[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“

ainuüksi <+üksi adv>
1. ainult сӧмын
♦
seda tean ainuüksi mina тайӧс тӧда сӧмын ме;
kui palju uusi maju on ehitatud ainuüksi Tallinnas мында выль керка лэптӧма сӧмын Таллинын
2. päris üksinda ӧткӧн
♦
olin metsas ainuüksi вӧрас [ме] вӧлі дзик ӧтнам

ajakiri <+kiri kirja k'irja k'irja, k'irja[de k'irja[sid & k'irj/u 24 s> журнал
♦
teaduslik ajakiri наука журнал;
kirjandusajakiri литература журнал;
lasteajakiri челядь журнал;
pilkeajakiri сатира журнал;
spordiajakiri спорт журнал;
ajakirja välja andma журнал лэдзны;
ajakirja tellima журнал судзӧдны;
see ajakiri ilmub kord kuus тайӧ журналыс петӧ ӧтчыд тӧлысьнас;
luges seda ajakirjast [сійӧ] лыддис тайӧс журналысь

algul <'algul adv, postp>
1. adv esialgu первойсӧ
♦
algul oli raske, aga pärast harjusin ära первойсӧ вӧлі сьӧкыд, но сэсся велалі;
algul ei märganud seda keegi первойсӧ тайӧс некод эз казяв
2. postp [gen] millegi alguses заводитчигӧн
♦
aasta algul во заводитчигас;
romaani algul роман заводитчигас

andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу

arutama <aruta[ma aruta[da aruta[b aruta[tud 27 v> видлавны, мӧвпъясӧн юксьыны
♦
tööplaani arutama уджалан план видлавны;
seda küsimust tuleb rahulikult arutada тайӧ юалӧмсӧ колӧ лӧня видлавны;
neid probleeme tuleks koosolekul arutada тайӧ проблемаяссӧ коліс эськӧ видлавны собранньӧ вылын;
asja kohtulikult arutama делӧсӧ ёрдын видлавны;
mis siin arutada, kõik on selge мый тан видлавнысӧ, ставыс ясыд;
arutasin kaua, millest rääkida дыр мӧвпалі, мый йылысь висьтавны

asemel <asemel adv, postp> vt ka asemele postp [gen] пыдди
♦
raha asemel anti toiduaineid сьӧм пыдди сетісны сёян;
tegi allkirja asemel kolm risti кырымпас пыдди пуктіс куим крест;
kolme päeva asemel kulus neli куим лун пыдди ковмис нёль;
ma lähen tema asemel ме муна сы пыдди;
selle asemel et minna kooli... школаӧ мунӧм пыдди...;
teie asemel ma ei teeks seda ті местаын ме тайӧс эг эськӧ вӧч

ausalt <'ausalt adv> ылӧдлытӧг, ылӧдчытӧг, честнӧя
♦
tahab ausalt elada ja töötada кӧсйӧ ылӧдчытӧг овны да уджавны;
ta ei talita ausalt сійӧ оз честнӧя вӧч;
ausalt öelda, ma ei usu seda веськыда кӧ шуны, ме талы ог эскы

austus <'austus 'austuse 'austus[t 'austus[se, 'austus[te 'austus/i & 'austuse[id 11 & 09 s> пыдди пуктӧм, вежавидзӧм
♦
{kelle vastu} austust tundma пыдди пуктыны {кодӧс};
tegin seda austusest õpetaja vastu ме тайӧс вӧчи велӧдысьӧс пыдди пуктӧм понда;
pole neil austust vanemate inimeste vastu пӧрысьджык йӧзӧс найӧ пыдди оз пуктыны;
ma pole seda austust ära teeninud ме татшӧм вежавидзӧмтӧ эг нажӧвит

edasi <edasi adv>
1. liikumine pärisuunas v kavatsetud suunas водзӧ
♦
sammub edasi водзӧ восьлалӧ;
minge otse edasi мунӧй веськыда водзӧ;
sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru муна Тартуӧ да сэсянь водзӧ Выруӧ;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale, tulevikus водзӧ
♦
tähtaeg lükati edasi сроксӧ вештісны водзӧ;
mida edasi, seda hullem кымын водзӧ[джык], сымын лёк[джык];
mis saab edasi? мый водзӧ лоас?;
kuidas edasi elada? кыдзи водзӧ овны?
3. endist viisi, ikka veel, katkenud tegevuse jätkamisel водзӧ
♦
ta magas edasi сійӧ водзӧ узис;
pärast räägime edasi бӧрнас водзӧ сёрнитам;
ela siin edasi водзӧ тан[і] ов;
jutustage edasi висьталӧй водзӧ
4. järgnevalt, lisaks, veel сэсся, водзӧ
♦
algul kõndisime metsas, edasi sumpasime soos первой мунім вӧрті, сэсся келім нюрті;
edasi peab mainima, et ... сэсся колӧ гарыштны, мый ...;
edasi ei mäleta ma midagi сэсся ме нинӧм ог помнит;
ja nii v nõnda edasi да сідз водзӧ

edasi andma üle andma сетны; saatma мӧдӧдны; sõnadega висьтавны; teisendatult väljendama петкӧдлыны, висьтавны
♦
tervitusi edasi andma чолӧм мӧдӧдны;
oma kogemusi noortele edasi andma ассьыд сямтӧ томуловлы сетны;
{mida} põlvest põlve edasi andma кӧленаысь кӧленаӧ сетны;
kontsert anti raadios ja televisioonis edasi концертсӧ сетісны радио да телевидение пыр;
seda on raske sõnadega edasi anda тайӧс сьӧкыд висьтавны кывйӧн;
oma elamusi ning tundeid värsivormis edasi andma ассьыд мыйшасьӧмъястӧ да сьӧлӧмкылӧмъястӧ кывбурӧн петкӧдлыны

eelistama <eelista[ma eelista[da eelista[b eelista[tud 27 v> бурджыкӧн лыддьыны
♦
ta eelistas seda ajakirja kõikidele teistele тайӧ журналсӧ сійӧ лыддьӧ мукӧдсьыс бурджыкӧн;
eelistan sellest vaikida лыддя бурджыкӧн та йылысь чӧв овны

eesmärk <+m'ärk märgi m'ärki m'ärki, m'ärki[de m'ärki[sid & m'ärk/e 22 s> мог
♦
lähim eesmärk матысса мог;
peamine eesmärk шӧр мог;
elu eesmärk олӧм мог;
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
eesmärgiks seadma мог пуктыны;
mis eesmärki nad taotlevad? кутшӧм налӧн могныс?;
mis eesmärgil seda tehakse? мый могӧн тайӧс вӧчӧны?

eestpoolt <+p'oolt adv> vt ka eespool водзладорсянь
♦
olen seda maja ainult eestpoolt näinud тайӧ керкасӧ ме аддзылі сӧмын водзладорсяньыс;
juukseid kammitakse eestpoolt tahapoole юрси сыналӧны водзладорсяньыс бӧрлань

ei <'ei adv; 'ei 'ei 'ei[d -, 'ei[de 'ei[sid 26 s>
1. eitussõna, annab lausele eitava sisu, öeldistäite eitamisel, evidentsiaalse mineviku eituses абу; oleviku 1. pööre ог; oleviku 2. pööre он; oleviku 3. pööre оз; mineviku 1. pööre эг; mineviku 2. pööre эн; mineviku 3. pööre эз ► sama päritoluga sama päritoluga ei
♦
ma ei tea ме ог тӧд;
ei sobi оз туй;
see ei teeks paha таысь лёк оз ло;
tööd ei ole veel alustatud уджсӧ абу на заводитлӧмаӧсь;
töö ei tahtnud edeneda уджыс эз мун;
kas tuled või ei? локтан али он?;
ei, seda ma ei tee! ог, тайӧс ме ог вӧч
2. koos sidesõnaga ega ни
♦
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс

elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!

esinema <esine[ma esine[da esine[b esine[tud 27 v>
1. avalikult esitama v ette kandma выступитны; pilli mängides või näideldes петкӧдчыны, ворсны
♦
ettekandega esinema доклад лыддьыны, доклад вӧчны;
koosolekul esinema собранньӧ вылын висьтасьны;
ajakirjanduses esinema газет-журналӧ гижны;
üliõpilaste ees kõnega esinema студентъяс водзын сёрнитны;
laval esinema сцена вылын петкӧдчыны;
kohtus tunnistajana esinema ёрдын аддзылысьӧн выступитны;
peaosas esinema шӧр роль ворсны
2. leiduma лоны; ette tulema овлыны, паныдасьлыны
♦
sama motiiv esineb mitme kirjaniku teoses тайӧ жӧ мотивыс паныдасьлӧ некымын гижысьлӧн гижӧдас;
see sõna esineb kõigis sõnaraamatuis тайӧ кывйыс эм став кывчукӧрас;
seda esineb harva тайӧ овлӧ гежӧда

esmakordselt <+k'ordselt adv> медводдзаысь, первойысь
♦
näen seda esmakordselt аддза тайӧс медводдзаысь;
jutustus ilmus esmakordselt ajakirjas медводдзаысь висьтсӧ йӧзӧдлісны журналын

et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый
♦
on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым
♦
võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да
♦
et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед
♦
tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас

ette nägema
1. ettepoole nägema водзысь аддзыны
♦
udu tõttu ei näe kaugele ette ру вӧснаыс ёна водзысь он аддзы
2. [ette] aimama, oletama, arvama водзвыв тӧдны
♦
ilmatark nägi ette varast kevadet туналысь кайтіс водз тулыс
3. [õigusakti kohta:] sätestama, ette kirjutama, kindlaks määrama тшӧктыны
♦
seda pole eeskirjades ette nähtud тайӧс индӧдас абу шуӧма

harva <h'arva adv> шоча, гежӧда
♦
seda juhtub harva тайӧ овлӧ гежӧда;
nüüd kohtume palju harvemini ӧні аддзысьлам ёна шочаджык

hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась

hoiatama <hoiata[ma hoiata[da hoiata[b hoiata[tud 27 v> ӧлӧдны
♦
hoiatan sind viimast korda бӧръяысь тэнӧ ӧлӧда;
lind hoiatab poegi лэбач ӧлӧдӧ пиянсӧ;
ta lausus seda hoiatava häälega сійӧ тайӧс шуис ӧлӧдана горӧн

hulgas <hulgas postp, adv> vt ka hulka, hulgast postp [gen] seas, keskel пӧвстын, пиын; kuulumise kohta лыдын
♦
muude paberite hulgas seda kirja ei olnud мукӧд кабала пӧвстын сійӧ гижӧдыс эз вӧв;
teadlaste hulgas hinnatakse teda учёнӧйяс пӧвстын сійӧс вылӧ донъялӧны;
teda ei ole enam elavate hulgas сійӧ абу нин ловъяяс лыдын

huumor <h'uumor h'uumori h'uumori[t -, h'uumori[te h'uumore[id 02 s> юмор
♦
võta seda asja huumoriga видзӧд та вылӧ нюмсерӧн

iialgi <iialgi adv> ealeski, eluilmaski некор, нэм
♦
mitte iialgi дзик некор;
ma ei unusta seda iialgi ме тайӧс нэм ог вунӧд;
pole iialgi mõttesse tulnud некор юрӧ эз волы

ikkagi <'ikkagi adv> век жӧ
♦
pidage see ikkagi meeles век жӧ кутӧй тайӧс тӧд выланыд;
tööd pole palju, aga koju tulles oled ikkagi väsinud уджыс абу уна, но гортад воан век жӧ мудзӧмыд;
ma ei suuda seda ikkagi uskuda ме век жӧ ог вермы талы эскыны

ise2 <ise enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00; ise 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron (hrl järeltäiendina)>
1. mina ise ачым; sina ise ачыд; tema ise ачыс; meie ise асьным; teie ise асьныд; nemad ise асьныс ► sama päritoluga sama päritoluga ise
♦
ta ise ütles seda сійӧ ачыс тайӧс шуис;
eks sa ise tead ачыд тӧдан, аслад делӧ;
öelge seda temale endale висьталӧй тайӧс сылы аслыс;
kirjutan kas või ministrile enesele гижа кӧть министрлы аслыс;
ise alles laps, aga mõtleb kui täiskasvanu ачыс кага на, а мӧвпалӧ верстьӧ моз
2. millegi rõhutamisel ачыс
♦
ta on headus ise сійӧ – бурлуныс ачыс

iseenese sg gen <+- enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00 pron>; iseenda sg gen <+- 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron>
1. rõhutab enesekohasust, eri vormid isikuti ja käändeti ас
♦
iseenese v iseenda üle naerma ас вылад серавны;
iseennast süüdistama асьтӧ мыжавны;
armasta ligimest nagu iseennast матысса морттӧ радейт асьтӧ моз;
iseenda pärast ma ei muretse ас понда ме ог майшась
2. rõhutab kuuluvust ас
♦
iseenese tarkusest ас гӧгӧрвоӧм серти, ас вежӧртӧмӧн;
ta on seda iseenese nahal tunda saanud сійӧ тайӧс ас вывтіыс нуис

iseloomustama <+loomusta[ma loomusta[da loomusta[b loomusta[tud 27 v>
1. висьтавны сям йылысь
♦
negatiivselt iseloomustama лёк боксянь висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
tabavalt iseloomustama сидзана висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
üldjoontes iseloomustama ылӧсас висьтавны {кодкӧ либӧ мыйкӧ йылысь};
teda iseloomustati kui head töötajat сы йылысь висьталісны, кыдз бур уджалысь йылысь
2. kellele v millele iseloomulik olema, millegi poolest erinema торъявны
♦
seda õppurit iseloomustab visadus тайӧ велӧдчысьыс торъялӧ зільлуннас;
iseloomustavad jooned торъялӧмъяс

jõud <j'õud j'õu j'õudu j'õudu, j'õudu[de j'õudu[sid & j'õud/e 22 s>
1. kehaline jaks, vaimne suutlikkus, mõju[võim], intensiivsus, maksvus, kehtivus вын; jaks эбӧс
♦
hiiglaslik jõud зэв ыджыд вын;
kohutav jõud зэв ыджыд вын;
ebatavaline jõud торъялан вын;
nõrk jõud омӧль вын;
vaimne jõud пытшкӧсса вын;
elujõud олӧм вын;
hobujõud füüs вӧв вын;
inimjõud морт вын;
kesktõmbejõud füüs шӧрлань мунан вын;
kesktõukejõud füüs шӧрсянь мунан вын;
külgetõmbejõud füüs ас дорӧ кыскан вын;
seadusjõud оланпаслӧн вын;
veenmisjõud эскӧдан вын;
võlujõud шемӧса вын;
ühisel jõul ӧтув;
jõudu mööda вермӧм серти;
üle jõu töötama вынысь вывті уджавны;
jõudu kasutama вынӧн босьтны;
kõigest jõust pingutama став вынысь зільны;
mul ei jätku jõudu seda teha менам вынӧй абу тайӧс вӧчны;
seadus on kaotanud oma jõu оланпас воштӧма вынсӧ
2. rühmitis ühiskonnas, mingil alal töötaja v tegutseja, sõjavägi вын
♦
ühiskonna edumeelsed jõud, progressijõud йӧзкотырса прогрессивнӧй вынъяс;
abijõud отсасьысьяс;
kaitsejõud sõj дорйысян вынъяс;
relvajõud оружьеа вынъяс;
õhujõud sõj сынӧдса вынъяс;
tehas vajab kvalifitseeritud jõude заводлы колӧны кужысь уджалысьяс

jätma <j'ät[ma j'ätt[a jäta[b j'äe[tud, j'ätt[is j'ät[ke 35 v>
1. кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
mantlit riidehoidu jätma пальто гардеробӧ кольны;
{mida} endale jätma аслыд кольны;
{keda} hätta jätma шог суигӧн эновтны;
akent kinni jätma ӧшинь пӧдсаӧн кольны;
tööd lõpetamata jätma удж помавтӧг кольны;
kooli pooleli jätma школа эновтны;
malemängu pooleli jätma шахмат партия джынъяс эновтны;
{keda} vabadusse jätma вӧля вылӧ кольны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
ärge jätke raha lauale! пызан вылӧ сьӧм эн кольӧй̀!;
jätsin vihmavarju rongi зонтӧс коли поездӧ;
jätan oma kohvri kaheks päevaks sinu juurde чемоданӧс кык лун кежлӧ кольла тэ ордӧ;
jäta see endale! коль тайӧс аслыд̀!;
tormas head aega jätmata minema колльӧдчытӧг тэрмасьӧмӧн муніс;
küsimus jäi vastuseta юалӧмыс вочакывтӧг колис;
lapsed jäeti omapead челядьӧс колисны ас кежсьыныс;
ta jättis joomise vähemaks сійӧ пондіс этшаджык юны;
seda asja me nii ei jäta! тайӧтортӧ ми тадзи ог кольӧй!;
seda ei saa tähele panemata jätta тайӧс он вермы казявтӧг кольны
2. järele jätma дугдыны; maha jätma эновтны
♦
jätke jutt! дугдӧй больгыны!;
kass jättis näugumise кань дугдіс нявзыын;
kas sa jätad juba kord! дугдылан он нин коркӧ!;
oma peret ta ei jäta семъясӧ сійӧ оз эновт

kahetsema <kahetse[ma kahetse[da kahetse[b kahetse[tud 27 v>
1. midagi tegematuks soovima жалитны; süüd, viga, pattu каитчыны, мӧдзасьны
♦
oma vigu kahetsema ӧшыбкаясысь каитчыны;
pattu kahetsema грекысь мӧдзасьны;
ma ei kahetse seda, et ... ме ог жалит, мый...;
mul ei ole midagi kahetseda меным каитчыны нинӧмысь;
kahetsen, et nõustusin minema жалита, мый кӧсйыси мунны
2. haletsema жалитны
♦
ära kahetse mind эн жалит менӧ

keelama <k'eela[ma keela[ta k'eela[b keela[tud 29 v> ӧлӧдны; ametlikult запретитны
♦
ma keelan sul seda teha ме ог лэдз тэныд тайӧс вӧчны;
sinna on keelatud minna сэтчӧ оз позь мунны;
ema keelas lapsi, et nad ei hullaks мамыс ӧлӧдіс челядьсӧ ышмӧмысь;
võõrastele sissepääs keelatud ӧтдорлы пырны оз позь;
keelatud kirjandus запретитӧм литература

kirjeldama <kirjelda[ma kirjelda[da kirjelda[b kirjelda[tud 27 v> висьтавны, серпасавны
♦
seda ei saa kirjeldada тайӧс он вермы висьтавны

kohustama <kohusta[ma kohusta[da kohusta[b kohusta[tud 27 v> быть, быть ковны < {кодлыкӧ мыйкӧ вӧчны}>
♦
olen kohustatud seda teile teatama меным быть колӧ тайӧс тіян юӧртны

kontekst <kont'ekst konteksti kont'eksti kont'eksti, kont'eksti[de kont'eksti[sid & kont'ekst/e 22 s> kaastekst, mõtteseos контекст
♦
seda tuleb vaadelda laiemas kontekstis тайӧс колӧ видлавны паськыдджык контекстын

kuni <kuni konj, adv, prep>
1. konj aega väljendav -тӧдз, пока
♦
oota, kuni ma tulen виччыв менам локтытӧдз;
tee seda, kuni pole hilja! вӧч, пока абу сёр!;
laps nuttis seni, kuni uinus кага бӧрдіс унмовсьтӧдзыс
2. konj ühendav
♦
sõidan kaheks kuni kolmeks nädalaks Hiiumaale муна кык-куим вежон кежлӧ Хийумааӧ
3. adv; prep [term] rõhutab piiri, milleni miski toimub v esineb -ӧдз
♦
see võib maksta kuni sada eurot талӧн доныс вермас лоны сё евроӧдз;
lugesin kuni keskööni лыддьыси вой шӧрӧдз

kuulma <k'uul[ma k'uul[da kuule[b k'uul[dud, k'uul[is k'uul[ge 33 v>
1. helisid tajuma ja eristama кывны ► sama päritoluga sama päritoluga kuulma
♦
räägi kõvemini, ma kuulen halvasti! гораджыка висьтав, ме лёка кыла!
2. teada saama кывлыны
♦
kuulsin seda raadiost кывлі та йылысь радиоысь

käest <k'äest adv, postp> vt ka käes, kätte
1. adv; postp [gen] valdusest, kasutusest, kellegi-millegi meelevalla v mõju alt
♦
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
laenas sõbra käest sada eurot удждіс ёртыслысь сё евро
2. postp [gen] märgib millegi pärinemist kelleltki
♦
kelle käest sa seda kuulsid? кодсянь тэ тайӧс кывлін?;
küsi seda teiste käest юав та йылысь мукӧдлысь

kätte <k'ätte adv, postp> vt ka käes, käest adv; postp [gen] kasutusse, omandusse, valdusse, kellegi-millegi meelevalda киӧ
♦
käest kätte киысь киӧ;
luges seda, mis kätte juhtus лыддис сійӧс, мый киас сюрис;
haarasin jutuotsa enda kätte босьтчи нырнуӧдны сёрнинас;
jäime vihma kätte веськалім зэр улӧ

küll <k'üll adv; k'üll külla k'ülla k'ülla, k'ülla[de k'ülla[sid & k'üll/i 22 s>
1. adv väidet rõhutav
♦
küll ta tuleb локтас, локтас;
küll näed, ta peab sõna вот аддзан, сійӧ кывсӧ кутас
2. adv vastust kinnitav, igatahes, tõepoolest
♦
Te olete vist arst? -- Seda küll. Ті, буракӧ, врач? – Да.;
sellest on küll juba paar nädalat möödas сысянь збыльысь вежон-мӧд нин колис
3. adv küllalt, piisavalt тырмымӧн
♦
kõike oli küll ставыс вӧлі тырмымӧн

lollus <l'ollus l'olluse l'ollus[t l'ollus[se, l'ollus[te l'ollus/i & l'olluse[id 11 & 09 s> йӧй ру, йӧйталӧм, лӧсявтӧмтор
♦
ta tegi seda lollusest йӧйталӧмысла вӧчис тайӧс;
ära räägi lollusi лӧсявтӧмторъяс эн шуав;
viska see lollus peast йӧй рутӧ юрсьыд вӧтлы

luuk <l'uuk luugi l'uuki l'uuki, l'uuki[de l'uuki[sid & l'uuk/e 22 s> põranda-, katuse- vm ava, seda sulgev kate мур, люк; ava ӧшинь, розь; kaas, kate вевт
♦
kassaluuk касса ӧшинь;
keldriluuk гӧбӧч мур;
tankiluuk танк люк

lähemal <lähemal adv> vt ka lähemale, lähemalt матынджык
♦
mida lähemal südalinnale, seda parem мыйӧн матынджык кар шӧрлань, сійӧн бурджык

meelega <meelega adv> tahtlikult, sihilikult нарошнӧ, кӧсйӧмӧн
♦
kas ta tegi seda meelega või kogemata? сійӧ тайӧс вӧчис нарошнӧ али кӧсйытӧг?

meelsasti <m'eelsasti adv> hea meelega, meeleldi окотапырысь; valmilt дасьпырысь
♦
seda tööd teeb ta meelsasti тайӧ уджтӧ сійӧ вӧчӧ окотапырысь;
ta vastas meelsasti meie küsimustele сійӧ дасьпырысь вочавидзис миян юалӧмъяс вылӧ

minema <mine[ma m'inn[a lähe[b lähe[me & läh[me m'in[dud, l'äk[s läks[in min[ge mine minn[akse läi[nud 36 v>
1. [eemaldudes] edasi liikuma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
läheb joostes пышйӧн мунӧ;
lähme rutem v kiiremini! мунам ӧдйӧджык!
2. kuhugi v midagi tegema suunduma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema
♦
poodi minema лавкаӧ мунны;
kalale minema чери кыйны мунны
3. suunatud v juhuslike liigutuste v liikumise kohta
♦
vaikse ilmaga läheb suits otse üles лӧнь поводдя дырйи тшыныс веськыда вывлань кайӧ;
mul läks midagi kurku мыйкӧ горшӧ сибдіс;
pind läks küüne alla гыж улӧ жель пырис
4. lahkuma, mujale siirduma мунны; välja петны
♦
millal rong läheb? кор поездыс петӧ?;
ta läks mehele сійӧ петіс верӧс сайӧ
5. öeldisverbi tugevdavalt: ära
♦
hiilis vaikselt minema гусьӧн муніс;
viige ta minema нуӧдӧй сійӧс;
ta löödi töölt minema сійӧс вӧтлісны удж вывсьыс
6. mille peale kuluma мунны; aja kohta: mööduma кольны
♦
kui palju sul kuus korteri peale läheb? уна-ӧ тэнад патера вылад тӧлысьнас мунӧ?;
ja nii läks päev päeva järel и тадзи колис лун бӧрся лун
7. seisundit, olekut, asendit muutma, senisest erinevaks muutuma
♦
ta on paksuks läinud сійӧ кызӧма;
väljas läheb valgeks ывлаас югдӧ;
lukk läks rikki томаныс жугаліс
8. protsessi v tegevust alustama, hakkama, algama, puhkema
♦
mootor läks käima моторыс заводитчис;
maja läks välgust põlema чардбиысь керкаыс ӧзйис;
nad läksid omavahel vaidlema найӧ пондісны вензьыны
9. sujuma, edenema
♦
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
läks nii, et ma ei saanudki tulla артмис сідз, мый ме эг и вермы локны
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma ковмыны
♦
seda läheb sul endal tarvis тайӧ тэныд аслыд ковмас
11. teatud suunas paiknema v kulgema мунны
♦
raudtee läheb läbi metsa кӧрт туйыс мунӧ вӧр пыр

muidugi <muidugi adv> iseendastmõistetavalt, loomulikult, teadagi, mõistagi, nagunii дерт
♦
muidugi ta teab seda, aga ei räägi дерт, сійӧ тайӧс тӧдӧ, но оз висьтав

natuke[ne] <natuke[ne] adv; natuke & natukene natukese natukes[t natukes[se, natukes[te natukes/i 12 s>
1. adv veidi, pisut неуна, муртса
♦
oota natuke[ne]! виччышт [неуна]!
2. s vähene hulk, kübeke
♦
seda natukest ikka leidub та мындаыд век нин сюрас;
natukese aja pärast недыр мысти;
astusin natukeseks ajaks sisse недыр кежлӧ пыри