[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

eri <eri adj>
1. erinev, lahkuminev, erisugune разнӧй, абу ӧткодь; palju erinevaid уна пӧлӧс, уна сикас
♦
palju eri arvamusi уна пӧлӧс чайтӧм;
need on eri küsimused тайӧ абу ӧткодь юалӧмъяс;
eri keeli kõnelev разнӧй кывъясӧн сёрнитысь
2. omaette, iseseisev торъя
♦
romaan ilmus hiljem eri raamatuna сёрӧнджык романыс петіс торъя небӧгӧн

haige <h'aige h'aige h'aige[t -, h'aige[te h'aige[id 01 adj, s>
1. adj elusolend висьысь; kehaosa висян
♦
haige laps висьысь кага;
haige jalg висян кок;
haige süda висян сьӧлӧм;
haige ühiskond ненога йӧзкотыр;
ta on raskesti haige сійӧ сьӧкыда висьӧ;
tal on kopsud haiged сылӧн тыыс висьӧ;
kas te olete haige? ті висянныд?;
mu selg on kummardamisest haige мышкӧй копрасьӧмсьыс доймӧ;
olin kaks nädalat haige кык вежон виси;
isa jäi äkki haigeks батьӧй другысь висьмис
2. s висьысь
♦
rasked haiged сьӧкыд висьысьяс;
gripihaige гриппӧн висьысь, гриппуйтысь;
voodihaige куйлан висьысь;
haige vajab rahu висьысьлы колӧ спокой;
haige eest hoolitsema висьысьӧс тӧравны;
haigel hakkas parem висьысьлы кокньӧдіс
3. s singulari partitiivis seoses verbidega saama, tegema
♦
põlv teeb haiget пидзӧсӧй доймӧ;
need sõnad tegid mulle haiget тайӧ кывьясыс менӧ дойдісны;
kukkusin ja sain haiget уси да дойми

klappima <kl'appi[ma kl'appi[da klapi[b klapi[tud 28 v> kõnek
1. kokku sobima ладмыны
♦
me ei klapi omavahel ми ог ладмӧй;
need värvid ei klapi omavahel тайӧ рӧмъясыс ӧта-мӧдныскӧд оз ладмыны
2. laabuma, sujuma артмыны
♦
meie perekonnaelu ei klapi миян семъя олӧм оз артмы;
kui kõik klapib, siis oleme homme juba kodus ставыс кӧ артмас, аски гортын нин лоам

kokku sobima läbi saama лӧсявны, ладмыны
♦
need värvid sobivad hästi kokku тайӧ рӧмъясыс бура лӧсялӧны

lahku <l'ahku adv> vt ka lahus2 eraldi, laiali, eri suunda торйӧн
♦
need sõnad kirjutatakse lahku тайӧ кывъяссӧ гижӧны торйӧн;
otsustasime mehega lahku minna шуим верӧскӧд торйӧдчыны

muigama <m'uiga[ma muia[ta m'uiga[b muia[tud 29 v> põgusalt, kergelt naeratama, korraks нюмъёвтны, нюммунны; korduvalt v kestvalt нюмъявны
♦
kelmikalt muigama наяна нюмъёвтны;
need naljad ei pane muigamagi тайӧ шмоньяссьыд оз нюмъявсьы;
isa muigas üle kogu näo бать паськыда нюммуніс

paras <paras paraja paraja[t & paras[t -, paraja[te paraja[id 02 adj>
1. sobiv, kohane туяна, колана; jalanõude, riietuse kohta буретш
♦
otsisin parajat sõna корси туяна кыв;
need saapad on mulle parajad тайӧ сапӧгыс меным буретш;
nad on paras paar ӧти няньшомысь, кыкнанныс нач ӧткодьӧсь
2. üsna suur, tubli, kenake вель уна, ыджыд да с.в.
♦
paras patakas pabereid вель ыджыд кабала чукӧр

päästma <p'ääst[ma p'ääst[a päästa[b pääste[tud, p'ääst[is p'ääst[ke 34 v>
1. eluga, tervena pääseda aitama мездыны, видзны
♦
{keda} surmasuust päästma кулӧмысь видзны;
lapsed päästeti näljast челядьӧс мездісны тшыгъялӧмысь;
surm päästis haige piinadest кулӧм мездіс висьысьӧс мучитчӧмысь
2. midagi halba ära hoidma видзны, мездыны < {мыйыськӧ}>
♦
päästis need andmed unustuse hõlmast видзис тайӧ мыччӧдъяссӧ вунӧдӧмысь;
et sõpra päästa, võtsin süü enda peale ёртӧс мездӧм могысь босьті мыжсӧ ас вылӧ

rikas <rikas r'ikka rikas[t -, rikas[te r'ikka[id 07 adj, s>
1. varakas озыр
♦
hirmrikas, pururikas, päraturikas, püstirikas, ülirikas зэв озыр
2. varakas inimene озыр, озыр морт
♦
rikkad ja vaesed озыръяс да гӧльяс
3. heaks, kasulikuks, väärtuslikuks peetavat rohkelt sisaldav v omav озыр
♦
rikas rauamaak кӧртӧн озыр шом;
turbast rikas kant трундааин;
need olid rõõmudest rikkad päevad сійӧ лунъяснас радыс вӧлі юр вывтыр

see <s'ee selle se[da -, selle[sse & s'e[sse selle[s & s'e[s selle[st & s'e[st selle[le selle[l & s'e[l selle[lt & s'e[lt selle[ks & s'e[ks selle[ni selle[na selle[ta selle[ga; pl n'ee[d, nen[de, n'e[id, nen[desse & n'e[isse 00 pron>
1. substantiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ
♦
see on minu poeg тайӧ менам пиӧй;
kes need on? кодъяс тайӧ?
2. adjektiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ; eemal asuva objekti kohta эсійӧ ► sama päritoluga sama päritoluga et
♦
see korv seal on sinu jaoks эсійӧ кӧрзинаыс тэныд;
seda koera ei maksa karta тайӧ понсьыс оз ков повны
3. adjektiivselt viitab ajale тайӧ
♦
sel aastal таво;
ta käis neil päevil meil тайӧ лунъясас сійӧ ми ордӧ воліс
4. substantiivselt viitab tekstis mainitud esemele, nähtusele, isikule сійӧ
♦
võttis ajalehe, kuid ei avanud seda босьтіс газет, но эз восьты [сійӧс]
5. substantiivselt viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v mis сійӧ
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма;
mida varem, seda parem мыйӧн водзджык, сійӧн бурджык
6. adjektiivsena osutab, et põhisõnaga tähistatut on juba mainitud сійӧ
♦
elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar оліс-выліс король, и сійӧ корольыслӧн вӧлі ныв

vahetu <vahetu vahetu vahetu[t -, vahetu[te vahetu[id 01 adj> otsene веськыд
♦
raudteejaama vahetus läheduses кӧрт туй станциясянь дзик матын;
need sündmused on kõige vahetumas seoses тайӧ лоӧмторъясыс ӧта-мӧдыскӧд дзик веськыда йитчӧмаӧсь