[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

eesti keeles комиӧн

SõnastikustKasutusjuhend@post


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс

jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим

avastama <avasta[ma avasta[da avasta[b avasta[tud 27 v> tundmatut восьтыны, аддзыны; ilmsiks tegema казявны; paljastama эрдӧдны välja selgitama тӧдмавны, эрдӧдны

uusi naftamaardlaid avastama выль мусираинъяс аддзыны;
seaduserikkumist avastama оланпас торкӧм казявны;
saladust avastama гусятор эрдӧдны;
haigel avastati kasvaja висьысьлысь аддзисны пыкӧс;
insener avastas projektis vea инженер казяліс проектсьыс сорсьӧм

elama <ela[ma ela[da ela[b ela[tud 27 v> овны ► sama päritoluga sama päritoluga elama

pealinnas elama юркарын овны;
vaeselt v vaesuses elama гӧля овны;
muretult elama тӧжд тӧдтӧг овны;
üksmeeles elama ӧтсӧгласӧн овны;
täisverelist elu elama тыр олӧмӧн овны;
pensionist elama пенсия вылӧ овны;
üksnes palgast elama сӧмын удждон вылӧ овны;
minu vanemad elavad veel менам ай-мам ловъяӧсь на;
ta elas kõrge vanuseni сійӧ оліс пӧрысьӧдз;
kuidas sa elad? кыдзи олан?;
elame, näeme тыдоватчас;
vanaema elab meie juures пӧчӧй ми ордын олӧ;
ta on kogu elu linnas elanud олӧм чӧжыс сійӧ оліс карын;
ta elas kümme aastat mehest kauem сійӧ оліс верӧссьыс дас во дырджык;
ta elab oma tööle сійӧ аслас уджнас олӧ;
see nimi jääb igavesti elama тайӧ нимыс кутас овны век;
elagu juubilar! мед олас юбиляр!;
elage hästi! олӧй бура!

hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras

hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур

head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась

hulk <h'ulk hulga h'ulka h'ulka, h'ulka[de h'ulka[sid & h'ulk/i 22 s>
1. kogus лыд; määr ыджда

arvutu hulk лыд ни тшӧт;
tohutu hulk зэв уна;
aasta keskmine sademete hulk лым-зэрлӧн вогӧгӧрся шӧркоддьӧм лыд;
tasutakse vastavalt töö hulgale мынтасны уджлӧн ыджда серти
2. suur arv v kogus уна

rahvahulk уна йӧз;
hulga peale saime poisist jagu унанад вермим зонтӧ;
ma pole teda hulgal ajal näinud ме сійӧс дыр кад чӧж эг аддзыв;
see juhtus hulga aastate eest тайӧ вӧлі уна во сайын

kaks <k'aks kahe k'ahte & k'aht k'ahte, k'ahte[de k'ahte[sid 22 num, s> num põhiarv кык ► sama päritoluga sama päritoluga kaks

kakskümmend kaks кызь кык;
kaks kolmandikku кык коймӧд пайыс;
kaks tuhat кык сюрс;
kell kaks кык час;
kell on kolmveerand kaks кадыс дас вит минут мысти куим час;
kaks aastat кык во;
kaks venda кык вок;
kahed prillid кык ӧчки;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
kaks korda vähem кык пӧв этшаджык;
kahe sammu kaugusel кык воськов сайын;
{mida} kaheks tükiks lõikama шӧри вундыны, кык пельӧ вундыны;
tee hargnes kaheks туйыс вожаліс

kolm <k'olm kolme k'olme k'olme, k'olme[de k'olme[sid & k'olm/i 22 num, s> num põhiarv куим ► sama päritoluga sama päritoluga kolm

kolmkümmend kolm комын куим;
kolm aastat куим во;
kolm korda kolm on üheksa куимысь куим лоӧ ӧкмыс;
buss number kolm siin ei peatu коймӧд номера автобус татчӧ оз сувтлы

kümme <kümme k'ümne kümme[t -, k'ümne[te k'ümne[id 05 num, s> num põhiarv дас

kolm korda kümme on kolmkümmend куимысь дас лоӧ комын;
kümme aastat дас во;
buss number kümme дасӧд номера автобус

madrus <madrus madruse madrus[t -, madrus[te madruse[id 09 s> laeva meeskonna liige; sõj sõjalaevastiku reakoosseisu liige, auaste sõjalaevastikus матрос

sõitis mitu aastat madrusena merd некымын во матросаліс

neli <neli nelja n'elja n'elja, n'elja[de n'elja[sid & n'elj/u 24 num, s> num põhiarv нёль ► sama päritoluga sama päritoluga neli

nelikümmend neli нелямын нёль;
neli aastat нёль во;
istuge trammile [nr] neli сӧлӧй нёльӧд номера трамвайӧ

paar <p'aar paari p'aari p'aari, p'aari[de p'aari[sid & p'aar/e 22 pron, s>
1. s kaks kokkukuuluvat ühesugust v ühelaadilist eset v olendit гоз

kindapaar, paar kindaid кепысь гоз;
püksipaar, paar pükse гач;
paariks loe! ӧти-мӧд вылӧ артасьӧй!;
nad on paras paar, paar parajaid hlv ӧти няньшомысь, кыкнанныс нач ӧткодьӧсь
2. s kaks eri sugupoolde kuuluvat inimest v looma, tantsupaar гоз; abielupaar гозъя

vanapaar пӧрысь гозъя
3. pron mõni -мӧд

paari kilomeetri kaugusel километра-мӧд ылнаын;
vend on minust paar aastat vanem вокӧй меысь во-мӧдӧн ыджыдджык

pink <p'ink pingi p'inki p'inki, p'inki[de p'inki[sid & p'ink/e 22 s>
1. iste лабич

valgeks värvitud puust pink еджыдӧн краситӧм пу лабич
2. kooli- парта

istusime temaga seitse aastat ühes pingis сизим во пукалім сыкӧд ӧти парта сайын

rahu <rahu rahu rahu -, rahu[de rahu[sid 17 s; rahu adv>
1. riikide vahekord, kus kumbki riik ei rakenda teise suhtes vägivalda мир, ури, сӧгласӧн олӧм

rahu kestis 30 aastat ури вӧлі 30 во;
see juhtus rahu ajal тайӧ лоис мир кадӧ
2. rahulikkus, meelerahu, vaenu puudumine, leplikkus спокой, ӧтсӧглас

perekondlik rahu семъя костын ӧтсӧглас;
ta ei saanud enne rahu, kui ... сійӧ эз ӧвсьы, кытчӧдз ...
3. rahulik ümbrus, häirimata olukord лӧнь, спокой; vaikus чӧв-лӧнь

igavene rahu кулӧм;
öörahu войся чӧв-лӧнь;
hambavalu ei anna rahu пинь висьӧм спокой оз сет

seekordne <+k'ordne k'ordse k'ordse[t -, k'ordse[te k'ordse[id 02 adj> seekord, käesoleval juhul esinev, toimuv ӧнія

eelmine kongress toimus kaks aastat tagasi, seekordne tuleb kokku tänavu oktoobris колян конгрессыс вӧлі кык во сайын, ӧніяыс лоас таво октябрын

taastama <t'aasta[ma t'aasta[da t'aasta[b t'aasta[tud 27 v> бӧр лӧсьӧдны, выльысь лӧсьӧдны; uuesti üles ehitama выльысь кыпӧдны

diplomaatilisi suhteid taastama выльысь лӧсьӧдны дипломатия йитӧдъяс;
tervist taastama дзоньвидзалун бурмӧдны;
omanike õigused taastati эмбур кутысьяслы бӧр сетісны инӧдъяснысӧ

täituma <t'äitu[ma t'äitu[da t'äitu[b t'äitu[tud 27 v>
1. täis saama, täis minema; abstraktselt тырны

auk täitus veega гуран тырис ваӧн;
täitus sada aastat ülikooli asutamisest университет панӧмсянь тырис сё во
2. täide minema збыльмыны, олӧмӧ пӧрны

täitumata soovid збыльмытӧм кӧсйӧмъяс

vana <vana vana vana -, vana[de vana[sid & van/u 17 adj, s>
1. adj kaua elanud, pika eaga пӧрысь

vana inimene пӧрысь морт;
vana koer пӧрысь пон;
vanul päevil, vanas eas пӧрысьдырйи
2. adj ammu tekkinud v olemas, kaua kestnud важ

vana linn важ кар
3. adj kulunud важ

ostis vana auto ньӧбис важ машина;
vana või чирӧм вый
4. adj kunagine, endine, mitte praegune, varasem, selline, mille kõrval v asemel on uuem важ

vanad keeled важ кывъяс;
vana kalender важ календар;
Vana Maailm Важ Свет;
Vana Testament relig Важ кӧсйысьӧм
5. adj kellegi kohta: kauaaegne, ammuaegne, ammune важ

oleme vanad tuttavad ми важ ёртъяс
6. adj hrl koos arvuliste suurustega: teatava vanusega

kui vana sa oled? кымын тэныд арӧс?, кымын тэ арӧса?;
ta sai viis aastat vanaks сылы тырис вит арӧс
7. s miski endisaegne, varasemast tuntud ja teada важ

uue võitlus vanaga выльыслӧн вермасьӧм важыскӧд

vastu võtma
1. pakutavat oma valdusse v kasutusse võtma, koosseisu lülitama босьтны, примитны

gümnaasium võtab vastu uusi õpilasi гимназияӧ босьтӧны выль велӧдчысьясӧс
2. kedagi teat eesmärgil enda poole lubama примитны

advokaat võtab vastu reedeti адвокат примитӧ пекничаясӧ
3. heaks kiitma, nõustuma

ettepanek võeti vastu вӧзйӧмсӧ примитісны;
võttis vastu muhamedi usu пыртчис исламӧ;
sekretär võtab kõnesid vastu секретар вочавидзӧ телефон вылӧ
4. millegi saabumist pidulikult tähistama паныдавны, пасйыны

uut aastat võeti vastu ilutulestikuga выль во паныдалісны фейерверкӧн

üheksasada <üheksa+sada üheksa+saja üheksa[t+sada & üheksa[t+sada[t -, üheksa+sada[de üheksa+sada[sid 18 num> ӧкмыссё

üheksasada kakskümmend viis ӧкмыссё кызь вит;
üheksasada aastat ӧкмыссё во

üksteist[kümmend] <'üks+t'eist[+kümmend] ühe+t'eist[+k'ümne] 'üht[e]+t'eist[+kümmend] & 'üht[e]+t'eist+kümme[t -, ühe+t'eist+k'ümne[te ühe+t'eist+k'ümne[id 05 num> дас ӧти

üksteist tuhat дас ӧти сюрс;
poiss on üksteist aastat vana зонкаыс дас ӧти арӧса


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur