[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ehk <'ehk konj, adv; 'ehk ehku 'ehku 'ehku, 'ehku[de 'ehku[sid & 'ehk/e 22 s>
1. adv гашкӧ, колӧкӧ
♦
tänaseks ehk aitab талун кежлӧ, гашкӧ, тырмас;
ta on alles noor, ehk paraneb veel сійӧ том на, гашкӧ, бурдас на;
küsi temalt, tema ehk teab юав сылысь, сійӧ, гашкӧ, тӧдӧ;
ehk tahad süüa? гашкӧ, сёйны кӧсъян?;
sul on ehk igav тэныд, колӧкӧ, гажтӧм
2. konj мӧд ногӧн кӧ
♦
predikaat ehk öeldis предикат, мӧд ногӧн кӧ, юӧрпас
3. s kõnek гашкӧ
♦
ehku peale lootma гашкӧ вылӧ лача кутны

eluaasta <+'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> арӧс
♦
kui palju sul eluaastaid on? кымын арӧс тэныд?;
keskmistes eluaastates mees шӧр арлыда мужичӧй

hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась

häbi <häbi häbi häbi -, häbi[de häbi[sid 17 s> яндзим
♦
kas sul häbi ei ole! абу мӧй тэныд яндзим!;
kus selle häbi ots! юр яндзим;
punastasin häbi pärast яндзимла гӧрдӧді;
häbi vaadata яндзим видзӧдны;
vajuks häbi pärast maa alla яндзимла му пырыс мунны дась;
vaata, et sa endale häbi ei tee видзӧд, мед он янав

jahe <jahe jaheda jaheda[t -, jaheda[te jaheda[id 02 adj> õhk, tuul jms ыркыд; vesi jms кӧдзыд; ülekantud tähenduses кӧдзыд
♦
jahe õhk ыркыд сынӧд;
jahe ilm ыркыд поводдя;
jahe vesi кӧдзыд ва;
jahe ruum ыркыд жыр;
jahe vastuvõtt кӧдзыда примитӧм;
jahe vastus кӧдзыд вочакыв;
suvi oli üsna jahe гожӧмыс вӧлі ыркыдкодь;
ega sul jahe ei ole? тэныд абу кӧдзыд?

jalg <j'alg jala j'alga j'alga, j'alga[de & j'alg/e j'alga[sid & j'alg/u 22 s>
1. inimesel, loomal кок
♦
parem jalg веськыд кок;
vasak jalg шуйга кок;
pikad jalad кузь кок;
jämedad jalad кыз кок;
kõverad jalad чукля кок;
väledad jalad тэрыб кок;
eesjalg, esijalg, esimene jalg водз кок;
puujalg пу кок;
tagajalg, tagujalg, tagumine jalg бӧр кок;
sul on nooremad jalad тэнад кокыд томджык;
jalgu pühkima кок чышкыны;
väänas jala välja коксӧ песовтіс;
murdis jala коксӧ чегис;
jalg pandi lahasse коксӧ кардъялісны;
lonkab ühte jalga ӧти кок пӧвнас чотӧ;
jalad on pikast istumisest surnud дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
kingad on jala järgi кӧмыс буретш;
saapaid jalga panema [endale] сапӧгасьны;
kingi jalga proovima тупли мерайтны;
panin püksid jalga гачаси;
ta võttis püksid ja sokid jalast сійӧ пӧрччис гачсӧ да носкисӧ;
koer hammustas poissi jalast пон курччис зонкаӧс кокӧдыс;
aitasin kukkunu jalgadele отсалі усьӧмалы сувтны;
püsisime vaevu jalul муртса кок йылын сулалім;
jala peale astuma кок вылӧ тальччыны
2. kandev osa, alus кок; bot. под
♦
lambijalg, lambi jalg лампа кок;
seenejalg, seene jalg тшак под;
kolme jalaga tool куим кока улӧс;
jalaga õmblusmasin кокӧн личкалан вурсян машина

kaasa <k'aasa adv> сьӧрысь; ühes, seltsis, koos -кӧд тшӧтш
♦
tulen teiega kaasa муна тіянкӧд тшӧтш;
võta asjad kaasa босьт кӧлуйтӧ сьӧрсьыд;
üks muutus toob kaasa teise ӧти вежсьӧм кыскӧ мӧдӧс;
sul on raske, tunnen kaasa тэныд сьӧкыд, меным жаль

kava <kava kava kava k'avva, kava[de kava[sid & kav/u 17 s> kavatsus план, дум; programm, plaan программа
♦
päevakava лунся план;
õppekava велӧдчан программа;
mis sul täna kavas on? кутшӧм тэнад талун планыд?

keelama <k'eela[ma keela[ta k'eela[b keela[tud 29 v> ӧлӧдны; ametlikult запретитны
♦
ma keelan sul seda teha ме ог лэдз тэныд тайӧс вӧчны;
sinna on keelatud minna сэтчӧ оз позь мунны;
ema keelas lapsi, et nad ei hullaks мамыс ӧлӧдіс челядьсӧ ышмӧмысь;
võõrastele sissepääs keelatud ӧтдорлы пырны оз позь;
keelatud kirjandus запретитӧм литература

kerge <k'erge k'erge k'erge[t -, k'erge[te k'erge[id 01 adj> кокни, кокньыд
♦
sulgkerge гӧн кодь кокни;
kerge muusika кокни музыка;
kerge tuul небыд тӧвру;
sul on kerge ütelda тэныд кокни шунытӧ;
elab kerget elu тӧждысьтӧг олӧ

kuskil <k'uskil adv> vt ka kuskile, kuskilt teadmata kus кӧнкӧ, кӧнікӧ; eitusega некӧн, некытӧн
♦
kuskil lähedal кӧнкӧ матын;
kas sul valutab kuskil? тэнад кыткӧ висьӧ?;
teda pole [mitte] kuskil сійӧ некӧн абу

lubama <luba[ma luba[da luba[b luba[tud 27 v>
1. luba andma, nõustuma, soostuma лэдзны; võimaldama позянлун сетны
♦
ema lubas lapsed õue mängima мамыс лэдзис челядьсӧ ывлаӧ ворсны;
kes sul lubas minu raamatut võtta? коді лэдзис тэныд менсьым небӧгӧс босьтны?
2. lubadust andma кӧсйысьны, кӧсйыны ► sama päritoluga sama päritoluga käskima
♦
ta lubas mind aidata сійӧ кӧсйис меным отсавны;
luba mulle, et tuled kindlasti кӧсйысь меным, мый быть локтан

lust <l'ust lusti l'usti l'usti, l'usti[de l'usti[sid & l'ust/e 22 s>
1. lõbu гаж; mõnu лӧсьыд; rõõm нимкодь
♦
elulust олӧм гаж;
kihutada on lausa lust тӧвзьыны зэв лӧсьыд;
lust vaadata, kuidas töö edeneb нимкодь видзӧдны, кыдзи уджыс ладмӧ
2. himu, tahtmine окота, кӧсйӧм, кыскӧм
♦
töölust уджавны кӧсйӧм;
vihmase ilmaga pole [suuremat v erilist] lusti jalutama minna зэранад оз ёна кыскы гуляйтны;
eks sa mine, kui sul lusti on мун, инӧ, кӧсъян кӧ

mahti <m'ahti adv> ajalise võimaluse väljendamisel кад лоны; eituse puhul некор
♦
ei olnud mahti puhata некор вӧлі шойччыны;
on sul natuke mahti minuga rääkida? эм тэнад кадыд мекӧд сёрнитыштны?

maru1 <maru adv; maru maru maru m'arru, maru[de maru[sid 17 adj>
1. adv kõnek väga, hirmus, tohutult страсьт, адӧй
♦
maru põnev film страсьт интереснӧй фильм;
ta oli maru äkiline mees сійӧ вӧлі адӧй чирмӧг мужичӧй
2. adj kõnek tore, vahva зэв бур, класснӧй
♦
ta on täitsa maru poiss сійӧ класснӧй зон;
see on sul maru mõte! тайӧ тэнад зэв бур мӧвп!

meelest <meelest postp [gen]> arust, arvates думысь, чайтӧм серти
♦
minu meelest ei ole sul õigus ме думысь тэ абу прав;
ta on enda meelest väga tark аслас чайтӧм сертиыс сійӧ зэв сюсь

minema <mine[ma m'inn[a lähe[b lähe[me & läh[me m'in[dud, l'äk[s läks[in min[ge mine minn[akse läi[nud 36 v>
1. [eemaldudes] edasi liikuma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
läheb joostes пышйӧн мунӧ;
lähme rutem v kiiremini! мунам ӧдйӧджык!
2. kuhugi v midagi tegema suunduma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
poodi minema лавкаӧ мунны;
kalale minema чери кыйны мунны
3. suunatud v juhuslike liigutuste v liikumise kohta
♦
vaikse ilmaga läheb suits otse üles лӧнь поводдя дырйи тшыныс веськыда вывлань кайӧ;
mul läks midagi kurku мыйкӧ горшӧ сибдіс;
pind läks küüne alla гыж улӧ жель пырис
4. lahkuma, mujale siirduma мунны; välja петны
♦
millal rong läheb? кор поездыс петӧ?;
ta läks mehele сійӧ петіс верӧс сайӧ
5. öeldisverbi tugevdavalt: ära
♦
hiilis vaikselt minema гусьӧн муніс;
viige ta minema нуӧдӧй сійӧс;
ta löödi töölt minema сійӧс вӧтлісны удж вывсьыс
6. mille peale kuluma мунны; aja kohta: mööduma кольны
♦
kui palju sul kuus korteri peale läheb? уна-ӧ тэнад патера вылад тӧлысьнас мунӧ?;
ja nii läks päev päeva järel и тадзи колис лун бӧрся лун
7. seisundit, olekut, asendit muutma, senisest erinevaks muutuma
♦
ta on paksuks läinud сійӧ кызӧма;
väljas läheb valgeks ывлаас югдӧ;
lukk läks rikki томаныс жугаліс
8. protsessi v tegevust alustama, hakkama, algama, puhkema
♦
mootor läks käima моторыс заводитчис;
maja läks välgust põlema чардбиысь керкаыс ӧзйис;
nad läksid omavahel vaidlema найӧ пондісны вензьыны
9. sujuma, edenema
♦
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
läks nii, et ma ei saanudki tulla артмис сідз, мый ме эг и вермы локны
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma ковмыны
♦
seda läheb sul endal tarvis тайӧ тэныд аслыд ковмас
11. teatud suunas paiknema v kulgema мунны
♦
raudtee läheb läbi metsa кӧрт туйыс мунӧ вӧр пыр

olema <ole[ma 'oll[a ole[n 'on 'ol[dud, ol[i ol[ge oll[akse 36 v>
1. eksisteerima üldse, tegelikkuses лоны; minevikus вӧвны; juhtuma, ette tulema овлыны
♦
olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
oli kord üks kuningas вӧлі коркӧ ӧти король;
ei ole head ilma halvata буртӧм лёк оз овлы;
on ainult üks võimalus эм сӧмын ӧти позянлун
2. eksisteerima kuskil, millalgi, kellegi valduses, asuma, elama, viibima, defineerib v identifitseerib subjekti лоны; minevikus вӧвны
♦
lapsed on toas челядь керкаынӧсь;
lapsed olid toas челядь вӧліны керкаынӧсь;
praegu on talv ӧні тӧв;
kas teil juhtub tikku olema? эм-ӧ тіян истӧг?;
mul on hirm ме пола;
mul on häbi меным яндзим;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
sul on õigus тэ прав;
mul on sinu abi vaja меным колӧ тэнад отсӧгыд;
kus ta on? кӧні сійӧ?;
olen mures ме майшася;
mul on hea meel меным нимкодь;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
ole terve aitamast! аттьӧ отсӧгсьыд!
3. esineb liitaegade koosseisus
♦
ma olen töö lõpetanud ме уджӧс эштӧді, менам уджӧй эштӧдӧма;
siis oli ta juba surnud сэки сійӧ кулӧма нин вӧлі

paistma <p'aist[ma p'aist[a paista[b paiste[tud, p'aist[is p'aist[ke 34 v>
1. valgust, soojust kiirgama югъявны
♦
päike paistab heledalt шондіыс яръюгыда югъялӧ;
päike paistab silma шондіыс синмӧс ёрӧ
2. näha, nähtav olema тыдавны
♦
siit maja ei paista тасянь керкаыс оз тыдав;
vesi on nii selge, et põhi paistab ваыс сэтшӧм сӧдз, мый весиг пыдӧсыс тыдалӧ
3. näima кажитчыны
♦
mulle paistab, et sul on õigus меным кажитчӧ, мый тэ прав

palju <palju adv; palju palju palju[t -, palju[de palju[sid 16 pron>
1. adv suurel määral, arvul v hulgal, rohkesti уна
♦
kell on juba palju кадыс сёр нин;
palju õnne! чолӧмала!;
väga palju зэв уна
2. adv kõnek kui palju, nii palju kui мыйта
♦
palju see maksab? мыйта тайӧ сулалӧ?, дона-ӧ тайӧ?;
seda plekki välja ei saa, nühi palju tahes тайӧ ляксьӧминтӧ он бырӧд, кӧть мыйта зырт
3. pron (substantiivselt) уна
♦
paljud arvavad nii унаӧн сідзи чайтӧны;
sul võib paljuski õigus olla вермас лоны, тэ унаторйын прав

pere <pere pere pere[t p'erre, pere[de pere[sid 16 s> ühte leibkonda kuuluvad inimesed семъя, котыр
♦
kolmeliikmeline pere куим морта семъя;
kui palju sul peret on? ыджыд-ӧ котырыд?

tahtmine <t'ahtmine t'ahtmise t'ahtmis[t t'ahtmis[se, t'ahtmis[te t'ahtmis/i & t'ahtmise[id 12 & 10? s> soov кӧсйӧм, окота, окотитӧм
♦
tahtmine magada узьны кӧсйӧм, ун локтӧм;
mul pole tahtmist lugeda меным абу окота лыддьысьны;
ta ei saanud parimagi tahtmise juures v parimalgi tahtmisel aidata сійӧ эз вермы отсавны, кӧть и ёна кӧсйис;
sündigu sinu tahtmine! мед лоас тэ ног!;
mis tahtmine on sul sinna minna! и окота тэныд сэтчӧ мунны!

vabandus <vabandus vabanduse vabandus[t vabandus[se, vabandus[te vabandus/i 11 s>
1. andestus прӧща
♦
[palun] vabandust, et hiljaks jäin кора сёрмӧмысь прӧща
2. õigustus посйысьӧм
♦
mis sul enda vabanduseks öelda on? кыдзи тэ ӧні посйысян?

vahest <vahest adv> ehk, võib-olla гашкӧ
♦
vahest tuleb ta täna? гашкӧ, сійӧ талун локтас?;
vahest on sul kõht tühi? гашкӧ, тэнад кынӧмыд сюмалӧ?;
vahest aitab juba! гашкӧ, тырмас нин!

valutama <valuta[ma valuta[da valuta[b valuta[tud 27 v> висьны
♦
selg valutab мыш висьӧ, мыш доймӧ;
pea hakkas valutama юр висьмис;
kust sul valutab? кыті тэнад висьӧ?

viga <viga v'ea viga -, viga[de viga[sid & vig/u 18 s>
1. eksimus reegli, normi vms vastu ӧшыбка, сорсьӧм
♦
arvutusviga арталігӧн сорсьӧм;
grammatikaviga грамматика ӧшыбка;
vigade analüüs ӧшыбка анализ, ӧшыбка видлалӧм;
kardab vigu teha полӧ сорсьыны
2. rike, häire, tõrge торксьӧм; haigus, tõbi, häda висьӧм, тырмытӧмтор; üldisemalt: vigastus, kahjustus дой
♦
kehaviga вир-яйын тырмытӧмтор;
südameviga сьӧлӧм висьӧм;
viga mootoris моторыс торксьӧма
3. puudus, puudujääk, häda тырмытӧмтор
♦
igal inimesel on oma[d] head ja vead быд мортлӧн эм бурыс и тырмытӧмторйыс;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
pole viga, varsti harjud ära нинӧм, регыд велалан
4. midagi põhjustav asjaolu v tegur
♦
sinu oma viga, kui hakkama ei saa ачыд мыжа, он кӧ сяммы;
viga on minus endas помкаыс меын

võib-olla <+'olla adv> ehk, vahest гашкӧ, вермас лоны
♦
võib-olla on sul õigus гашкӧ, тэ прав