?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
aevastama <aevasta[ma aevasta[da aevasta[b aevasta[tud 27 v>
1. korduvalt несъявны; ühe korra несйыны
♦
tolm ajas lapsi aevastama буссьыс челядь несъялісны;
mootor aevastas ja jäi vait моторыс несйис и ланьтіс
2. piltl, kõnek лоны веськодьӧн
♦
tema arvamuse peale v arvamusele ma aevastan меным веськодь сылӧн чайтӧмыс
ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны
ananass <anan'ass ananassi anan'assi anan'assi, anan'assi[de anan'assi[sid & anan'ass/e 22 s> bot rohttaim Ananas; selle vili ананас
edasi <edasi adv>
1. liikumine pärisuunas v kavatsetud suunas водзӧ
♦
sammub edasi водзӧ восьлалӧ;
minge otse edasi мунӧй веськыда водзӧ;
sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru муна Тартуӧ да сэсянь водзӧ Выруӧ;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale, tulevikus водзӧ
♦
tähtaeg lükati edasi сроксӧ вештісны водзӧ;
mida edasi, seda hullem кымын водзӧ[джык], сымын лёк[джык];
mis saab edasi? мый водзӧ лоас?;
kuidas edasi elada? кыдзи водзӧ овны?
3. endist viisi, ikka veel, katkenud tegevuse jätkamisel водзӧ
♦
ta magas edasi сійӧ водзӧ узис;
pärast räägime edasi бӧрнас водзӧ сёрнитам;
ela siin edasi водзӧ тан[і] ов;
jutustage edasi висьталӧй водзӧ
4. järgnevalt, lisaks, veel сэсся, водзӧ
♦
algul kõndisime metsas, edasi sumpasime soos первой мунім вӧрті, сэсся келім нюрті;
edasi peab mainima, et ... сэсся колӧ гарыштны, мый ...;
edasi ei mäleta ma midagi сэсся ме нинӧм ог помнит;
ja nii v nõnda edasi да сідз водзӧ
enese sg gen <- enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00 pron>; enda sg gen <- 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron> vt ka ise2
1.
♦
pani mu enese kõrvale istuma пуксьӧдіс менӧ аскӧдыс орччӧн;
mida see raamat endast kujutab? кутшӧмджык тайӧ небӧгыс?;
tundke ennast nagu kodus! кутӧй асьнытӧ гортаныд моз;
ta hindab end üle асьсӧ вывті вылӧ донъялӧ;
pomises midagi enda ette ныр улас мыйкӧ намӧдіс;
ta oli enda hästi ära peitnud сійӧ вӧлі бура дзебсьӧма;
ära sega end teiste asjadesse! мукӧдлӧн делӧясӧ эн сюйсьы!;
tõmbas enese küüru сійӧ мышкыртчис;
poiss ajas enda sirgu зон веськӧдчис
2. rõhutab kuuluvust
♦
enda muredest ta ei räägi аслас тӧждъяс йывсьыс сійӧ оз висьтась;
ta on enese meelest kangesti tark ас думсьыс сійӧ зэв вежӧра
hammas <hammas h'amba hammas[t -, hammas[te h'amba[id 07 s>
1. inimesel, loomal пинь ► sama päritoluga sama päritoluga pii
♦
lagunenud hambad киссьӧм пинь;
haige hammas висян пинь;
esihammas, esimene hammas водз пинь;
piimahammas йӧв пинь;
purihammas юр пинь;
silmahammas синпинь;
ülahammas, ülemine hammas вылыс пинь;
mu hammas valutab пиньӧй висьӧ;
hammas on lahti v logiseb пиньӧй легӧ;
hambale krooni panema пиньӧ коронка пуктыны;
hambaid pesema пинь весавны;
hammast puurima пинь писькӧдны;
hammast välja tõmbama пинь кыскыны;
hambaid krigistama пиньӧн гирчкыны;
läbi hammaste sisistama пинь пыр сӧдзӧдны;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ;
mul on hambas auk пиньӧй розя
2. tehn sael, hammasrattal пинь; täke тшупӧд
♦
kaarhammas meh кытша пинь;
saehammas пила пинь;
nuga on hambaid täis пуртыс ёна тшупӧдӧсь
iiveldama <iivelda[ma iivelda[da iivelda[b iivelda[tud 27 v> шогӧдны, гудрӧдлыны, вукӧдны
♦
mul süda iiveldab менӧ шогӧдӧ;
kalalõhn ajas mind iiveldama чери дуксьыс менӧ гудрӧдліс;
tüdrukul hakkas süda iiveldama vere nägemisest вир аддзӧмысь нывкаӧс пондіс вукӧдны;
tema anekdoodid ajavad mind iiveldama сылӧн анекдотъясысь менӧ шогӧдӧ
laiali <laiali adv>
1. laialt lahti дзирйыв восьса; pärani гурйыв, дзирйыв
♦
värav laiali lahti воротаыс гурйыв восьса;
lind ajas tiivad laiali лэбач паськӧдіс бордсӧ
2. hajali, hajuvil, hajuvile разі-пели, пасьтала
♦
mänguasjad on põrandal laiali чачаясыс джодж пасьтала;
kanapojad jooksid laiali чипанъяс пышйисны разі-пели
maailm <+'ilm ilma 'ilma 'ilma, 'ilma[de 'ilma[sid & 'ilm/u 22 s>
1. kogu olemasolev mateeria, universum v selle osa муюгыд, енкӧла
♦
maailm on lõputu ajas ja ruumis муюгыдыс помтӧм и помасьлытӧм
2. maakera koos kõige sellel eksisteerivaga, Maa piirkond му, свет
♦
Vana Maailm Важ Свет;
maailma taimestik мувывса быдмӧгъяс;
see on maailma parim raamat тайӧ медбур небӧгыс му вылас
3. keskkond, miljöö, maailma rahvas, üldsus, mingil ühisel alusel moodustuv ühiskond v [inimeste] rühm, vaimse elu ring мир
♦
ingliskeelne maailm англия кывъя мир;
luulemaailm поэзия мир;
lapse maailm челядьлӧн мир
maja <maja maja maja m'ajja, maja[de maja[sid & maj/u 17 s> hoone, pere koos oma hoonete v ruumide ja majapidamisega, asutus керка
♦
kõrge maja джуджыд керка;
madal maja ляпкыд керка;
elumaja олан керка;
eramaja ас керка;
kivimaja из керка;
koolimaja школа;
kultuurimaja культура керка;
sünnitusmaja кага чужтан керка;
kes on majas peremees? коді керкаас ыджыдыс?
malev <malev maleva maleva[t -, maleva[te maleva[id 02 s>
1. aj muistse Eesti üheks sõjaretkeks moodustatud rahvavägi войска
♦
Lembitu kogus suure maleva Лембиту чукӧртіс уна войска
2. vabatahtlikest koosnev formeering котыр, отряд
♦
ehitusmalev nõuk стрӧитчысь котыр;
õpilasmalev nõuk школьник отряд, школьникъяслӧн отряд
3. piltl suur [inim]hulk уна
♦
selles majas on terve malev lapsi тайӧ керкаас уна челядь
maru2 <maru maru maru m'arru, maru[de maru[sid 17 s>
1. s torm, raju бушков
♦
väljas mühises maru ывлаын бушколаліс;
maru murrab puid бушков пӧрлалӧ пуяс;
maru vaibus бушков лӧнис
2. s illatiivis ja inessiivis: pöörane viha, raev скӧрлун
♦
nöökimine ajas ta marru смекайтчӧмыс скӧрмӧдіс сійӧс
meel <m'eel meele m'eel[t m'eel[de, meel[te m'eel[i 13 s>
1. aistingute vastuvõtu- ja eristamisvõime, tajumisvõime кылӧм (син-пельӧн, вир-яйӧн)
♦
haistmismeel нырис;
huumorimeel юмор гӧгӧрвоӧм, тешкодьтор гӧгӧрвоӧм;
kuulmismeel пельӧн кылӧм;
maitsmismeel кӧр кылӧм;
nägemismeel синмӧн аддзӧм;
inimese viis meelt мортлӧн вит сикас кылӧм
2. meeleolu, tunne, tuju ру, кылӧм
♦
nukker meel жугыль ру;
vihameel лӧг петӧм;
see asi pole mulle meele järele тайӧторйыд меным оз кажитчы
3. mõte, arvamus, seisukoht видзӧдлас
♦
selles asjas nad olid ühel meelel таын найӧ вӧліны ӧтсӧгласӧсь
mood <m'ood m'oe m'oodi m'oodi, m'oodi[de m'oodi[sid & m'ood/e 22 s>
1. ajastu üldine maitselaad мода
♦
moega kaasas käima модаысь не кольччыны
2. tava, harjumus, komme мода, серӧс
♦
rumal mood küüsi närida мисьтӧм мода гыж йирны;
ajas vastu moe pärast мода вылас пыксис
3. (hrl partitiivis, adessiivis, komitatiivis) viis, komme ног
♦
las jääb kõik vana v endist moodi ставыс мед коляс важ ногыс
nurk <n'urk nurga n'urka n'urka, n'urka[de n'urka[sid & n'urk/i 22 s>
1. mat пельӧс
♦
kõrvunurgad орчча пельӧсъяс;
nürinurk тшӧтшыд пельӧс;
sirgnurk веськыд пельӧс;
teravnurk ёсь пельӧс
2. esemel, ehitisel vm objektil пельӧс
♦
esinurk водзпельӧс;
kas sa oskad maja nurka laduda? тэ кужан керка пельӧс лэптыны?;
istub nurgas пельӧсас пукалӧ
3. koht majas, tuba v selle osa пельӧс
♦
olen kodus kõik nurgad läbi otsinud гортын быд пельӧсысь корси
peremees <+m'ees mehe m'ees[t -, mees[te meh/i 13 s>
1. talu- кӧзяин, кутысь
♦
noorperemees том кӧзяин;
suure talu peremees ыджыд хутор кутысь
2. omanik, valdaja кӧзяин, кутысь
♦
hobuse peremees вӧвлӧн кӧзяиныс;
peremees peab teadma, mis inimesed ta majas elavad керка кутысьлы колӧ тӧдны, мыйсяма йӧз олӧны сылӧн керкаас
3. pereisa, majaperemees кӧзяин
♦
kas peremees on kodus? кӧзяиныд гортад?
rääkima <r'ääki[ma r'ääki[da räägi[b räägi[tud 28 v>
1. kõnelema сёрнитны; ütlema, jutustama висьтавны
♦
sosinal rääkima шӧпкӧдны, шӧпкӧдӧмӧн сёрнитны;
räägib läbi nina ныр пырыс сёрнитӧ;
räägi mulle tõtt висьтав меным збыльсӧ
2. mingit keelt v murret oskama v valdama сёрнитны
♦
räägib eesti keeles v eesti keelt сёрнитӧ эст кывйӧн
3. midagi käsitlema v teatama, millestki jutustama, mingis asjas [ümber] veenma висьтавны; vestlema сёрнитны
♦
reisimuljeid rääkima ветлӧм йылысь висьтавны;
raadio rääkis, et ... радио висьталіс, мый ...;
rahvas räägib, et tulevat külm suvi йӧзыс висьталӧны, гожӧмыс пӧ кӧдзыд лоас;
luuletus räägib armastusest кывбурас висьтавсьӧ муслун йылысь
salajane <salajane salajase salajas[t salajas[se, salajas[te salajas/i 12 adj> salajas hoitav, omaduse kohta гуся; tegevuse viisi kohta гусьӧн
♦
salajane organisatsioon гуся организация;
salajane hääletus гусьӧн гӧлӧсуйтӧм
segadus <segadus segaduse segadus[t segadus[se, segadus[te segadus/i 11 s>
1. korralagedus, korratus гудыр-гадыр
♦
majas valitseb täielik segadus керкаын ставыс гудыр-гадыр
2. rahutus шызьӧм; sagimine шежлӧм
♦
koera ilmumine tekitas lambakarjas segadust v segaduse пон шызьӧдіс ыж чукӧрсӧ
3. tundemaailma kohta: häiritud olek, hämmeldus, nõutus падмӧм, шӧйӧвошӧм
♦
küsimus ajas tüdruku segadusse юалӧмыс падмӧдіс нылӧс;
ta ei suuda varjata oma tunnete segadust сійӧ оз вермы дзебны сьӧлӧм падмӧмсӧ
seisukoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s>
1. arvamus, vaade видзӧдлас
♦
toetan sinu seisukohta ме доръя тэнсьыд видзӧдластӧ;
mul on ses asjas oma seisukoht менам та вылӧ эм аслам видзӧдлас
2. koht seismiseks сулалан места
♦
iste- ja seisukohad пукалан да сулалан местаяс
tagurpidi <+pidi adv>
1. selg, tagumine pool ees мышкӧн, бӧрӧн, бӧрвыв
♦
laps kukkus tagurpidi lumme кага гатшӧн усис лымйӧ;
liigub tagurpidi, et tuul näkku ei puhuks мунӧ бӧрӧн, мед тӧлыс чужӧмас оз пӧльт;
ajas auto garaažist tagurpidi välja петитчӧмӧн петкӧдіс машинасӧ гаражысь
2. tagasisuunas мӧдарӧ
♦
jõed ei hakka tagurpidi voolama юяс мӧдарӧ визувтны оз мӧдны
3. normaalsele asendile vastupidi, valepidi мӧдарӧ; pea peal увлань юра
♦
kujutis on ekraanil tagurpidi серпасыс экранас увлань юра
tuisk <t'uisk tuisu t'uisku t'uisku, t'uisku[de t'uisku[sid & t'uisk/e 22 s> турӧб
♦
tuisk ajas teed hange v umbe турӧб тырталіс туйяс
varjama <v'arja[ma varja[ta v'arja[b varja[tud 29 v>
1. varjuks olema, kedagi v midagi kaitsma, mittemärgatavaks, mittenähtavaks tegema сайӧдны, дзебны
♦
põgenejaid varjas tihe udu пышйысьясӧс сайӧдіс сук ру;
varjatud kaamera гуся камера
2. kedagi teist redus hoidma, peitma дзебны; ennast дзебсьыны
♦
õhurünnaku ajal varjasime ennast keldris сынӧдсянь уськӧдчылігӧн дзебсьылім пӧдвалӧ
3. mingit asjaolu teiste eest salajas hoidma дзебны; peitma, maskeerima сайӧдны
♦
varjab oma mõtteid дзебӧ ассьыс мӧвпъяссӧ;
varjatud etteheide сайӧдӧм кӧритӧм
vits <v'its vitsa v'itsa v'itsa, v'its[te & v'itsa[de v'itsa[sid & v'its/u 23 & 22? s>
1. peen painduv oks ньӧр
♦
pikk vetruv vits кузь нюдз ньӧр;
kasevits кыдз пу ньӧр
2. võru millegi kinni hoidmiseks асык
♦
raudvits кӧрт асык;
ajas v pani v lõi tünnile vitsad peale бӧчка асыкаліс
äärmine <'äärmine 'äärmise 'äärmis[t 'äärmis[se, 'äärmis[te 'äärmis/i & 'äärmise[id 12 & 10 adj>
1. äärepealne, äärepoolne бӧръя, меддор
♦
äärmine uks vasakut kätt шуйгаладорас меддор ӧдзӧсыс, бӧръя шуйгаладорса ӧдзӧсыс
2. äärmuslik, väga suur, ülim зэв, вывті
♦
äärmisel juhul оз кӧ позь мӧд ног;
majas valitseb äärmine puhtus керка пытшкас вывті сӧстӧм;
elati äärmises viletsuses v vaesuses олісны зэв гӧля
ükski <'ükski ühegi 'ühtegi & 'ühtki 'ühtegi, - - 00 pron>
1. täiendina ни ӧти
♦
ükski inimene ei saa mind selles asjas aidata тайӧ делаас меным ни ӧти морт оз вермы отсавны;
ükski prohvet pole kuulus omal maal ни ӧти водзвыв тӧдысь ас чужан муас оз нимав
2. mitte keegi некоді, некод
♦
ükski ümbruskonnas ei mäletanud enam teda матігӧгӧрас сійӧс некод нин эз помнит
ümber ajama пӧрӧдны, путкыльтны
♦
kass ajas vaasi ümber кань пӧрӧдіс ваза
