[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

eemal <'eemal adv> vt ka eemale, eemalt бокын; kaugel ылын
♦
eemal kodumaast чужанінсянь ылын;
eemal seisma бокын сулавны;
mõned sammud eemal некымын воськов бокын;
miski vilkus eemal ылын мыйкӧ югнитлывліс;
siit mitu kilomeetrit eemal тасянь некымын километра ылнаын

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kriips <kr'iips kriipsu kr'iipsu kr'iipsu, kr'iipsu[de kr'iipsu[sid & kr'iips/e 22 s> joon визь; lühike визьтор
♦
jäme kriips кыз визь;
püstkriips сувтса визь;
tõmba sõnale kaks kriipsu alla кыкысь визьнит кывсӧ улітіыс;
vedas kriidiga põrandale mõned kriipsud мелӧн вӧчис джоджас некымын визьтор

nimetama <nimeta[ma nimeta[da nimeta[b nimeta[tud 27 v>
1. kellegi v millegi kohta teatavat nime kasutama шуны, нимтыны
♦
mõned kutsuvad teda Aleksiks, mõned nimetavad Sassiks кодсюрӧ шуӧны сійӧс Алексӧн, кодсюрӧ нимтӧны Сассьӧн
2. ametisse määrama индыны, пуктыны < {кодӧкӧ}>
♦
ametisse nimetama {keda} уджавны индыны

pisiasi <+asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s> tühine, ebaoluline asi v asjaolu тӧдчытӧмтор, поснитор; üksikasi поснитор
♦
kamm, peegel ja mõned muud pisiasjad сынасян, рӧмпӧштан да мукӧд поснитор;
norib iga pisiasja kallal v pärast быд посниторйӧ крукасьӧ;
mäletab kõike viimse pisiasjani помнитӧ ставсӧ быд посниторйӧдз

pugema <puge[ma puge[da p'oe[b p'oe[tud 28 v>
1. ronides, litsudes kuhugi, kuskilt läbi v välja minema писькӧдчыны; sisse minema пырны; ennast mahutama тӧрӧдчыны
♦
tüdrukud pugesid läbi sirelipõõsaste нывкаяс писькӧдчисны сирень кустъяс пыр;
laps puges ema ja isa vahele istuma кагаыс тӧрӧдчис-пуксис бать-мам костас;
mõned kalad poevad mudasse talvituma кутшӧмсюрӧ черияс пырӧны тӧвйыны нюйтӧ
2. hiljukesi, märkamatult уйкнитны; sisenema пырны (гусьӧн); tuule, külma, niiskuse kohta йиджтысьны
♦
puges vaikselt oma tuppa лӧня уйкнитіс аслас комнатас;
rebane on lauta pugenud руч пырӧма картаӧ;
pisar kipub silma pugema синва доршасьӧ;
jäine tuul poeb läbi kasuka йи кӧдзыд тӧлыс йиджтысьӧ пась пыр;
hirm on naha vahele pugenud полӧм босьтіс
3. varjuma, peituma дзебсьыны
♦
pugesime vihma eest küüni дзебсим зэрысь лэбулӧ
4. kellelegi väga ligi minema, end kellegi vastu suruma топӧдчыны
♦
laps puges ema kaissu кага топӧдчис мам бердас
5. kellelegi meeldida püüdma, lipitsema леститчыны
♦
poeb direktori ees v direktorile леститчӧ директор водзын

rahulikult <rahulikult adv> лӧня; kiirustamata тэрмасьтӧг
♦
revolutsioon toimus rahulikult, verevalamiseta революция муніс лӧня, вир кисьтытӧг;
mõned tulid tõtates, mõned rahulikult кодкӧ локтіс тэрмасьӧмӧн, кодкӧ тэрмасьтӧг

teisiti <teisiti adv> teistmoodi, teistviisi мӧд ног
♦
mõned mõtlevad teisiti кодсюрӧяс мӧвпалӧны мӧд ног

üksik <üksik üksiku üksiku[t -, üksiku[te üksiku[id 02 adj, s>
1. adj ilma kaaslasteta, omaette paiknev ӧтка
♦
üksik saar ӧтка ді;
ta on üksik naisterahvas сійӧ ӧтка нывбаба
2. adj mingist hulgast eraldi, vähene, mõni ӧтка
♦
puudele on jäänud vaid mõned üksikud lehed пуяс вылӧ кольӧма сӧмын некымын ӧтка кор

üles <üles adv>
1. ülespoole, kõrgemale вывлань, вылӧ; veevoolu suhtes катыд, катчӧс, йывлань
♦
trepist üles minema содті кайны;
lippu üles tõmbama флаг лэптыны;
teerada tõuseb keerutades üles mäkke ордымыс чукльӧдлӧмӧн кайӧ вывлынь;
käed üles! китӧ лэпты!;
sõitsime mööda jõge üles v jõge pidi üles катім ю кузя;
võtsin mitu pesa kartuleid üles кери некымын поз картупель
2. töökorda, tegevuseks, kasutamiseks valmis seisu (panema)
♦
püüniseid üles panema лэч пуктавны, дзуг октавны;
sellele nõlvakule paneme mõned skulptuurid üles тайӧ ньывкъяс сувтӧдам некымын скульптура
3. talletatuks, jäädvustatuks (kirjutama)
♦
rahvalaule üles kirjutama v tähendama фольклор гижны, фольклор чукӧртны
4. magamast ärkvele, jalule
♦
ärgake üles! садьмӧй!;
tule üles, muidu jääd kooli hiljaks чеччы, а то школаад сёрман
5. lamamast, istumast jalule, püsti
♦
kukkusin, ent tõusin kohe üles уси, но пыр жӧ сувті