[KNR] Eesti kohanimeraamat

Eesküla [`ees‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Rak – küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas (Rakvere mõis).  B4
● Eesküla nime all 1977; u 1945–1977 oli Lepna-Eesküla, enne seda Lepna asundus. Rakvere mõisa Lepna karjamõis on asutatud Lepna küla (1241 Lippanal, 1460 Leppenal, 1583 Lepna) kohale vahemikus 1837–1867. Nime on P. Johansen tõlgendanud kui *Lepan-ala ’lepaalune’. Eeskülaga on 1977 liidetud Tõrma-Metsküla (1945). Vrd Lepna. – MK
Joh LCD: 291, 485

Uusküla1 [`uus‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Uue‿küla ‹`Uude‿`külla› Jõe – küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas (Maardu mõis), 1491 Niege bue, 1529 Nyebue, 1693 UhsKylla, 1798 Uekül.  A3
● 1977–1997 oli Kallavere küla osa. Nagu omadussõnalise algusosaga nime puhul tavaline, on käänatud mõlemaid pooli: Uusküla : Uuestkülast. Seetõttu esinevad allikates paralleelselt kujud Uusküla ja Uueküla, kohalikus pruugis on juurdunud viimane. P. Johanseni järgi ei saa küla, mida 1471 on nimetatud Nybu, olla Uusküla Maardu rannas, kuna ürik räägib ainult kloostri küladest. Seetõttu samastab ta Nybu ↑Püünsi külaga. Kuid 1552 on mainitud meest, kes on elanud Pirita kloostri rannakülas nimega Uxkul (Thomas Bon tho Uxkul am strande bi S. Birgitten wonhafftig), mis võiks olla Uusküla kirjapanek. On arvatud, et Uusküla on Rootsi-Kallavere tütarküla, küllap ainult seetõttu, et asub viimasest veidi loode pool. Ilmselt pole juhus, et just Uuskülast algas lääne poole Maardu mõisa Rannavald. Küla on peetud rootslaste asutatuks, kuid see arvamus pole piisavalt põhjendatud; 1491 pole elanikke otseselt rootslastena mainitud. Tundub, et Pirita kloostrile kuulunud külad ongi algselt kandnud rootsikeelset nime. Nime keelelist päritolu on raske kindlaks teha, sest üsna algusest peale esinevad vaheldumisi eesti ja rootsi samasisulised nimekujud (Nyby ’uus küla’). 1534 esines eestikeelne kuju isikunimes Mattis Uszkulla. Samas on nimi väga läbinähtav ka kirjapanijale, kes võis selle lihtsalt ära tõlkida. – MJ
BHO: 616;  EAA.1.2.C-III-13; ENE-EE: X, 105–106, XII, 626; EO: 293; Johansen 1951: 167–168, 182; Jung 1910: 13; Jõelähtme 2010: 146, 148–149; Wieselgren 1951: 181; ÜAN

Uusküla2 [`uus‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Uueküla Iis – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Alajõe vallas (Kauksi mõis, Tärivere mõis), vn Но́вая Дере́вня, 1894 Ново-Деревня, 1913 Nowaja Derewnja.  C3
● Uusküla on hiline asula. A. Moora arvates on küla kasvanud välja üksikperedest, mis varem on arvatud Kuru küla alla. Kauksi mõisa järgi olid 1782 külad Gros Kurro ja Klein Kurro. Kuna osa Uuskülast on kuulunud Kauksi mõisale, siis on A. Moora oletanud, et Klein Kurro oligi pärastine Uusküla. Hilisemal ajal on Uusküla olnud vene küla. Vrd Kuru1. – MK
EAA.1864.2.IV-3:171, L 166p, 167; KNAB; Moora 1964: 85

Uusküla3 [`uus‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Kad – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Palmse mõis), ? XV saj Vdeskulle, 1510 Wuszküll, 1583 Vsküllby, 1726 Udenküll.  B2
● Palmse mõisa XV saj-st pärinevates võltsürikutes esinevad nimekujud Usiculle, Usicule. E. Tarveli arvates pärineb küla muinasajast. Uusküla nime seletuseks on T. Moora leidnud asjaolu, et Uusküla kalmed on muudest Palmse kalmetest nooremad. V. Lang, kes on leidnud alalt varasemaid põletusmatuste jälgi, on aga oletanud asustuses katkestust, st Uusküla nimi on võetud kasutusele taasasustamisel. – MK
Johansen 1929: 70, 89; Rev 1725/26 Vi: 63; Tammik 2005: 11; Tarvel 1983: 29, 95, 96

Uusküla4 [`uus‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Mar – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Martna vallas (Suure-Lähtru mõis), 1726 Neue Dorff Lechtigal, 1798 Uekülla.  B1
● Uusküla ja temaga paaris Vanaküla asuvad umbes poolel teel Martna ja Palivere vahel, teine teisel pool maanteed. – MK
BHO: 624; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 178

Uusküla5 [`uus‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Rap – küla Rapla maakonnas Rapla vallas (Alu-Rapla mõis), 1409 Usekulle, 1410 Husekull, 1725 Udenküll.  A3
● Põlisküla, mis võis tekkida XV saj alguses pärast Alu mõisa rajamist ja selle juures küla kaotamist, seega siis „uue Alu külana“. Üks Eesti vanimaid Uuskülasid. 1977 liideti Uuskülaga Kiriku asundus (tuntud ka Laadamäena). – PP
Bfl: I, 105, 108; Joh LCD: 312–313; Rev 1725/26 Ha: 268

Üriküla [üri‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Krk – paik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Polli mõis), 1601 Jurgenkulla (küla), 1624 Hyrekil, 1638 Hyrekylle, 1797 Juri, u 1900 Юрикюля.  A1
● Küla on 1977 liidetud Pärsiga. Nimi lähtub isikunimest Jüri (Jürgen). Võib-olla on nimega samastatav 1578. a kirjapanek да деревнею Ювру[гиль]ю. Vrd Ürjaste. – MK
DLV 1998: 179; Rev 1601: 140; Rev 1624 PL: 51; Rev 1638 II: 61