[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим

armas <armas 'armsa armas[t & 'armsa[t -, 'armsa[te 'armsa[id 05 & 03 adj, s>
1. adj armastatud, kallis муса, дона
♦
armas ema муса мам;
armas kodu муса горт;
minu kõige armsam õde менам медмуса чойӧй;
minu armsaim raamat менам медрадейтана небӧгӧй;
armas sõber! дона ёрт!
2. adj kena, meeldiv муса, мича; lahke, armastusväärne шань, бур
♦
armas nägu мича чужӧм;
küll teil on armsad lapsed зэв жӧ нин тіян челядьныд мусаӧсь;
väga armas, et tulite зэв бур, мый локтінныд;
olge nii armsad ja tehke see ära ёна кора, вӧчӧй тайӧс

armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс

aru <aru aru aru -, aru[de aru[sid 17 s> mõistus вежӧр, мывкыд
♦
tark aru ыджыд мывкыд;
piiratud aru ичӧт вежӧр;
terve aruga inimene тӧлка мывкыда морт;
terase aruga laps ёсь мывкыда кага;
lühikese v napi aruga olevus ичӧт вежӧра ловъя лов;
inimene on aruga olend мортыд вежӧра ловъя лов;
vanataat on arust segane пӧльӧыс выжывмӧма;
eit on poole aruga пӧчӧыс абу тыр сюсь;
minu arust ме думысь

arvama <'arva[ma arva[ta 'arva[b arva[tud 29 v>
1. tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama чайтны, думайтны
♦
arvan, et tal on õigus чайта, мый сійӧ прав;
mida v mis teie arvate? мый ті чайтанныд?;
paljugi, mis arvatakse! веськодь, мый кодкӧ чайтӧ!;
mis sa sellest sündmusest arvad? мый тэ чайтан тайӧ лоӧмтор йывсьыс?;
minu arvates ме думысь;
kuidas arvate, see on teie asi кыдз кӧсъянныд, тіян дела
2. pidama kelleks-milleks, missuguseks лыддьыны, чайтны
♦
teda ei arvatud veel täismeheks сійӧс эз на лыддьыны тыр мужичӧйӧн;
arvasime vajalikuks lahkuda чайтім, мый колӧ мунны;
arvab enesest ei tea mida асьсӧ вывті вылӧ пуктӧ

arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти

arvestus <arvestus arvestuse arvestus[t arvestus[se, arvestus[te arvestus/i 11 s>
1. арталӧм, артыштӧм, артас
♦
range arvestus стӧч арталӧм;
ebatäpne arvestus абу стӧч арталӧм;
seltsi liikmete arvestus котырӧ пырысьясӧс арталӧм;
oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust pidama воан сьӧм да видзӧм сьӧм артавны;
minu arvestust mööda менам арталӧм серти;
oma arvestustes eksima арталігӧн сорсьыны;
esialgsete arvestuste järgi водзвыв артыштӧм серти;
jaotada raha arvestusega kakssada eurot igaühele юкны сьӧм быдӧнлы кыксё евроӧн пайӧ
2. teadmiste kontroll kõrgkoolis зачёт, донъялан удж
♦
ladina keele arvestus латин кывйысь зачёт;
arvestust tegema v sooritama зачёт сдайтны

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын

eest <'eest adv, postp> vt ka ees, ette
1. adv eestpoolt, esiküljelt
♦
eest tõusis suitsu водзын кыпӧдчис тшын;
eest ja tagant водзсянь и бӧрсянь;
ta on rivis eest kolmas визяс сійӧ водзсяньыс коймӧд;
mantlihõlmad on eest lahti пальто пӧлаыс водзтіыс восьса
2. adv ära, küljest ära, eemale
♦
ema võttis põlle eest мам пӧрччис водздӧрасӧ;
nööp tuli eest кизьыс орис;
jooksin venna eest ära пышйи вокысь;
mine eest! кеж!
3. postp [gen] eestpoolt, esiküljelt, möödumise kohta водзті; lähtekoha kohta водзсянь
♦
läks maja eest mööda муніс керка водзті;
hääled kostsid kaupluse eest гӧлӧсъяс кылісны лавка водзсянь;
pühkisin natuke trepi eest чышкышті кильчӧ водзті;
särk on rinna eest verine дӧрӧмыс морӧсладортіыс вирӧсь
4. postp [gen] ära, küljest ära, eemale
♦
särgi eest tuli nööp ära дӧрӧмысь орис кизь;
võtsin käe silmade eest вешті киӧс син водзысь;
võta võti ukse eest ära кыскы ключсӧ ӧдзӧс томансьыс
5. postp [gen] kelle-mille vältimist, kellest-millest varjatud, kaitstud -ысь
♦
ta püüab end minu eest kõrvale hoida сійӧ меысь сайласьӧ;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!;
ta on halb inimene, hoia end tema eest сійӧ лёк морт, видзчысь сыысь;
ma ei varja sinu eest midagi ме нинӧм тэысь ог дзеб;
põlde tuli kaitsta üleujutuste eest муяс коліс видзны ойдӧмысь
6. postp [gen] kelle-mille asemel, kellega-millega võrdselt пыдди, туйӧ
♦
mine minu eest мун ме пыдди;
maksan ka sinu eest ме мынта тэысь тшӧтш;
alustass oli tuhatoosi eest пепельнича туйӧ вӧлі блюд;
töötab kahe eest уджалӧ кык пыдди
7. postp [gen] varem, teatud aeg tagasi сайын
♦
viie aasta eest вит во сайын;
see juhtus mõne minuti eest тайӧ вӧлі некымын минут сайын
8. postp [gen] mille väärtuses, mille vastu, mille tasuks, vastutasuks -ысь
♦
andis kauba poole hinna eest сетіс тӧварсӧ джын донсьыс;
aitäh eest ei saa midagi аттьӧсьыд нинӧм он босьт;
hea töö eest premeerima бур уджысь премируйтны;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь;
mille eest teda karistati? мыйысь сійӧс мыждісны?

ehitama <ehita[ma ehita[da ehita[b ehita[tud 27 v> вӧчны; hoonete kohta лэптыны, кыпӧдны
♦
minu isa ehitas maja ise батьӧй лэптіс керкасӧ ачыс;
ehitatakse uut silda вӧчӧны выль пос;
linn on ehitatud soisele kohale карыс лэптӧма нюраинӧ;
poiss kavatseb endale raadiot ehitada зон кӧсйӧ вӧчны аслыс радио;
lind ehitab pesa лэбач вӧчӧ поз;
tulevikuplaane ehitama водзӧ вылӧ план лӧсьӧдлыны

elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama
♦
pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!

elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!

esitlema <esitle[ma esitle[da esitle[b esitle[tud 27 v> тӧдмӧдны; ennast висьтасьны
♦
lubage esitleda: minu poeg лэдзӧй тӧдмӧдны: менам пиӧй;
esitles end kirjanikuna висьтасис гижысьӧн

isiklik <isikl'ik isikliku isikl'ikku isikl'ikku, isiklik/e & isikl'ikku[de isikl'ikk/e & isikl'ikku[sid 25 adj> isikule kuuluv v omane, isikusse puutuv ас, торъя мортлӧн; minu аслам; sinu аслад; tema аслас; meie асланым; teie асланыд; nende асланыс
♦
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
isiklik omand торъя мортлӧн эмбур;
isiklik majapidamine ас овмӧс;
isiklik sõiduauto ас машина;
isiklik arvamus ас видзӧдлас;
isiklikud dokumendid ас документъяс;
isiklik julgeolek асьтӧ видзӧм;
isiklik huvi ас интерес;
isiklik õnn ас шуд;
isiklikuks minema дойдавны торъя йӧзӧс;
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
mul on temaga isiklikud arved õiendada меным сылысь водзӧс колӧ перйыны

isiklikult <isiklikult adv> mina ачым; sina ачыд; tema ачыс; meie асьным; teie асьныд; nemad асьныс
♦
isiklikult vastutama аслыд кывкутны;
isiklikult alla kirjutama аслыд кырмавны;
auto kuulub mulle isiklikult машинаыс менам аслам;
teatage talle isiklikult юӧртӧй сылы аслыс;
pöördus isiklikult minu poole ачыс шыасис ме дорӧ

istuma <'istu[ma 'istu[da istu[b istu[tud 28 v> пукавны; mõnda aega пукыштны; istet võtma пуксьыны
♦
tugitoolis istuma креслӧын пукавны;
toolil istuma улӧс вылын пукавны;
laua ääres istuma пызан дорын пукавны;
laua taga istuma пызан сайын пукавны;
lõkke ääres istuma бипур дорын пукавны;
süles istuma моздорын пукавны;
tugitooli istuma креслӧӧ пуксьыны;
istus rooli taha пуксис руль сайӧ;
istu minu kõrvale пуксьы мекӧд орччӧн;
istusin kaks tundi koosolekul кык час пукалі собранньӧ вылын;
istume veel пукыштам нӧшта;
meid pandi esiritta istuma миянӧс пуксьӧдісны воддза визяс;
poiss pandi eraldi pinki istuma зонсӧ пуксьӧдісны торъя парта сайӧ;
muudkui istu ja oota пыр пукав да виччысь;
vangis istuma дзескыдінын пукавны, тюрмаын пукавны;
laev istus madalikul карабыс сибдӧма лажмыдінӧ

jagu <jagu j'ao jagu j'akku, jagu[de jagu[sid 18 s>
1. osa, jaotamise v jagunemise tulemus юкӧн; osasaam пай
♦
suurem v enam jagu rukist oli lõigatud унджык рудзӧгыс вӧлі вундӧма;
igaüks sai saagist oma jao кыйдӧссьыс быдӧнлы вичмис аслас пай
2. kõnek kuuluvuse puhul, kelle-mille oma -лӧн
♦
minu jagu менам;
isa jagu батьлӧн;
jalgratas on isa jagu велосипедыс батьлӧн;
kelle jagu see on? кодлӧн тайӧ?
3. mõõdu, määra v aja puhul
♦
ta on minust pea jagu pikem сійӧ меысь юр вылӧ кымын кузьджык;
lõhkusin nädala jao puid valmis поткӧдлі вежон кежлӧ кымын пес;
panges on liitri jagu vett ведраас литра кымын ва;
ostsin meetri jagu riiet ньӧби метра кымын дӧра;
lund on juba paras jagu maas лымйыс муас унакодь нин;
selleks kulub üks jagu aega та вылӧ ковмас унакодь кад;
hommikust jagu ööd hakkas sadama асъядорыс зэрмис;
see juhtus sügisest jagu talve тайӧ вӧлі тӧвладорыс

jaoks <j'aoks postp [gen]> millegi tarbeks вылӧ; kellelegi -лы
♦
lõkke jaoks puid korjama бипур вылӧ пес чукӧртны;
hakkasin artikli jaoks materjali koguma босьтчи чукӧртны стаття вылӧ материал;
võta minu jaoks vihmavari kaasa босьт меным сьӧрсьыд зонт;
kastid puuvilja jaoks фрукті ящикъяс, фрукті улӧ ящикъяс;
pileti jaoks ei jätkunud raha билет вылӧ сьӧм эз тырмы

juurde <j'uurde postp, adv>
1. postp [gen] vahetusse lähedusse дорӧ
♦
tule minu juurde! лок ме дорӧ!;
rada viib järve juurde ордымыс нуӧ ты дорӧ
2. postp [gen] kelle asukohta, kelle jutule, vastuvõtule ордӧ, дорӧ
♦
viisin lapse tuttavate juurde нуи челядьӧс тӧдсаяс ордӧ;
lähen arsti juurde муна врач дорӧ
3. adv vahetusse lähedusse
♦
astus mulle juurde ja küsis teed матыстчис ме дорӧ да юаліс мунан туй;
siia ei pääse autoga juurde машинанад татчӧ он матыстчы
4. adv lisaks
♦
sain palka juurde меным содтісны удждон;
ta on palju juurde õppinud сійӧ унатор содтӧд велӧдӧма

juures <juures postp, adv>
1. postp [gen] vahetus läheduses дорын
♦
akna juures ӧшинь дорын;
ootan sind silla juures вичча тэнӧ пос дорын
2. postp [gen] kelle asu- või tegevuskohas ордын, дорын
♦
ta käis eile minu juures тӧрыт сійӧ воліс ме ордӧ;
tüdruk kasvas üles vanaema juures нывкаыс быдмис баб ордас;
käisin arsti juures ветлі врач дорӧ
3. adv vahetus läheduses орччӧн, матын
♦
olin juba päris juures, kui ta mind märkas ме дзик нин матын вӧлі, кор сійӧ менӧ казяліс

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

jälgima <j'älgi[ma j'älgi[da j'älgi[b j'älgi[tud 27 v> vaatlema, seirama видзӧдны, кыйӧдны; jälitama вӧтчыны; kaasa elades kuulama кывзыны
♦
jälgi, et kõik oleks korras! видзӧд, мед ставыс вӧлі лючки!;
laste silmad jälgisid iga ta liigutust челядьлӧн синъясыс кыйӧдісны сылысь быд вӧрзьӧдчӧм;
igat minu sammu jälgiti кыйӧдісны менсьым быд воськов;
põgeneja märkas, et teda enam ei jälgita пышйысь казяліс, мый сы бӧрся оз нин вӧтчыны;
loengut jälgima лекция кывзыны;
teatrietendust jälgima спектакль видзӧдны

järel <järel postp, adv> vt ka järele
1. postp [gen] järgnevuses, kelle-mille taga бӧрся
♦
ta kõndis minu järel сійӧ восьлаліс ме бӧрся;
tõmba uks enda järel kinni! сипты ас бӧрсяыд ӧдзӧссӧ!;
iga poole tunni järel быд час джын мысти
2. adv; postp [gen] keda-mida ära toomas, kätte saamas -ла
♦
tal käis täna auto järel сыла талун машина воліс;
käisin honorari järel ветлі гонорарла
3. adv taga, tagapool, ka ajaliselt бӧрсянь
♦
läksin ees, koer järel муні водзын, бӧрсянь пон;
poisid hüppasid enne, tüdrukud järel первой чеччыштісны зонъяс, нывъяс бӧрсяньныс
4. adv säilinud, alles колис
♦
mul on viis eurot järel менам колис вит евро

järele <järele postp, adv> vt ka järel
1. postp [gen] kelle-mille taha, tahapoole бӧрӧ
♦
asusin järjekorda tema järele сувті ӧчередьӧ сы бӧрӧ
2. postp [gen] osutab soovitud objektile
♦
tulin oma asjade järele локті аслам кӧлуйла;
sirutasin käe raamatu järele нюжӧдчи небӧгла;
sõdurid haarasid püsside järele салдатъяс кватитісны ружьеяснысӧ;
igatsus sinu järele тэысь гажтӧмтчӧм
3. postp [gen] osutab uuritavale objektile, teatavale asjaolule бӧрся
♦
mis sa nuhid minu järele? мый тэ ме бӧрся кыйӧдчан?;
ta päris ema tervise järele сійӧ юаліс мамлӧн дзоньвидзалун йылысь;
politseinikud valvavad korra järele полиция видзӧдӧ пӧрадок бӧрся;
pargis lõhnab sirelite järele паркын кылӧ сирень дук
4. adv osutab järgnemisele, kelleni-milleni püüdlemiseni бӧрсянь, бӧрся
♦
tule mulle järele лок ме бӧрся;
koer jooksis autole järele пон котӧртіс машина бӧрся;
talle hüüti midagi järele сылы бӧрсяньыс мыйкӧ горӧдісны;
oodake meid järele! виччылӧй миянӧс!
5. adv osutab millegi lõppemisele
♦
vihm jäi järele кобис, дугдіс зэрны;
valu andis järele кокньӧдіс, дойыс лэдзис

kadunuke[ne] <kadunuke & kadunukene kadunukese kadunukes[t kadunukes[se, kadunukes[te kadunukes/i 12 s> шонъян
♦
minu ema, kadunuke мамӧй, шонъянӧй;
isa-kadunuke батьӧй, шонъян;
kadunukest mälestama шонъянӧс казьтыштны

kallal <kallal postp, adv> vt ka kallale
1. postp [gen] mille juures tegevuses, ametis вылын
♦
probleemi kallal juurdlema проблема йылысь мӧвпавны;
näitleja töötab uue osa kallal артист уджал выль роль вылын
2. postp [gen] osutab ründava tegevuse objektile
♦
käis kapi kallal пыраліс шкапӧ;
kes on minu asjade kallal käinud? коді вӧрӧдіс менсьым кӧлуйӧс;
röövlid olid teekäija kallal рӧзбойникъяс уськӧдчисны туйморт вылӧ;
mis sa norid minu kallal? мый тэ менӧ крукавлан?;
norib iga pisiasja kallal быд нинӧм абуӧ крукасьны

kallale <kallale postp, adv> vt ka kallal
1. postp [gen] mille juurde tegevusse, ametisse
♦
aeg on asuda asja kallale воис кад босьтчыны [уджӧ];
asus töö kallale босьтчис уджӧ;
poiss kargas toidu kallale зонка уськӧдчис сёйны;
perenaine võttis noa ja asus leiva kallale кӧзяйка босьтіс пурт да пондіс нянь шӧравны
2. postp [gen] osutab ründava tegevuse objektile вылӧ
♦
võõra vara kallale kippuma йӧз эмбур вылӧ ки нюжӧдны;
lapsed, ärge minge minu asjade kallale! челядь, менсьым кӧлуйӧс эн вӧрӧдӧй!;
{kellele} au kallale kippuma чесьт вылӧ ырыштчыны;
koer tormas kassi kallale пон уськӧдчис кань вылӧ

kasv <k'asv kasvu k'asvu k'asvu, k'asvu[de k'asvu[sid & k'asv/e 22 s>
1. kasvamine быдмӧм; arvu jms suurenemine содӧм
♦
aeglane kasv ньӧжмыд быдмӧм;
habemekasv тош быдмӧм
2. kehakasv, -pikkus кузьта
♦
keskmist kasvu шӧркодь тушаа;
kasvult minu pikkune тушанас ме кузьта

kena <kena kena kena -, kena[de kena[sid & ken/i 17 adj>
1. meeldiva välimusega, nägus мича, лӧсьыд; meeldiva olemisega шань
♦
kena neiu мича ныв
2. lahke, vastutulelik авъя, шань
♦
võiksid minu vastu kenam olla вермин эськӧ мекӧд шаньджык лоны

kogunema <kogune[ma kogune[da kogune[b kogune[tud 27 v>
1. kokku tulema чукӧртчыны
♦
koguneme minu juurde v juures чукӧртчам ме ордын;
valitsus kogunes korralisele istungile веськӧдлан котыр чукӧртчис водзвыв урчитӧм заседанньӧ вылӧ
2. korjuma, kuhjuma чукӧрмыны
♦
ukse taha on kogunenud rohkesti lund ӧдзӧс саяс чукӧрмӧма уна лым

kokku langema ühte langema, kokku sattuma лӧсявны, лоны ӧткодьӧн
♦
minu töö ja hobi langevad kokku уджӧй да хоббиӧй ӧткодьӧсь

koolitus <koolitus koolituse koolitus[t koolitus[se, koolitus[te koolitus/i 11 s>
1. koolitamine велӧдӧм
♦
vanematel ei olnud jõudu minu koolituseks бать-мам эз вермыны менӧ велӧдны
2. haridus, ettevalmistus велӧдчӧм
♦
täiendkoolitus содтӧд велӧдчӧм

kord2 <k'ord korra k'orda k'orda, k'orda[de k'orda[sid & k'ord/i 22 s>
1. märgib millegi toimumise korduvat ajamomenti, koos arvsõnaga osutab võrdlevalt millegi suurenemisele v vähenemisele -ысь
♦
kaks korda kuus кыкысь тӧлысьнас;
eelmisel korral колянысьсӧ;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль
2. juht, puhk
♦
seis, vastasel korral tulistan! сувт, он кӧ - лыя!
3. järjekord, järg черӧд
♦
vastamise kord jõudis minu kätte воис менам черӧд вочавидзны

koristamine <koristamine koristamise koristamis[t koristamis[se, koristamis[te koristamis/i 12 s> идралӧм, пелькӧдӧм
♦
kodu koristamine oli minu ülesanne горт идралӧм вӧлі менам уджӧн

kõrvale <kõrvale postp, adv> vt ka kõrval, kõrvalt
1. postp [gen] kelle-mille juurde, ligidale, äärde дорӧ, орччӧн < {кодкӧдкӧ}>
♦
istu minu kõrvale пуксьы мекӧд орччӧн
2. adv; postp [gen] kellele-millele lisaks, samaaegselt
♦
joob võileiva kõrvale piima сёйӧ бутерброд да юӧ йӧв
3. adv otsesuunast küljele, eemale бокӧ
♦
kõrvale vaatama бокӧ видзӧдны

kõrvale hoidma видзчысьны, мынтӧдчыны, сайӧдчыны
♦
löögist kõrvale hoidma вартӧмысь видзчысьны;
miks sa minu eest kõrvale hoiad? мыйла тэ меысь сайӧдчан?

lubama <luba[ma luba[da luba[b luba[tud 27 v>
1. luba andma, nõustuma, soostuma лэдзны; võimaldama позянлун сетны
♦
ema lubas lapsed õue mängima мамыс лэдзис челядьсӧ ывлаӧ ворсны;
kes sul lubas minu raamatut võtta? коді лэдзис тэныд менсьым небӧгӧс босьтны?
2. lubadust andma кӧсйысьны, кӧсйыны ► sama päritoluga sama päritoluga käskima
♦
ta lubas mind aidata сійӧ кӧсйис меным отсавны;
luba mulle, et tuled kindlasti кӧсйысь меным, мый быть локтан

maha tõmbama kirjutatut maha kriipsutama киритны
♦
tõmba minu nimi nimekirjast maha! менсьым нимӧс лыддьӧгсьыс кирит!

meelest <meelest postp [gen]> arust, arvates думысь, чайтӧм серти
♦
minu meelest ei ole sul õigus ме думысь тэ абу прав;
ta on enda meelest väga tark аслас чайтӧм сертиыс сійӧ зэв сюсь

poole <p'oole postp, adv>
1. postp [gen] suunas, ka ajaliselt -лань, -ланьӧ
♦
sõidab Tallinna poole мунӧ Таллиннлань;
sügise poole ilmad halvenesid арланьыс поводдя лёкмис
2. postp [gen] kelle juurde, kelle toetusele ордӧ, дорӧ (код дорӧкӧ гортас)
♦
tulge õhtul minu poole волӧй рытнас ме ордӧ
3. postp [allat] osutab alale, valdkonnale, suunale
♦
igale poole быдлаӧ;
tema läks ühele poole, mina teisele сійӧ муніс ӧтарӧ, ме мӧдарӧ
4. adv (liitsõna järelosana)
♦
allapoole увлань;
pärastpoole бӧрнас[джык]

poolest <poolest postp, adv> postp [gen] seisukohast, tõttu, pärast
♦
maitse poolest кӧр сертиыс;
selle poolest olge mureta та йылысь эн майшасьӧй;
vana tutvuse poolest важ бур кузя;
minu poolest mingu ме пайысь мед мунас

puudutama <puuduta[ma puuduta[da puuduta[b puuduta[tud 27 v>
1. kergelt katsuma, riivama инмӧдчыны, инмӧдчывны < {мыйӧн, кытчӧ, мыйӧ}>; kohalt liigutades вӧрӧдны, вӧрзьӧдны
♦
puudutasin sõrmeotsaga triikrauda чунь помӧн инмӧдчылі утюгӧ;
uinus kohe, kui pea patja puudutas сӧмын юрыс юрлӧсас инмис, пыр и унмовсис;
haige ei puudutanud toitu висьысь эз инмӧдчыв сёянас;
ära puuduta võõrast vara! йӧзлысь кӧлуйсӧ эн вӧрӧд!
2. põgusalt millestki rääkima, riivamisi käsitlema гаравны, гарыштны
♦
palun seda teemat minu kuuldes mitte puudutada кора тайӧ темасӧ ме дырйи не гаравны
3. kelle-mille kohta käima, kellega-millega seoses olema инмыны < {кодлы}>
♦
see käskkiri meie osakonda ei puuduta тайӧ тшӧктӧмыс миян юкӧдлы оз инмы;
asi puudutab mind тайӧ инмӧ меным

saatuslik <s'aatusl'ik s'aatusliku s'aatusl'ikku s'aatusl'ikku, s'aatuslik/e & s'aatusl'ikku[de s'aatusl'ikk/e & s'aatusl'ikku[sid 25 adj> лёкӧ вайӧдан; otsustav кадтыран
♦
saatuslik viga лёкӧ вайӧдан ӧшыбка;
saatuslik hetk minu elus кадтыран здук менам олӧмын

sapp <s'app sapi s'appi s'appi, s'appi[de s'appi[sid & s'app/e 22 s> maksarakkude nõre сӧп виж ► sama päritoluga sama päritoluga sapp; piltl tigedus, kibedus, vimm лӧг
♦
mõru kui sapp сӧп виж кодь курыд;
valas kogu oma sapi minu peale став лӧгсӧ ме вылӧ кисьтіс

see <s'ee selle se[da -, selle[sse & s'e[sse selle[s & s'e[s selle[st & s'e[st selle[le selle[l & s'e[l selle[lt & s'e[lt selle[ks & s'e[ks selle[ni selle[na selle[ta selle[ga; pl n'ee[d, nen[de, n'e[id, nen[desse & n'e[isse 00 pron>
1. substantiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ
♦
see on minu poeg тайӧ менам пиӧй;
kes need on? кодъяс тайӧ?
2. adjektiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ; eemal asuva objekti kohta эсійӧ ► sama päritoluga sama päritoluga et
♦
see korv seal on sinu jaoks эсійӧ кӧрзинаыс тэныд;
seda koera ei maksa karta тайӧ понсьыс оз ков повны
3. adjektiivselt viitab ajale тайӧ
♦
sel aastal таво;
ta käis neil päevil meil тайӧ лунъясас сійӧ ми ордӧ воліс
4. substantiivselt viitab tekstis mainitud esemele, nähtusele, isikule сійӧ
♦
võttis ajalehe, kuid ei avanud seda босьтіс газет, но эз восьты [сійӧс]
5. substantiivselt viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v mis сійӧ
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма;
mida varem, seda parem мыйӧн водзджык, сійӧн бурджык
6. adjektiivsena osutab, et põhisõnaga tähistatut on juba mainitud сійӧ
♦
elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar оліс-выліс король, и сійӧ корольыслӧн вӧлі ныв

seljataga <+taga adv, postp>, ka selja taga
1. ajaliselt möödas бӧрын; ruumiliselt möödas мышкын
♦
nüüd on kõige raskem seljataga медся сьӧкыдыс бӧрын;
keegi köhatas selja taga мышкын кодкӧ кызӧктіс, мыш сайын кодкӧ кызӧктіс
2. tagaselja син сайын, мыш сайын
♦
seljataga v selja taga kutsuti õpetajat Mausiks син сайын велӧдысьсӧ шуисны Маусӧн;
mis te minu seljataga otsustasite? мый ті менам мыш сайын решитінныд?
3. kellegi-millegi toeks, toena сайын (сулавны)
♦
ei ta üksi julgeks seda teha, tal peab keegi veel seljataga olema ӧтнас сійӧ эз эськӧ лысьт тайӧс вӧчны, сы сайын должӧн кодкӧ нӧшта сулавны

taga <taga adv, postp [gen]> vt ka taha, tagant
1. adv tagapool, tagaosas бӧрын, мышкын; suunatud tegevuse puhul бӧрсянь
♦
meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi ми бӧръяӧсь, мышкын некод сэсся абу;
poiss tuli, hobune ohelikuga taga зон локтіс, бӧрсяньыс дом повода вӧв;
sellel autol on mootor taga тайӧ машинаыслӧн моторыс бӧрас
2. adv arengult, tasemelt tagapool, ajast maas бӧрын
♦
kell on paar minutit taga часіыс некымын минут бӧрын
3. postp [gen] tagapool сайын; liikumisverbidega бӧрся, бӧрсянь
♦
ta istus minu taga сійӧ пукаліс ме сайын;
laps kõnnib isa taga кагаыс восьлалӧ батьыс бӧрся
4. postp [gen] teat vahemaa kaugusel сайын
♦
lähim küla on siit paari-kolme kilomeetri taga медматысса сиктыс тасянь кык-куим километра сайын
5. postp [gen] viitab esemele, mille kallal ollakse tegevuses, nähtusele, mille varjus miski v keegi on, takistavale põhjusele, osutab, et miski v keegi on kelle-mille poolt toetatud сайын
♦
kes selle asja taga seisab? коді та сайын сулалӧ?;
teadis, et tema taga on rahvas тӧдіс, мый сы сайын йӧз

taha <taha adv, postp [gen]> vt ka taga, tagant
1. adv tahapoole, tagaossa, tagaküljele бӧрлань, бӧрӧ
♦
vaatas aeg-ajalt üle õla taha кадысь-кадӧ видзӧдлывліс пельпом вомӧныс бӧрлань;
kalluta pea taha чатӧрт юртӧ
2. adv tasemelt maha, õigest ajast maha бӧрӧ
♦
kell jääb taha часіыс бӧрӧ кольӧ
3. postp [gen] kelle-mille suhtes tahapoole сайӧ
♦
ta istus minu taha сійӧ пуксис ме сайӧ;
vaatas aeg-ajalt selja taha кадысь-кадӧ видзӧдлывліс бӧрӧ;
kuu läks pilve taha тӧлысь пырис кымӧр сайӧ
4. postp [gen] teatud vahemaa kaugusele сайӧ, ылнаӧ
♦
sõitis kümne kilomeetri taha муніс дас километра сайӧ
5. postp [gen] viitab mingile esemele, vahendile, mille juurde tegevusse asutakse сайӧ
♦
istus jälle raamatute taha бара пуксис небӧгъяс сайӧ

teadmata <t'eadmata adj> selline, kelle v mille kohta puuduvad andmed, tundmatu тӧдтӧм
♦
teadmata kadunu туй ни пом вошӧм морт;
lahkus minu teadmata муніс меным висьтасьтӧг;
see uudis oli mulle teadmata тайӧ выльторсӧ ме эг тӧд