?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit
ajaleht <+l'eht lehe l'ehte l'ehte, l'ehte[de l'ehte[sid & l'eht/i 22 s> газет
♦
värske ajaleht выль газет;
tänane ajaleht талунъя газет;
eilne ajaleht тӧрытъя газет;
ajakirja toimetaja журналса редактор;
ajalehte välja andma газет лэдзны;
ta töötab ajalehes сійӧ уджалӧ газетын;
mis v mida ajalehed kirjutavad? мый газетъясас гижӧны?;
ajaleht ilmub kaks korda nädalas газетыс петӧ кыкысь вежоннас
arvama <'arva[ma arva[ta 'arva[b arva[tud 29 v>
1. tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama чайтны, думайтны
♦
arvan, et tal on õigus чайта, мый сійӧ прав;
mida v mis teie arvate? мый ті чайтанныд?;
paljugi, mis arvatakse! веськодь, мый кодкӧ чайтӧ!;
mis sa sellest sündmusest arvad? мый тэ чайтан тайӧ лоӧмтор йывсьыс?;
minu arvates ме думысь;
kuidas arvate, see on teie asi кыдз кӧсъянныд, тіян дела
2. pidama kelleks-milleks, missuguseks лыддьыны, чайтны
♦
teda ei arvatud veel täismeheks сійӧс эз на лыддьыны тыр мужичӧйӧн;
arvasime vajalikuks lahkuda чайтім, мый колӧ мунны;
arvab enesest ei tea mida асьсӧ вывті вылӧ пуктӧ
edasi <edasi adv>
1. liikumine pärisuunas v kavatsetud suunas водзӧ
♦
sammub edasi водзӧ восьлалӧ;
minge otse edasi мунӧй веськыда водзӧ;
sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru муна Тартуӧ да сэсянь водзӧ Выруӧ;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale, tulevikus водзӧ
♦
tähtaeg lükati edasi сроксӧ вештісны водзӧ;
mida edasi, seda hullem кымын водзӧ[джык], сымын лёк[джык];
mis saab edasi? мый водзӧ лоас?;
kuidas edasi elada? кыдзи водзӧ овны?
3. endist viisi, ikka veel, katkenud tegevuse jätkamisel водзӧ
♦
ta magas edasi сійӧ водзӧ узис;
pärast räägime edasi бӧрнас водзӧ сёрнитам;
ela siin edasi водзӧ тан[і] ов;
jutustage edasi висьталӧй водзӧ
4. järgnevalt, lisaks, veel сэсся, водзӧ
♦
algul kõndisime metsas, edasi sumpasime soos первой мунім вӧрті, сэсся келім нюрті;
edasi peab mainima, et ... сэсся колӧ гарыштны, мый ...;
edasi ei mäleta ma midagi сэсся ме нинӧм ог помнит;
ja nii v nõnda edasi да сідз водзӧ
enese sg gen <- enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00 pron>; enda sg gen <- 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron> vt ka ise2
1.
♦
pani mu enese kõrvale istuma пуксьӧдіс менӧ аскӧдыс орччӧн;
mida see raamat endast kujutab? кутшӧмджык тайӧ небӧгыс?;
tundke ennast nagu kodus! кутӧй асьнытӧ гортаныд моз;
ta hindab end üle асьсӧ вывті вылӧ донъялӧ;
pomises midagi enda ette ныр улас мыйкӧ намӧдіс;
ta oli enda hästi ära peitnud сійӧ вӧлі бура дзебсьӧма;
ära sega end teiste asjadesse! мукӧдлӧн делӧясӧ эн сюйсьы!;
tõmbas enese küüru сійӧ мышкыртчис;
poiss ajas enda sirgu зон веськӧдчис
2. rõhutab kuuluvust
♦
enda muredest ta ei räägi аслас тӧждъяс йывсьыс сійӧ оз висьтась;
ta on enese meelest kangesti tark ас думсьыс сійӧ зэв вежӧра
jutustama <jutusta[ma jutusta[da jutusta[b jutusta[tud 27 v> millestki rääkima висьтавны
♦
muinasjuttu jutustama мойд висьтавны, мойдны;
hommikul jutustas ta mulle oma unenäo асывнас сійӧ висьталіс меным ассьыс вӧтсӧ;
ta käed jutustavad raskest tööst piltl сылӧн киыс висьталӧ сьӧкыд удж йылысь;
mida sa siis meile jutustad? мый нӧ тэ миян висьталан?
järgnema <j'ärgne[ma j'ärgne[da j'ärgne[b j'ärgne[tud 27 v>
1. kelle-mille järel liikuma мунны кодкӧ бӧрся; ajaliselt mille järel toimuma лоны кодкӧ / мыйкӧ бӧрын
♦
koer järgneb peremehele igale poole понйыс быдлаӧ вӧтчӧ кӧзяин бӧрсяыс;
järgnesime talle mööda järsku treppi мунім сы бӧрся крут содйӧд;
päev järgneb ööle вой бӧрын воӧ лун;
järgne mulle лок ме бӧрся;
järgneksin talle kas või maailma otsa муні эськӧ сы бӧрся кӧть му помӧдзыс
2. mille järgi toimima, mida arvesse võttes
♦
{kelle} eeskujule järgnema {кодкӧ} моз вӧчны
kavatsema <kavatse[ma kavatse[da kavatse[b kavatse[tud 27 v> кӧсйыны; mõttes olema думайтны
♦
kavatsesime ära sõita кӧсйим мунны;
mida sa homme kavatsed teha? мый тэ аски думайтан вӧчны?
keegi <k'eegi kellegi kedagi -, - - 00 pron>
1. (jaatavas lauses) teadmata kes кодкӧ; kes tahes коді, код
♦
keegi koputas uksele кодкӧ таркӧдчис ӧдзӧсӧ;
ta räägib kellegagi сійӧ кодкӧдкӧ сёрнитӧ;
räägiti, mida keegi suvel tegi сёрнитісны, коді мый гожӧмнас вӧчӧма
2. (eitavas lauses) mitte ükski некоді, некод
♦
[mitte] keegi ei tulnud appi некод эз лок отсавны
kinkima <k'inki[ma k'inki[da kingi[b kingi[tud 28 v> козьнавны
♦
mida emale sünnipäevaks kinkida? мый козьнавны мамлы чужан лун вылас?
lugema <luge[ma luge[da l'oe[b l'oe[tud 28 v>
1. teksti лыддьыны ► sama päritoluga sama päritoluga lugema; lugemisega tegelema, ütlemata mida лыддьысьны
♦
raamatut lugema небӧг лыддьыны;
lapsed õpivad lugema челядь велӧдчӧны лыддьысьны
2. loendama артавны, лыддьыны ► sama päritoluga sama päritoluga lugema
♦
loeb minuteid минутъяс арталӧ;
järjest loe! дорвыв артасьӧй!;
paariks loe! ӧти-мӧд вылӧ артасьӧй!
lähemal <lähemal adv> vt ka lähemale, lähemalt матынджык
♦
mida lähemal südalinnale, seda parem мыйӧн матынджык кар шӧрлань, сійӧн бурджык
maksma <m'aks[ma m'aks[ta maksa[b m'aks[tud, m'aks[is m'aks[ke 32 v>
1. mille eest mida tasuma мынтыны, вештыны, мынтысьны, вештысьны
♦
korteri eest maksma патераысь мынтысьны;
võlga maksma уджйӧз мынтыны;
trahvi maksma штрап мынтыны
2. ostmisel, müümisel mingit hinda omama, mida väärt olema сулавны, мыйкӧ дон лоны
♦
ajaleht maksab kaks eurot газетлӧн доныс кык евро;
paljas lubadus ei maksa midagi весь кӧсйысьӧмыд нинӧм оз сулав
3. mõtet olema, tasuma, pruukima ковны
♦
ei maksa rutata оз ков тэрмасьны
meeletu <meeletu adv; meeletu meeletu meeletu[t -, meeletu[te meeletu[id 01 adj, s>
1. adv kõnek tohutult, pööraselt вӧвлытӧм
♦
meeletu kallis вӧвлытӧм дона
2. adj ilma aruta, pöörane нем думайттӧм; ohjeldamatu дик, йӧй, этш тӧдтӧм
♦
meeletu tegu нем думайттӧг вӧчӧмтор;
meeletu pidutsemine этш тӧдтӧм гажӧдчӧм;
vihast meeletu скӧрысла дик;
vahtis meid meeletu pilguga йӧй синмӧн видзӧдіс миян вылӧ
3. adj tohutu, määratu йӧй
♦
meeletu kiirus йӧй ӧд;
meeletud hinnad йӧй донъяс
4. s йӧй
♦
meeletu, mida sa tegid! мый тэ вӧчин, йӧй!
otse <otse adv; otse otse otse[t -, otse[de otse[sid 16 adj>
1. adv sirgelt, mitte viltu веськыда
♦
kas lähme otse või paremale? веськыда мунам али веськыдлань?
2. adv otsekoheselt веськыда
♦
öelge otse välja, mida mõtlete веськыда висьталӧй, мый думайтанныд
3. adv just дзик; kohe, vahetult веськыда
♦
otse mere kaldal дзик саридз бердын;
romaan on tõlgitud otse eesti keelest романсӧ вуджӧдӧма веськыда эст кывйысь
parem2 <parem parema parema[t -, parema[te parema[id 02 adj, s>
1. adj (komparatiivis) hinnatavam, kasulikum, mugavam, vastand: halvem бурджык
♦
mida varem, seda parem мыйӧн водз[джык], сійӧн бур[джык]
2. adj paremal pool asuv, parempoolne, vastand: vasak веськыд
♦
parem käsi веськыд ки;
jõe parem kallas юлӧн веськыд берегыс;
parema käe reegel веськыд ки правилӧ
piirama <p'iira[ma piira[ta p'iira[b piira[tud 29 v>
1. ümbritsema, ümber olema торйӧдны, кытшовтӧдны
♦
Eestit piirab kahest küljest meri кыкладорсянь Эстониясӧ торйӧдӧ саридз;
ehitusplatsi piirab kõrge plank стрӧитчанінсӧ джуджыда потшӧма
2. mida millega ümbritsema кытшовтӧдны, торйӧдны; taraga потшны, потшӧсавны
♦
koppel piirati traadiga йӧрсӧ кытшовтӧдісны сутугаӧн
3. tagasi hoidma, vähendama чинтыны; limiteerima дзескӧдны, урчитны
♦
piirake kiirust! чинтӧй ӧдтӧ!;
piirab end kõiges асьсӧ быдторйын дзескӧдӧ;
raamatu piiratud maht небӧглӧн урчитӧм ыджда
põrutama <põruta[ma põruta[da põruta[b põruta[tud 27 v>
1. põruma panema, põrumist esile kutsuma зӧркӧдны, пыркӧдны
♦
tee on hea, ei põruta üldse туйыс бур, ньӧти оз пыркӧд;
põrutav tee зӧркӧдана туй
2. tugevasti lööma, virutama кучкыны, вартны; jalaga зымӧдны; mida hooga kuskile lööma v paiskama шыбитны; kõnek kellele tugevat hoopi andma, keda millega viskama лӧсыштны
♦
mees põrutas vihaselt rusikaga lauale v vastu lauda мужичӧй скӧра кучкис кабырнас пызанӧ;
tantsijad põrutasid hoogsalt jalga vastu põrandat йӧктысьяс вынӧн зымӧдісны кокнас джоджӧ;
poiss põrutas kassile kiviga зонка шыбитіс каньлы изйӧн;
ta põrutati mättasse сылы лӧсыштісны
3. kehavigastusena, ise viga saada доймыны; mingit kehaosa vigastada дойдны
♦
ta sai autoõnnetusel põrutada сійӧ доймис аварияын;
põrutatud jalg tegi kaua valu дойдлӧм кок дыр висис
4. piltl rabama, jahmatama panema v üllatama, vapustama, [tugevasti] puudutama падмӧдны, шӧйӧвоштыны
♦
olen kuuldust põrutatud кылӧмторсьыс шӧйӧвоши;
põrutav uudis падмӧдана выльтор
5. kurjalt v järsult ütlema, käratama равӧстны
♦
põrutas paar kõvemat sõna равӧстіс гоз-мӧд чорыд кыв
6. kõnek laskma, tulistama шковгыны
♦
põgenejale põrutati paar pauku järele гоз-мӧдысь шковгисны пышйысьлы бӧрсяньыс
7. kõnek kihutama, kuhugi kiiresti minema тӧвзьыны, лэбны
♦
põruta rattaga otse koju! тӧвзьы великнад веськыда гортад!;
kuhu sa nüüd põrutad? кытчӧ тэ лэбан?;
põruta siit minema! усйысь татысь!;
istus autosse ja põrutas minema сӧліс машинаӧ да тӧвзис-муніс
8. kõnek väljendab v rõhutab tegevuse hoogsust
♦
mehed põrutasid kooris laulu v laulda мужичӧйяс хорӧн горӧдісны сьывны;
orkester põrutas marssi оркестр грымӧбтіс марш
pärast <pärast postp, prep, adv>
1. postp [gen]; prep [part] järel, möödudes мысти; millest ajaliselt hiljem, peale mida бӧрын
♦
aasta pärast во мысти;
kell on viie minuti pärast üks кадыс вит минут мысти кык [лоас];
pärast tunde jätma урокъяс бӧрын кольӧдны;
pärast meid tulgu või veeuputus! миян бӧрын мед кӧть ойдас
2. postp [gen] mille tõttu, mille eest, mis põhjusel вӧсна, понда
♦
võistlus esikoha pärast первой места вӧсна вермасьӧм;
kosis rikka lese tema raha pärast кораліс озыр дӧваӧс сьӧм радиыс;
istub varguse pärast kinni гусясьӧмысь пукалӧ
3. adv hiljem, edaspidi, seejärel бӧрнас, сэсся
♦
hommikul paistis päike, pärast hakkas sadama асывнас вӧлі шондіа, сэсся зэрмис;
pärast näeme! бӧрнас аддзысям!
püha <püha püha püha -, püha[de püha[sid & püh/i 17 adj, s>
1. adj relig вежа
♦
püha kolmainsus Вежа куима;
püha isa вежа ай
2. adj Jumalaga, jumalateenistusega, kultusega seotud вежа
♦
püha linn вежа кар
3. adj eriti austatav вежа, ыджыд, тӧдчана; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada вӧрзьӧдны позьтӧм
♦
püha kohus ыджыд мог
4. s празьник, гаж
♦
kirikupüha, kiriklik püha вичко празьник;
pühade ajal празьник кадӧ;
häid pühi! празьникӧн!
see <s'ee selle se[da -, selle[sse & s'e[sse selle[s & s'e[s selle[st & s'e[st selle[le selle[l & s'e[l selle[lt & s'e[lt selle[ks & s'e[ks selle[ni selle[na selle[ta selle[ga; pl n'ee[d, nen[de, n'e[id, nen[desse & n'e[isse 00 pron>
1. substantiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ
♦
see on minu poeg тайӧ менам пиӧй;
kes need on? кодъяс тайӧ?
2. adjektiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ; eemal asuva objekti kohta эсійӧ ► sama päritoluga sama päritoluga et
♦
see korv seal on sinu jaoks эсійӧ кӧрзинаыс тэныд;
seda koera ei maksa karta тайӧ понсьыс оз ков повны
3. adjektiivselt viitab ajale тайӧ
♦
sel aastal таво;
ta käis neil päevil meil тайӧ лунъясас сійӧ ми ордӧ воліс
4. substantiivselt viitab tekstis mainitud esemele, nähtusele, isikule сійӧ
♦
võttis ajalehe, kuid ei avanud seda босьтіс газет, но эз восьты [сійӧс]
5. substantiivselt viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v mis сійӧ
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма;
mida varem, seda parem мыйӧн водзджык, сійӧн бурджык
6. adjektiivsena osutab, et põhisõnaga tähistatut on juba mainitud сійӧ
♦
elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar оліс-выліс король, и сійӧ корольыслӧн вӧлі ныв
soovima <s'oovi[ma s'oovi[da soovi[b soovi[tud 28 v>
1. tahtma кӧсйыны ► sama päritoluga sama päritoluga käskima
♦
mida te soovite? мый ті кӧсъянныд?;
kuidas soovite! кыдз кӧсъянныд!;
soovimata külalised кортӧм гӧсьтъяс
2. heade soovide ütlemise kohta сины ► sama päritoluga sama päritoluga soovima
♦
soovin sulle kõike head! сиа тэныд став бурсӧ!
sõltuma <s'õltu[ma s'õltu[da s'õltu[b s'õltu[tud 27 v> лоны кодкӧ-мыйкӧ сайын, лоны вӧйпӧмаӧн
♦
kõik sõltub ilmast ставыс поводдя сайын;
sõltumata sellest, mida otsustatakse сы вылӧ видзӧдтӧг, мый шуасны
sõna <sõna sõna sõna s'õnna, sõna[de sõna[sid & sõn/u 17 s>
1. кыв ► sama päritoluga sama päritoluga keel
♦
sõna tähendus кывлӧн вежӧртас;
sõnade järjekord lauses сёрникузяын кывъяслӧн ин;
sõna otseses mõttes кывйыслӧн медшӧр вежӧртасас;
mida see sõna tähendab? мый тайӧ кывйыс вежӧртӧ?
2. rääkimise, kõneluse kohta, koos väljenduslaadi osutava iseloomustamisega кыв, кывъяс
♦
lahked sõnad бур кывъяс;
tänusõnad аттьӧалан кывъяс;
ära hakka kohe igast sõnast kinni! быд кывйӧ эн крукась!;
tuletas sind hea sõnaga meelde тэнӧ бур кывйӧн казьтыштіс
süü <s'üü s'üü s'üü[d -, s'üü[de s'üü[sid 26 s> süüdiolek мыж
♦
ränk süü ыджыд мыж;
mida talle süüks pannakse? мыйын сійӧс мыждӧны?
tants <t'ants tantsu t'antsu t'antsu, t'antsu[de t'antsu[sid & t'ants/e 22 s>
1. tantsimine йӧктӧм
♦
hoogne v maruline v särtsakas tants тэрыб йӧктӧм;
mesilaste tants мазіяслӧн йӧктӧм
2. see, mida tantsitakse, selle kunstiliigi teos v pala, vastav muusika йӧктӧм
♦
esimese tantsu tantsis ta vennaga медводз сійӧ йӧктіс вокыскӧд, медводдза йӧктӧмсӧ сійӧ йӧктіс вокыскӧд
teinekord <+k'ord adv>
1. mõnikord, vahel, vahete-vahel мукӧддырйи
♦
teinekord ei tea, mida teha мукӧддырйиыс он тӧд, мый вӧчны
2. [mõni] teine kord, järgmine kord, edaspidi, kunagi мӧдысь
♦
teinekord ole ettevaatlikum мӧдысь видзчысьджык
tohtima <t'ohti[ma t'ohti[da tohi[b tohi[tud 28 v>
1. osutab tegevuse lubatusele позьны
♦
ta tohib tulla ja minna, millal tahab сылы позьӧ локны-мунны, кор кӧсъяс;
valjusti rääkida ei tohi! гораа сёрнитны оз позь
2. [hrl koos eitusega] osutab millelegi, mida ei ole võimalik teha v ei peaks tegema позьны
♦
teistest inimestest ei tohi nii halvasti rääkida мукӧд йывсьыс татшӧм лёка сёрнитны оз позь
3. osutab millegi võimalusele v võimalikkusele: võima, saama позьны
♦
ei tohi unustada, et ... оз позь вунӧдны, мый ...
tooma <t'oo[ma t'uu[a t'oo[b t'oo[dud, t'õ[i too[ge tuu[akse 38 v>
1. kandes kaugemalt lähemale toimetama вайны; endaga kaasa võttes, talutades вайӧдны
♦
käige poes ära, tooge piima ja leiba! ветлӧй лавкаӧ, вайӧй йӧв да нянь!;
käisin karjamaal hobust toomas ветлі йирсянінӧ вӧвла
2. märgib, et millegi tulekuga toimub midagi вайны
♦
keegi ei tea, mida toob homne päev некод оз тӧд, мый аскиа луныс ваяс
3. midagi tagajärjena esile kutsuma, mingit seisundit põhjustama вайны
♦
kasu tooma пӧльза вайны;
teda püüti meelemärkusele v teadvusele tuua сійӧс кӧсйисны садяс вайӧдны
4. poegima пиянасьны, вайсьыны
♦
kass tõi pojad кань пиянасис
tähendama <tähenda[ma tähenda[da tähenda[b tähenda[tud 27 v> tähendust, sisu, mõtet kandma вежӧртны
♦
mis v mida see sõna tähendab? мый тайӧ кывйыс вежӧртӧ?, мый тайӧ кывйыслӧн вежӧртасыс?;
see ei tähenda head тайӧ абу бур водзӧ
tööjõud <+j'õud j'õu j'õudu j'õudu, j'õudu[de j'õudu[sid & j'õud/e 22 s>
1. inimese kehaliste ja vaimsete võimete kogum, mida ta töötades kasutab уджавны вермӧм, уджалан вын
♦
tööjõus inimene уджавны вермысь морт
2. töötajad, töövõtjad уджалысьяс
♦
odav tööjõud донтӧм уджалысьяс;
õppinud tööjõud велӧдчӧм уджалысьяс
varem <varem adv; varem varema varema[t -, varema[te varema[id 02 adj> adv varemalt, varemini, enne водз, водзджык
♦
kolm päeva varem куим лун водз;
mida varem, seda parem мыйӧн водз[джык], сійӧн бур[джык];
varem või hiljem коркӧ, коркӧ-некоркӧ
ükskõik <+k'õik adv>
1. märgib ükskõikset suhtumist веськодь
♦
tal ükskõik, kes võimul on сылы веськодь, коді власьтсӧ кутӧ;
mul jumala ükskõik, kus ... меным дзик веськодь, кӧні ...
2. märgib ebamäärasust кӧть
♦
ükskõik kes кӧть коді;
ükskõik mis кӧть мый;
olen tema pärast valmis tegema ükskõik mida сы понда ме дась кӧть мый вӧчны
