[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aas1 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> пекля, пыс; metallist скӧба; riietusesemel пыс; aknal дзир
♦
jooksevaas, libiaas, liuglev aas, libisev aas пекля гӧрӧд;
raudaas кӧрт скӧба;
seeliku haagid ja aasad юбка конгыръяс да пысъяс;
aasa siduma пекля кӧртавны;
aknahaake aasa panema ӧшиньсӧ дзиръяс сюйны;
aasa seina lööma стенмӧ скӧба тувъявны;
tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna томаныс некыдз эз кӧсйы пырны пысас;
põgenedes teeb jänes haake ja aasu пышйигас кӧч вӧчалӧ кытшъяс, пышйигас кӧч дзугӧ кок туйсӧ

aas2 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> видз, луд, эжа
♦
õitsev aas дзордзалысь видз;
jõeaas ю дор видз;
kari sööb aasal пода йирсьӧ видз вылын

ala <ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s>
1. maa-ala -ин (-ін), му, территория, зона
♦
soine ala нюраин;
mägine ala гӧраин;
keeluala позьтӧмин;
metsaala вӧраин;
piiriala суйӧрдор[са зона];
puhkeala шойччанін;
ekseem haaras suuremaid alasid карсыс паськалӧма
2. mõiste- v käsitluspiirkond, tegevussfäär сфера, удж, юкӧн
♦
ehitusala стрӧитчан удж;
spordiala спорт сикас;
teadusala наука юкӧн;
tegevusala удж сикас;
kirjandusala juhataja литература юкӧнӧн веськӧдлысь;
ta töötab hariduse alal сійӧ уджалӧ йӧзӧс велӧдан сфераын;
uus raamat looduskaitse alalt выль небӧг вӧр-ва видзӧм йылысь;
mu vend on muusik, ta armastab oma ala вокӧй музыкант, сійӧ радейтӧ ассьыс уджсӧ

alla <'alla postp, prep, adv> vt ka all, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allapoole, madalamale, maha, sisse улӧ
♦
laua alla пызан улӧ;
trepist alla minema содті лэччыны;
vihma kallab alla зэр кисьтӧ;
kadus vee alla ваӧ суніс
2. postp [gen] mille juurde, lähedale, vahetult enne, mille eel бердӧ, дорӧ
♦
akna alla istuma ӧшинь дорӧ пуксьыны;
jäi ukse alla seisma сувтіс ӧдзӧс дорӧ
3. postp [gen]; prep [part] tegevus- v mõjupiirkonda, mingisse seisundisse улӧ
♦
{kelle} mõju alla sattuma {кодлӧн} тӧдчӧс улӧ веськавны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны, судӧ сетны;
keelu alla panema дугӧдны {мый}, ӧлӧдны {мыйысь};
istikud ajasid juured alla пуктӧм быдмӧгъяс вужъясисны;
pooled kirjutasid lepingule alla джынйыс кырмалісны сёрнитчӧмсӧ
4. adv; prep [gen] alla määrapiiri, vähem kui, vähemaks
♦
alla neljakümnesed mehed нелямынысь томджык мужичӧйяс;
kasvult alla keskmise тушанас шӧркодьысь ляпкыдджык;
pisut alla kahesaja euro кыксё евроысь неуна этшаджык;
hinnad läksid alla донъяс чинісны

alla andma
1. alistuma, alla vanduma сетчыны
♦
vaenlane sunniti alla andma вӧрӧглы быть лоис сетчыны, вӧрӧглы ковмис сетчыны;
saatusele alla andma шуӧмаыскӧд миритчыны, судьбакӧд миритчыны
2. alla jääma сетчыны
♦
naised ei andnud töös meestele alla уджын нывбабаяс мужичӧйяслы эз сетчыны;
meie söökla toidud ei anna restoraniroogadele sugugi alla миян столӧвӧйса сёян ресторансаысь ньӧти абу лёкджык

alla hindama hinda alandama дон чинтыны, донтӧммӧдны
♦
jalatsid hinnati alla кӧмкот дон чинтісны, кӧмкот донтӧммӧдісны;
allahinnatud tooted донтӧммӧдӧм тӧвар

alla kirjutama кырымавны
♦
kokkuleppele alla kirjutama сёрнитчӧм кырымавны;
kirjutage siia alla пуктӧй татчӧ кырымпас, гижсьӧй татчӧ

alla laadima [интернетысь] качайтны

alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!

alles hoidma видзны
♦
hoia pilet filmi lõpuni alles билеттӧ видз кино помӧдзыс

alles jätma видзны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma

alles jääma кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma

alus <alus aluse alus[t -, alus[te aluse[id 09 s>
1. eseme toetuspõhi, tugi подув
♦
betoonalus, betoonist alus бетон[ысь] подув;
puitalus, puidust alus пу[ысь] подув;
monumendi alus монумент подув;
raadio seisab madalal alusel радиоыс сулалӧ ляпкыд подув вылын
2. lähtekoht, põhi подув
♦
seaduslik alus оланпаса подув;
liigituse alus юклан подув;
lepingu alusel сёрнитчӧм серти;
vabatahtlikkuse alusel ас вӧляысь;
aluseta süüdistus подувтӧм мыжалӧм;
aluseks võtma подув туйӧ босьтны;
filmi aluseks on ajalooromaan фильмсӧ вӧчӧма историческӧй роман вылӧ мыджсьӧмӧн

armas <armas 'armsa armas[t & 'armsa[t -, 'armsa[te 'armsa[id 05 & 03 adj, s>
1. adj armastatud, kallis муса, дона
♦
armas ema муса мам;
armas kodu муса горт;
minu kõige armsam õde менам медмуса чойӧй;
minu armsaim raamat менам медрадейтана небӧгӧй;
armas sõber! дона ёрт!
2. adj kena, meeldiv муса, мича; lahke, armastusväärne шань, бур
♦
armas nägu мича чужӧм;
küll teil on armsad lapsed зэв жӧ нин тіян челядьныд мусаӧсь;
väga armas, et tulite зэв бур, мый локтінныд;
olge nii armsad ja tehke see ära ёна кора, вӧчӧй тайӧс

habras <habras h'apra habras[t -, habras[te h'apra[id 07 adj>
1. чийӧб, жеб; murduv жугласян, чегъясьысь; ebakindel жеб, омӧль
♦
habras jää жугласян йи;
haprad oksad чегъясьысь увъяс;
habras neiu чийӧб ныв;
habras kehaehitus жеб туша;
nende side oli liiga habras на костын йитӧдыс вӧлі вывті жеб
2. halb, täbar омӧль
♦
asi läheb hapraks делӧыс омӧль

kallas <kallas k'alda kallas[t -, kallas[te k'alda[id 07 s> берег, вадор, дор
♦
järsk kallas зӧм берег, крут берег;
kõrge kallas джуджыд берег;
lauge kallas алькӧс вадор;
jõe vasak kallas юлӧн шуйга берегыс;
kivikallas изъя берег;
liivakallas лыа вадор;
vastaskallas мӧдлапӧв;
paati kaldale tõmbama пыжсӧ косӧ кыскыны;
kalda poole v suunas aerutama v sõudma береглань сынны;
eestlaste esivanemad saabusid Läänemere kallastele enne meie ajaarvamise algust эстонечьяслӧн пӧль-пӧчныс воӧмаӧсь Балтика саридз дорӧ миян эраӧдз

külas <külas adv>
♦
mul on sõbrad külas ме ордын ёртъяс гӧститӧны

las <l'as adv> 1. isiku kohta вай; 3. isiku kohta мед