[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aas1 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> пекля, пыс; metallist скӧба; riietusesemel пыс; aknal дзир
♦
jooksevaas, libiaas, liuglev aas, libisev aas пекля гӧрӧд;
raudaas кӧрт скӧба;
seeliku haagid ja aasad юбка конгыръяс да пысъяс;
aasa siduma пекля кӧртавны;
aknahaake aasa panema ӧшиньсӧ дзиръяс сюйны;
aasa seina lööma стенмӧ скӧба тувъявны;
tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna томаныс некыдз эз кӧсйы пырны пысас;
põgenedes teeb jänes haake ja aasu пышйигас кӧч вӧчалӧ кытшъяс, пышйигас кӧч дзугӧ кок туйсӧ

aas2 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> видз, луд, эжа
♦
õitsev aas дзордзалысь видз;
jõeaas ю дор видз;
kari sööb aasal пода йирсьӧ видз вылын

aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“

aina <aina adv> üha пыр; ainult сӧмын; lausa веськыда
♦
mis te aina toas istute мый ті пыр керкаын пукаланныд;
uuest töötajast räägitakse aina head выль уджалысь йылысь висьтасьӧны сӧмын бура;
hommikust õhtuni aina sajab асывсянь рытӧдз пыр зэрӧ;
ta ei rääkinud sõnagi, aina vaikis сійӧ кыв эз шу, пыр чӧв оліс, сійӧ кыв эз шу, сӧмын чӧв оліс;
lagendik aina valendas lilledest кушиныс веськыда еджвидзис дзоридзӧн

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

ala <ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s>
1. maa-ala -ин (-ін), му, территория, зона
♦
soine ala нюраин;
mägine ala гӧраин;
keeluala позьтӧмин;
metsaala вӧраин;
piiriala суйӧрдор[са зона];
puhkeala шойччанін;
ekseem haaras suuremaid alasid карсыс паськалӧма
2. mõiste- v käsitluspiirkond, tegevussfäär сфера, удж, юкӧн
♦
ehitusala стрӧитчан удж;
spordiala спорт сикас;
teadusala наука юкӧн;
tegevusala удж сикас;
kirjandusala juhataja литература юкӧнӧн веськӧдлысь;
ta töötab hariduse alal сійӧ уджалӧ йӧзӧс велӧдан сфераын;
uus raamat looduskaitse alalt выль небӧг вӧр-ва видзӧм йылысь;
mu vend on muusik, ta armastab oma ala вокӧй музыкант, сійӧ радейтӧ ассьыс уджсӧ

alla <'alla postp, prep, adv> vt ka all, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allapoole, madalamale, maha, sisse улӧ
♦
laua alla пызан улӧ;
trepist alla minema содті лэччыны;
vihma kallab alla зэр кисьтӧ;
kadus vee alla ваӧ суніс
2. postp [gen] mille juurde, lähedale, vahetult enne, mille eel бердӧ, дорӧ
♦
akna alla istuma ӧшинь дорӧ пуксьыны;
jäi ukse alla seisma сувтіс ӧдзӧс дорӧ
3. postp [gen]; prep [part] tegevus- v mõjupiirkonda, mingisse seisundisse улӧ
♦
{kelle} mõju alla sattuma {кодлӧн} тӧдчӧс улӧ веськавны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны, судӧ сетны;
keelu alla panema дугӧдны {мый}, ӧлӧдны {мыйысь};
istikud ajasid juured alla пуктӧм быдмӧгъяс вужъясисны;
pooled kirjutasid lepingule alla джынйыс кырмалісны сёрнитчӧмсӧ
4. adv; prep [gen] alla määrapiiri, vähem kui, vähemaks
♦
alla neljakümnesed mehed нелямынысь томджык мужичӧйяс;
kasvult alla keskmise тушанас шӧркодьысь ляпкыдджык;
pisut alla kahesaja euro кыксё евроысь неуна этшаджык;
hinnad läksid alla донъяс чинісны

alla andma
1. alistuma, alla vanduma сетчыны
♦
vaenlane sunniti alla andma вӧрӧглы быть лоис сетчыны, вӧрӧглы ковмис сетчыны;
saatusele alla andma шуӧмаыскӧд миритчыны, судьбакӧд миритчыны
2. alla jääma сетчыны
♦
naised ei andnud töös meestele alla уджын нывбабаяс мужичӧйяслы эз сетчыны;
meie söökla toidud ei anna restoraniroogadele sugugi alla миян столӧвӧйса сёян ресторансаысь ньӧти абу лёкджык

alla hindama hinda alandama дон чинтыны, донтӧммӧдны
♦
jalatsid hinnati alla кӧмкот дон чинтісны, кӧмкот донтӧммӧдісны;
allahinnatud tooted донтӧммӧдӧм тӧвар

alla kirjutama кырымавны
♦
kokkuleppele alla kirjutama сёрнитчӧм кырымавны;
kirjutage siia alla пуктӧй татчӧ кырымпас, гижсьӧй татчӧ

alla laadima [интернетысь] качайтны

andeks andma прӧститны, не дивитны, мыж лэдзны

andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу

aru andma отчитайтчыны, отчёт вӧчны

avama <ava[ma ava[da ava[b ava[tud 27 v> восьтыны
♦
ust avama ӧдзӧс восьтыны;
konservikarpi avama консерв банка восьтыны;
nööpe avama моль разьны;
uut hooaega avama выль сезон восьтыны;
avati uus kauplus восьтісны выль лавка;
istung avati kell 9 чукӧртчылӧмсӧ восьтісны 9 часын;
sõna tähendust avama кывлысь вежӧртассӧ восьтыны

avar <avar avara avara[t -, avara[te avara[id 02 adj> ruumikas ыджыд; lai, ulatuslik паськыд; laiuv, lai ота, помтӧм
♦
avar korter ыджыд патера;
avarad tänavad паськыд уличьяс;
avar stepp помтӧм степ;
avar kleit паськыд платтьӧ;
avarad jalatsid ыджыд кӧм;
avar silmaring паськыд тӧдӧмлун

daam <d'aam daami d'aami d'aami, d'aami[de d'aami[sid & d'aam/e 22 s> дама
♦
võluv daam зэв мича дама;
tõeline daam збыль дама;
suurilmadaam светскӧй дама;
südamedaam муса;
daamide ring v seltskond дама котыр

edasi andma üle andma сетны; saatma мӧдӧдны; sõnadega висьтавны; teisendatult väljendama петкӧдлыны, висьтавны
♦
tervitusi edasi andma чолӧм мӧдӧдны;
oma kogemusi noortele edasi andma ассьыд сямтӧ томуловлы сетны;
{mida} põlvest põlve edasi andma кӧленаысь кӧленаӧ сетны;
kontsert anti raadios ja televisioonis edasi концертсӧ сетісны радио да телевидение пыр;
seda on raske sõnadega edasi anda тайӧс сьӧкыд висьтавны кывйӧн;
oma elamusi ning tundeid värsivormis edasi andma ассьыд мыйшасьӧмъястӧ да сьӧлӧмкылӧмъястӧ кывбурӧн петкӧдлыны

head aega sinatades ühele inimesele видза колян!; teietades ühele inimesele, mitmele inimesele видза колянныд!; став бурсӧ!

ida <ida ida ida 'itta, ida[de ida[sid 17 s> ilmakaar асыввыв, асыв
♦
ida pool, idas асыввылын;
ida poole liikuma асыввывлань мунны;
aknad on itta v ida poole v ida suunas ӧшиньяс видзӧдӧны асывлань;
tuul puhub idast тӧлыс пӧльтӧ асыввывсянь

jaa <j'aa adv; j'aa j'aa j'aa[d -, j'aa[de j'aa[sid 26 s> adv möönduse, nõusoleku v meenutuse puhul да
♦
jaa, tulen meeleldi да, окотапырысь локта;
jaa, aga ole hästi ettevaatlik да, но видзчысь

järele andma mööndusi tegema, oma otsustest loobuma сетчыны, ньывлэдзны
♦
{kelle} palvele järele andma корӧмлы сетчыны;
kiusatusele v ahvatlusele järele andma ыштӧмлы сетчыны;
ei maksa lastele kõiges järele anda челядь оз ков быдторйын ньывлэдзны

maa <m'aa m'aa m'aa[d ma[ha, m'aa[de & maa[de m'aa[sid & m'a[id 26 s>, ka Maa
1. astronoomilise nimena suure algustähega: Päikesesüsteemi planeet, maakera Му, Му шар ► sama päritoluga sama päritoluga maa
♦
Maa kese Му шарлӧн шӧрыс;
Maa tiirleb ümber Päikese Му бергалӧ Шонді гӧгӧр
2. maismaa vastandina merele vm veekogule му ► sama päritoluga sama päritoluga maa
♦
see loom elab nii vees kui kuival maal тайӧ пемӧсыс олӧ и ваын, и му вылын
3. maismaa pind, pindmine osa му
♦
mägine maa гӧраӧсь му;
lahja maa вынтӧм му;
maad harima му вӧдитны, му уджавны
4. ruumiline vahemaa ылна, кост
♦
sinna on meilt hulk maad миянсянь сэтчӧдз ылын
5. vastandina linnale сикт
♦
ta elab maal сійӧ олӧ сиктын;
ta on maalt pärit сійӧ сиктысь [петлӧма]
6. ka geograafilistes nimedes: riik v selle osa канму, государство; füüsilis-geograafiline piirkond му, ин
♦
okupeeritud maa мырддьӧм му;
Lääne-Euroopa maad Рытыв-Европаса канмуяс;
linnud lendavad sügisel soojale maale арнас лэбачьяс лэбӧны шоныд муясӧ

madal <madal madala madala[t -, madala[te madala[id 02 adj, s>
1. adj väikese kõrgusega ляпкыд; väike ичӧт; positsioonilt allpool улын
♦
madal maja ляпкыд керка;
madal laud ляпкыд пызан;
madal laup ляпкыд кымӧс;
madalad pilved улын кымӧръяс;
madal palk ичӧт удждон;
madalama astme kohus улынджык тшупӧда ёрд
2. adj väikese sügavusega ляпкыд
♦
madal jõgi ляпкыд ю;
madal vesi ляпкыд ва;
madal taldrik ляпкыд бекар
3. adj heli, hääle kohta кыз, улын
♦
madal bariton кыз баритон

märku andma юӧртны [пасӧн]
♦
dirigent andis käega märku дирижёр юӧртіс кинас ӧвтыштӧмӧн

nõu andma сӧвет сетны

oda <oda oda oda -, oda[de oda[sid 17 s> viske- ja torkerelv шы ► sama päritoluga sama päritoluga hui
♦
jahioda ош шы

odav <odav odava odava[t -, odava[te odava[id 02 adj> донтӧм
♦
odav tööjõud донтӧм уджалысьяс;
odava raha v hinna eest ostma донтӧмысь ньӧбны

pada <pada paja pada p'atta, pada[de pada[sid & pad/u 18 s> keedunõu пӧрт
♦
veepada ва шонтан пӧрт

rada <rada raja rada -, rada[de rada[sid & rad/u 18 s>
1. kitsas tee, teerada ордым, туй ► sama päritoluga sama päritoluga tee
♦
kitsuke rada векньыдик ордым;
metsarada вӧрса туй;
ülekäigurada туй вуджанін, зебра
2. võistlusteks v treeninguteks туй, дистанция
♦
kerge rada кокни дистанция;
suusarada лыжи туй

sada <sada saja sada & sada[t -, sada[de sada[sid & sad/u 18 num, s> num põhiarv сё ► sama päritoluga sama päritoluga sada
♦
kaks korda sada on kakssada кыкысь сё лоас кыксё;
viissada витсё

sadam <sadam sadama sadama[t -, sadama[te sadama[id 02 s> порт, ӧзын
♦
jäävaba sadam кынмывтӧм ӧзын;
laev väljus sadamast караб петіс портысь

sadama <sada[ma sada[da saja[b saja[tud 28 v> lume kohta лымъявны, лым усьны; vihma kohta зэрны
♦
sajab vihma зэрӧ;
hakkas sadama laia lund пондіс усьны пашкыр лым

taga ajama jälitama вӧтлысьны
♦
poisid ajasid palli taga зонкаяс вӧтлысисны мач бӧрся;
kuulsust taga ajama нималӧм бӧрся вӧтлысьны;
olen sind terve päev taga ajanud лунтыр тэ бӧрся вӧтлыси

teada andma teatama, informeerima юӧртны, висьтавны
♦
kui abi vajad, anna teada висьтав, ковмас кӧ отсӧг

udar <udar udara udara[t -, udara[te udara[id 02 s>
1. вӧра
♦
suure udaraga utt ыджыд вӧраа ыж;
lehmal on nelja nisaga udar мӧслӧн вӧраыс нёль нёня
2. vulg naise rinna kohta вӧра

välja andma сетны; trükis avaldama йӧзӧдны, лэдзны

üle andma kellelegi midagi kätte andma, midagi loovutama сетны (киӧ)
♦
diplomit üle andma диплом сетны

ümber ajama пӧрӧдны, путкыльтны
♦
kass ajas vaasi ümber кань пӧрӧдіс ваза