[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

avaldama <avalda[ma avalda[da avalda[b avalda[tud 27 v>
1. väljendama петкӧдлыны; esitama, välja ütlema висьтавны; teatama, teatavaks tegema юӧртны, висьтавны
♦
lugupidamist avaldama пыдди пуктӧм петкӧдлыны;
tänu avaldama аттьӧавны;
lahkunu omastele kaastunnet avaldama кулӧмалӧн матыс рӧдвужлысь шогсӧ юкны;
kahtlust avaldama ыдъясьны;
lootust avaldama лача кутны;
oma tundeid avaldama сьӧлӧмкылӧм петкӧдлыны;
valitsuse määrust avaldama веськӧдлан котырлысь шуӧмсӧ юӧртны;
oma arvamust avaldama ассьыд чайтӧмтӧ висьтавны;
oma mõtteid avaldama ассьыд мӧвпъястӧ висьтавны;
avaldan sulle saladuse висьтала тэныд гусятор
2. publitseerima йӧзӧдны
♦
ta on avaldanud kümme romaani сійӧ йӧзӧдӧма дас роман;
avaldamata käsikirjad йӧзӧдлытӧм кипом гижӧдъяс
3. ilmutama, osutama тӧдчыны
♦
vaenlane avaldas vastupanu вӧрӧг водзсасис;
ta nägu avaldas imestust чужӧмас тӧдчис шензьӧм;
ta avaldab end muusikas сійӧ петкӧдлӧ асьсӧ музыкаын;
müra avaldab kahjulikku mõju tervisele шумыс лёк боксянь тӧдчӧ дзоньвидзалун вылӧ

halb <h'alb halva h'alba h'alba, h'alba[de h'alba[sid & h'alb/u 22 adj, s>
1. adj лёк, омӧль
♦
halb ilm лёк поводдя;
halb lõhn лёк дук;
halb tervis омӧль дзоньвидзалун;
halb kuulsus лёкӧн нималӧм;
halb tegu мисьтӧмтор вӧчӧм;
halb tuju лёк ру;
halb eelaimus лёкӧс кылӧм;
halvad iseloomujooned омӧль сям;
halvad teated лёк юӧръяс;
halb näitleja омӧль актёр;
halvad sõbrad омӧль ёртъяс;
halb töö омӧль удж;
mul on halb меным лёк;
pudrul on halb maitse рокыс чӧскыдтӧм (кӧра);
see mõte ei ole halb тайӧ мӧвпыс абу лёк;
sellel kohal on halb istuda тані абу лӧсьыд пукавны;
kala on halvaks läinud чериыс тшыксьӧма;
mul läks süda halvaks менӧ пондіс вукӧдны
2. s лёк, лёктор
♦
ta ei soovi sulle halba сійӧ тэныд лёксӧ оз кӧсйы

hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась

jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни
♦
vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт
♦
põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kahju <kahju kahju kahju[t & kahju -, kahju[de kahju[sid 16 s>
1. лёк, лёктор; aineline убытка
♦
materiaalne kahju материальнӧй убытка;
varaline kahju эмбура убытка;
kahju hüvitama v tasuma v katma убытка мынтыны;
{kellele-millele} kahju tegema лёк вӧчны;
kahjudega kauplema убыткаӧн вузасьны;
ujumine ei tee sulle kahju v ei tule sulle kahjuks уялӧмыд тэныд лёк оз вӧч
2. rahulolematus, nukker meel, osavõtu-, haledustunne жаль
♦
mul on hirmus kahju, et sa ei saanud tulla меным зэв жаль, мый тэ эн вермы волыны;
mul on temast kahju меным сійӧ жаль;
väga kahju! зэв жаль!

loovutama <loovuta[ma loovuta[da loovuta[b loovuta[tud 27 v> сетны
♦
loovutan oma koha sulle ассьым местаӧс тэныд сета

mõnu <mõnu mõnu mõnu -, mõnu[de mõnu[sid 17 s> rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding нимкодь, долыдлун
♦
suure mõnuga зэв нимкодьпырысь;
tunneb elust mõnu олӧ-нимкодясьӧ;
mis mõnu see sulle pakub? мыйла тэныд таысь долыд?

soovima <s'oovi[ma s'oovi[da soovi[b soovi[tud 28 v>
1. tahtma кӧсйыны ► sama päritoluga sama päritoluga käskima
♦
mida te soovite? мый ті кӧсъянныд?;
kuidas soovite! кыдз кӧсъянныд!;
soovimata külalised кортӧм гӧсьтъяс
2. heade soovide ütlemise kohta сины ► sama päritoluga sama päritoluga soovima
♦
soovin sulle kõike head! сиа тэныд став бурсӧ!

sünnipäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s>
1. päev, millal keegi on sündinud чужан лун
2. sündimise aastapäev чужан лун
♦
juubelisünnipäev юбилей лун, гӧгрӧс чужан лун;
viiekümnes sünnipäev ветымынӧд чужан лун;
sünnipäeva pidama v pühitsema чужан лун пасйыны;
mul on täna sünnipäev менам талун чужан лун;
palju õnne sünnipäevaks! чужан лунӧн!;
täna tähistab ta oma kuuekümnendat sünnipäeva талун сійӧ пасйӧ квайтымынӧд чужан лунсӧ;
mis sulle sünnipäevaks kingiti? мый тэныд козьналісны чужан лун вылад?;
olime kutsutud tädi sünnipäevale миянӧс корисны пасйыны тьӧтлысь чужан лунсӧ

tahtma <t'aht[ma t'aht[a taha[b tahe[tud, t'aht[is t'aht[ke 34 v> кӧсйыны ► sama päritoluga sama päritoluga käskima
♦
tahan koju кӧсъя гортӧ;
kes see ikka tahab haige olla! коді нӧ кӧсйӧ висьны!;
keegi ei taha sulle halba некод тэныд лёксӧ оз кӧсйы

tegema <tege[ma teh[a t'ee[b tee[vad t'eh[tud, teg[i t'eh[ke teh[akse tei[nud 28 v>
1. midagi valmistama, looma, tekitama вӧчны, лӧсьӧдны; toitu valmistama пуны-пӧжавны; õmblustööd вурны
♦
süüa tegema сёян лӧсьӧдны;
leiba tegema нянь пӧжавны;
kas teen kohvi või teed? кофе вӧча али чай?;
lapsed teevad lumememme челядь вӧчӧны лыммортӧс;
parketti tehakse tammest паркет вӧчӧны тупуысь
2. hääle, häälitsuse kuuldavale toomise kohta шыасьны
♦
õpetaja tegi kurja v kõva häält велӧдысь скӧра шыасис;
rahast juttu ei tehtud сьӧм йылысь эз сёрнитны
3. põhjustama, esile kutsuma, tekitama вӧчны
♦
tegin endale kukkudes haiget уси да дойми;
talle meeldib nalja teha сылы кажитчӧ шмонитны;
tahtsin sulle üllatust teha кӧсйи тэныд сюрприз вӧчны
4. kehaliste liigutuste kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega, mitmesuguste tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta вӧчны
♦
tegin sammukese kõrvale воськовтышті бокӧ;
tööd tegema уджавны, удж вӧчны;
lastel pole suvel linnas midagi teha гожӧмнас челядьлы карын вӧчнысӧ нинӧм;
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма
5. mingit ala harrastama, viljelema занимайтчыны
♦
sporti tegema спортӧн занимайтчыны
6. kellekski v millekski muutma v kujundama вӧчны; ametipostile panema пуктыны
♦
isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha батьыс кӧсйис вӧчны письыс попӧс;
vennast tehti vallavanem вокӧс пуктісны вӧлӧсьтса старӧстаӧ
7. mingisuguseks muutma
♦
vihmasabin teeb uniseks зэр шыыс унмовськӧдӧ;
uudis tehti avalikuks v kõigile teatavaks юӧрсӧ йӧзӧдісны;
tee mind temaga tuttavaks! тӧдмӧд менӧ сыкӧд!

tunduma <t'undu[ma t'undu[da t'undu[b t'undu[tud 27 v> [mingisugusena, millenagi v kellenagi] paistma, näima кажитчыны, чайтсьыны; tundub, et буракӧ, тыдалӧ
♦
see ainult tundus sulle nii тэныд сӧмын кажитчис сідз;
tundub, et sa ei mõista mind тыдалӧ, тэ менӧ он гӧгӧрво

vahepeal <+p'eal adv; +p'eal postp [gen]> adv; postp [gen] millegi vahel toimuval v toimunud ajal, mingi ajavahemiku sees, ajaliselt millegi vahel костас
♦
keegi helistas sulle vahepeal костас кодкӧ тэныд звӧнитліс

valmistama <valmista[ma valmista[da valmista[b valmista[tud 27 v>
1. valmis tegema вӧчны; toitu лӧсьӧдны, вӧчны
♦
mööblit valmistama мебель вӧчны;
hakkas õhtusööki valmistama заводитіс лӧсьӧдны рытъя нур
2. esile kutsuma, põhjustama, tekitama
♦
tahtsin sulle üllatust valmistada кӧсйи вӧчны тэныд сюрприз;
mis sulle muret valmistab? мый тэнӧ майшӧдлӧ?

õpetus <õpetus õpetuse õpetus[t õpetus[se, õpetus[te õpetus/i 11 s>
1. õpetamine, õpe велӧдӧм
♦
emakeelne õpetus чужан кывъя велӧдӧм
2. juhatus, nõuanne, juhtnöör велӧдӧм; juhis, juhend индӧд
♦
tarvitamisõpetus, tarvitusõpetus вӧдитчан индӧд;
tegutse isa õpetuse järgi вӧч батьыдлӧн велӧдӧм сертиыс
3. õpetlik kogemus, õppetund велӧдӧм
♦
olgu see sulle õpetuseks мед тайӧ велӧдас тэнӧ овны
4. teadus[ala]
♦
kristlik õpetus кристоса велӧдӧм