[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

eesti keeles комиӧн

SõnastikustKasutusjuhend@post


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 81 artiklit, väljastan 50

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад

kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост

hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр

kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад

inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

aim <'aim aimu 'aimu 'aimu, 'aimu[de 'aimu[sid & 'aim/e 22 s>
1. {водзвыв} сьӧлӧмӧн кылӧм

õnnetuse aim шогсӧ [водзвыв] сьӧлӧмӧн кылӧм
2. сьӧдас тӧдӧм, сьӧдас гӧгӧрвоӧм

veidike aimu mul sellest tööst on тайӧ уджтӧ ме сьӧдас тӧдышта;
sellest oli mul vaid tume aim та йылысь ме сӧмын сьӧдас тӧді;
pole aimugi, kus see tänav asub дзик ог тӧд, кӧні тайӧ уличыс

alati <alati adv> пыр, век

nagu alati кыдз[и] век;
ta on alati rahulik cійӧ пыр лӧнь;
nii on ikka ja alati olnud тадз[и] век вӧлі;
alati kipub ta hilinema сійӧ пыр сёрмӧ;
see juhtum on mul alati meeles тайӧ лоӧмторйыс менам век тӧд вылын

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй

ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор

see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела

kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

esiteks <esiteks adv>
1. algul, esialgu, esmalt первой[сӧ]

ta hakkas laulma, esiteks aralt, siis julgemini сійӧ пондіс сьывны, первойсӧ полӧмпырысь, сэсся повтӧмаджык
2. esimeseks ӧти-кӧ

esiteks ei ole mul selleks aega ja teiseks vajaksin puhkust ӧти-кӧ, та вылӧ менам кадӧй абу, мӧд-кӧ, меным колӧ шойччыштны

et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый

on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым

võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да

et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед

tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас

halb <h'alb halva h'alba h'alba, h'alba[de h'alba[sid & h'alb/u 22 adj, s>
1. adj лёк, омӧль

halb ilm лёк поводдя;
halb lõhn лёк дук;
halb tervis омӧль дзоньвидзалун;
halb kuulsus лёкӧн нималӧм;
halb tegu мисьтӧмтор вӧчӧм;
halb tuju лёк ру;
halb eelaimus лёкӧс кылӧм;
halvad iseloomujooned омӧль сям;
halvad teated лёк юӧръяс;
halb näitleja омӧль актёр;
halvad sõbrad омӧль ёртъяс;
halb töö омӧль удж;
mul on halb меным лёк;
pudrul on halb maitse рокыс чӧскыдтӧм (кӧра);
see mõte ei ole halb тайӧ мӧвпыс абу лёк;
sellel kohal on halb istuda тані абу лӧсьыд пукавны;
kala on halvaks läinud чериыс тшыксьӧма;
mul läks süda halvaks менӧ пондіс вукӧдны
2. s лёк, лёктор

ta ei soovi sulle halba сійӧ тэныд лёксӧ оз кӧсйы

hammas <hammas h'amba hammas[t -, hammas[te h'amba[id 07 s>
1. inimesel, loomal пинь ► sama päritoluga sama päritoluga pii

lagunenud hambad киссьӧм пинь;
haige hammas висян пинь;
esihammas, esimene hammas водз пинь;
piimahammas йӧв пинь;
purihammas юр пинь;
silmahammas синпинь;
ülahammas, ülemine hammas вылыс пинь;
mu hammas valutab пиньӧй висьӧ;
hammas on lahti v logiseb пиньӧй легӧ;
hambale krooni panema пиньӧ коронка пуктыны;
hambaid pesema пинь весавны;
hammast puurima пинь писькӧдны;
hammast välja tõmbama пинь кыскыны;
hambaid krigistama пиньӧн гирчкыны;
läbi hammaste sisistama пинь пыр сӧдзӧдны;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ;
mul on hambas auk пиньӧй розя
2. tehn sael, hammasrattal пинь; täke тшупӧд

kaarhammas meh кытша пинь;
saehammas пила пинь;
nuga on hambaid täis пуртыс ёна тшупӧдӧсь

haridus <haridus hariduse haridus[t haridus[se, haridus[te haridus/i 11 s> велӧдчӧм, образованньӧ

põhjalik haridus бур образованньӧ;
tasuta haridus дон босьттӧг велӧдӧм;
keskharidus шӧр школаын помалӧм;
kõrgharidus вылыс школа помалӧм;
haridust tõendav dokument велӧдчӧм йылысь документ;
hariduseta inimene велӧдчытӧм морт;
mul on üheksaklassilise kooli haridus ме ӧкмыс класс помавлі;
kes te hariduselt olete? кодӧ ті велӧдчылінныд?

hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras

hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур

head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась

hirm <h'irm hirmu h'irmu h'irmu, h'irmu[de h'irmu[sid & h'irm/e 22 s> полӧм

kohutav hirm зэв ыджыд полӧм;
suurest hirmust полӧмла, повзьӧмла;
kabuhirm садь быртӧдз повзьӧм;
hirmuga vaatama полӧмӧн видзӧдны;
hirmust värisema полӧмла сырмыны;
hirmu tundma повны;
hirmust jagu saama полӧм вермыны;
mul on hirm ме пола;
mul hakkab sinu pärast hirm ме тэ вӧсна пола;
poissi karistati teiste hirmuks зонмӧс накажитісны мукӧдсӧ повзьӧдлӧм могысь

hirmus <h'irmus h'irmsa h'irmsa[t -, h'irmsa[te h'irmsa[id 02 adj; h'irmus adv>
1. adj страшнӧй, повзьӧдлана, весьӧпӧртан

hirmsad karjatused весьӧпӧртан горзӧм;
hirmus unenägu сьӧкыд вӧт;
hirmus ilm зэв лёк поводдя, шуштӧм поводдя;
hirmus argpüks аминь полысь морт;
hirmus joodik палявлытӧм юысь;
hirmus pakane веж кӧдзыд;
hirmus hind вывті ыджыд дон;
mul on hirmus janu аминь ёна горшӧй косьмӧ;
tal on hirmsal kombel raha сылӧн аминь уна сьӧмыс
2. adv tohutult, väga аминь, зэв

hirmus odav зэв донтӧм;
ta räägib hirmus palju сійӧ аминь уна сёрнитӧ;
olen hirmus väsinud ме зэв ёна мудзӧма

huvi <huvi huvi huvi -, huvi[de huvi[sid & huv/e 17 s>
1. tähelepanu, harrastamine интерес, ыштӧм

elav huvi кыпыд интерес;
vaimsed huvid лов могмӧдан интерес;
kirjandushuvi литература дорӧ интерес;
huvi ilmutama {kelle-mille vastu} интересуйтчыны;
huvi kaotama {kelle-mille vastu} интерес воштыны;
huvi tundma {kelle-mille vastu} интересуйтчыны;
mul on kadunud huvi töö vastu уджӧй менӧ оз ыштӧд
2. (hrl pl) tulu, kasu интересъяс, колӧм

isiklikud huvid ас интересъяс;
rahvuslikud huvid войтырлӧн интересъяс;
{kelle} huvides {кодлыкӧ} колӧ;
{kelle} huve kaitsma {кодлыськӧ} интересъяс дорйыны;
oma huvide eest võitlema ас интересъяс вӧсна вермасьны

häbenema <häbene[ma häbene[da häbene[b häbene[tud 27 v> häbelik olema яндысьны, родны; häbi tundma яндысьны

laps häbeneb võõraid кага яндысьӧ ӧтдор йӧзысь, кага яндысьӧ ӧтдоръясысь;
söö, ära häbene сёй, эн яндысь;
mul ei ole midagi häbeneda меным яндысьны нинӧмысь

iiveldama <iivelda[ma iivelda[da iivelda[b iivelda[tud 27 v> шогӧдны, гудрӧдлыны, вукӧдны

mul süda iiveldab менӧ шогӧдӧ;
kalalõhn ajas mind iiveldama чери дуксьыс менӧ гудрӧдліс;
tüdrukul hakkas süda iiveldama vere nägemisest вир аддзӧмысь нывкаӧс пондіс вукӧдны;
tema anekdoodid ajavad mind iiveldama сылӧн анекдотъясысь менӧ шогӧдӧ

ise1 <ise adv, adj>
1. adv iseenesest ачыс ► sama päritoluga sama päritoluga ise

küünal kustus ise сиськыс ачыс кусіс;
hambavalu läks mul ise üle пиньӧй ачыс дугдіс висьны
2. adv iseseisvalt, omal jõul, mina ise ачым; sina ise ачыд; tema ise ачыс; meie ise асьным; teie ise асьныд; nemad ise асьныс

tulen ise toime ачым верма;
laps oskab juba ise käia кагаыс ачыс нин кужӧ ветлыны;
tulin siia ise, omal vabal tahtel локті ачым, ас вӧляысь

isiklik <isikl'ik isikliku isikl'ikku isikl'ikku, isiklik/e & isikl'ikku[de isikl'ikk/e & isikl'ikku[sid 25 adj> isikule kuuluv v omane, isikusse puutuv ас, торъя мортлӧн; minu аслам; sinu аслад; tema аслас; meie асланым; teie асланыд; nende асланыс

isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
isiklik omand торъя мортлӧн эмбур;
isiklik majapidamine ас овмӧс;
isiklik sõiduauto ас машина;
isiklik arvamus ас видзӧдлас;
isiklikud dokumendid ас документъяс;
isiklik julgeolek асьтӧ видзӧм;
isiklik huvi ас интерес;
isiklik õnn ас шуд;
isiklikuks minema дойдавны торъя йӧзӧс;
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
mul on temaga isiklikud arved õiendada меным сылысь водзӧс колӧ перйыны

isu <isu isu isu -, isu[de isu[sid 17 s> tahtmine süüa выть, азымлун

hundiisu piltl ыджыд азымлун;
söögiisu сёян выть;
isu täis sööma пӧттӧдз сёйны;
mul on hea isu ме ыджыд вытя;
suure isuga sööma азыма сёйны;
süües kasvab isu вытьыд воссьӧ сёйигад;
head isu! нянь да сов!

janu <janu janu janu j'annu, janu[de janu[sid 17 s> горш косьмӧм

kustutamatu janu личлэдзлытӧм горш косьмӧм;
janu kustutama горш веськӧдны;
janusse surema горш косьмӧмла кувны;
mul hakkas janu горшӧй косьмис;
jõin janu täis пӧттӧдз юи;
olime janust nõrkemas горш косьмӧмла жаялім

ju <ju adv>
1. öeldu rõhutamisel ӧд

ma ju armastan teda ме ӧд сійӧс радейта;
me ei ela ju kuigi kaugel ми ӧд ог сэтшӧм ылын олӧй;
sa oled ju poiss тэ ӧд зон;
sa ju aitad mind тэ ӧд меным отсалан;
sa ei lase mul ju rääkida тэ ӧд он сет меным сёрнитны
2. kahtluse puhul, küllap, tõenäoliselt, arvatavasti кӧнкӧ, пӧди

ju see lugu nõnda juhtus тадзи, кӧнкӧ, и вӧлі;
ju ta midagi kurja ikka tegi мыйкӧ ӧд сійӧ лёксӧ, кӧнкӧ, вӧчис;
ju ta kodus istus пӧди, гортас пукаліс;
ju ma kunagi tulen ме ӧд, пӧди, коркӧ локта жӧ

jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни

vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт

põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт

jõud <j'õud j'õu j'õudu j'õudu, j'õudu[de j'õudu[sid & j'õud/e 22 s>
1. kehaline jaks, vaimne suutlikkus, mõju[võim], intensiivsus, maksvus, kehtivus вын; jaks эбӧс

hiiglaslik jõud зэв ыджыд вын;
kohutav jõud зэв ыджыд вын;
ebatavaline jõud торъялан вын;
nõrk jõud омӧль вын;
vaimne jõud пытшкӧсса вын;
elujõud олӧм вын;
hobujõud füüs вӧв вын;
inimjõud морт вын;
kesktõmbejõud füüs шӧрлань мунан вын;
kesktõukejõud füüs шӧрсянь мунан вын;
külgetõmbejõud füüs ас дорӧ кыскан вын;
seadusjõud оланпаслӧн вын;
veenmisjõud эскӧдан вын;
võlujõud шемӧса вын;
ühisel jõul ӧтув;
jõudu mööda вермӧм серти;
üle jõu töötama вынысь вывті уджавны;
jõudu kasutama вынӧн босьтны;
kõigest jõust pingutama став вынысь зільны;
mul ei jätku jõudu seda teha менам вынӧй абу тайӧс вӧчны;
seadus on kaotanud oma jõu оланпас воштӧма вынсӧ
2. rühmitis ühiskonnas, mingil alal töötaja v tegutseja, sõjavägi вын

ühiskonna edumeelsed jõud, progressijõud йӧзкотырса прогрессивнӧй вынъяс;
abijõud отсасьысьяс;
kaitsejõud sõj дорйысян вынъяс;
relvajõud оружьеа вынъяс;
õhujõud sõj сынӧдса вынъяс;
tehas vajab kvalifitseeritud jõude заводлы колӧны кужысь уджалысьяс

järel <järel postp, adv> vt ka järele
1. postp [gen] järgnevuses, kelle-mille taga бӧрся

ta kõndis minu järel сійӧ восьлаліс ме бӧрся;
tõmba uks enda järel kinni! сипты ас бӧрсяыд ӧдзӧссӧ!;
iga poole tunni järel быд час джын мысти
2. adv; postp [gen] keda-mida ära toomas, kätte saamas -ла

tal käis täna auto järel сыла талун машина воліс;
käisin honorari järel ветлі гонорарла
3. adv taga, tagapool, ka ajaliselt бӧрсянь

läksin ees, koer järel муні водзын, бӧрсянь пон;
poisid hüppasid enne, tüdrukud järel первой чеччыштісны зонъяс, нывъяс бӧрсяньныс
4. adv säilinud, alles колис

mul on viis eurot järel менам колис вит евро

jätkuma <j'ätku[ma j'ätku[da j'ätku[b j'ätku[tud 27 v>
1. pidevalt kestma водзӧ мунны

pärast lõunavaheaega konverents jätkub ӧбед бӧрын конференцияыс муніс водзӧ;
maja ehitamine jätkus kevadel керкасӧ водзӧ стрӧитісны тулыснас
2. piisama тырмыны

tööd jätkub kuhjaga уджыс тырмӧ, уджыс тырмымӧн;
meil jätkub toitu paariks päevaks сёян миян тырмас лун-мӧд кежлӧ;
mul jätkub aega kõigeks менам кадыс тырмӧ быдтор вылас;
kõigile ei jätkunud leiba быдӧнлы няньыс эз тырмы

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma

ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны

lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma

vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kaasa rääkima millegi kohta oma arvamust avaldama ассьыд кыв содтыны

mul pole siin sõnakestki kaasa rääkida ме ог вермы нинӧм содтыны

kaasas <kaasas adv> ühes, koos, seltsis -кӧд [тшӧтш]; endaga ühes сьӧрысь

kes sinuga kaasas on? коді тэкӧд [тшӧтш]?;
mul on soojad riided kaasas шоныд паськӧм менам сьӧрысь;
dokumendid peavad alati kaasas olema документыд век должӧн сьӧрсьыд лоны;
moega kaasas käima модаысь не кольччыны

kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны

mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны

majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны

see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын

kahetsema <kahetse[ma kahetse[da kahetse[b kahetse[tud 27 v>
1. midagi tegematuks soovima жалитны; süüd, viga, pattu каитчыны, мӧдзасьны

oma vigu kahetsema ӧшыбкаясысь каитчыны;
pattu kahetsema грекысь мӧдзасьны;
ma ei kahetse seda, et ... ме ог жалит, мый...;
mul ei ole midagi kahetseda меным каитчыны нинӧмысь;
kahetsen, et nõustusin minema жалита, мый кӧсйыси мунны
2. haletsema жалитны

ära kahetse mind эн жалит менӧ

kahju <kahju kahju kahju[t & kahju -, kahju[de kahju[sid 16 s>
1. лёк, лёктор; aineline убытка

materiaalne kahju материальнӧй убытка;
varaline kahju эмбура убытка;
kahju hüvitama v tasuma v katma убытка мынтыны;
{kellele-millele} kahju tegema лёк вӧчны;
kahjudega kauplema убыткаӧн вузасьны;
ujumine ei tee sulle kahju v ei tule sulle kahjuks уялӧмыд тэныд лёк оз вӧч
2. rahulolematus, nukker meel, osavõtu-, haledustunne жаль

mul on hirmus kahju, et sa ei saanud tulla меным зэв жаль, мый тэ эн вермы волыны;
mul on temast kahju меным сійӧ жаль;
väga kahju! зэв жаль!

kahjuks <kahjuks adv> жаль

kahjuks jäin hiljaks жаль, сёрми;
kahjuks pole mul aega жаль, менам кадыс абу

kange <k'ange k'ange k'ange[t -, k'ange[te k'ange[id 01 adj>
1. paindumatu, jäik кын, измӧм; külmast гегдӧм, турдӧм

külmast kangeks jääma v tõmbuma кӧдзыдла турдыны;
selg jäi tööst kangeks ёна уджалӧмысь мышкӧй оз веськав;
jalad jäid pikaajalisest istumisest kangeks дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
tüdruk jäi hirmust kangeks piltl нывка повзьӧмысла турдіс
2. tugev, äge ён, чорыд; tugevatoimeline крепыд, чорыд

kange peavalu ён юр висьӧм;
kange köha сьӧкыд кызӧм;
kange soov ыджыд кӧсйӧм;
kange külm v pakane чорыд кӧдзыд;
kange tuul ён тӧв, ыджыд тӧв;
kange tee крепыд чай;
kange äädikas чорыд уксус;
kange lahus чорыд сорас;
kange tubakas ён табак;
kange vein чорыд вина;
kange hais чорыд кӧр;
mul on kange janu ёна косьмӧ горшӧй;
mul on kange kiire v rutt зэв ёна тэрмася

kiire <kiire k'iire kiire[t -, kiire[te k'iire[id 06 adj, s; k'iire k'iire k'iire[t -, k'iire[te k'iire[id 01 adj, s>
1. adj ruttu, hoogsalt kulgev тэрыб

kiired liigutused тэрыб вӧрӧм;
kiire rütm тэрыб ритм;
kiire vool тэрыб визув
2. adj kärmas, nobe тэрыб, чож

kiire perenaine чож кӧзяйка;
kiire hobune тэрыб вӧв
3. s rutt

mul ei ole kuskile kiiret ме некытчӧ ог тэрмась

kinni <k'inni adv>
1. suletud seisundisse v seisundis пӧдса, сиптыса

pani akna kinni сиптіс ӧшиньсӧ;
kauplus on kinni лавкаыс пӧдса
2. süvendi, ava korral: täis, umbe v umbes

haav on kinni kasvanud дойыс тупкысьӧма;
nina on kinni нырӧй пӧдӧма
3. pealt kaetuks v kaetuna

haava kinni siduma дойяс кӧртавлыны;
jõgi külmus kinni юыс вевттьысис йиӧн
4. olukorda v olukorras, kus liikumine on takistatud, kellegi vabadus piiratud vms, kokkusurutud seisundisse v seisundis

{mida} naeltega kinni lööma кӧрттувйӧн тувъявны;
auto jäi porisse kinni машина сибдіс няйтас
5. haarates külge, haardesse, haardes, küljes -ӧд

haaras mul kõvasti käest kinni крепыда кватитіс киӧд;
noormees võttis neiul piha ümbert kinni зон сывйыштіс нылӧс коскӧдыс
6. hõivatud

isa on tööga väga kinni батьӧй уджалӧ да оз эшты;
see koht on kinni тайӧ местаас пукалӧны

kuskile <k'uskile adv> vt ka kuskil, kuskilt teadmata kuhu кытчӧкӧ; eitusega некытчӧ

mis sa seisad, istu ometi kuskile! мый тэ сулалан, пуксьы нин кытчӧкӧ!;
mul pole kuskile kiiret ме некытчӧ ог тэрмась

kuskilt <k'uskilt adv> vt ka kuskile, kuskil teadmata kust кытыськӧ, кытысянькӧ; eitusega некытысь, некытысянь

kuskilt kostab hääli кытысянькӧ кылӧны гӧлӧсъяс;
me ei leidnud kuskilt korterit меным патера некытысь эз сюр;
mul ei valuta kuskilt менам некыті оз вись

kõri <kõri kõri kõri k'õrri, kõri[de kõri[sid 17 s> kaelapiirkond, kurk горш

hingekõri kõnek ловгорш;
see toit ei lähe mul kõrist alla тайӧ сёяныд горшам оз пыр;
karjub kõigest v täiest kõrist горш тырнас горзӧ

kõrvetama <kõrveta[ma kõrveta[da kõrveta[b kõrveta[tud 27 v>
1. kergelt põletama, ka päikese vm kohta сотны

ahi on nii kuum, et kõrvetab пачыс сэтшӧм пӧсь, мый сотӧ;
kuum supp kõrvetas mul keele ära пӧсь суп сотіс кывйӧс;
kõrvetav kuumus сотана жар
2. kõnek lööma, virutama косьыштны

kõrvetas vitsaga üle selja ньӧрйӧн косьыштіс мышкас

käes <k'äes adv, postp> vt ka kätte, käest
1. adv omanduses, omandatud, kasutada

mul on aega laialt käes менам кадыс тыр
2. adv; postp [gen] märgib mingis seisukorras, olukorras olekut, millegi mõju all

päikese käes шонді водзын
3. adv kätte saadud, saabunud

põgenik oli peagi käes пышйысь регыд сюрис;
kevad on käes воис тулыс

külas <külas adv>

mul on sõbrad külas ме ордын ёртъяс гӧститӧны

küljes <küljes adv, postp> vt ka küljest, külge adv; postp [gen] peal, kinni, teatavas olukorras

puudel püsisid kaua lehed küljes пуяс вылысь корйыс дыр эз усь;
ripub mul nagu takjas küljes сирасис ме дорӧ;
kodu on tal südame küljes piltl гортыс сылӧн сьӧлӧмас

laskma <l'ask[ma l'as[ta lase[b l'as[tud, l'ask[is & las[i l'as[ke 34 v>
1. lubama лэдзны, сетны

lase mind v mul tõusta сет меным сувтны
2. langetama лэдзны

kirst lasti hauda горт лэдзисны гуӧ
3. midagi teha paluma v käskima

laskis endale uue ülikonna õmmelda вурӧдіс аслыс выль костюм;
las ta võtab mulle ka pileti мед сійӧ меным тшӧтш билет босьтас
4. tulistama лыйны

püssi laskma пищальысь лыйны;
laskis endale kuuli pähe аслыс юрас лыйис

lihtsalt <l'ihtsalt adv>
1. прӧстӧя

ülesannet lihtsalt seletama уджсӧ прӧстӧя гӧгӧрвоӧдны
2. lausa, otse веськыд, прӧстӧ

lihtsalt ime! веськыд дивӧ!
3. ei muud kui, ainult прӧстӧ

mul polnud lihtsalt aega менам прӧстӧ эз вӧв кадӧй

meeles olema тӧд вылын лоны

kõik nimed ei ole mul enam meeles став нимсӧ ог нин помнит

minema <mine[ma m'inn[a lähe[b lähe[me & läh[me m'in[dud, l'äk[s läks[in min[ge mine minn[akse läi[nud 36 v>
1. [eemaldudes] edasi liikuma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema

läheb joostes пышйӧн мунӧ;
lähme rutem v kiiremini! мунам ӧдйӧджык!
2. kuhugi v midagi tegema suunduma мунны ► sama päritoluga sama päritoluga minema

poodi minema лавкаӧ мунны;
kalale minema чери кыйны мунны
3. suunatud v juhuslike liigutuste v liikumise kohta

vaikse ilmaga läheb suits otse üles лӧнь поводдя дырйи тшыныс веськыда вывлань кайӧ;
mul läks midagi kurku мыйкӧ горшӧ сибдіс;
pind läks küüne alla гыж улӧ жель пырис
4. lahkuma, mujale siirduma мунны; välja петны

millal rong läheb? кор поездыс петӧ?;
ta läks mehele сійӧ петіс верӧс сайӧ
5. öeldisverbi tugevdavalt: ära

hiilis vaikselt minema гусьӧн муніс;
viige ta minema нуӧдӧй сійӧс;
ta löödi töölt minema сійӧс вӧтлісны удж вывсьыс
6. mille peale kuluma мунны; aja kohta: mööduma кольны

kui palju sul kuus korteri peale läheb? уна-ӧ тэнад патера вылад тӧлысьнас мунӧ?;
ja nii läks päev päeva järel и тадзи колис лун бӧрся лун
7. seisundit, olekut, asendit muutma, senisest erinevaks muutuma

ta on paksuks läinud сійӧ кызӧма;
väljas läheb valgeks ывлаас югдӧ;
lukk läks rikki томаныс жугаліс
8. protsessi v tegevust alustama, hakkama, algama, puhkema

mootor läks käima моторыс заводитчис;
maja läks välgust põlema чардбиысь керкаыс ӧзйис;
nad läksid omavahel vaidlema найӧ пондісны вензьыны
9. sujuma, edenema

kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
läks nii, et ma ei saanudki tulla артмис сідз, мый ме эг и вермы локны
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma ковмыны

seda läheb sul endal tarvis тайӧ тэныд аслыд ковмас
11. teatud suunas paiknema v kulgema мунны

raudtee läheb läbi metsa кӧрт туйыс мунӧ вӧр пыр

mõistma <m'õist[ma m'õist[a mõista[b mõiste[tud, m'õist[is m'õist[ke 34 v>
1. aru saama, taipama гӧгӧрвоны, вежӧртны

õigesti mõistma правильнӧя гӧгӧрвоны
2. mõistatama, ära arvama тӧдмавны

lapsed, mõistke, mis mul peos on! челядь, тӧдмалӧй, мый менам киын!
3. kelle-mille kohta otsust langetama, hinnangut andma мыждыны

kas me võime teiste üle kohut mõista? вермам-ӧ ми мукӧдсӧ мыждыны?

neelama <n'eela[ma neela[ta n'eela[b neela[tud 29 v> ühel korral ньылыштны; korduvalt ньылавны ► sama päritoluga sama päritoluga neelama

toitu neelama сёян ньылавны;
mul on valus neelata меным сьӧкыд ньылавны

noorem <noorem noorema noorema[t -, noorema[te noorema[id 02 adj> ичӧтджык, томджык

mul on noorem õde менам эм ичӧтджык чой;
ta on minust noorem сійӧ меысь томджык

nälg <n'älg nälja n'älga n'älga, n'älga[de n'älga[sid & n'älg/i 22 s> süüatahtmise tunne, nälgimine, näljahäda тшыг, тшыгъялӧм, кынӧм сюмалӧм

nälga kannatama тшыг пыкны;
nälga kustutama тшыг вины;
mul on nälg менам кынӧмӧй сюмалӧ

olema <ole[ma 'oll[a ole[n 'on 'ol[dud, ol[i ol[ge oll[akse 36 v>
1. eksisteerima üldse, tegelikkuses лоны; minevikus вӧвны; juhtuma, ette tulema овлыны

olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
oli kord üks kuningas вӧлі коркӧ ӧти король;
ei ole head ilma halvata буртӧм лёк оз овлы;
on ainult üks võimalus эм сӧмын ӧти позянлун
2. eksisteerima kuskil, millalgi, kellegi valduses, asuma, elama, viibima, defineerib v identifitseerib subjekti лоны; minevikus вӧвны

lapsed on toas челядь керкаынӧсь;
lapsed olid toas челядь вӧліны керкаынӧсь;
praegu on talv ӧні тӧв;
kas teil juhtub tikku olema? эм-ӧ тіян истӧг?;
mul on hirm ме пола;
mul on häbi меным яндзим;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
sul on õigus тэ прав;
mul on sinu abi vaja меным колӧ тэнад отсӧгыд;
kus ta on? кӧні сійӧ?;
olen mures ме майшася;
mul on hea meel меным нимкодь;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
ole terve aitamast! аттьӧ отсӧгсьыд!
3. esineb liitaegade koosseisus

ma olen töö lõpetanud ме уджӧс эштӧді, менам уджӧй эштӧдӧма;
siis oli ta juba surnud сэки сійӧ кулӧма нин вӧлі


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur