiss зонка, зон
♦
üleannetu poisike[ne] шундыр зонка, вильыш зонка;
poisikesest peast olid tal lokid зонмалігас сійӧ вӧлі читкыль юрсиа
2. kogemusteta, ebaküps noor mees зонка
♦
sina oled meeste kõrval poisikene мужичӧйяс пиын тэ зонка на

prillid pl <pr'ill prilli pr'illi pr'illi, pr'illi[de pr'illi[sid & pr'ill/e 22 s> ӧчки
♦
tugevad prillid ён ӧчки;
nõrgad prillid слаб ӧчки;
päikeseprillid шондіысь ӧчки, шондіысь видзан ӧчки;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
ta kannab prille сійӧ ӧчки новлӧ

puudu <p'uudu adv (olema)> не тырмыны; pole olemas абу
♦
pileti ostmiseks jäi v tuli rahast puudu билет ньӧбны сьӧм эз тырмы;
õllest tuleb puudu сур оз тырмы;
meie kodus polnud millestki puudu миян гортын ставыс вӧлі тырмымӧн;
kellel on raamat puudu, saab selle õpetajalt кодлӧн небӧгыс абу, сылы сетас велӧдысь;
paar minutit on kahest puudu минут-мӧд мысти лоас кык час;
tal on peas paar kruvi puudu piltl юрас мыйкӧ озджык тырмышт