?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit
ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны
higistama <higista[ma higista[da higista[b higista[tud 27 v> пӧсявны, ньылӧдны; vaeva nägema мырсьыны
♦
jalad higistavad кок ньылӧдӧ;
raske ülesande kallal higistama сьӧкыд уджӧн мырсьыны;
prilliklaasid higistavad ӧчки стеклӧ ньылӧдӧ
hoidma <h'oid[ma h'oid[a hoia[b h'oi[tud, h'oid[is h'oid[ke 34 v>
1. millest-kellest kinni pidama, haardes pidama кутны
♦
raamatut käes hoidma небӧг киын кутны;
mappi kaenlas hoidma папка киняулын кутны;
last süles hoidma кагаӧс моздорын кутны
2. mingis kohas v seisundis v asendis olla laskma видзны, кутны
♦
ahelais hoidma чеп йылын видзны;
külmas hoidma кӧдзыдын видзны;
sõrmi harali hoidma чунь паськӧдӧмӧн кутны;
hoian raha lauasahtlis сьӧмӧс видза пызан жырйын;
hoidis käed taskus кисӧ зептас кутіс;
lapsed hoidsid toa puhta челыдь видзисны жырнысӧ сӧстӧма;
hoidke käed ja jalad soojas китӧ-коктӧ шоныдын видзӧй;
suutsin end vaevu püsti hoida муртса верми кок йылын ӧшйыны
3. säilitama, alal hoidma, säästlikult kasutama видзны
♦
raha hoidma сьӧм видзны;
saladust hoidma гусятор видзны;
hoidke puhtust! сӧстӧма олӧй!;
oma asju hoidma ассьыд кӧлуй видзны;
toas oli pime, sest hoiti küünlaid жырйын вӧлі пемыд, сы вӧсна мый видзисны сись
4. hoolitsema, järele valvama видзны
♦
last hoidma кага видзны;
karja hoidma пода видзны;
taat jäeti kodu hoidma пӧльӧс колисны горт овны
jalg <j'alg jala j'alga j'alga, j'alga[de & j'alg/e j'alga[sid & j'alg/u 22 s>
1. inimesel, loomal кок
♦
parem jalg веськыд кок;
vasak jalg шуйга кок;
pikad jalad кузь кок;
jämedad jalad кыз кок;
kõverad jalad чукля кок;
väledad jalad тэрыб кок;
eesjalg, esijalg, esimene jalg водз кок;
puujalg пу кок;
tagajalg, tagujalg, tagumine jalg бӧр кок;
sul on nooremad jalad тэнад кокыд томджык;
jalgu pühkima кок чышкыны;
väänas jala välja коксӧ песовтіс;
murdis jala коксӧ чегис;
jalg pandi lahasse коксӧ кардъялісны;
lonkab ühte jalga ӧти кок пӧвнас чотӧ;
jalad on pikast istumisest surnud дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
kingad on jala järgi кӧмыс буретш;
saapaid jalga panema [endale] сапӧгасьны;
kingi jalga proovima тупли мерайтны;
panin püksid jalga гачаси;
ta võttis püksid ja sokid jalast сійӧ пӧрччис гачсӧ да носкисӧ;
koer hammustas poissi jalast пон курччис зонкаӧс кокӧдыс;
aitasin kukkunu jalgadele отсалі усьӧмалы сувтны;
püsisime vaevu jalul муртса кок йылын сулалім;
jala peale astuma кок вылӧ тальччыны
2. kandev osa, alus кок; bot. под
♦
lambijalg, lambi jalg лампа кок;
seenejalg, seene jalg тшак под;
kolme jalaga tool куим кока улӧс;
jalaga õmblusmasin кокӧн личкалан вурсян машина
jäme <jäme jämeda jämeda[t -, jämeda[te jämeda[id 02 adj>
1. esemete, kehaosade kohta кыз
♦
jäme niit кыз сунис;
jäme nöör кыз гез;
jäme palk кыз кер;
jäme puu кыз пу;
jäme kael кыз сьылі;
jämedad jalad кыз кок;
jämeda tüvega puu кыз пу
2. ühesuguste suurte osiste v nendest koosnevate ainete kohta гырысь
♦
jäme vihm гырысь зэр;
jäme sool гырысь сов
3. hääle kohta: madal, sügav кыз
♦
jäme hääl кыз гӧлӧс;
jämeda bassihäälega rääkima кыз басӧн сёрнитны
kange <k'ange k'ange k'ange[t -, k'ange[te k'ange[id 01 adj>
1. paindumatu, jäik кын, измӧм; külmast гегдӧм, турдӧм
♦
külmast kangeks jääma v tõmbuma кӧдзыдла турдыны;
selg jäi tööst kangeks ёна уджалӧмысь мышкӧй оз веськав;
jalad jäid pikaajalisest istumisest kangeks дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
tüdruk jäi hirmust kangeks piltl нывка повзьӧмысла турдіс
2. tugev, äge ён, чорыд; tugevatoimeline крепыд, чорыд
♦
kange peavalu ён юр висьӧм;
kange köha сьӧкыд кызӧм;
kange soov ыджыд кӧсйӧм;
kange külm v pakane чорыд кӧдзыд;
kange tuul ён тӧв, ыджыд тӧв;
kange tee крепыд чай;
kange äädikas чорыд уксус;
kange lahus чорыд сорас;
kange tubakas ён табак;
kange vein чорыд вина;
kange hais чорыд кӧр;
mul on kange janu ёна косьмӧ горшӧй;
mul on kange kiire v rutt зэв ёна тэрмася
kusjuures <+juures adv> да и, да нӧшта и
♦
tal olid kõverad jalad, kusjuures vasak oli paremast lühem сійӧ вӧлі чукля кока, да нӧшта и шуйга кокыс вӧлі веськыдсьыс дженьыдджык
kõver <kõver kõvera kõvera[t -, kõvera[te kõvera[id 02 adj, s> adj mitte sirge чукля
♦
kõverad jalad чукля кок;
kõver kepp чукля бедь
liikuma <l'iiku[ma l'iiku[da liigu[b liigu[tud 28 v>
1. asendit muutma, paigast teise siirduma, korduvalt v edasi-tagasi ветлыны; üks kord v ühes suunas мунны; paigast вӧрзьыны
♦
ühest kohast teise liikuma ӧтилаысь мӧдлаӧ мунны;
jalad ei liigu кокӧй оз мун;
jõgedel jää juba liigub юяс вылын йиыс вӧрзьӧма нин
2. käima, kõndima, minema ветлыны; paigast вӧрзьыны
♦
mina ei liigu siit kuhugi ме татысь некытчӧ ог вӧрзьы
porine <porine porise poris[t -, poris[te porise[id 10 adj> няйт; lörtsine шлякыша
♦
porised jalad няйт кок;
porine sügis шлякыша ар
puutuma <p'uutu[ma p'uutu[da p'uutu[b p'uutu[tud 27 v>
1. [põgusalt] puudutama инмыны
♦
jalad puutusid põhja кок инмис пыдӧсас
2. võtma, kurja tegema, hingeliselt riivama вӧрӧдны, вӧрзьӧдны
♦
ära puutu tuletikke! истӧг эн вӧрӧд!;
inimesest puutumata loodus морт вӧрзьӧдлытӧм вӧр-ва
3. kelle v mille kohta käima, kellega v millega seoses olema инмыны
♦
see ei puutu minusse тайӧ меным оз инмы;
mis puutub minusse, siis ... шуны кӧ ме йылысь, то ...
sirutama <siruta[ma siruta[da siruta[b siruta[tud 27 v>
1. sirgeks, sirgu ajama веськӧдны; välja нюжӧдны; end веськӧдчыны; ringutama нюжмасьны
♦
niitja sirutab selga ытшкысь веськӧдӧ мышсӧ;
sirutas end aeglaselt püsti надзӧникӧн сувтіс-веськӧдчис;
sirutas jalad pikaks нюжӧдіс коксӧ;
ärkas ja sirutas end mõnuga садьмис да лӧсьыда нюжмасис
2. sirgu, pikale ajama, ulatama нюжӧдны
♦
sirutas hüvastijätuks käe нюжӧдіс торйӧдчигӧн кисӧ;
sirutas käe, et koera silitada нюжӧдіс кисӧ, медым малыштны понйӧс
3. piltl kõrguma, laiuma нюжӧдны
♦
tamm sirutab oksi üle katuse тупу нюжӧдӧма увъяссӧ керка вевт вомӧн
4. siruli, pikali heitma нюжӧдчыны
♦
sirutas end koduselt diivanile гортас моз нюжӧдчис диван вылӧ
5. kõnek maha, siruli lööma, virutama пӧрӧдны; lüües v tulistades tapma чергӧдны
♦
hoop sirutas mehe pikali кучкӧмсьыс мужичӧй пӧрис;
sirutas mitu rebast pikali чергӧдіс некымын ручӧс
takt <t'akt takti t'akti t'akti, t'akti[de t'akti[sid & t'akt/e 22 s>
1. muus helitöö väike osa такт
♦
kaheosaline v kahelöögiline takt кык юкӧна такт;
takti lööma такт ворсны
2. tegevuse, liikumise rütm ритм; tempo темп
♦
jalad liikusid muusika taktis кокыс ветліс музыка ритмын;
tantsiti aina kiirenevas taktis йӧктісны пыр ӧддзан темпӧн
3. peenetundelisus, delikaatsus, taktitunne вежавидзӧм
♦
võlus kõiki oma peene taktiga аслас вежавидзӧмнас быдӧнлы йиджис сьӧлӧмас;
räägib kõigest ilma igasuguse taktita быдтор йылысь сёрнитӧ дзик вежавидзтӧг
tuim <t'uim tuima t'uima t'uima, t'uima[de t'uima[sid & t'uim/i 22 adj>
1. puudutuse vastu tundetu нинӧм кывтӧм
♦
tuimad sõrmed чуньӧй нинӧм оз кыв;
jalad on pikaajalisest istumisest tuimad кокӧй дыр пукалӧмла дубаліс
2. valu vm negatiivse tundega seoses: pakitsev, nüri, hääle, heli kohta: tuhm ёнтана; toidu kohta: mahlatu, maitsetu кӧртӧм
♦
tuim valu ёнтана дой;
porgandid jäid talve jooksul tuimaks морковыс тов чӧжнас воштӧма кӧрсӧ
3. meelte ja vaimse suutlikkuse kohta: kehvavõitu, tönts, vilets, raske taibuga ныж вежӧра
♦
tuim õpilane ныж вежӧра велӧдчысь;
vanaisa kõrvakuulmine on juba üsna tuim пӧльным зэв нин сьӧкыд пеля
4. loomult tundetu, vähese innukusega, külm, osavõtmatu, ükskõikne, vaimselt loid, huvideta веськодь
♦
tuim pilk веськодь синвидзӧдлас
5. väheelamuslik, igav, ebahuvitav, väljendusvaene, ilmetu гажтӧммӧдан
♦
tuim kõne гажтӧммӧдан сёрни
6. jäik, kõva чорыд
♦
tuimad toolid чорыд улӧсъяс
ulatama <ulata[ma ulata[da ulata[b ulata[tud 27 v>
1. [kätt] sirutades andma, kinkima vms мыччыны, сетны
♦
ulatas kassapidajale raha мыччис кассирлы сьӧм
2. ulatuma, küündima лоны; kaugusesse нюжавны
♦
vesi ulatas rinnuni ваыс вӧлі морӧсӧдз;
poide juures ei ulata jalad enam põhja буйяс дорас кокыд пыдӧсӧдзыс оз нин судз