[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aas1 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> пекля, пыс; metallist скӧба; riietusesemel пыс; aknal дзир
♦
jooksevaas, libiaas, liuglev aas, libisev aas пекля гӧрӧд;
raudaas кӧрт скӧба;
seeliku haagid ja aasad юбка конгыръяс да пысъяс;
aasa siduma пекля кӧртавны;
aknahaake aasa panema ӧшиньсӧ дзиръяс сюйны;
aasa seina lööma стенмӧ скӧба тувъявны;
tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna томаныс некыдз эз кӧсйы пырны пысас;
põgenedes teeb jänes haake ja aasu пышйигас кӧч вӧчалӧ кытшъяс, пышйигас кӧч дзугӧ кок туйсӧ

asemel <asemel adv, postp> vt ka asemele postp [gen] пыдди
♦
raha asemel anti toiduaineid сьӧм пыдди сетісны сёян;
tegi allkirja asemel kolm risti кырымпас пыдди пуктіс куим крест;
kolme päeva asemel kulus neli куим лун пыдди ковмис нёль;
ma lähen tema asemel ме муна сы пыдди;
selle asemel et minna kooli... школаӧ мунӧм пыдди...;
teie asemel ma ei teeks seda ті местаын ме тайӧс эг эськӧ вӧч

jaksama <j'aksa[ma jaksa[ta j'aksa[b jaksa[tud 29 v> вермыны
♦
ta ei jaksa enam tööd teha сійӧ оз вермы сэсся уджавны;
haige jaksab juba voodist tõusta висьысь вермӧ нин вольпасьсьыс сувтны;
kas jaksate edasi minna? верманныд водзӧ мунны?;
ta ei jaksa osta kallist kasukat дона пась ньӧбны сійӧ оз вермы

jala <jala adv> подӧн
♦
jala käima подӧн ветлыны;
kümme kilomeetrit jala minna дас километра подӧн мунны

julgema <j'ulge[ma j'ulge[da j'ulge[b j'ulge[tud & jule[tud 27 v> лысьтны
♦
kuidas sa julged minust niimoodi mõelda? кыдз тэ лысьтан ме йылысь тадзисӧ чайтны?;
tule, kui julged лок, лысьтан кӧ;
kas julgeme sisse minna? лысьтам пырны?

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

kahtlema <k'ahtle[ma kahel[da k'ahtle[b kahel[dud 30 v> ыдъясьны, сомневайтчыны; kõhklema падъявны
♦
selles ei kahtle keegi таын некод оз ыдъясь;
kahtlesime kaua, kas minna või mitte дыр падъялім, мунны али не мунны;
hakkasin kahtlema jutu õigsuses понді ыдъясьны, збыль-ӧ висьталӧмыс

kaotama <k'aota[ma k'aota[da k'aota[b k'aota[tud 27 v>
1. kaotsi minna laskma воштыны
♦
tööd kaotama удж воштыны;
teadvust kaotama садь воштыны
2. mängus, võitluses vastasele alla jääma ворссьыны
♦
kihlvedu kaotama заклад ворссьыны

keelama <k'eela[ma keela[ta k'eela[b keela[tud 29 v> ӧлӧдны; ametlikult запретитны
♦
ma keelan sul seda teha ме ог лэдз тэныд тайӧс вӧчны;
sinna on keelatud minna сэтчӧ оз позь мунны;
ema keelas lapsi, et nad ei hullaks мамыс ӧлӧдіс челядьсӧ ышмӧмысь;
võõrastele sissepääs keelatud ӧтдорлы пырны оз позь;
keelatud kirjandus запретитӧм литература

kole <kole koleda koleda[t -, koleda[te koleda[id 02 adj>
1. hirmus, kohutav лёк, повзьӧдлана; suur зэв, вывті
♦
nägin koledat und лёк вӧт вӧталі;
poisil oli kole tahtmine kinno minna зонка зэв ёна кӧсйис ветлыны киноӧ;
kardan koledal kombel зэв ёна пола
2. ebameeldiv, vastumeelsust äratav лёк; inetu мисьтӧм
♦
kole ilm лёк поводдя;
kole käekiri мисьтӧм гижанног

kõhklema <k'õhkle[ma kõhel[da k'õhkle[b kõhel[dud 30 v> kahevahel olema ыдъясьны, падъявны
♦
kõhkles mõne silmapilgu некымын здук падъяліс;
kõhkleb, kas minna või koju jääda ыдъясьӧ, мунны али гортас кольччыны;
osta ära, mis sa kõhkled! ньӧб, мый падъялан!

kõlbama <k'õlba[ma kõlva[ta k'õlba[b kõlva[tud 29 v> sobima туйны, шогмыны; sünnis olema лӧсьыд лоны
♦
igaüks ei kõlba õpetajaks быдӧн велӧдысьӧ оз туй;
kõik seened ei kõlba süüa оз став тшакыс шогмы сёйны;
nii hilja ei kõlba külla minna татшӧм сёр гӧсьти мунны абу лӧсьыд

lahku <l'ahku adv> vt ka lahus2 eraldi, laiali, eri suunda торйӧн
♦
need sõnad kirjutatakse lahku тайӧ кывъяссӧ гижӧны торйӧн;
otsustasime mehega lahku minna шуим верӧскӧд торйӧдчыны

lust <l'ust lusti l'usti l'usti, l'usti[de l'usti[sid & l'ust/e 22 s>
1. lõbu гаж; mõnu лӧсьыд; rõõm нимкодь
♦
elulust олӧм гаж;
kihutada on lausa lust тӧвзьыны зэв лӧсьыд;
lust vaadata, kuidas töö edeneb нимкодь видзӧдны, кыдзи уджыс ладмӧ
2. himu, tahtmine окота, кӧсйӧм, кыскӧм
♦
töölust уджавны кӧсйӧм;
vihmase ilmaga pole [suuremat v erilist] lusti jalutama minna зэранад оз ёна кыскы гуляйтны;
eks sa mine, kui sul lusti on мун, инӧ, кӧсъян кӧ

otsustama <otsusta[ma otsusta[da otsusta[b otsusta[tud 27 v> otsust tegema шуны, решитны
♦
tuleb otsustada, kas minna või mitte колӧ решитны, мунны али не;
kohus otsustas süüdlast karistada rahatrahviga ёрд шуис мыжасӧ штрапуйтны

puhkama <p'uhka[ma puha[ta p'uhka[b puha[tud 29 v> шойччыны
♦
puhkama heitma шойччыны водны;
aeg on puhkama minna воис кад шойччыны мунны

seega <s'eega adv> järelikult, niisiis сідзкӧ
♦
oleme käinud juba kolm kilomeetrit, minna jääb seega veel üks куим километра мунім нин, сідзкӧ, колис нӧшта ӧти

soov <s'oov soovi s'oovi s'oovi, s'oovi[de s'oovi[sid & s'oov/e 22 s> tahtmine кӧсйӧм; heasoovlik pöördumine сиӧм
♦
siiras soov сьӧлӧмсянь кӧсйӧм;
head soovid бур сиӧм;
tal polnud mingit soovi kinno minna сійӧ ньӧти эз кӧсйы мунны киноӧ;
lahkus töölt omal soovil ас кӧсйӧмсьыс муніс удж вывсьыс

tagant <tagant adv, postp [gen]> vt ka taga, taha
1. adv tagaküljelt, tagaotsast бӧрсянь, мышсянь
♦
keegi lähenes mulle tagant кодкӧ матыстчис мышсянь;
bussi tuleb tagant peale minna автобусӧ колӧ бӧртіыс пырны
2. postp [gen] lähtekoha märkimisel сайысь; lähtesuuna märkimisel сайсянь; liikumispaiga märkimisel сайті
♦
piilub nurga tagant пельӧс сайсянь кыйӧдӧ;
tõusis laua tagant istumast сувтіс пызан сайысь;
sõiduteed peab ületama bussi tagant туй вуджны колӧ автобус сайті
3. postp [gen] viitab vahemikule, mille järel miski kordub мысти
♦
sinna käib buss iga kahe tunni tagant быд кык час мысти сэтчӧ ветлӧ автобус;
peatus iga viie sammu tagant сувтліс быд вит воськов мысти

tahtmine <t'ahtmine t'ahtmise t'ahtmis[t t'ahtmis[se, t'ahtmis[te t'ahtmis/i & t'ahtmise[id 12 & 10? s> soov кӧсйӧм, окота, окотитӧм
♦
tahtmine magada узьны кӧсйӧм, ун локтӧм;
mul pole tahtmist lugeda меным абу окота лыддьысьны;
ta ei saanud parimagi tahtmise juures v parimalgi tahtmisel aidata сійӧ эз вермы отсавны, кӧть и ёна кӧсйис;
sündigu sinu tahtmine! мед лоас тэ ног!;
mis tahtmine on sul sinna minna! и окота тэныд сэтчӧ мунны!

taipama <t'aipa[ma taiba[ta t'aipa[b taiba[tud 29 v>
1. aru saama, mõistma гӧгӧрвоны, вежӧртны
♦
ta ei taipa mõhkugi v tuhkagi сійӧ нинӧм оз гӧгӧрво;
ma ei taipa, kuhu sa sihid ме ог вежӧрт, кодарӧ тэ синан
2. millegi peale tulema, midagi teha märkama путьмыны
♦
taipasin õigel ajal ära minna путьми колана кадӧ мунны

tikk <t'ikk tiku t'ikku t'ikku, t'ikku[de t'ikku[sid & t'ikk/e 22 s> tuletikk истӧг тув, истӧг
♦
toos v tops tikke истӧг кӧрӧб;
tikk ei taha põlema minna истӧгыс оз кӧсйы ӧзйыны

tikkuma <t'ikku[ma t'ikku[da tiku[b tiku[tud 28 v> vastu kellegi tahtmist minna, teha v kellekski saada püüdma, kippuma, tükkima нетшкысьӧ; kellegi juurde, sõbraks, külla вӧзйысьны; mingi seisundi kohta ӧдӧлитны
♦
koer tikub õue пон нетшкысьӧ ывлаӧ;
vägisi tikub nõuandjaks мырдӧн вӧзйысьӧ велӧдысьӧ;
sääsed tikuvad kallale ном ӧдӧлитӧ;
uni tikub silma ун личкӧ;
pähe tikuvad igasugused mõtted быдсяма мӧвпыс юрӧ пырӧ

tohtima <t'ohti[ma t'ohti[da tohi[b tohi[tud 28 v>
1. osutab tegevuse lubatusele позьны
♦
ta tohib tulla ja minna, millal tahab сылы позьӧ локны-мунны, кор кӧсъяс;
valjusti rääkida ei tohi! гораа сёрнитны оз позь
2. [hrl koos eitusega] osutab millelegi, mida ei ole võimalik teha v ei peaks tegema позьны
♦
teistest inimestest ei tohi nii halvasti rääkida мукӧд йывсьыс татшӧм лёка сёрнитны оз позь
3. osutab millegi võimalusele v võimalikkusele: võima, saama позьны
♦
ei tohi unustada, et ... оз позь вунӧдны, мый ...

viima <v'ii[ma v'ii[a v'ii[b v'ii[dud, v'ii[s vii[ge vii[akse 38 v>
1. kandes нуны; vedades нуӧдны
♦
viis kirja posti нуис письмӧсӧ поштаӧ;
viis lapse lasteaeda нуӧдіс кагасӧ садйӧ;
noormees viis neiu tantsima том зон нуӧдіс нылӧс йӧктыны;
tuul viis mütsi peast тӧлыс лэбӧдіс шапкаӧс юрысь;
suurvesi viis silla minema ытва нуис поссӧ
2. teise asukohta kolima, teise ametisse, teisele töökohale suunama, millelegi muule juhtima v suunama вуджӧдны
♦
õpilane viidi neljandasse klassi велӧдчысьӧс вуджӧдісны нёльӧд классӧ
3. teat suunas paiknema v kulgema, kuhugi minna v välja jõuda võimaldama, minema, siirduma нуӧдны
♦
kuhu see tee viib? кытчӧ нуӧдӧ тайӧ туйыс?
4. mingisse seisundisse, olukorda jõudmist põhjustama
♦
ta viidi eksiteele сійӧс ылӧдлісны;
plaan viidi ellu плансӧ пӧртісны олӧмӧ

võima <v'õi[ma v'õi[da v'õi[b v'õi[dud, v'õi[s või[ge v'õi[dakse 37 v> väljendab tegevuse võimalikkust вермыны; tohtima позьны
♦
võite minna! верманныд мунны!;
kas siin võib suitsetada? тані позьӧ куритны?;
millega võin teile kasulik olla? кыдзи ме верма тіян отсавны?;
räägi vaiksemalt, teised võivad kuulda лӧняджык сёрнит, мукӧдыс вермасны кывны

võimaldama <võimalda[ma võimalda[da võimalda[b võimalda[tud 27 v> võimalikuks tegema позянлун сетны
♦
stipendium võimaldas tal välismaale õppima minna стипендияыс сетіс сылы позянлун мунны велӧдчыны суйӧр сайӧ