?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс
ainus <ainus 'ainsa ainus[t & 'ainsa[t -, 'ainsa[te 'ainsa[id 05 & 03 adj, s> adj дзик ӧти; eitusega ни ӧти
♦
ainus soov дзик ӧти кӧсйӧм;
ainus lootus дзик ӧти лача;
ainus väljapääs sellest olukorrast дзик ӧти петан туй татшӧмторсьыд;
taevas polnud ainustki v ainsatki pilve енэжас эз вӧв ни ӧти кымӧр;
ainustki v ainsatki hingelist polnud kodus ловъя лов эз вӧв гортын
enamasti <enamasti adv> suuremas osas, peamiselt кызвыннас; tavaliselt векджык, ёнджыкасӧ
♦
ta töötab enamasti kodus cійӧ векджык уджалӧ гортас;
lumi on enamasti juba sulanud лымйыс кызвыннас сылӧма нин
endiselt <'endiselt adv> protsessi kohta важ моз[ыс]; omaduse kohta важ кодь[ыс]
♦
endiselt lahke ja lõbus важ кодьыс шань да гажа;
taevas on endiselt selge енэжыс важ кодьыс ясыд;
kodus on kõik endiselt гортын ставыс важ мозыс
enese sg gen <- enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00 pron>; enda sg gen <- 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron> vt ka ise2
1.
♦
pani mu enese kõrvale istuma пуксьӧдіс менӧ аскӧдыс орччӧн;
mida see raamat endast kujutab? кутшӧмджык тайӧ небӧгыс?;
tundke ennast nagu kodus! кутӧй асьнытӧ гортаныд моз;
ta hindab end üle асьсӧ вывті вылӧ донъялӧ;
pomises midagi enda ette ныр улас мыйкӧ намӧдіс;
ta oli enda hästi ära peitnud сійӧ вӧлі бура дзебсьӧма;
ära sega end teiste asjadesse! мукӧдлӧн делӧясӧ эн сюйсьы!;
tõmbas enese küüru сійӧ мышкыртчис;
poiss ajas enda sirgu зон веськӧдчис
2. rõhutab kuuluvust
♦
enda muredest ta ei räägi аслас тӧждъяс йывсьыс сійӧ оз висьтась;
ta on enese meelest kangesti tark ас думсьыс сійӧ зэв вежӧра
ju <ju adv>
1. öeldu rõhutamisel ӧд
♦
ma ju armastan teda ме ӧд сійӧс радейта;
me ei ela ju kuigi kaugel ми ӧд ог сэтшӧм ылын олӧй;
sa oled ju poiss тэ ӧд зон;
sa ju aitad mind тэ ӧд меным отсалан;
sa ei lase mul ju rääkida тэ ӧд он сет меным сёрнитны
2. kahtluse puhul, küllap, tõenäoliselt, arvatavasti кӧнкӧ, пӧди
♦
ju see lugu nõnda juhtus тадзи, кӧнкӧ, и вӧлі;
ju ta midagi kurja ikka tegi мыйкӧ ӧд сійӧ лёксӧ, кӧнкӧ, вӧчис;
ju ta kodus istus пӧди, гортас пукаліс;
ju ma kunagi tulen ме ӧд, пӧди, коркӧ локта жӧ
klappima <kl'appi[ma kl'appi[da klapi[b klapi[tud 28 v> kõnek
1. kokku sobima ладмыны
♦
me ei klapi omavahel ми ог ладмӧй;
need värvid ei klapi omavahel тайӧ рӧмъясыс ӧта-мӧдныскӧд оз ладмыны
2. laabuma, sujuma артмыны
♦
meie perekonnaelu ei klapi миян семъя олӧм оз артмы;
kui kõik klapib, siis oleme homme juba kodus ставыс кӧ артмас, аски гортын нин лоам
kodu <kodu kodu kodu -, kodu[de kodu[sid 17 s> püsiv eluase горт
♦
teel koju гортлань мунігӧн;
jäin täna koju талун гортӧ кольччи;
tundke end nagu kodus кутӧй асьтӧ гортад моз
kõigepealt <+p'ealt adv> kõige enne, eeskätt, eelkõige медводз
♦
kodus panin kõigepealt ahju küdema гортын медводз пач ломті
mina <mina minu m'in[d -, minu[sse minu[s minu[st minu[le minu[l minu[lt minu[ks minu[ni minu[na minu[ta minu[ga; pl meie 00 pron (kasutatakse rõhulises asendis)>; ma <m'a & ma m'u & mu m'in[d -, m'u[sse m'u[s m'u[st m'u[lle m'u[l m'u[lt mu[ga; pl me 00 pron (kasutatakse rõhutus asendis)> ме ► sama päritoluga sama päritoluga mina
♦
ma olen juba söönud ме сёйи нин, ме сёйӧма нин;
mind ei olnud kodus ме эг вӧв гортын
nurk <n'urk nurga n'urka n'urka, n'urka[de n'urka[sid & n'urk/i 22 s>
1. mat пельӧс
♦
kõrvunurgad орчча пельӧсъяс;
nürinurk тшӧтшыд пельӧс;
sirgnurk веськыд пельӧс;
teravnurk ёсь пельӧс
2. esemel, ehitisel vm objektil пельӧс
♦
esinurk водзпельӧс;
kas sa oskad maja nurka laduda? тэ кужан керка пельӧс лэптыны?;
istub nurgas пельӧсас пукалӧ
3. koht majas, tuba v selle osa пельӧс
♦
olen kodus kõik nurgad läbi otsinud гортын быд пельӧсысь корси
otsekui <+k'ui konj, adv>
1. konj nagu, justkui быттьӧ; omaduse kohta кодь; viisi kohta моз
♦
süda on tal kõva otsekui kivi сьӧлӧмыс сылӧн из кодь чорыд;
räägib otsekui raamatust висьтасьӧ, быттьӧ небӧгысь лыддьӧ;
ilmus otsekui maa alt муысь моз мыччысис;
tunnen end otsekui kodus гортын моз ачымӧс кыла
2. konj alustab kõrvallauset быттьӧ
♦
rõõmustab, otsekui oleks ise kiita saanud радлӧ, быттьӧ асьсӧ ошкисны
3. adv näimise, tundumise, kaheldavuse väljendamisel быттьӧ
♦
otsekui kate langes mu silmilt синмӧй быттьӧ воссис
peale <p'eale postp, prep, adv> vt ka peal, pealt
1. postp [gen]; adv pealepoole, kõrgemale, kelle-mille pealispinnale вылӧ ► sama päritoluga sama päritoluga üle
♦
võid leiva peale määrima нянь вылӧ вый мавтны
2. postp [gen]; adv osutab kohale, suunas, poole вылӧ
♦
ta tõttas rongi peale сійӧ тэрмасис поезд вылӧ
3. adv; postp [gen] osutab (saabuvale) olukorrale, seisundile, mõju objektile
♦
mul tuli hirm peale ме повзи;
kui palju te kahe peale [kokku] teenite? уна-ӧ ті кык выланыд нажӧвитанныд?
4. postp [gen]; prep [part] kõnek pärast, järel бӧрын
♦
peale vihma зэрӧм бӧрын
5. postp [elat]; adv millestki alates, rõhutab algus- v. lõppmomenti
♦
eilsest peale on sadanud тӧрытсянь зэрӧ;
mina ei ole süüdi, tema hakkas peale ме абу мыжа, сійӧ заводитіс
6. prep [gen] välja arvatud кындзи
♦
peale vanaema polnud kedagi kodus пӧчысь кындзи гортын некод эз вӧв
peamiselt <p'eamiselt adv> peaasjalikult кызвыннас, медсясӧ
♦
ma töötan peamiselt kodus ме уджала медсясӧ гортын
peremees <+m'ees mehe m'ees[t -, mees[te meh/i 13 s>
1. talu- кӧзяин, кутысь
♦
noorperemees том кӧзяин;
suure talu peremees ыджыд хутор кутысь
2. omanik, valdaja кӧзяин, кутысь
♦
hobuse peremees вӧвлӧн кӧзяиныс;
peremees peab teadma, mis inimesed ta majas elavad керка кутысьлы колӧ тӧдны, мыйсяма йӧз олӧны сылӧн керкаас
3. pereisa, majaperemees кӧзяин
♦
kas peremees on kodus? кӧзяиныд гортад?
puudu <p'uudu adv (olema)> не тырмыны; pole olemas абу
♦
pileti ostmiseks jäi v tuli rahast puudu билет ньӧбны сьӧм эз тырмы;
õllest tuleb puudu сур оз тырмы;
meie kodus polnud millestki puudu миян гортын ставыс вӧлі тырмымӧн;
kellel on raamat puudu, saab selle õpetajalt кодлӧн небӧгыс абу, сылы сетас велӧдысь;
paar minutit on kahest puudu минут-мӧд мысти лоас кык час;
tal on peas paar kruvi puudu piltl юрас мыйкӧ озджык тырмышт
rahulik <rahul'ik rahuliku rahul'ikku rahul'ikku, rahulik/e & rahul'ikku[de rahul'ikk/e & rahul'ikku[sid 25 adj>
1. mittesõjaline, rahuaegne лӧнь
♦
rahulik elanikkond лӧнь олысьяс;
rahulikele aegadele järgnesid sõja-aastad лӧнь кад бӧрын вӧліны война вояс
2. tasakaalukas, mitteerutuv v -ägestuv, tasane лӧнь, рам
♦
rahulik iseloom лӧнь сям;
vend on rahulikum kui mina вокӧй меысь рамджык
3. hrl looduse kohta: vaikne, rahus olev лӧнь
♦
rahulik meri лӧнь саридз
4. suurte sündmuste v ebameeldivate juhtumisteta toimuv лӧнь
♦
rahulik elu лӧнь олӧм;
kodus on kõige mõnusam ja rahulikum olla гортын медся лӧсьыд да лӧнь
rinne <rinne r'inde rinne[t -, rinne[te r'inde[id 06 s>
1. sõj фронт
♦
idarinne асыввыв фронт;
{keda-mida} rindele saatma фронт вылӧ ыстыны;
rünnati kogu rindel уськӧдчисны фронт пасьтала
2. piltl mingi tegevuse v töö ala, ühist eesmärki taotlevate inimeste kogu фронт
♦
kultuuririnne культура фронт;
rabab kahel rindel -- tööl ja kodus кыклаын вийсьӧ -- удж вылас и гортас
3. bot, mets ühekõrgused ja ühte eluvormi kuuluvad taimed osana taimekooslusest тшупӧд
♦
rohurinne турун тшупӧд;
samblarinne нитш тшупӧд
4. rida, viirg, riba визь
♦
koristusrinne урчитӧм идрасян удж;
põlemisrinne, tulerinne ӧзъян визь
siis <s'iis adv>
1. osutab mainitud, teada olevale ajahetkele: sel ajal, sel hetkel сэк, сэки
♦
olime siis kõik noored сэки ставӧн вӧлім томӧсь
2. osutab toimuva ajalisele järgnevusele: seejärel, peale seda сэсся
♦
enne mõtle, siis ütle первой мӧвпышт, сэсся шу
3. viitab mainitud v mainitavatele asjaoludele: niisugusel juhul, sellise puhul сэк, сэки
♦
aga kui kedagi kodus ei ole, mis siis? а гортас кӧ некод абу, сэки мый?
4. kindla tähenduseta sõnana tugevdab eelnevat v järgnevat sõna v lauseosa v esineb täitesõnana сідзкӧ
♦
homseni siis! аскиӧдз, сідзкӧ!
sisse saama sisse pääsema пырны вермыны, веськавны
♦
kedagi polnud kodus, ma ei saanud sisse гортас некод эз вӧв, пырны ме эг вермы
tundma <t'und[ma t'und[a tunne[b t'un[tud, t'und[is t'und[ke 34 v>
1. tajuma, tunnetama кывны ► sama päritoluga sama päritoluga kuulma
♦
tunnen seljas valu мышкӧй доймӧ;
tunnen nälga кынӧмӧй сюмалӧ;
kuidas sa ennast tunned? кыдзи тэ асьтӧ кылан?
2. hingelist elamust kogema
♦
{millest} rõõmu tundma радлыны;
ära minu pärast muret tunne ме понда эн майшась;
tunnen sinust puudust тэысь гажӧй бырис;
tundke end nagu kodus кутӧй асьтӧ гортад моз
3. mingit valdkonda teadma v valdama, millestki teadlik olema тӧдны
♦
seadusi tundma оланпасъяс тӧдны;
tunneb vene keelt тӧдӧ роч кыв
4. kellegagi lähemalt v varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema, kellegi olemust teadma v mõistma тӧдны ► sama päritoluga sama päritoluga tundma
♦
kas sa Marti tunned? тэ тӧдан Мартӧс?
õhtuti <'õhtuti adv> õhtutel рытъясын
♦
hilisõhtuti сёр рытъясын;
ta on õhtuti kodus рытъяснас сійӧ гортас
