[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

aim <'aim aimu 'aimu 'aimu, 'aimu[de 'aimu[sid & 'aim/e 22 s>
1. {водзвыв} сьӧлӧмӧн кылӧм
♦
õnnetuse aim шогсӧ [водзвыв] сьӧлӧмӧн кылӧм
2. сьӧдас тӧдӧм, сьӧдас гӧгӧрвоӧм
♦
veidike aimu mul sellest tööst on тайӧ уджтӧ ме сьӧдас тӧдышта;
sellest oli mul vaid tume aim та йылысь ме сӧмын сьӧдас тӧді;
pole aimugi, kus see tänav asub дзик ог тӧд, кӧні тайӧ уличыс

ainult <ainult adv> сӧмын, куш
♦
ainult selleks, et ... сӧмын сы понда, мед[ым]...;
ainult et медтыкӧ;
ainult mõni meeter cӧмын некымын метра;
kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest дас ныв и сӧмын кык зон;
tehti kõik, et ainult pääseda вӧчисны ставсӧ, медтыкӧ мездысьны;
kui ta ainult paraneks [мед] сӧмын эськӧ бурдіс;
ta pole halb tüdruk, ainult veidi laisk сійӧ абу лёк нывка, сӧмын дышкодь

all <'all postp, adv> vt ka alla, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allpool, madalamal, millegi sees, küljes улын ► sama päritoluga sama päritoluga all
♦
laua all пызан улын;
puu all пу улын;
lume all лым улын;
all elas skulptor уліас оліс скульптор;
puud on kuuri all пескыс лэбулын;
hobusel on rauad all вӧлыс дорӧма;
metsa all on pime вӧрын пемыд;
kastil pole põhja all ящикыслӧн абу пыдӧсыс
2. postp [gen] mille juures, lähedal бердын, дорын
♦
akna all ӧшинь дорын;
pood on otse ukse all лавкаыс дзик ӧдзӧс дорас
3. postp [gen] millegi tegevus- v mõjupiirkonnas, mingis seisundis улын
♦
kaitse all видзӧг улын;
{kelle} mõju all {кодлӧн} тӧдчӧс улын;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
kannatab unepuuduse all оз вермы узьны;
maja on juba katuse all керкаыс вевта нин;
põld on kartuli all муыс картупель улын

andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

aus <'aus 'ausa 'ausa[t -, 'ausa[te 'ausa[id 02 adj> tõemeelne, õiglane, kohusetruu ылӧдчытӧм, честнӧй
♦
aus inimene ылӧдчытӧм морт;
aus tegu ылӧдчытӧм вӧчӧмтор;
aus kriitika ылӧдчытӧм критика;
ausad silmad ылӧдчытӧм син;
ma ei taha oma ausat nime määrida ме ог кӧсйы ассьым бур нимӧс лякӧсьтны;
sõpra hätta jätta pole aus пикӧ воӧм ёртӧс эновтны абу бур;
ausat elu elama ылӧдчытӧг овны

austus <'austus 'austuse 'austus[t 'austus[se, 'austus[te 'austus/i & 'austuse[id 11 & 09 s> пыдди пуктӧм, вежавидзӧм
♦
{kelle vastu} austust tundma пыдди пуктыны {кодӧс};
tegin seda austusest õpetaja vastu ме тайӧс вӧчи велӧдысьӧс пыдди пуктӧм понда;
pole neil austust vanemate inimeste vastu пӧрысьджык йӧзӧс найӧ пыдди оз пуктыны;
ma pole seda austust ära teeninud ме татшӧм вежавидзӧмтӧ эг нажӧвит

enam <enam adv; enam enama enama[t -, enama[te enama[id 02 pron, adj>
1. adv rohkem v üle ettenähtud määra v hulga унджык; pigem вывтіджык
♦
kümme korda enam дас пӧв унджык;
kõige enam ставсьыс унджык;
sinna on enam kui sada kilomeetrit сэтчӧдз сё километраысь унджык;
enam kui tarvis коланаысь унджык;
pilt on enam kui kurb серпасыс вывтіджык жугыль
2. adv (eitavas lauses) sellest peale, edaspidi, lisaks сэсся, нин
♦
ei ole enam aega сэсся кадыс абу;
ära tule enam meile миянӧ сэсся эн лок;
sa pole enam laps тэ абу нин кага;
ma enam ei tee ме сэсся ог вӧч;
ei mõista enam midagi öelda сэсся нинӧм ог куж шуны;
teisi vaevalt enam tuleb ӧдвакӧ кодкӧ сэсся локтас
3. pron; adj rohkem ёнджыкасӧ, унджык
♦
kahe või enama isiku osavõtul кык либӧ унджык морткӧд;
kokkutulnud olid enamalt jaolt noored inimesed воӧмаясыс вӧліны ёнджыкасӧ том йӧз;
olen enamaks võimeline ме верма унджыктор;
enamikul juhtudel пырджык, ёнджыкасӧ

enne <'enne adv, prep>
1. adv varem, varemalt водзті, водзджык[сӧ]
♦
niisugust asja pole ma enne näinud татшӧмтортӧ ме водзті эг аддзыв;
kus sa enne töötasid? кӧні тэ водзджыксӧ уджавлін?;
olin ammu enne kohal kui tema ме сыысь ёна водзджык местаас вӧлі;
nii on ennegi tehtud тадзи и водзджык вӧчлісны;
olime juba enne kokku leppinud ми водзджык нин сёрнитчылім;
enne kui vastad, mõtle вочавидзтӧдзыд мӧвпышт
2. adv esmalt, kõigepealt войдӧр, первой
♦
kuhu sa kiirustad, söö enne! кытчӧ тэрмасян, первой сёй!;
kõige enne on vaja plaan koostada медвойдӧр колӧ план лӧсьӧдны
3. prep [part] ajaliselt varem -ӧдз; enne verbiga tähistatud tegevust -тӧдз
♦
enne lõunat ӧбедӧдз;
enne meie ajaarvamist миян эраӧдз;
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
enne ärasõitu мунтӧдз;
enne pimedat пемдытӧдз;
enne starti стартӧдз;
enne õhtut ta ei tule сійӧ рытӧдз оз лок

ette nägema
1. ettepoole nägema водзысь аддзыны
♦
udu tõttu ei näe kaugele ette ру вӧснаыс ёна водзысь он аддзы
2. [ette] aimama, oletama, arvama водзвыв тӧдны
♦
ilmatark nägi ette varast kevadet туналысь кайтіс водз тулыс
3. [õigusakti kohta:] sätestama, ette kirjutama, kindlaks määrama тшӧктыны
♦
seda pole eeskirjades ette nähtud тайӧс индӧдас абу шуӧма

fantaasia <fant'aasia fant'aasia fant'aasia[t -, fant'aasia[te fant'aasia[id 01 s>
1. kujutlusvõime фантазия
♦
ohjeldamatu fantaasia этш тӧдтӧм фантазия
2. väljamõeldis, kujutlus лӧсьӧдлӧмтор, фантазия
♦
see pole fantaasia, vaid tõelisus тайӧ абу лӧсьӧдлӧмтор, а збыль
3. muus vabas vormis helitöö фантазия
♦
fantaasia klaverile ja orkestrile фантазия пианинолы да оркестрлы

gramm <gr'amm grammi gr'ammi gr'ammi, gr'ammi[de gr'ammi[sid & gr'amm/e 22 s> грамм
♦
üks gramm ӧти грамм;
neli grammi нёль грамм;
temas pole grammigi kadedust сійӧ ньӧти оз вежӧгты

hulk <h'ulk hulga h'ulka h'ulka, h'ulka[de h'ulka[sid & h'ulk/i 22 s>
1. kogus лыд; määr ыджда
♦
arvutu hulk лыд ни тшӧт;
tohutu hulk зэв уна;
aasta keskmine sademete hulk лым-зэрлӧн вогӧгӧрся шӧркоддьӧм лыд;
tasutakse vastavalt töö hulgale мынтасны уджлӧн ыджда серти
2. suur arv v kogus уна
♦
rahvahulk уна йӧз;
hulga peale saime poisist jagu унанад вермим зонтӧ;
ma pole teda hulgal ajal näinud ме сійӧс дыр кад чӧж эг аддзыв;
see juhtus hulga aastate eest тайӧ вӧлі уна во сайын

häda <häda häda häda h'ätta, häda[de häda[sid 17 s>
1. raske olukord, õnnetus шог, неминуча; kimbatus, raskused пӧгиб, мат, пик
♦
{keda} hädas aitama шог суигӧн отсавны;
{keda} hätta jätma шог суигӧн эновтны;
ta on hätta sattunud сійӧ пӧгибӧ воӧма;
küll on häda веськыд мат;
nende poistega on igavene häda пӧгиб тайӧ зонъясыскӧд;
olen hädas oma töödega матӧ вои аслам уджӧн
2. viga, puudus
♦
häda on selles, et ... лёк сійӧ, мый...;
supil pole häda midagi зэв на-й прамӧй суп

iialgi <iialgi adv> ealeski, eluilmaski некор, нэм
♦
mitte iialgi дзик некор;
ma ei unusta seda iialgi ме тайӧс нэм ог вунӧд;
pole iialgi mõttesse tulnud некор юрӧ эз волы

ikkagi <'ikkagi adv> век жӧ
♦
pidage see ikkagi meeles век жӧ кутӧй тайӧс тӧд выланыд;
tööd pole palju, aga koju tulles oled ikkagi väsinud уджыс абу уна, но гортад воан век жӧ мудзӧмыд;
ma ei suuda seda ikkagi uskuda ме век жӧ ог вермы талы эскыны

ilus <ilus ilusa ilusa[t -, ilusa[te ilusa[id 02 adj>
1. kaunis мича
♦
ilusad juuksed мича юрси;
ilus kõnnak мича ветласног;
ilus poiss мича зон;
kui ilus ta on! кутшӧм сійӧ мича!
2. ilmastiku kohta мича
♦
ilus sügis мича ар;
ilus päev мича лун
3. kiiduväärt, tubli, mõnus, tore мича, бур
♦
ilusad unenäod мича вӧтъяс;
pole ilus valetada абу мича пӧръясьны;
oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! мед кӧть ӧти бур кыв эськӧ шуисны!

ime <ime ime ime[t -, ime[de ime[sid 16 s> шемӧс, дивӧ, шензьӧдантор
♦
tehnikaime техника дивӧ;
seitse maailma imet мирса сизим дивӧ;
sündis suur ime лоис ыджыд шензьӧдантор;
arstid teevad vahel lausa imet врачьяс мукӧддырйиыс дивӧ вӧчлӧны;
see pole mingi ime тайӧ абу некутшӧм дивӧ;
mõni ime kah! kõnek зэв тай дивӧ!;
ime veel, et ta ei kukkunud дивӧ, мый сійӧ эз усь

imestama <imesta[ma imesta[da imesta[b imesta[tud 27 v> чуймыны, шензьыны
♦
imestama panema чуймӧдны;
siin pole midagi imestada тані шензьынысӧ нинӧм вылӧ;
lausa imesta! дивӧ дай сӧмын!

iseenesest <+enesest adv>
1. spontaanselt ачыс
♦
haigus kadus iseenesest висьӧмыс ачыс бырис;
kõik lahenes justkui iseenesest ставыс ладмис быттьӧкӧ ачыс
2. sellisena nagu ta on збыльвылас
♦
kolm nädalat pole ju iseenesest kuigi pikk aeg куим вежоныд збыльвылас абу и ёна кузь кад

juhtuma <j'uhtu[ma j'uhtu[da j'uhtu[b j'uhtu[tud 27 v> aset leidma, toimuma лоны
♦
juhtus õnnetus лоис лёктор, суис лёктор;
see lugu juhtus juba ammu тайӧ вӧлі важӧн нин;
see juhtus kogemata тайӧ артмис кӧсйытӧг;
mis siin juhtus? мый тані лоис?;
isaga on midagi juhtunud батькӧд мыйкӧ лоӧма;
sellist asja pole enne juhtunud татшӧмторйыд эз на вӧвлы;
kõik võib juhtuda быдторйыс вермас лоны

kaasa rääkima millegi kohta oma arvamust avaldama ассьыд кыв содтыны
♦
mul pole siin sõnakestki kaasa rääkida ме ог вермы нинӧм содтыны

kahjuks <kahjuks adv> жаль
♦
kahjuks jäin hiljaks жаль, сёрми;
kahjuks pole mul aega жаль, менам кадыс абу

kahtlus <k'ahtlus k'ahtluse k'ahtlus[t k'ahtlus[se, k'ahtlus[te k'ahtlus/i & k'ahtluse[id 11 & 09 s> ыдъясьӧм
♦
piinav kahtlus сьӧлӧм майыштан ыдъясьӧм;
kahtlust avaldama ыдъясьӧм висьтавны;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
pole vähimatki kahtlust некутшӧм ыдъясьӧм оз вермы лоны;
hinge sugenes kahtlus сьӧлӧмӧ пырис майшасьӧм

kaugeltki <k'augeltki adv> hoopiski, üldsegi, sugugi ньӧти, дзик
♦
ülesanne pole kaugeltki kerge уджыс ньӧти абу кокни

kindel <k'indel k'indla k'indla[t -, k'indla[te k'indla[id 02 adj>
1. kandev, kõva, tugev, vastupidav крепыд, зумыд, ён; turvaline, ohutu зумыд; usaldusväärne эскана, вернӧй
♦
kindel alus v põhi крепыд подув;
jää pole veel kuigi kindel йиыс абу на ёна крепыд;
ma ei tunne end siin kindlana ме тані ачымӧс ог зумыда кыв;
räägi sellest ainult kõige kindlamale sõbrale тайӧс висьтав сӧмын медся вернӧй ёртыдлы
2. püsiv, muutumatu, vankumatu, vääramatu зумыд
♦
kindel otsus зумыд шуӧм;
astus kindlal sammul edasi зумыда восьлаліс водзӧ
3. ilmne, vaieldamatu, selge стӧч, ясыд; veendunud эскана
♦
kindlad faktid ясыд фактъяс;
kindel kõneviis keel юӧртана сёрнитанног;
kindel teadmine стӧч тӧдӧм;
pole veel kindel, kes võidab абу на ясыд, коді вермас;
olen kindel, et ta tuleb эска, мый сійӧ локтас;
ole päris kindel, midagi ei juhtu эн майшась, нинӧм оз ло
4. määratud урчитӧм, вежласьтӧм
♦
kindlad hinnad вежласьтӧм донъяс;
kindel palk урчитӧм удждон

kindlasti <k'indlasti adv> kahtlemata, tingimata быть, дерт жӧ, кыв шутӧг
♦
ta tuleb kindlasti сійӧ быть локтас;
kindlasti ta pole süüdi дерт жӧ, сійӧ абу мыжа

kohane <kohane kohase kohas[t -, kohas[te kohase[id 10 adj>
1. sobiv, sobilik бур, лӧсялана, туяна
♦
lastele kohased filmid челядьлы туяна фильмъяс;
see töö pole tema loomule kohane тайӧ уджыс сылӧн сямыслы оз лӧсяв;
praegu on kõige kohasem vaikida ӧні медбур чӧв овны
2. kellele-millele vastav лӧсялана, туяна
♦
uute programmide kohased õpikud выль программаяслы лӧсялана велӧдчан небӧгъяс;
eakohane арлыдлы туяна

kokku puutuma kellegagi kohtuma, suhtlema паныдасьны
♦
puutume harva kokku гежӧда паныдасьлам;
ma pole aiandusega kokku puutunud сад вӧдитӧмнад эг паныдасьлы

korralikult <korralikult adv>
1. hästi, hoolikalt бура
♦
poiss õpib korralikult зонмыс велӧдчӧ бура
2. nõuetekohaselt, laitmatult бура
♦
ma pole mitu ööd korralikult maganud ме некымын вой бура эз узь

kuigi <k'uigi adv, konj>
1. adv (eitusega) mitte eriti абу зэв, абу ёна
♦
park pole kuigi suur паркыс абу ёна ыджыд
2. konj olgugi et, ehkki, ehk küll кӧть, кӧть и
♦
sõin, kuigi isu ei olnud сёйи, кӧть и эг кӧсйы

kunagi <kunagi adv> mingil ajal, millalgi minevikus коркӧ; mitte ealeski, mitte iialgi некор
♦
unusta, mis kunagi oli! вунӧд, мый коркӧ вӧлі!;
tal pole kunagi aega сылӧн некор абу кадыс

kuni <kuni konj, adv, prep>
1. konj aega väljendav -тӧдз, пока
♦
oota, kuni ma tulen виччыв менам локтытӧдз;
tee seda, kuni pole hilja! вӧч, пока абу сёр!;
laps nuttis seni, kuni uinus кага бӧрдіс унмовсьтӧдзыс
2. konj ühendav
♦
sõidan kaheks kuni kolmeks nädalaks Hiiumaale муна кык-куим вежон кежлӧ Хийумааӧ
3. adv; prep [term] rõhutab piiri, milleni miski toimub v esineb -ӧдз
♦
see võib maksta kuni sada eurot талӧн доныс вермас лоны сё евроӧдз;
lugesin kuni keskööni лыддьыси вой шӧрӧдз

kuskil <k'uskil adv> vt ka kuskile, kuskilt teadmata kus кӧнкӧ, кӧнікӧ; eitusega некӧн, некытӧн
♦
kuskil lähedal кӧнкӧ матын;
kas sul valutab kuskil? тэнад кыткӧ висьӧ?;
teda pole [mitte] kuskil сійӧ некӧн абу

kuskile <k'uskile adv> vt ka kuskil, kuskilt teadmata kuhu кытчӧкӧ; eitusega некытчӧ
♦
mis sa seisad, istu ometi kuskile! мый тэ сулалан, пуксьы нин кытчӧкӧ!;
mul pole kuskile kiiret ме некытчӧ ог тэрмась

kuulus <k'uulus k'uulsa k'uulsa[t -, k'uulsa[te k'uulsa[id 02 adj> nimekas, laialt tuntud нималана
♦
kuulus arst нималана бурдӧдчысь;
ükski prohvet pole kuulus omal maal piltl ни ӧти водзвыв тӧдысь ас чужан муас оз нимав

lootma <l'oot[ma l'oot[a looda[b loode[tud, l'oot[is l'oot[ke 34 v> надейтчыны, лача кутны
♦
igaüks loodab õnne leida v õnnelikuks saada быдӧн надейтчӧ лоны шуда;
pole kellegi peale v kellelegi loota надейтчыны некод вылӧ

lust <l'ust lusti l'usti l'usti, l'usti[de l'usti[sid & l'ust/e 22 s>
1. lõbu гаж; mõnu лӧсьыд; rõõm нимкодь
♦
elulust олӧм гаж;
kihutada on lausa lust тӧвзьыны зэв лӧсьыд;
lust vaadata, kuidas töö edeneb нимкодь видзӧдны, кыдзи уджыс ладмӧ
2. himu, tahtmine окота, кӧсйӧм, кыскӧм
♦
töölust уджавны кӧсйӧм;
vihmase ilmaga pole [suuremat v erilist] lusti jalutama minna зэранад оз ёна кыскы гуляйтны;
eks sa mine, kui sul lusti on мун, инӧ, кӧсъян кӧ

lähedus <lähedus läheduse lähedus[t lähedus[se, lähedus[te lähedus/i 11 s>
1. lähedalolek, lähedane-olek матыслун
♦
hingeline lähedus лов матыслун
2. lähiümbrus, lähikond матігӧгӧр
♦
siin läheduses pole ühtki järve матігӧгӧрас ни ӧти ты абу

meel <m'eel meele m'eel[t m'eel[de, meel[te m'eel[i 13 s>
1. aistingute vastuvõtu- ja eristamisvõime, tajumisvõime кылӧм (син-пельӧн, вир-яйӧн)
♦
haistmismeel нырис;
huumorimeel юмор гӧгӧрвоӧм, тешкодьтор гӧгӧрвоӧм;
kuulmismeel пельӧн кылӧм;
maitsmismeel кӧр кылӧм;
nägemismeel синмӧн аддзӧм;
inimese viis meelt мортлӧн вит сикас кылӧм
2. meeleolu, tunne, tuju ру, кылӧм
♦
nukker meel жугыль ру;
vihameel лӧг петӧм;
see asi pole mulle meele järele тайӧторйыд меным оз кажитчы
3. mõte, arvamus, seisukoht видзӧдлас
♦
selles asjas nad olid ühel meelel таын найӧ вӧліны ӧтсӧгласӧсь

mikrofon <mikrofon mikrofoni mikrofoni mikrofoni, mikrofoni[de mikrofon/e 19 s> микрофон
♦
mikrofoni membraan микрофон мембарана;
ta pole kunagi mikrofonide ees esinenud микрофон водзын сійӧ некор эз петкӧдчыв

mitte <m'itte adv>
1. rõhutab, intensiivistab eitust абу
♦
süüdi pole mitte tema, vaid keegi teine мыжаыс абу сійӧ, а кодкӧ мӧд;
mitte midagi ei juhtunud нинӧм эз ло;
ma ei tea mitte kui midagi ме дзик нинӧм ог тӧд;
kas ta pole mitte sinu isa? сійӧ абу тэнад батьыд?
2. jaatavas kontekstis väljendab eitust
♦
lähen, aga mitte täna муна, но ог талун;
olla või mitte olla! лоны али не лоны

muutuma <m'uutu[ma m'uutu[da m'uutu[b m'uutu[tud 27 v>
1. вежсьыны; teisenema, muunduma пӧрны, лоны < {кутшӧмӧнкӧ, кодӧнкӧ, мыйӧнкӧ}>
♦
halvemaks muutuma лёкмыны;
tärklis muutub suhkruks крахмал пӧрӧ сакарӧ;
miski pole ta elus muutunud сылӧн олӧмас нинӧм абу вежсьӧма
2. keel käänduma вежлӧг серти вежласьны; pöörduma мортасьны (кадакыв йылысь)
♦
muutuvad sõnaliigid вежласьысь кывсикасъяс

mõistetav <mõistetav mõistetava mõistetava[t -, mõistetava[te mõistetava[id 02 adj> arusaadav гӧгӧрвоана
♦
on täiesti mõistetav, et ... тырвыйӧ гӧгӧрвоана, мый ...;
modernne kunst pole kõigile mõistetav ӧнія искусствоыд абу ставлы гӧгӧрвоана

mõte <mõte m'õtte mõte[t -, mõte[te m'õtte[id 06 s>
1. mõtlemise üksikakt v tulemus мӧвп
♦
kaval mõte сюсь мӧвп;
head mõtted бур мӧвпъяс;
muremõtted шог мӧвпъяс
2. tähendus, sisu вежӧртас
♦
lause mõte сёрникузялӧн вежӧртасыс;
sõna otseses mõttes веськыд вежӧртасын;
mõnes mõttes on tal õigus мыйкӧ боксянь сійӧ прав
3. otstarve, eesmärk, olulisus, tähtsus мог, тӧлк
♦
elumõte олӧм мог;
pole mõtet kiirustada тэрмасьны тӧлкыс абу

mõõt <m'õõt mõõdu m'õõtu m'õõtu, m'õõtu[de m'õõtu[sid & m'õõt/e 22 s>
1. mõõtevahend муртӧг, муртӧс
♦
liitrine mõõt литраа муртӧг;
raha pole ainus eluväärtuste mõõt сьӧмыд олӧмын тӧдчанаторъяслӧн абу ӧтка муртӧс
2. mõõtühik муртӧг
♦
endisaegsed mõõdud важся муртӧгъяс;
pikkusmõõt кузьта муртӧг
3. mõõde ыджда
♦
kleidi mõõdud платтьӧлӧн ыджда
4. määr, jagu, piir этш
♦
vihma tuli parajal mõõdul зэрис тырмымӧн;
ei osanud joomisel mõõtu pidada этш тӧдтӧг юис

märkima <m'ärki[ma m'ärki[da märgi[b märgi[tud 28 v>
1. tähistamiseks märki tegema v panema пасйыны
♦
sünniaega pole siin märgitud чужан кадсӧ татчӧ абу пасйӧма
2. nentima, mainima пасйыны
♦
peab märkima, et ... колӧ пасйыны, мый ...

mööda <m'ööda prep, postp, adv, adj>
1. prep [part]; postp [part] piki mingit pinda, mingi maa-ala v. ruumi piires -ті, -ӧд, кузя
♦
tuleb mööda teed v. teed mööda туй кузя локтӧ;
vesi voolab mööda torusid ва визувтӧ трубаясӧд;
uitasime mööda metsa шӧйтім вӧрті
2. adv millestki v. kellestki möödudes, seljataha jättes, ka ajaliselt прӧйдитны
♦
siit pole keegi mööda läinud таті некод эз прӧйдитлы;
auto kihutas minust mööda машинаыс тӧвзис ме дорті;
jalutas akna alt mööda прӧйдитіс ӧшинь увті, муніс ӧшинь увті;
vihm läks mööda зэрыс прӧйдитіс, зэрыс помасис;
paar tundi läks mööda прӧйдитіс час-мӧд, колис час-мӧд
3. adv viltu, märgist kõrvale, mitte pihta бокӧ (не веськавны)
♦
kuul läks mööda пуляыс лэбис бокиті, пуляыс эз веськав