?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны
arst <'arst arsti 'arsti 'arsti, 'arsti[de 'arsti[sid & 'arst/e 22 s> врач, бурдӧдчысь, {мый} бурдӧдысь
♦
kuulus arst нималана бурдӧдчысь;
haavaarst хирург;
hambaarst пинь врач;
kiirabiarst скорӧйса врач;
kooliarst школаса врач;
kõrvaarst пель врач;
loomaarst пемӧс бурдӧдысь;
peaarst юралысь врач;
raviarst бурдӧдчысь врач;
silmaarst син врач, окулист;
sõjaväearst вӧеннӧй врач;
sünnitusabiarst гӧгинь, акушер;
veterinaararst ветеринар;
polikliiniku arst поликлиникаса врач;
arsti juurde minema врач дорӧ мунны;
arsti poole pöörduma врач дорӧ шыӧдчыны;
läks arsti juurde läbivaatusele муніс врачлы петкӧдчывны;
haigele kutsuti arst koju врачӧс корисны висьысь дорӧ гортас;
arst kirjutas retsepti врач гижис рецепт;
töötab maal arstina уджалӧ сиктын врачӧн, уджалӧ сиктса врачӧн
ikkagi <'ikkagi adv> век жӧ
♦
pidage see ikkagi meeles век жӧ кутӧй тайӧс тӧд выланыд;
tööd pole palju, aga koju tulles oled ikkagi väsinud уджыс абу уна, но гортад воан век жӧ мудзӧмыд;
ma ei suuda seda ikkagi uskuda ме век жӧ ог вермы талы эскыны
just <j'ust adv, interj>
1. nüüdsama, äsja тшук, буретш, сӧмын
♦
jõudsin just koju тшук вои гортӧ;
päike oli just tõusnud шондіыс вӧлі сӧмын петӧма;
olin just magama jäämas буретш унмовся вӧлі
2. nimelt буретш, тшук; täpselt дзик, стӧч
♦
just praegu буретш ӧні;
just niisugune тшук татшӧм;
just nii стӧч сідз;
käed on külmad just nagu jäätükid киыс дзик йи тор кодь кӧдзыд
jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр
jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс
kahekesi <kahekesi adv> кыкӧн
♦
jäime emaga kahekesi koju колим мамкӧд кыкӧн гортӧ
kippuma <k'ippu[ma k'ippu[da kipu[b kipu[tud 28 v>
1. tikkuma, tükkima кӧсйыны, нырччыны, синны (мыйкӧ вӧчны); kallale ӧдӧлитны
♦
koju kippuma гортӧ синны;
kaklusse kippuma косьӧ сюйсьыны;
{kelle} au kallale kippuma чесьт вылӧ ырыштчыны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
võõra vara kallale kippuma йӧз эмбур вылӧ ки нюжӧдны;
lapsed kipuvad õue челядь кӧсйӧны ывлаӧ;
külm kipub kallale кӧдзыдыс ӧдӧлитӧ
2. kalduma нёровтчыны
♦
päev kipub õhtusse луныс нёровтчӧ рытлань;
sa kipud viimasel ajal hilinema бӧръя каднас тэ тшӧкыда сёрман
kodu <kodu kodu kodu -, kodu[de kodu[sid 17 s> püsiv eluase горт
♦
teel koju гортлань мунігӧн;
jäin täna koju талун гортӧ кольччи;
tundke end nagu kodus кутӧй асьтӧ гортад моз
korraks <korraks adv> natukeseks ajaks, viivuks бӧр-водз, недыр кежлӧ
♦
tule korraks siia! волы бӧр-водз татчӧ!;
sõdur tuli korraks koju käima салдат воис недыр кежлӧ гортас
kõhklema <k'õhkle[ma kõhel[da k'õhkle[b kõhel[dud 30 v> kahevahel olema ыдъясьны, падъявны
♦
kõhkles mõne silmapilgu некымын здук падъяліс;
kõhkleb, kas minna või koju jääda ыдъясьӧ, мунны али гортас кольччыны;
osta ära, mis sa kõhkled! ньӧб, мый падъялан!
lippama <l'ippa[ma lipa[ta l'ippa[b lipa[tud 29 v>
1. kergelt ning väledasti jooksma котӧртны; edasi-tagasi котравны; kiiruga ära käima котӧртлыны
♦
lapsed lippavad päev läbi õues челядь лунтыр котралӧны ывлаын;
lippasin jooksujalu koju ӧдйӧ котӧрті гортӧ;
lippasin lõunavaheajal turult läbi пажын дырйи котӧртлі базарӧ
2. piltl
♦
aeg lippab кадыс лэбӧ;
rongid lippavad kiiresti поездъяс ӧдйӧ тӧвзьӧны
marssima <m'arssi[ma m'arssi[da marsi[b marsi[tud 28 v>
1. taktisammus käima маршируйтны; uljalt, täpselt тшолксьӧдны
♦
paraadil marssima парад вылын маршируйтны;
sõdurid marssisid tribüünist mööda салдатъяс тшолксьӧдісны трибуна дорті
2. rännakukorras ühest piirkonnast teise liikuma маршӧн (мунны, ветлыны, локны да с. в.)
♦
vaenlase väed marssisid linna вӧрӧглӧн войска маршӧн пырисны карӧ
3. kõnek käima, kõmpima, vantsima тапиктыны
♦
hommikul marsi tööle, õhtul koju асывнас тапикты удж вылӧ, рытнас гортӧ
parem1 <parem adv> pigem бурджык
♦
lähme parem koju бурджык мунам гортӧ
põrutama <põruta[ma põruta[da põruta[b põruta[tud 27 v>
1. põruma panema, põrumist esile kutsuma зӧркӧдны, пыркӧдны
♦
tee on hea, ei põruta üldse туйыс бур, ньӧти оз пыркӧд;
põrutav tee зӧркӧдана туй
2. tugevasti lööma, virutama кучкыны, вартны; jalaga зымӧдны; mida hooga kuskile lööma v paiskama шыбитны; kõnek kellele tugevat hoopi andma, keda millega viskama лӧсыштны
♦
mees põrutas vihaselt rusikaga lauale v vastu lauda мужичӧй скӧра кучкис кабырнас пызанӧ;
tantsijad põrutasid hoogsalt jalga vastu põrandat йӧктысьяс вынӧн зымӧдісны кокнас джоджӧ;
poiss põrutas kassile kiviga зонка шыбитіс каньлы изйӧн;
ta põrutati mättasse сылы лӧсыштісны
3. kehavigastusena, ise viga saada доймыны; mingit kehaosa vigastada дойдны
♦
ta sai autoõnnetusel põrutada сійӧ доймис аварияын;
põrutatud jalg tegi kaua valu дойдлӧм кок дыр висис
4. piltl rabama, jahmatama panema v üllatama, vapustama, [tugevasti] puudutama падмӧдны, шӧйӧвоштыны
♦
olen kuuldust põrutatud кылӧмторсьыс шӧйӧвоши;
põrutav uudis падмӧдана выльтор
5. kurjalt v järsult ütlema, käratama равӧстны
♦
põrutas paar kõvemat sõna равӧстіс гоз-мӧд чорыд кыв
6. kõnek laskma, tulistama шковгыны
♦
põgenejale põrutati paar pauku järele гоз-мӧдысь шковгисны пышйысьлы бӧрсяньыс
7. kõnek kihutama, kuhugi kiiresti minema тӧвзьыны, лэбны
♦
põruta rattaga otse koju! тӧвзьы великнад веськыда гортад!;
kuhu sa nüüd põrutad? кытчӧ тэ лэбан?;
põruta siit minema! усйысь татысь!;
istus autosse ja põrutas minema сӧліс машинаӧ да тӧвзис-муніс
8. kõnek väljendab v rõhutab tegevuse hoogsust
♦
mehed põrutasid kooris laulu v laulda мужичӧйяс хорӧн горӧдісны сьывны;
orkester põrutas marssi оркестр грымӧбтіс марш
ruttama <r'utta[ma ruta[ta r'utta[b ruta[tud 29 v> тэрмасьны
♦
ruttas koju тэрмасис гортас;
sõi aplalt ja rutates сёйис азыма да тэрмасьӧмӧн
saatma <s'aat[ma s'aat[a saada[b saade[tud, s'aat[is s'aat[ke 34 v>
1. kellegagi v millegagi kaasas olema v käima v minema колльӧдны, -кӧд лоны, ветлыны, мунны
♦
poeg saatis isa tema reisidel батьыслӧн ветлігъясӧ пиыс ветліс сыкӧд;
poiss saatis tüdruku koju зон колльӧдіс нылӧс гортас
2. muusikariistal
♦
lauljat klaveril saatma сьылысьлы пианиноӧн ворсны
3. läkitama ыстыны, мӧдӧдны; suunama туйдыны, веськӧдны
♦
ema saatis poja vett tooma мамыс мӧдӧдіс писӧ вала;
saadan talle kirja ыста сылы письмӧ;
ta saadeti pensionile сійӧс колльӧдісны пенсия вылӧ
tahtma <t'aht[ma t'aht[a taha[b tahe[tud, t'aht[is t'aht[ke 34 v> кӧсйыны ► sama päritoluga sama päritoluga käskima
♦
tahan koju кӧсъя гортӧ;
kes see ikka tahab haige olla! коді нӧ кӧсйӧ висьны!;
keegi ei taha sulle halba некод тэныд лёксӧ оз кӧсйы
tee1 <t'ee t'ee t'ee[d -, t'ee[de & tee[de t'ee[sid & t'e[id 26 s>
1. käimiseks, sõitmiseks туй ► sama päritoluga sama päritoluga tee1; suur мир туй
♦
kitsas tee векни туй;
kiirtee магистраль, ӧда туй;
sõidutee машина туй
2. liikumissuund, marsruut туй, туйвизь
♦
küsis teed туй юаліс
3. teekond, kuhugi liikumine туй
♦
pikk tee кузь туй;
teele asuma v minema туйӧ петны;
teel koju гортлань мунігӧн
tere tulemast видза корам, радпырысь корам
♦
tere tulemast koju! видза корам гортӧ!
tervelt <t'ervelt adv>
1. viga saamata, terve nahaga, tervena дзоньвидзаӧн
♦
rändurid jõudsid elusalt ja tervelt koju туй выв йӧз воисны гортас ловйӧн да дзоньвидзаӧн
2. ühes tükis, tervena ставнас, дзоньнас
♦
neelasin tableti tervelt alla ньылышті таблеткасӧ ставнас
3. kasutatakse rõhutavalt, tugevdavalt hulka v kogust väljendava sõna v sõnaühendi ees дзонь
♦
korteris oli tervelt seitse tuba патераас вӧлі дзонь сизим комнат
tirima <tiri[ma tiri[da tiri[b tiri[tud 27 v>
1. tugevasti tõmbama, sikutama, kiskuma, rebima кыскыны
♦
uppuja tiriti paati вӧйысьӧс кыскисны пыжӧ;
ära tiri kassi sabast эн кыскы каньсӧ бӧжӧдыс
2. midagi rasket vedama, tassima кыскыны
♦
tirisime paadi suure vaevaga vee äärde сьӧкыдпырысь кыским пыжсӧ ва дорӧ
3. kedagi [hrl sundides] endaga kaasa viima кыскыны
♦
ema tiris tüdruku väevõimuga koju мамыс мырдӧн кыскис нывсӧ гортас
unustama <unusta[ma unusta[da unusta[b unusta[tud 27 v> mälus mitte säilitama, hajameelsusest, kogemata midagi tegemata jätma, midagi v kedagi mingisse seisundisse [maha] jätma вунӧдны
♦
unustas vajaliku aadressi вунӧдіс колана адрессӧ;
unustas koti koju вунӧдіс сумкасӧ гортас
vehkima <v'ehki[ma v'ehki[da vehi[b vehi[tud 28 v>
1. шенасьны, ӧвтчыны
♦
vehib kõndides kätega шенасьӧ мунігас кинас;
koera saba hakkas ägedalt vehkima пон пондіс зіля ӧвтчыны бӧжнас
2. kiiresti kõndima, hoogsalt edasi liikuma шурӧдны
♦
läheb vehkides koju шурӧдӧ-мунӧ гортас
3. midagi hoogsalt tegema зільны
♦
vehib kirja kirjutada зільӧ-гижӧ письмӧ, тэрыба гижӧ письмӧ;
vehib tööd [teha] зільӧ-уджалӧ, зіля уджалӧ